Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 89 aksiomaatiline süsteem, mis ei suuda arvesse võtta elu unikaalsust. Sellist viga aga ei tohiks ükski seadus korda saata. 4. Millisesse õiguse valdkonda akt kuulub? Eesti õiguskord kuulub Romaani-Germaani ehk Kontinentaal-Euroopa õigusperekonda, kus eristatakse õiguse kahte pea- ehk põhivaldkonda avalik õigus ja eraõigus. Mõnikord eristatakse lisaks eraõigusele ja avalikule õigusele ka karistusõigust, ilmselt selletõttu, et karistusõigus on avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest.
Hüvitamise alused: • Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). • Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on • Arvestatakse ainult otsest kahju (juhuslike asjaolude tõttu tekkinud kahju eest riik ei vastuta) • Alati hüvitatakse kahju kõige odavamal viisil TEEMA 5 19. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. • Haldussund – karistusõigus – isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud. Haldussunni kohaldamise alused: • Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus • Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks • Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus:
Preetori ediktid Vormivabad tehingud 2) Ius civile vs Ius honorarium Ius civile: Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones) Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud) Libertini (vabaks lastud) Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu mis kuuluvad eraõigusesse ja 3 avalikku õigusesse (uuri õigsust)Eraõigusesse- tsiviilõigus, majandusõigus, haldusõigus Avalikku õigusesse- , riigiõigus, karistusõigus, protsessiõigus 6. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). (Põhiseadus,Konstitutsioonilised seadused,lihtseadused) Seadus jõustub 10 päeval
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
37 101. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. 38 35 36 Notarite Koda. Mis on pärandvara ühisus? Võrgulehel http://www.notar.ee/18291 (14.12.2011) 37 38 102. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on , kaitsetes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. 39 103
3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-, pärimisõigus; Kaubandus- ja majandusõigus – ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitse...
religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordin.suhe) jaguneb majandus-, tsiviil- ja ühinguõigus (kuuluvad eraõiguse alla, sest väiksemad riigihuvid ) pangandusõigus, kindlustusõigus Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs)
· Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus . Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning · Vastuolulise käitumise keeld. Oluline teise poole usalduse kaitse. Eradjuhtudel lubatud. korda
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
Nüüd on hakanud see muutuma, vastu on võetud mitmeid direktiive, mis olukorda on muutnud. Probleemiks on ka olnud läbipaistvuse ja selguse puudumine – debatt ei ole avalik ja koadnikele kättesaadav. Seetõttu ei soovita EL-s valdkonnale suurt pädevust anda ja kontrolli käest lasta. Üldist vaadet, kuhu valdkond liigub, pole piisavalt olnud. EL kriminaalõiguse suund sõltub suuresti riigipeadest ja parlamentidest. Õigusharu, mis uurib EL õiguse kolme suuremat ala. EL karistusõigus, EL kriminaalmenetlusõigus, EL riikide koostöö. Aluslepingud, teisene õigus, erinevad programmid ja initsiatiivid/eelnõud, kohtupraktika – allikad, millest valdkond lähtub. El kriminaalõigus toimib just selle pärast, et liikmesriigid on üsna sarnased – meie karistusõigusel on palju ühiseid jooni. Kui EL peaks laienema ja uues riigis domineerib just usk, siis see ilmselt nii hästi ei toimiks. Hetkel suuremad erinevused puuduvad, erinevad on ainult karistusmäärad
Abielu õiguslikud tagajärjed Abikaasad omavahel (abielust tulenevad õigused ja kohustused) Kolmandate isikute suhtes (nimi, deliktiõiguslik perekonnaelu kaitse) Eraõiguslikud Avalikõiguslikud Perekonnaõigus * Kohtumenetlus 11 Pärimisõigus * Karistusõigus Pankrotiõigus * Sotsiaalõigus Täitemenetlus * Maksuõigus Üürisuhted * Välismaalaste õigus Abikaasa perekonnanimi nimeseadus Nimeseadus § 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel: (1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. (2) Uus perekonnanimi võib:
käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus,
Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon – haldusülesannete täitmine. 6) Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuste põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik, lisaks temale ka muud karistusõiguslikud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse.
Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas ennekõike Hispaania kaudu Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist, hoiti antiigi pärandit, arendati teadust) Hiina Konfutsianistlik häbenemiskultuur Hiina impeerium 3. s. eKr – Konfutsianism • Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu • Inimene on loomult hea • Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus • Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head • Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima • Valitseja ülesannne on eri huve ühtlustada ja tagada kord • Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud
ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. (2) Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Streigist osavõtjate ja töösulu korraldajate õigused ja vastutus (1) Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. 11 Karistusõigus 11.1 Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia keisririik militaarriik ideoloogia alustalad: Pax Romana Rooma rahu Tsivilisatsioon Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Rooma õigus Sõda on seadustega reguleeritud Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 476 LääneRooma langus keisrivõimule pretendeeris IdaRooma/Bütsants
ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsmeisorganite ja indiviidide vahel. Autoritaarne meetod. Põhiseadus. 3) Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda. Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus. 4) Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod. 5) Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6) Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka näiteks autorsust. Kasutab autonoomaset meetodit. 7) Tsiviilprotsessiõigus – reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja
Tsiviilõigus arenes väga kiiresti ning lühikese aja jooksul lisandus palju lepingutüüpe ja muid tsiviilõiguse instituute – olulisemad instituudid olid siinkohal testament ja seltsing, lisaks eristati vormilisi ja vormivabasid lepinguid. Kriminaalõigus oli mõneti varjusurmas - valitses ettekujutus kannatanud poole isiklikust kättemaksust. Ainult riigireetmist ja raskeid usuvastaseid kuritegusid käsitleti ühiskonnavastastena. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes mõistsid süütamiste, rüüstamiste ja varaste suhtes õigust (reeglina oli karistuseks surmanuhtlus). Alles 2. saj eKr tekkis reetmise ja teiste riigivastaste kuritegude arutamiseks vandemeestest koosnev kohus. Karistused olid peegeldavad ning viidi täide kannatanu kogukonna poolt. Keisririigi ajal tekkis võimalus kohtuotsuse peale edasi kaevata.
Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio) 3. Ius publicum vs ius privatum Riigiõigus (Kauabandusõigus) Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad
“Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt mõistuslikud reeglid ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma Mõistuslik inimene <-> loom. Sõda on kõrvalekalle Millal õigustatud? kaaskodanikele” 1) Enesekaitseks. Kaasneb karistusõigus. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia 2) Toimepandud ebaõigluse heastamiseks sõda). “Leiutage ettekääne!” Voltaire jt. valgustajad pettunud 3) Isamaa (patria) kuulsuseks ja auks
karistusõigus isikut, tema õigusi, vabadusi ja hüvesid karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid lahendavad organid, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja teiste õiguskaitse organite tegevuse õiguslikud alsued ja tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega õigusvastaste rünnete vastu. Lähtudes õigushüve teooriast, peab karistusõigus hoidma tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistust saab kohaldada vaid teo eest, mis teo toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Ka karistusõigusel kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Karistusseaduse ruumilnie kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud Eesti territooriumil või Eestis registreeritud
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga. Samuti ulatuvad narkootilise...
tuvastamine viia temalt vabaduse võtmiseni määramatuks tähtajaks. Sellest aspektist on karistusjärgne kinnipidamine oma võrdlevalt raskuselt karistusseadustiku sanktsioonisüsteemi raskemaid mõjutusvahendeid. Pikamäe leiab, et sedavõrd intentsiivse sanktsiooni kehtestamisel tuleb seadusandjal kooskõla PS § 23 lõikes 1 sätestatuga eriti hoolikalt järgida, et selle alused oleksid võimalikult ühemõtteliselt määratletud. Karistusõigus ei saa sisaldada ja ei tohi sisaldada kohaldamisalustega ebamääraselt defineeritud sanktsioone, mille puhul pole võimalik aru saada, millal ja kelle suhtes need rakendamisele tulevad. RIIGIKOHTUNIK IVO PILVINGU ARVAMUS8 Ivo Pilving nõustub, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata, kuna see säte näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. (KarS § 87 2 lg 2). Liiga ulatuslik kaalutlusõigus on seaduse rakendajal.
