Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada. Õigusnormid peavad tulenema konkreetsest ühiskonnast enesest, käima sammukese ...
1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis; 3) kui aegumistähtaeg on möödunud; 4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral; 5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus; 6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid; 7) kannatanu kaebuse puudumisel, kui kriminaalasja võib algatada ainult tema kaebuse alusel; 8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel;
kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid- objektiivne õigus sisaldab õigusnorme , mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid
Esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle Peaminister tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine: Riigikogu Vabariigi valitsus X Piirilepingu ratifitseerimine X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim. 1. Mille poolest erinevad KOV volikogude ja riigikogu valimised? Nimeta 2 erinevust.
Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on
6 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. PakS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. PakS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad
suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks. (Viide: http://et.wikipedia.org/wiki/Lapse_seksuaalne_kuritarvitamine ) Laste seksuaalne väärkohtlemine on lapse või noore kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida laps/noor ise ei ole võimeline mõistma, millega ta ei nõustu ning mis on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritavate väärtushinnangutega ja normidega. Eesti karistusseadustiku järgi on karistatav seksuaalvahekorras olemine alla 14aastase lapsega. Laste seksuaalse väärkohtlemise võib jagada seksuaalseks ärakasutamiseks ja seksuaalvägivallaks. Seksuaalvägivald võib mõjuda negatiivselt ohvri seksuaalelule, põhjustada ärevust või depressiooni, selle tagajärjed võivad mõjutada ohvri tervet ülejäänud elu. Isegi kui ohvrile ei tehta rünnaku käigus kehaliselt haiget, jätab rünnak talle pikaks ajaks psüühilised armid.
tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld, Poolte vastutus Lepingu rikkumise eest ning Lepingu lõppemise alused ja tingimused. 1.2 Juhatuse liige kinnitab, et: (a) tema suhtes ei ole kohus vastavalt karistusseadustiku §dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu; (b) tal pole keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb Ühing; (c) tal ei ole keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel; (d) tal ei lasu mingeid kohustusi kolmandate isikute ees, mis võiksid olla
5.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. RS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. RS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. Järelvalvet teostab Tarbijakaitseamet. Täielik õigusnorm on vajalik ära tunda selleks, et teada, kas see norm rakendub või mitte. Täielikud õigusnormid on need, mida me saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel; need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb või käituda mingi elulise situatsiooni esinemisel. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Rakendamine koosneb erinevatest staadiumidest, mille kohta kehtib reegel, et järgmine ei saa olla ilma eelmiseta. Esimene staadium- tehingu olude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Mis ja kuidas toimus teo toimepanija, kannatanu, kurieo koht, viis, vahendid jne) Teine staadium- õigusnormi valik ja analüüs. Määratakse rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. (nt tervisekahjustuse puhul võib seda määratleta erineva karistusseadustiku vastava paragraafi erineva punkti järgi.) Kolmas staadium- on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium- on asjas tehtud pysise täitmise tagamine. Õiguse rakendamisega luuakse konkreetsel inimesel või organisatsioonil uued püsisuhted. Nii tekivad uued õigused ja kohustused, mille tekkimise aluseks on õigusi rakendab riigiorgani akt.
peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD. Kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
......................34 Sissejuhatus 5 Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on kriminaalkorras karistatavad teod, mis on sätestatud karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline karistus
nende kinnitamist üldkoosoleku otsusega ka viivitamatult registripidajale (ÄS § 374 lg 2,3 ja 4). Seltsi vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 378 lg 1). Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor (ÄS § 378 lg 2).
esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike poolt ka registripidajale (ÄS § 211 lg 2, 3 ja 4). Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1). Lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamine. Lõpp-
sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel?
Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 4. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
positsioonil, siis ilmselt tuleb ette, kus ei taheta teistega arvestada. 6. Järeldused Nagu tekstist võib välja lugeda, et tänapäeval on kõrgematel positsioonidel olevatel inimestel kõik lubatud. Tegutsevad seadusevastaselt ja omapäi. Kõik ametialased vahendid peaksid olema võrdseld kasutatavad, neid tuleks omavahel jagada ja tuleks kasutada säästlikult ning heaperemehelikult. Ettevõttes peaks olema rohkem usaldust ja kontrolli ning selle kuritarvitamine tuleks karistusseadustiku paragrahvide 201 ja 2172 mõistes käiku lasta. MÕJUVÕIMUGA KAUPLEMINE http://uudised.err.ee/index.php?06253085 Tehver: mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar 17.05.2012 16:28 Mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar kõik need kuus aastat, kui see norm on kehtinud, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste kokkukukkumine nii riigikohtus kui prokuratuuris on
nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 11.2 Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? 12. Kohtkorraldus 7.1 KOHTUVÕIM KUI ÜKS VÕIMUDE LAHUSUSE ELEMENT Kohtuvõimu sõltumatus on võimude lahususe üks olulisemaid komponente. Kohtuvõim peaks olema selgelt eristatud nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust ja neist mõlemast sõltumatu sellisel määral, et ta võiks
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
4) seksuaalsuunitluse häire, mis tähendab laste seksuaalset eelistamist, objektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest. Pedofiilide hulka kuulub ka inimesi, kes eelistavad täiskasvanud seksuaalpartnereid, kuid kontaktide ebaõnnestumise tõttu pöörduvad harjumuspäraselt laste kui asendajate poole.(RHK-10) Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7
Õiguse realiseerimisest on huvitatud pôhimôtteliselt ühiskond tervikuna. Realiseerimine toimub kolmel viisil. Neist ôiguse kasutamine ja ôigusest kinnipidamine kujutavad endast ôiguse vahetu realiseerimise viisi. Nende ôiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad ôigusnormidest tulenevaid subjektiivseid ôigusi ja kohustusi ôiguse subjektid vahetult oma käitumises. Näit ametiisik hoidub pistise vôtmisest, kuna see on karistusseadustiku järgi karistatav süütegu. Normist tuleneva nôude saab ametiisik realiseerida ôigusest kinnipidamise teel. Pôhimôtteliselt ôigust vôivad realiseerida kôik isikud, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Kui ôiguse subjektid viivad oma käitumise vastavusse ôigusnormis sisalduva käitumise nôudega, siis realiseerub ôigus kasutamise vôi kinnipidamise teel. Õigusest kinnipidamine ja ôiguse kasutamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses vôi passiivses tähenduses
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
aastaseks saamist, on kaks korda suurem tõenäosus täiskasvanuna tõsiste vaimsete häirete tekkeks kui neil, kes kasutasid marihuaanat esmakordselt 18-aastasena või hiljem." Kokkuvõte... Loodetavasti ei soodustada see ettekanne meelemürgi levikut ega selle õigustamist. Eesti karistusseadustik väljendab küllaltki selgelt, et kanepi kasvatamine on lubatud, kui selleks on saavutatud kokkulepe riigiga. Karistusseadustiku paragrahv 188 sätestab, et unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Hoolitse ka enda sõprade ja tuttavate eest, kahtluse korral on võimalik kanepi tarvitamist kindlaks teha narkootikumide testi abil. Testi saab teha nt. Tallinna Diagnostikakeskuses (http://www.dk.ee/), kiirteste saab osta ka paremini varustatud apteekidest. Tallinna Lastehaiglas töötab sõltuvushäirete osakond http://www
Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse ) 297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? V: Karistusseadustikku käesoleva peatüki tähenduses või muud seadust mis näeb ette karistust süüteo eest. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? V: Ei, ainult karistust kergendaval ehk leevendaval on. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane ,omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 18. Mis on väärtegu`? Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes 19. Mis on asjaõigus Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand. Samuti omandit piiravaid teiste isikute õiguseid nagu naabrusõigused ja servituudid. Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus 20. Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus
§ 36. Eradetektiivindusega tegelemise nõuete rikkumine (1) Eradetektiiviteenuse osutamise korra või eradetektiivindusele kehtestatud tegutsemispiirangute rikkumise või muude seadusega sätestatud nõuete täitmata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahatrahviga kuni 50 tuhat krooni. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur. 7. peatükk Rakendussätted 37. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 100, 643) § 20 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "või eradetektiiviteenuseid". § 38. Jälitustegevuse seaduse muutmine
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav ...
