kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Metsaökosüsteemi iseloomustab rinnete esinemine sambla -,puhma -,põõsa ja puurinne.Eesti metsad jagatakse kolme klassi: arumetsad mis kasvavad viljakatel muldadel,soostunud ja soometsad (neid iseloomustab turbakihi erinemine). Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja
Eelrooma rauaajal (umbes 500 eKr-50 pKr) jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus. Tähtsamat rolli hakkasid omandama jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Võeti kasutsuele kindla pindalaga põllud, sest ülikud maksustasid haritava maa. Põllumajandus hakkas levima ka sisemaale, kus olid tüsedamad mullad, mis olid raskemini haritavad. See tõi kaasa asustuse tihenemise ja jõukaid talumehi. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Saagist jätkus ära elamiseks ning kuna toodang oli kasvanud, siis veeti seda isegi välja ja teeniti raha. Külad tõid kaasa muutused põllusüsteemis. Külamaad polnud ühesuguse vljakusega, seepärast jaotati põllud pikkadeks ribadeks. Seda tehti selleks, et oleks võrdsus, iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. Muinasaja lõpul arvestati maa suurust adramaades põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga
Järk-järgult kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond, milles inimesed jagunesid enamasti kolme suuremasse ühiskondlikku gruppi ehk klassi: ülikud, vabad lihtkogukondlased ja orjad. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke. 5. Muinasaeg Eestis Eesti asustasid inimesed pärast jääaja lõppu. Varasemad teadaolevad asulakohad on leitud Pullist ja Kunda Lammasmäelt ning pärinevad IX aastatuhandest eKr. Savinõude valmistamine, vilja- ja karjakasvatus said Eesti alal alguse V-IV aastatuhandel eKr, pronksi hakati kasutama II aastatuhandel ja rauda umbes 500 a eKr. Metalliajal sai alguse põlispõllundus, tekkisid talud ja esimesed kindlustatud asulad. ___________________________________________________________________________ Kasutatud allikas: 6.klassi ajalooõpik 4
5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9
umbes 7 miljonit. Taanlasi elab arvukalt: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Geograafilise asendi tõttu püütakse rohkesti kala. Toiduainete valik on lai ning tänu sellele toiduvalmistamise võimalused avarad.
paremad jahi- ja loodusandide korjamine, mõned asulad tööriistade keraamika (savinõude ja paiknesid ka valmistamisoskused teiste asjad valmistamine mererannal või . ja kaunistamine) isegi väikesaartel PRONKSIAEG (1800 Pronksesemete Karjakasvatus, Eesti oli jagunenud – 500 eKr.) valmistamine, maaviljelus, kaheks regiooniks: ehete rannikupiirkonnaks valmistamine, ja sisemaaks. palkelamute Mõned kindlustatud
Soomes valmistatakse erinevaid veesõidukeid, autosid ja teisi masinaid. Seda on kergemaks teinud ka kohaliku tooraine olemasolu, nagu vask, nikkel ja kroom. Tähtsal kohal on puidutööstus, puit ja paber moodustab ekspordist veerandi. Eriti tuntud on aga Soome firma Nokia poolest, mis valmistab mobiiltelefone ja teisi sarnaseid telekommunikatsiooniseadmeid. Põllumajandus on Soomes enim arenenud lõunas ja edelas, sest seal on viljakasvatuseks soodsam kliima. Põhjas on rohkem tulusam karjakasvatus, näiteks Lapimaa on tuntud oma põhjapõdrakasvatuse poolest. Kui eesti saab euro, kas pärnus jääb siis soomlasi vähemaks???
Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga ...
kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000 eKr savinõude valmistamine, põlluharimine, karjakasvatus, küttimine, kindlustamata, kaunistatud majad üksteise kõrvalEgiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline aeg- 3000 eKr, esimesed tsivilisatsioonid, kuningas Mendes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks, pealinnaks Memphis, hieroglüüfkirja teke, vase kasutuselevõtt, tähtsaim ehitis on Dzoseri astmikpüramiid Vana riigi periood: 2700-2200 eKr kuj välja tsivilisatsiooni tunnused, valitsejate kõrgaeg, Giza püramiidid,
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on
4.Pilet 1).Rauaaeg Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, tervamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapäras...
Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond.
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid:
Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev) Linnus kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120. Halduskorraldus muinasajal: · maakond (8)
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus...
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine,
Intensiivse põllumajandusega piirkondade maastikumustrid Hollandi poldrialad 10 km Hollandi poldrialad Hollandi poldrialad · Üle 27% Hollandi territooriumist on põllumajanduslikus kasutuses, rohumaad moodustavad sellest üle poole. · Põllumajandus jaguneb kolmeks: karjakasvatus, vilja ja köögiviljakasvatus ning aiandus. · Põllumajanduslik tootmine on hästi moderniseeritud. · Suurem osa maid on madalad, väheviljakate muldaega, parimad on poldrialad. · Suhkrupeet, kartul, nisu, oder, rukis, · 22 tuh ha sibullillede all Maa- kasutus Kasvuhooned Almerias Lõuna-Hispaanias 4 km Almeria Lõuna-Hispaanias 30 km Kasvuhooned Almeria põllumajandus · Almeria provints on maailma suurim
ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u
Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate
Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia kõrbealasid ümbritsevate mägede vööndis, sest seal sadas vihma ja tingimused olid sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas? (Sugukond, tööjaotus) Algeline sordiaretus, elanikkonna kasv, arenesid tööriistad, kerkis esile jõukamate kiht ehk liidrid. 13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas? Pronks ~3000 a eKr ja Raud ~1300 a eKr. Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond,
söödiviljelus- haritud maa jäeti sööti, kasutati vahepeal karjamaana, loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti üles harida. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemateks. Rooma rauaaeg- vanem rauaaeg,,sest sel ajal avas hiiglasuur Rooma impeerium uksed Euroopale,sealhulgas Eestile.Leidude järgi oli see tõusuperioodiks. Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus, ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda- Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale
2) 2) Savinõud, mida valmistati, olid lameda põhjaga. 3) 3) Kivisse osati auku puurida. PRONKSIAJAST LÄHEMALT Pronksiaega iseloomustavad kinnismuistised: 1) kivikirstkalmed- nt Jõelähtme-(paekividest kirst) 2) lohukivi- nt. Saaremaal Tumalas (1800 erinevat lohukivi) 3) kindlustatud asulad-nt Asva 4) põldude jäänused- nt Saha-Loo (u. 1000 eKr) Pronksiaeg tõi kaasa järgmiseid uuendusi: 1) peamisteks elatusaladeks muutusid karjakasvatus ja maaviljelus. Rannikupiirkond arenes pronksiajal kiiremini kui sisemaa, sest : Looduslikud tingimused olid paremad-paepealsetel rannikualadel om küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida on kergem harida. Rannikualadel suheldi rohkem naabritega, pronks toodi sisse. RAUAAJAST LÄHEMALT Kivikirstkalmete ja tarandkalmete sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest :D, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad.