21.Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: tsiviilõigus (perekonna-, pärimis,- asja-, võlaõigus) ja kaubandus- ja majandusõigus [ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsi-, konkurentsi- ja tarbjakaitse-, intellektuaalse omandi (autori, tööstusomandi, naaber) õigus]. 22.Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? Avalikku õigusesse kuuluvad: rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 23.Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad": 1.Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
kristlaste vastu lubatud) ja humanistlik (Machiavelli, Lipsius; ,,riigi huvi" teooria: valitseja peab tagama riigi säilimise) 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste suhe, ent suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetava enesekaitse piiratud õigus: vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 6 Rooma oli vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium; militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad: pax romana, tsivilisatsioon, kord, seaduslikkus, luksus; roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2
Finantsõiguse seotused teiste õigusharudega: · riigiõigus - põhiõigused, sh PS § 113 maksupõhiõigus, rahandusasutuste pädevus · haldusõigus - finantsõigus on käsitletav haldusõiguse eriosana · haldusmenetlus - hõlmab ka maksude ja avalik-õiguslike tasude sätestamist ja kehtestamist ning menetlemist · äriõigus- reguleerib raamatupidamisarvestust, RPS ja RTJ · tsiviiltäitemenetlus - rakendatakse ka maksuvõlgade sissenõudmisel · karistusõigus - sanktsioonid maksuseaduste rikkumiste eest · tsiviil-ja tööõigus - maksuobjektiks on majandustegevuse resultaadid 2. Finantsõiguse allikad vt õppematerjal ÕIS · Põhiseadus VIII peatükk ,,Rahandus ja riigieelarve" · Seadused: Vabariigi Valitsuse seadus-sätestab rahandusasutuste pädevuse; · Eesti Panga seadus (EPS) ja Finantsinspektsiooni seadus (FIS); · Riigieelarve seadus (RES) ja jooksva aasta eelarve seadus;
....................................................................................................................... 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
eest; kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kas töö tegija allub teise poole töösisekorrale. · Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus (TsMS, jõust 01.01.2006.a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga ...
haldusõigus – administratiivne õigus, reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, suhteid riigiorganite vahel, sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes (eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, maksude sissenõudmise kord jne), suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas karistusõigus – näitab ära keelatud teod ja selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijatega käituma tööõigus – reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (töösuhte loomine, töösuhte lõpetamine, töötajate tööaja kasutamine jne) perekonnaõigus – reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid 25. Õigusperekonnad
62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu 2) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis 3) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? Keskajal oli karistusõigus suuresti tavaõigusest väljakasvanud nn eraviisiliste abinõude kogum, mida rakendas mitte riik, vaid konflikti osapooled ise. Tänapäeval on valitsevaks riigi poolt ette nähtud, ,,avalik-õiguslik" karistus. 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? Kuritegu eristab väärteost karistus. Kuriteo eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Niisugune sanktsioon loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam (efektiivsem) sunnivahend. Alternatiivne sanktsioon on laialt kasutusel karistusõiguse normides. Õigusnormi sõnastamine õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Riigiõiguslikes õigusaktides, mis sisaldavad peamiselt regulatiivseid norme ja deklaratiivseid sätteid, on üldjuhul sõnastatud vaid teatava käitumise kohustus või õigus teataval viisil käituda, vajaduse korral ka subjekti erisused, st et õigusaktis on sõnastatud vaid õigusnormi hüpotees ja dispositsioon
