Seadusandja poolt valitud vahendi vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda seda teiste vahendite efektiivsusega eesmärgi saavutamisel. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes. Vahendi vajalikkuse hindamisel tuleb kindlasti eristada vahistamise aluseid. KrMS § 130 lõige 2 toob välja kaks vahistamise alust: kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumine ja oht, et isik paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Kuritegudeks on karistusseadustiku mõttes ka õigusemõistmise takistamisele või kallutamisele suunatud süüteod. Seega on põhimõtteliselt olemas kolm põhjust, miks isikult enne kohtuotsuse jõustumist vabadus võetakse. Selleks, et ära hoida isiku kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine pole kindlasti oluline teda ööpäev läbi hoida lukustatud kambris, piisab ka sellest kui isik asub kinnisel vangla territooriumil, kust lahkumine on takistatud vanglateenistuse järelevalve abil. Seega võiks isikule võimaldada
(11) Kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. (2) Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku
pension tema valikul. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest. Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos. Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile. Kui isikule maksti kohtute seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud
e) seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine (§ 472) eest Euro kasutusele võtmise seaduse §s 2 ja § 3 lõikes 2 sätestatud ulatuses seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba müügil või teenuse eest tasumisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Menetlevad isikud TKS §des 45472 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. TKS §des 4547 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Terviseamet; 3) valla või linnavalitsus. TARBIJA KAEBUSTE LAHENDAMINE Tarbija kaebuse lahendamise üldine kord § 19. Kaebuse esitamine kauplejale 1. Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. 20
(3) Lastekaitsetöötajate atesteerimist ja täienduskoolitust korraldab Sotsiaalministeerium. Lastekaitsetöötajat atesteeritakse iga viie aasta järel. (4) Atesteerimise, täienduskoolituse ning töönõustamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. § 32. Lastega töötavate isikute töötamise piirangud (1) Lastega töötava isikuna, sealhulgas lastekaitsetöötajana, ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku paragrahvides 133–1333, 141–145 ja 175, 1751 või 178– Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Lisa 1. Seaduseelnõu (13.10.2013 versioon) 101 179 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt
ka käitumise motiivid. Kõiki neid õigusrikkuja käitumise psüühilisi aspekte nimetataksegi õigusrikkumise subjektiivseks küljeks. Õigusrikkumiste eest kohaldatakse vastutust kõigis õigusharudes vaid siis, kui tuvastatakse, et isik on teo toime panemises süüdi. Süü on isiku psüühiline suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Võib esineda kahes vormis: tahtluse ja ettevaatamatuse vormis. Karistusseadustiku §16 näeb ette, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Ja isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seadusandlus näeb ette ka ettevaatamatusega teo toimepanemisega???, ettevaatamatuse astmeteks on kergemeelsus ja hooletus
9. Riigikogu liikme volituste lõpetamine § 26 10. Nõusoleku andmine § 27 11. Erakonne tegevuse lõpetamine 5. ptk 12. Valimiskaebus § 37 jj 13. Protest § 41 jj 14. Riigikogu küsimus kas kavandatav eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa liidu õigusega 15. Individuaalne põhiseaduslik kaebus RKÜKo 17.03.2003 3-1-3-10-02 Brusilovi kaasus (Riigikohus võttis ühe isiku kaebuse menetlusse ja tunnistas selle alusel osaliselt kehtetuks Karistusseadustiku rakendamise seaduse ehk siis isik seaduse vastu) 6. Peatükk: Vabariigi President § 44 Vabariigi Presidendi valimine I sätestus: - PS § 79 - Vabariigi Presidendi valimise seadus II Nõuded kandidaadile - Sünnilt Eesti kodanik § 79 lg 3 - Alates 40- eluaastast § 79 lg 3 - § 80 lg 1 lause 2 - § 57 lg 2 - § 58 III Valimise aeg VPVS § 3; PS § 80 lg 2 IV Valimismenetlus Riigikogus § 79 V Valimismenetlus valimiskogus § 79 367 inimest
9. Riigikogu liikme volituste lõpetamine § 26 10. Nõusoleku andmine § 27 11. Erakonne tegevuse lõpetamine 5. ptk 12. Valimiskaebus § 37 jj 13. Protest § 41 jj 14. Riigikogu küsimus kas kavandatav eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa liidu õigusega 15. Individuaalne põhiseaduslik kaebus RKÜKo 17.03.2003 3-1-3-10-02 Brusilovi kaasus (Riigikohus võttis ühe isiku kaebuse menetlusse ja tunnistas selle alusel osaliselt kehtetuks Karistusseadustiku rakendamise seaduse ehk siis isik seaduse vastu) 6. Peatükk: Vabariigi President § 44 Vabariigi Presidendi valimine I sätestus: - PS § 79 - Vabariigi Presidendi valimise seadus II Nõuded kandidaadile - Sünnilt Eesti kodanik § 79 lg 3 - Alates 40- eluaastast § 79 lg 3 - § 80 lg 1 lause 2 - § 57 lg 2 - § 58 III Valimise aeg VPVS § 3; PS § 80 lg 2 IV Valimismenetlus Riigikogus § 79 V Valimismenetlus valimiskogus § 79 367 inimest
2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus, ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused 79 2) kas teo tomepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon jne) 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund 2) hädaseisund
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
jaheneb, samas on väga kohalike ilmavaatlusandmete baasil selliseid otsuseid praktiliselt võimatu teha. Arvestades seda kui palju ilmavaatluste andmeid, nii Eestist kui üle maailma, on GLOBE programmi raames hariduslikel eesmärkidel kõigile kättesaadavad võiks selles valdkonnas töid koolides väga palju rohkem teha. MAJANDUS, TOOTEANALÜÜS, ÕIGUS Õigusteadus ei ole koolilaste seas väga populaarne meieni on jõudnud ainult mõned arvutipiraatluse ja karistusseadustiku tundmise teemalised tööd. Majanduses on põnevad teemad näiteks Euro kasutuselevõtu mõjud Eesti majandusele (üks selleteemaline töö on tehtud aastal 2005, aga järeldused kehtivad üsna hästi ka tänases Eestis), Euroopa Liidu mõjud Eesti majandusele, mitmed õpilasfirmade tegutsemist käsitlevad teemad (ilmselge Junior Achievement'i positiivne mõju); Eesti pensionisüsteem ja pensionifondide võrdlus. Võrreldud ja uuritud on ka mitmeid tootegruppe ja nende vastavust nõuetele ja
11. Erakonne tegevuse lõpetamine 5. ptk 12. Valimiskaebus § 37 jj 13. Protest § 41 jj 14. Riigikogu küsimus kas kavandatav eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa liidu õigusega 15. Individuaalne põhiseaduslik kaebus RKÜKo 17.03.2003 3-1-3-10-02 Brusilovi kaasus (Riigikohus võttis ühe isiku kaebuse menetlusse ja tunnistas selle alusel osaliselt kehtetuks Karistusseadustiku rakendamise seaduse ehk siis isik seaduse vastu) 6. Peatükk: Vabariigi President § 44 Vabariigi Presidendi valimine I sätestus: - PS § 79 - Vabariigi Presidendi valimise seadus II Nõuded kandidaadile - Sünnilt Eesti kodanik § 79 lg 3 - Alates 40- eluaastast § 79 lg 3 - § 80 lg 1 lause 2 - § 57 lg 2 - § 58 III Valimise aeg VPVS § 3; PS § 80 lg 2 IV Valimismenetlus Riigikogus § 79 V Valimismenetlus valimiskogus § 79 367 inimest
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
Tahtlus on kavatsetuse, otsese või kaudse tahtluse vormis, ettevaatamatus hooletuse või kergemeelsuse vormis. Seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Siis peab olema ka see olemas, kui seadus räägib motiivist või eesmärgist või muust koosseisu subjektiivsest tunnusest. b. Õigusvastasus see on selline süütegu, mis vastab süüteo koosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastatus see ongi süüteo koosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõiglus. Õigusvastasust välistavad asjaolud (leiame karistusseadustikust): 1. Hädakaitse olukord, kui isik tõrjub õigusvastast rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, kuid ta ei ületa hädakaitse piire. 2. Hädaseisund olukord, kui isik paneb toime teo, et kõrvaldada ohtu enda või teise isiku õigushüvedele
a Brusilovi kaasus murdvaras (varastas kuuekohalise summa väärtuses), mõisteti 6a vangi (karistuse ülemmäär 5a hakkas kehtima täpselt kui Brusilovil 5a istutud sai kaebas Riigikohtusse eesmärgiga vabastada, käsitleti §15 all - §23 (2) 2 Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kohus muutis Karistusseadustiku rakendamise seadust.) - Ebasoodsa tagasimõju keeld seadusel ei tohi üldjuhul olla tagasiulatuvat jõudu ja isikut ei tohi tagasiulatuvalt asetada ebasoodsamasse olukorda (nt 10 aastat tagasiulatuvalt maksukohustuse muutmine; seadus loodud määrusega ning kui määrus polnud piisav, siis öeldi, et teeme siis lihtsalt seaduseks ning maksukohuslane peab tagasiulatuvalt ikkagi maksma)
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
· Võimalik kui tegemist vabatahtliku lõpetamisega · Vajalik 2/3 häälteenamus Likvideerimismenetlus · Eelduseks, et vara on rohkem kui kohustusi. ... Kui selgub vastupidine, tuleb esitada koheselt pankrotiavaldus (ÄS § 210), pankrotiavalduse esitamata jätmine on kriminaalkorras karistatav kuni 3 a vabaduse kaotust. Lõpetamisel koostatakse majandustegevuse ülevaade, tuvastatakse see, et pole mõtet ÄÜ tegevuseks. ... NB! Karistusseadustiku § 380: rahaline karistus 3 aastane vanglakaristus Protsess: · Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2); · Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt ... Vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häälest; ... Vähemalt 2/3 kõigi osanike häältest kui kirja teel hääletamine ... Ühehäälne kirjalik otsus koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg 3) · Võlausaldajatele teatamine ..