elati püsivalt, Jätkus üksiktaluline üksiktaluline ausustus, asustus, kerkisid esile põllumaa eraomandus, jõukamad talud rannikualad rohkem asustatud Inimeste eluviisid Karjakasvatus, Uued põllusüsteemid, maaviljelus, kasvatati korrapärasemad põllud. lambaid, kitsi, veiseid, Karjakasvatamine, sigu hobuseid. maaharimine, Kasvatati nisu, otra, hernest, uba, lina,
datud, mis allus jumalikustatud kuninga e. vaarao piiramatule võimule. Vaarao tätsaks ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus terviklikuks. Selle saavutades toimis kogu maailmakorraldus (egipt- laste nimetuses Maat). Egiptuses oli väga arenenud arstiteadus, geomeetria ja kujunes ka kõrgtasemeli- ne kirjandus. Kuulsaimaks teoseks on ,,Sinuhe jutustus". Suureks saavutuseks peetakse ka egiptlaste loodud päikesekalendrit. Arenenud oli ka põlluharimine, karjakasvatus ning kalapüük. Egiptuses austati jumalaid väga ning nende eest kanti rituaalselt hoolt, siis võis loota jumalate toetusele. Egiptlased usku- sid tugevalt, et peale surma jätkab lahkunu samasugust elu. Kuid selline saatust ootas vaid neid, kelle surnukeha säilitati e. mumifitseeriti. Tutnuimateks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra, Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Mesopotaamia e
2001. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Põllumajanduses toodetakse peamiselt puuvilli, teravilju, oliiveid, suhkrupeeti, oasi, tsitruseid, tubakat. Väga tähtis põllumajandus haru on ka karjakasvatus. Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (riideid, T-särke jms), televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid. Impordib naftat, mootoridetaile, ravimeid, kulda, puuvilla. Türgil on head kaubanduspartnerid: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Statistika andmed SKT 1 in. Kohta: 12 000 USD (2007) SKT juurdekasv: 4,5% (2007) Vaeste arv protsentides: 20%
elab üle miljoni looma- ja taimeliigi). Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust. Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 . 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd
2. Osoonikihi hõrenemine tagajärjed 3. Happesademed 1. Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt põlluharimine, karjakasvatus 5. Loodusvara kadumine Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb kliimamuutused maismaal, loodusvööndite CO2 sisaldus atmosfääris, sest ei toimu nihkumine fotosünteesi. Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku Saasteallikad: tööstus-, põllumajandus-,
põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonna ning kogukonnas, eraomandi kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes kaubitsemine. Silma pasitavad tihedad sidemed Kesk- Rootsiga, Ojamaaga ja Edela- Soomega.Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi(mõõk) ja ehteid(sõlg). Arenenumates piirkondades hakka tekkima riik.
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk Stepid(karjakasvatus) Pärsia laheni, st vastandite maa Araabia kõrbe vahel Palestiina Vihmaga niisutatavad Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima Lõunas seedrimetsad Karjandus ...
See viitas algsele rändele. Kiviajal hakkasid vaikselt arenema tööriistad. Kasutati peamiselt luust, kivist ja puust tööriistu. Võeti kasutusele keraamika. Hakati valmistama savist nõusid, mis aitasid kaasa toidu valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati valmistama pronksist. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Sel ajal hakkas kujunema välja varanduslik ebavõrdsus. Jõukamad talud hakkasid teatud alasid domineerima. Pronksesemete jaoks toodi toorainet Skandinaaviast. Kujunesid algsed naabersuhted Skandinaaviaga, mis mõjutasid olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Eelrooma ja Rooma rauaajal (500. a eKr – 450. a pKr) hakkas majandus kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Rauaajal süvenes varanduslik
kultuurrohumaaga. Ka niidu kasutamine vaid öökarjamaana ei ole õige pärandkoosluse hooldamise võte. See toob kooslusesse väljast sisse lisatoitaineid, mistõttu rohustu muutub lopsakamas ja vaesub. (Kukk jt 2004) 12 Kokkuvõte Esimesed kariloomad olid veis, siga, kits ja lammas. Karjakasvatus on laiemalt välja kujunenud nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr). Karjatamisviise on kaks. Nendeks on süsteemitu ehk vabakarjatamine ja süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine. Viimane jaguneb veel omakorda jaguneb kopliviisiline, portsjoniviisiline, karjamaade vahelduv kasutamine, niiteline kasutamine ja ketitamine. Karjatamiskoormus on lehmade arv eraldatud karjamaaosal või kopliviisilisel karjatamisel kopli ühel hektaril. Luhad, rannaniidud ja
muudetud. 4.Parasvöötme Lõunapoolkeral Parasvööde Mustmullad(suu Kõiksugu Piison, stepi- Põlluharimine(ma Erosioon(Lahtis ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Selline on näiteks Himaalaja. Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster
Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk ...
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2
maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused
Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud.
Kindlustatud asulad siiski jäeti maha. Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdus. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid + mitut tüüpi keerulised ehted), edusammud majanduselus, kaubandushuvid suundusid rooma impeeriumi poole. Kesmine rauaaeg (450-800) ja viikingiaeg (800-1050) Linnuste ehitamine: mägilinnused (üksikutel igast küljest kaetud küngastel), neemiklinnused (mäeseljaku lõppeval otsal, üks kunstlik vall kaitseks, pealtvaates kumerate külgedega kolmnurk), ringvall-linnused (üksikud ja madalate vallidega), linnus-asulad (kompleks,
Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva ,,Linnamäe põld"Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.- maaomanike perede matmispaik. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema. Rauaaeg: Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed. Kivikirst kalmed. Lohukivid. Uued põllud korrapärasemad. Hiljem tekkisid tarandkalmed- koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkse kujuga. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega.
................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad.........................................................................6 2.1 Araabia Ühendemiraadid.........................................................................6 3. Põllundus................................................................................................7 4. Karjakasvatus..........................................................................................8 5. Elamud....................................................................................................9 6. Toitumine...............................................................................................10 6.1 Beduiinileib..............................................................................................10 7. Keskkonnaprobleemid..................................................
Mullad punakaspruunmullad. Taimed: kõrrelised, rohttaimed, kuivalembelised puud. Loomad: lõvi, Aafrika, elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane. Inimtegevus ja probleemid on samad mis savannides. 8. Evatoriaalsed vihmametsad a) Aafrika, Aasia, Ameerika, kliimavööde on evatoriaalne. Muldadest esinevad ferraliitmullad. Taimestik : kookos, liaanid, loomadest : simpans, gorilla, jaaguar, koolibri. Inimtegevus alepõllundus, karjakasvatus. Probleemid : puude maha raiumine, lõrbestumine, happevhimad, loodusvarade raiskamine.
puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H 2O ning trihapniku ehk osooni O3. Probleemid ja tagajärjed Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid on: 1) Aurumine veekogudest 2) Vulkaanipursked Inimtegevust kasvuhooneefekti tekitajana nimetatakse: 1) Fossiilsete kütuste põletamine 2) Metsade raiumine 3) Põlluharimine 4) Karjakasvatus Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas: 1) Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 C kümne aasta jooksul. 2) Veetaseme tõus maailmameres. 3) Kliima muutused maismaal. 4) Loodusvööndide nihkumine. 3 Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma.
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade ...
moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne
sõna "s e pp" kasutamine ka teiste oskustööliste Second level kirjeldamiseks, näiteks Third level kingsepp, pottsepp, puusepp. Paljude rahvaste pärimuses Fourth level on sepale sageli omistatud Fifth level üleloomulike võimeid. Temas nähti nõida, sest ta suutis vormitustada metallitükist välja võluda mingi kasuliku asja. Inimesed 1 Põlluharimine ja karjakasvatus said Eestis alguse juba kiviajal. Rauaajal aga muutusid need meie esivanemate peamisteks elatusaladeks. Majanduses oli peamine põllundus. Künnivahendiks oli puust ader, millel oli rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati.
asendamine monokultuuridega Hävib palju taime- ja loomaliike Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ja paljusid liike Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on seotud metsa pindala vähenemisega Põhjustab maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine Alepõllundus, palmiõli istandused, palkide hankimine, karjakasvatus Raiskav veekasutus Jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ja põhjaveeallikad Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsus ning saasteained võidakse uhtuda veekogudesse Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest Paljud suured toiduaineid tootvad riigid on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt Peamised põhjused on lekkivad niisutusüsteemid ning suure
1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