6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuse kaks põhiinstinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel). Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia ladina k."imperium"- kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse lubab sõja: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 5. saj. pKr
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
muud avaliku võimu kandjat kui sellist. Pos külg näitab õigusnormide funktsiooni kätte; probleem: (paneme järelduse eeldusesisse), mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda
2. Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. - Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval on tuntumad õigusperekonnad
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika
Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei) Võlaõigus Pangandus Asjaõigus Õigus Pereõigus Kindlustusõigus Pärimisõigus · Võlaõigus lepingud · Asjaõigus omand · Pereõigus reguleerib vanemate, laste ja abielu
kuningliku pädevuse andjatena, ajalooline osa ja moraalne osa. Proloog ja epiloog asetavad Hammurapi oodkesi selgelt ideoloogilisse konteksti. · I Proloog seal sätestatakse koodeksi funktsioon, mõte (kaitsefunktsioon; nõrgemate kaitse-riik proovib sugukonna asemel üksikindiviidile kaitset pakkuda). Sealt selgub, et on vähenenud usk Jumala poolt karistamisesse. · II Põhitekst Protsessi- ja karistusõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Kehalised karistused Majandustegevust reguleerivad normid Orjadega seotud normid · III Epiloog Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 3.2.2. Koodeksi süsteem §§1-13 §§14-126 §§127-195 §§196-214 §§215-277 §§278-282
reguleerivate normide alusel. (nt tehingud tsiviilõiguses; isikuvastased kuriteod kriminaalõiguses) 3) Õigusnorm on käitumisreeglid, millest koosnevad õigusharud ja -instituudid. 18. Eesti Vabariigi õigussüsteem. Karistusõigus sätestab, millised süüteod on kuriteod ja väärteod ja milline karitus nende tegude eest on ette nähtud. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistusähvardusel. Karistusõigus normid määravad kindlaks seadusega karistatavad teod ja näevad ette karistused ja muud vahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toime pandud isikute suhtes. Karistuse konkreetsed normid on sätestatud karistuse seaduses ning seadustikes. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistavad teod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt tahtlikult või
1. Eraõigus õigusnormide kogum, mida iseloomustab privaatautonoomia (poolte juriidiline võrdsus). Selline õigusega relevantne tegelikkus, kuhu sattudes oleme juriidiliselt võrdsed. Saame otsustada, kas siseneda õiguslikku tegelikusesse või mitte. Kordinatsioonisuhted, oleme võrdsed. 2. Avalik õigus subordinatsiooni suhted õiguslikus elus, oleme juriidiliselt allutatud positsioonil. Avaliku võimu kandja on juriidiliselt tugevam. 3. Karistusõigus olemuslikult avalik õigus. Subordinatsiooni suhted, allutatuse suhted. Üheks pooleks alati avaliku võimu kandja. Ebameeldiv situatsioon. Õigusliku tagajärjena järgneb sanktsioon, see annabki aluse rääkida karistusõigusest. · Mandri-euroopaliku õigusmaailma lätted n kinni antiikmaailma rooma õiguses. · Õigusvaldkonnad on seotud õiguskultuuriga. · Mõnikord liigitatakse vaid eraõiguseks ja avalikuks õiguseks.
harude rolle kriminaalmenetluses. Ülevaadet tuleb mõista kui ühte prokuratuuri avalikku koostöövormi teiste võimuharudega, et arendada õigusriiklust. Kuigi seadus annab ülevaate osas ulatusliku valikuruumi, siis tulenevalt Riigikogu põhiseaduskomisjoni rollist peaks ülevaade keskenduma peamiselt kriminaal- menetluse põhiseaduslikele aspektidele, eelkõige isikute põhiõiguste piiramisele. See on ka loomulik, sest tänapäeva demokraatlikes õigusriikides on kriminaalmenetlus ja karistusõigus need valdkonnad, millega riik saab inimeste õigustesse rahuajal kõige intensiivsemalt sekkuda. Nähtuvalt eelnõu seletuskirjast tuleb Riigikogu põhiseaduskomisjonile antavas ülevaates käsitleda pro- kuratuurile pandud ülesannete täitmist ja tekkinud probleeme üldistatult, ülevaate eesmärk ei ole konkreet- sete kriminaalasjade menetlemisega seotud küsimuste arutamine. Eriti juhul, kui tegemist on veel menet-
• Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Tsiviilõiguse alla kuulub: 1) Võlaõigus (lepingud, kahjuhüvitamine) 2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne. Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