riigi sunniaparaadi (nt kohus) poole. Alati pole aga võimalik riigi sunnijõudu kasutada või selle saabumist ära oodata. Sellisteks juhtudeks on seadusandja näinud isikule tema õiguste kaitseks ette jõu kasutamise. Selleks peavad olema täidetud kindlad eeldused. Sellisteks jõu kasutamise instituutideks on hädakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse kui õigusinstituut on põhjalikult läbi töötatud karistusõiguses, mistõttu tuleks selle instituudi kohaldamisel juhinduda karistusseadustiku regulatsioonist ja kohaldamispraktikast. Hädakaitse tähendab, et isiku suhtes on toimunud õigusvastane rünnak ning selle ründega ohustatakse või rünnatakse mingeid õigushuvisid. TsÜS § 140 sätestab, et hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitsega kaitstakse individuaalseid hüvesid (isiku enda elu ja tervis, tema omand, vabadus jms) rünnete vastu. Hädakaitse eelduseks on, et ründajaks on inimene
Otsustusprotseduur mitteformaalne. · NB! Osaniku vastu nõude esitamine kuulub juhatuse pädevusse. 5.12.2. Juhatus ÄS § 180 · juhatuses on üks või mitu liiget; · juhatuse liikmeks saab olla teovõimeline füüsiline isik; · vähemalt poolte elukoht Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis; · juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige; · juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku § 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel; · juhatuse liikme valib ja kutsub tagasi, temaga lepingu sõlmimise ja selle tingimused ning tasu suuruse ja maksmise korra määravad osanikud oma otsusega (nõukogu olemasolul viimase otsusega); · juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek;
ka teha. Omaabi on vaid siis, kui pole muud võimalust. 3) Kui keegi on kinnisasja valduse omavoliliselt endale võtnud, siis on õigus see jõuga tagasi võtta. Jõu tarvitamine peab olema selline, mis on vajalik omaabiks ja ei ületa hädakaitse piire. Lisaks: TsÜS §138-141; Asjaõigusseadus §41; Karistusseadustiku §28,29; TsÜS §5,6, VÕS §2,3,4,6,24, Köhleri õpik 28-42; 47 53 6. TEHINGUTE ÜLDISELOOMUSTUS 6.1. Tehingu mõiste ja liigid TsÜS §67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus
teha. Omaabi on vaid siis, kui pole muud võimalust. 3) Kui keegi on kinnisasja valduse omavoliliselt endale võtnud, siis on õigus see jõuga tagasi võtta. Jõu tarvitamine peab olema selline, mis on vajalik omaabiks ja ei ületa hädakaitse piire. Lisaks: TsÜS §138-141; Asjaõigusseadus §41; Karistusseadustiku §28,29; TsÜS §5,6, VÕS §2,3,4,6,24, Köhleri õpik 28-42; 47 – 53 6. TEHINGUTE ÜLDISELOOMUSTUS 6.1. Tehingu mõiste ja liigid TsÜS §67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
hankimisel; jne 2) Füüsilise isiku kontrollimine, Objekti kontrollimine, Kontrollproovi võtmine, Keskkonnajärelevalvealased ettekirjutused, Keskkonda kahjustava tegevuse peatamine, Omavolilise ehitise likvideerimine, Ettekirjutuse vaidlustamine, Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine, muutmine ja peatamine. 43. Keskkonnavastased süüteod ja sanktsioonid 2011 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega kriminaliseeritakse keskkonnavastaseid tegusid mis seni olid käsitletavad väärtegudena või üldse sanktsioneerimata, sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis täiendavalt karistus mitte üksnes kahju põhjustamise vaid ka olulise kahju ohu põhjustamise eest. Oluliselt on muudetud ka keskkonnasüütegude sanktsioone. Juriidilise isikule on keskkonnasüütegude korral jätkuvalt kohaldatav rahaline karistus.
Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine - Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Nimetatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. _____________________________________________________________________________________________________ § 8. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSE KONTROLL ____________________________________________________________________________________________________ § 8. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
