Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"karjakasvatus" - 501 õppematerjali

karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb.
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Kr. e. Kr. e. Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad Tegevusalad Küttimine, kalastamine Algeline loomakasvatus, Karjakasvatus , maaviljelus maaviljelus, küttimine, kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Maailmade rahvaste kunst

· Kultuuri tihe side religiooniga (inimohvrid) · Astmikpüramiidid · Matemaatika, astroloogia (tänapäeva kalender, kuu- ja päikesevarjutused jne.) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale · Ei tuntud tugevaid metalle INKAD · 12.-15.saj L-Ameerika suurim tsivilisatsioon: Peruu ja Tsiili territooriumil. · Pealinn Cuzco, riiki valitses Sapa Inka · Põllumajanduses terassipõllundus, karjakasvatus (laamad) · Tunti pronksi. · Kirja ei tuntud. Kasutati KIPU-sid. (need nöörid ;)) · 1532 vallutasid Hispaanlased kogu riigi. · Väga kõrgele arenenud tarbekunst ja arhitektuur hävitati hispaanlaste poolt. ASTEEGID · 13.-16.saj Kesk-Ameerikas Mehhiko territooriumil · Pealinn asus Texoco järve tehissaartel · Varasemate kultuuride mõju. · Jumalale ohverdati nädalas ca 1000 inimest (nende südamed). Ohvrite saamiseks tuli lakkamatult sõdida...

Kunst
52 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mõisate ajalugu

Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses . Peamiseks tööjõuks mõisates kujunesid mõisamoonakad - aastasulased, kes pidid nädalas 6 päeva töötama, saades selle eest kindlat aastapalka osalt rahas, osalt produktides ja mõisalt korteriks toa, veidi aiamaad ning võimaluse pidada paari karilooma. XIX sajandi lõpupoolel- XX sajandi algul kujunes mõisamajanduses juhtivaks suunaks karjakasvatus ja eriti piimakarjandus. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eha Herguauk Mart Laar Maria Tilk ,,AJALUGU" 5. klasssile väljaantud 2. Ants Hein ,,Hüljatud mõisad" väljaantud 1995 aastal 3. http://www.ratsatalu.ee/?go=ratsamatkad...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil

sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus . Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii töö- ja veohobuste toitmiseks kui ka kuninga ja...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti rahvastik keskajal

Põllumajanduses suuremat sorti arengut keskaja jooksul eesti aladel märgata ei olnud. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus ­ metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. Maha raiutud puudest saadi küttepuid ja ehitusmaterjali. Põllumajandusega oli lahutamatult seotud ka karjakasvatus ­ tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid, neilt tuleneva laudasõnnikuga väetati omakorda põlde. Sageli tabasid siiski maad viljaikaldused. Üks raskemaid näljahädasid Vana-Liivimaa ajaloos saavutas haripunkti 1315. aastal. Kuna see õnnetus tabas kogu Kirde-Euroopat, tõusis vilja hind tohutult ja palju inimesi suri nälga. Kasutatud kirjandus Eesti ajalugu I ­ õpik gümnaasiumile, 2005. AVITA kirjastus www.Wikipedia.org (vaid kinnitatud faktid) www.Estonica.org ­...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Põua kuulutab välja valitsus SUURIMAD PÕUAD AUSTRAALIAS PÕUA KIRJELDUS PERIOO D 1864-66 Vähesed andmed näitavad, et põuad oli raske Victoria, Lõuna-Austraalia, Uus- Lõuna-Wales, Queensland ja Lääne-Austraalia 1880-86 Victoria (põhja alad ning Gippsland); Uus-Lõuna-Wales (peamiselt põhjane nisu ala, karjakasvatus ning lõunarannik); Queensland (1881-86, kagu ala poole liigub edasi rannikualalt, kesk Queensland 1883-1886); Lõuna- Austraalia (1884-86, peamiselt agrikultuursed alad) 1888 Victoria (põhja alad ning Gipssland); Tasmaania (1887-89 lõunast), Uus- Lõuna-Wales; Queensland (1888-89); Lõuna-Austraalia ja Lääne-Austraalia (kesk agrikultuursed alad) 1895- Kogu Austraalia tundis põuda, kuid kõige rohkem Queenslandi rannikuala,...

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus , maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed)...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Etioopia demokraatlik liitvabariik

Samuti on ka natuke metsa. Etioopia impordib: Naftat ja naftasaadusi Kangast Autosid Metalli Toiduaineid Keemiatooteid Kautsukit Etioopia ekspordib Kohvi Köögivilja Toornahka Parknahka Õliseemneid Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike, inimesed tegelevad enamasti põlluharimisega, kohvipuu kasvatusega (Etioopia on kohvipuu kodumaa) või karjakasvatusega. Etioopias on karjakasvatus laialt levinud - põhiliselt kitsed, on ka lehmi. Peamiselt kasvatatakse hirssi ja meloneid. Et tegemist on poolkõrbe alaga, kasvavad puuviljad oaasides. Aegade jooksul on välja arendatud omalaadse põllupidamissüsteemi - mäepealsete põllumaade n-ö treppi töötlemise, mis võimaldab edukalt toime tulla vihmaperioodil. Põllukultuuridest kasvatatakse pisikest banaanipuulaadset taime enseetet, kuue aastaga sirgub puu nelja-viie meetri kõrguseks...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Türgi

5 Andmed pärit 2004.aastast 6 Arvutus tehtud 2004.aastal toodetud elektrienergia järgi TÜRGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS · Viljakad rannikumadalikud on eelduseks,et põllumajandus saaks areneda. · 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks , 26% riigi kogupindalast on metsa all. Rohumaade alla jääb 25%. Põllumajanduse jagunemine Maaharimine Karjakasvatus Mets Rohumaad · Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. · Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Savann

Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Inimese kujunemine

c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul) b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid elatualades üleminekul anastavalt majanduselt viljelavale majandusele. Anastava majanduse puhul kogusid inimesed toitu loodusest (küttimine, korilus, kalapüük), kui aga toimus üleminek viljelevale majandusele, siis hakkasid inimesed endale ise toitu hankima (karjakasvatamine ja põlluharimine) 4. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid usulistes tõekspidamistes...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rauaaeg eestis

kalevipoja säng Linnusasula kompleksid ELATUSALAD Põlluharimine ja Põllu harimine ja Ribapõllundus Kõik jäi samaks Karakasvatus ja karjakasvatus karjakasvandus(tooda Künnipõllundus maaviljelus ngust jätkus isegi Ader rausat otsaga väljaveoks) Kaheväljasüsteemi ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ühiskonna jagunemine, valitsusvormid, sektorid

3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass,...

Ühiskonnaõpetus
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kivi-ja metalliaeg eestis

Põhja- skandinaavia eesti mõjud-lihula, martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus , karjakasvatus, väärismetall, maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaja periodiseering

Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kreeta powerpoint

Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo järgud

asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks. Kasutusele võeti oma oli arvatavasti rahulik Peamiseks elatusalaks soorauamaak. sõdadeta ajajärk. kujunesid karjakasvatus ja Arvatakse, et eelrooma maaviljelus. rauaajal jätkus üksik Kujunes välja põllumaa taluline asustus ja eraomandus. süvenes ebavõrdsus. Pronksitooret toodi eel kõige Skandinaaviast....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailmamajanduse ajalugu

Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 s...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis ­ kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid

Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun