Kui töötaja oli tööandjaga kalendriaastal töövahekorras 3 kuud, on tal õigus saada ¼ puhkusest. Enne 01.07.2010 väljatöötatud põhi- ja lisapuhkuse aegumine Puhkused aeguvad 4 aasta jooksul, st enne 01.07.2009 väljatöötatud ja aegumata puhkused aeguvad 01.07.2013. (Kodused ülesanded: 136, 137, 141, 143, 145, 168, 169) Kontrolltöö jaoks meelde tuletada: Pant, pandi liigid: kommertspant, registerpant. Hoonestusõigus, kuidas tekib. Eesti Vabariigi kohtukorraldus, kohtusüsteem, karistusõigus. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: Vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last Vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheaja Lapsehoolduspuhkus Puhkust on õigus saada (TLS § 62 lg 1 § 65): o Vanemal o Tegelikul hooldajal o Eestkostjal
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes. Üldisemad põhimõtted sisaldusvad põhiseduses, karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Kasutab autoitaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
Reguleerib suhteid riigiorganite vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad organite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. AUTORITAARNE meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses. 3.Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted
suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajanduslikku ja poliitilise süsteemi. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus reguleerib riigi täitev- korraldavat tegevust, sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 7
Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001
Üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 42-43 Ülesanne 4. 1. A. Aarnio. Õigusteabe AS, Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996. 2. A. Aedma. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, jt 2004. 3. H. Kalmo. Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. – Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste
kahjulikele, kasulikele kui ka lausa kangelaslikele tegudele (Raska 2002). 19 saj. alguse saanud tööstuse ja teaduse kiire areng tekitas vajaduse inimeste palju suuremaks sotsialiseerumiseks. Koonduti tööle tehastesse, manufaktuuridesse, toimus linnastumine. Murranguliselt muutus ka inimeste elukorraldus. Sel perioodil hakkasid jõudsalt arenema nii loodus kui ka sotsiaalteadused, teiste hulgas ka õigusteaduse erinevad suunad. Kujunes esimene moodne karistusõigus. Karistusõiguse kujunemine oli tingitud vajadusest uute karistusmeetodite järele. Enam polnud võimalik keskaja korra kohaselt inimest hukata. Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim oli 19.saj. lõpul oma uurimistulemustele toetudes seisukohal, et kuritegevus on täiesti normaalne nähtus. Inimeste kollektiivset teadvust ei ole võimalik sedavõrd unifitseerida, et nad alluksid kõigile sotsiaalsetele normidele. Inimesed on erinevad, nende vaimsed,
milleks on avalik õigus ja eraõigus, peamiselt selle alusel, milliseid suhteid nad reguleerivad. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, mille alla omakorda paigutuvad võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus, pärimisõigus. Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse alla kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus, menetlusõigus jt. Eelnevast jaotusest lähtuvalt kuuluvad autori poolt loetud seadused Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia
juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. 4) Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi 5) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
ülekandmine seaduses reguleerimata juhtumile. Kergendavat analoogiat saab mõnikord kasutada. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kriminaalmenetluse riiklikkuse põhimõte - kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kolme samba teooria- karistusõigus on üldine distsipliin, mis hõlmab materiaalset karistusõigust (teo karistatavuse eeldused ja millised teod on karistatavad), menetlusõigust (reguleerib materiaalõiguslike normide kohaldamist- kuidas ja kes teeb kindlaks, et isik on toime pannud karistatava teo ja kuidas talle karistus mõista; millised on riigi ja millised süüaluse õigused ja kohustused) ja täitevõigust (täitevvõim, kes viib kohtu poolt seaduse alusel mõistetud karistuse täide). Kolm
võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus: perekonnaõigus äriühingu õigus asjaõigus pankroti õigus pärimisõigus konkurentsõigus
lubamine). 5. Asjaõigus (Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Avaliku õiguse harud: o Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega,.Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kõige suurem ja mahukam õigusharu.Enamus õigusnorme kuuluvad siia. o Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse.Süüteod jagunevad kuritegudeks (raskemad) ja väärtegudeks (kergemad). o Menetlusõigus määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel. Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige
RAKENDUSEETIKA PROBLEEME: Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konk- reetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, st õigusesse peaks eetikast üle võtma ainult kõige olulisema osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset. Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1. Retributsioon ehk kättemaks, eesmärgiks õigluse taastamine kannatuste ja kahju tekitamise läbi kurjategijale. 2. Kahjutuks muutmine ehk tulevaste kuritegude ärahoidmine, mille all peetakse silmas kurjategija isoleerimist. 3. Hirmutamine, eesmärgiks kurjategija ja teiste potentsiaalsete seaduserikkujate suunamine seadusekuulekusele hirmuga karistuse ees. 4
jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga ja börsiõigus, konkurentsi ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks,
kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
(kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) 6. Õigusakt eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu
9.4 Haldusõiguse süsteem - Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne . 9.5 Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. 9.6 Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest
Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
2. Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil olenemata asukohast. 3. Väljaspool EV territooriumi, kui: · välislepingu alusel on taotlus isiku karistamiseks · tegu on Eesti füüsilise või juriidilise isiku vastu või · toimepanija oli EV kodanik või sai selleks pärast toimepanemist · välismaalane, kes on Eestis kinnipeetud ja teda ei anta välja. Toimepanemise kohta õigusest sõltumata kehtib eesti Karistusõigus väljaspool Eestit toimepandud kohta: Kui: · esimese astme kuritegu ja · kuritegu kahjustab Eesti elanikkonna elu ja tervist (suunatud laia elanikkonna vastu) või · kahjustab Eesti riigivõimu ja kaitsevõimet või keskkonda. Kuritegusid ,,panevad toime", mitte ,,sooritavad". Isikuline ja ruumiline kehtivus Ruumiline kehtivus: Kehtib teo kohta, mis 1. toimepandud eesti territooriumil 2
kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud põhiseaduse kaheksanadas peatuükis ja riigi eelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises.
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte
privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab ka lepinguvabadust, mille kohaselt on isikutel õigus valida, kas üldse ja kellega teha tehinguid. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Seaduse tõlgendamine · Grammatiline tõlgendamine lähtutakse eelkõige keele reeglitest. · Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigusloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist.
AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted) a) rahvusvaheline õigus tsiviilõigus b) inimese ja riigi suhted võlaõigus. tööõigus asjaõigs haldusõigus äriõigus finantsõigus kaubandusõigus protsessiõigus karistusõigus Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust. Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline: I aste maa- või linnakohus arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju. Apellatsioon edasikaebus ringkonnakohtusse kui süüdimõistetu ei ole kohtuotsusega rahul.
Suhteid üksikisiku ja riigi vahel Mõlemad pooled on võrdses positsioonis pooled on ebavõrdses positsioonis. Tsiviilõigus (hageja ja kostja) Haldusõigus (ametivõimud rahvas) Perekonnaõigus Finantsõigus (riigi raha kogumine ja Tööõigus kasutamine) Võlaõigus (võlad ja lepingud) Karistusõigus (kuriteod) Asjaõigus (omandiprobleemid) Protsessiõigus (kohtupidamise kord) Äri e. majandusõigus Rahvusvaheline õigus (riikide vahelised suhted) Anglo-Ameerika ja mandri-Euroopa kohtusüsteemid Anglo-Ameerika Mandri-Euroopa
13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Siit järeldub, et hädakaitses:
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
See on õigusnoride kogum ,mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sostsiaal ja majandusliku ja poliitilise süsteemi. Riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, haldusõigus ehk administratiivõigus. Haldusõigus reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust. Sõltumata riigi organitest. Seega haldusõigus reguleerib riigiorganite vahelisi suhteid, riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Finatsõigus-rahanduslikud suhted.(PS 8 peatükk). Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusõigus võitluseks süütegude vastus ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Kasutab ta autoritaarset meetodit. Kohtu ja protsessiõigus sätestab kohtumenetluse korda. Autoritaarset meetodit. Rahvusvaheline õigus riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, kuna selle norme loovad suhtest isevõtjad ise. Puudub tsentralne aparaat õiguse tagamiseks.
pärimisõigus. AVALIK ÕIGUS/ius publicum - rooma õiguse alusel avalik õigus, mis käsitleb küsimust, 3 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 lähtudes Rooma riigi huvidest. Avaliku õiguse valdkondadeks loetakse ehk õigusharudeks on näiteks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused, konkurentsiõigus. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise alusena saab kasutada mitmeid kriteeriume. Üheks eristamise aluseks on nn huvi teooria. Huvi teooriat väljendab ilmekalt Rooma juristi Ulpianuse (170-228 pKr) väljend avaliku ja eraõiguse eristamise kohta: publicum is est quod ad statum rei Romanea spectat, privatum quoa ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis peab silmas Rooma riigi seisundit, eraõigus on see, mis peab silmas üksikisikute huve
??)) o Tavaõigus, seadused jm Versus o Ius honorarium · Vormivabad tehingud(nt emptio- venditio) · Bona fides argumendina · Preetori ediktid · Formulaarprotsessi loomine(andis pooltele formula, kus pani kirja probleemi olemuse(õigusliku vaidluse)) II o ius publicum · riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????) · karistusõigus · finantsõigus · sakraalõigus(religioooni puudutav õigus) versus o ius privatum o eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada ka kaubandusõiguse, mis oli osa asjaõigusest/võlaõigusest tollel ajal ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND 1. Pater familias, kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara, piirasid teda
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
ÕIGUS KRIMINAALÕIGUS PROTSESSIÕIGUS tsiviilprotsessiõigus FINANTSÕIGUS kriminaalprotsessi õigus. Meil primaarseks õiguseks on seadus. IUS EST ARS BONI ET AEQUI Õigus see on headuse ja õigluse kunst. „See on kui suur anum, mis peab olema täidetud õiglase sisuga“ Aristoteles. ÕIGUSE VALDKONNAD 1. eraõigus; 2. avalik õigus; 3. karistusõigus. Eraõigusesse kuulub, erahuvi või isiklik kasu. Avalik õigus on avalik huvi, riigi huvi. Karistusõigus- sanktsiooni- riigi sund. Avaliku õiguse normid on sellised, kus üks on tugevam ja ta on juriidiliselt tugevam. Eraõiguse normid- inimesed on võrdsed, kokkulepped. Kodutöö: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014085 09.09.2014 Juriste on alati vaja olnud ja neid on läbi aegade lugu peetus. Tervikuna juriste ei ole läbi aegade eriti armastatud
Eraõigus on selline õiguse suur valdkond, kus õiguse subjektid, kes selles vallas toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik. Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond. Siin on määravad riigihuvid. Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus. Silmas pidades selle õiguse garanteerimismehhanismi kvaliteeti - riiklik sund. Garanteerimine väga oluline õiguses. Sattudes sotsiaalsesse situatsiooni käitutakse vastavalt, samas käitutakse paljudel juhtudel ka vastupidiselt. Mõnikord oleme seadusrikkujad :) Kõik sotsiaalsed korrad on kuidagi garanteeritud. Ka õiguskorra garanteerimine on väga tähtis asi. Need, kes teatud asjades kokku lepivad, siis peavad nad ka tagama selle täitmise.
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