), kes annab nende teostamiseks loa, kel õigus luba taotleda. § 1263. Jälitustoimingud (1) Käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. (2) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel karistusseadustiku §-des 244 ja 246, § 266 lõike 2 punktis 3 ning §-des 255 ja 256 nimetatud kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides 3 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist; 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet; 3) kasutada politseiagenti. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 1262
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist...
Karistusõigus tagab inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus kaitseb isikud ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Määrab kindlaks süüteod, vastavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Õigushüve teooriast. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? Luua seadus, mis kaitseks inimeste õigushüvesid nende isikuvabadusi liigselt piiramata. Samuti peab see seadus aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ja toetama teadmist, et õigusnormi rikkumine on karistatav. 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? Printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 7
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................
rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. KARISTUSÕIGUS Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse karistusseadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Karistamise alus. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige k...
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
kokkuleppelised, suhteliselt määratletud.) · Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi (regulatiivsed, kaitsvad) Õigusnormi struktuur Õigusnormi struktuuri all mõistetakse õigusnormi sisemist ehitust, seda moodustavate koostisosade teatud omavahelist seost ja tingitust. Kui (hüpotees)............. , siis (dispositsioon)............, vastasel juhul (sanktsioon) .................. Hüpotees on karistusseadustiku üldosa Õigussüsteem Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskorda (Varul jt 2012) Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa (Kiris jt 2009). (Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (Kiris jt 2009).
Moskvasse Butyrka vanglasse ja Helgi-Alice'i Gulagi vangilaagritesse Siberis . Butyrka vanglas oli Johan Laidoner vang nr 11, Konstantin Päts nr 12 ja Viktor nr 13. 24. märtsil 1943 saadeti Päts sunniviisilisele ravile psühhoneurootilistes haiglates Kazanis , seejärel Chistopolis Tatar ASSRis . Tema sunnitud psühhiaatriline hospitaliseerimine oli õigustatud tema ,,püsiva väitega Eesti presidendiks". [ vajalik tsitaat ] 29. aprillil 1952. aastal tunnistati Päts süüdi karistusseadustiku § 5814 ja §-de 58-10 kohaselt, mis tähendas revolutsioonilist sabotaazi ja nõukogude vastast ning revolutsioonilist propagandat ja agitatsiooni . Sunniviisiline ravi lõpetati 1954. aastal ja Päts saadeti psühhoneuroloogiahaiglasse Jämejalasse . Kohalike tunnustamine ja liiga suur tähelepanu pälvisid selle, et ta saadeti Burashevo psühhiaatriahaiglasse Kalinini oblastis (nüüd Tveri oblastis), kus ta lõpuks suri 18. jaanuaril 1956. Majandus- ja kultuurialane tegevus
korral). Asjaolu, milline oli isiku subjektiivse suhtumise liik toimepandusse, on kriminaalmenetluse ajendi aspektist tähtsusetu. Kriminaalmenetluse ajend esineb ka olukorras, kui teave KarS §-des 414-415 ja 418-4181 sätestatud lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist puudutavast kuriteost laekub pädevatele ametiisikutele nimetatud kuriteo toimepanijalt endalt. Tuvastatakse sellise teabe põhjal isiku tegevuses mõne karistusseadustiku loetletud paragrahvis sätestatud kuriteo tunnused, on uurimisasutusel, kelle uurimisalluvuses KrMS § 212 mõttes on sellise kuriteo menetlemine, lähtuvalt KrMS §-st 6 kohustus alustada kriminaalmenetlust. Ka prokuratuuril lasub seadusest tulenev kohustus täita süüdistusfunktsiooni ning sellest tulenevalt toimetada kriminaalmenetlust iga isiku suhtes, kelle teos ilmnevad kuriteo asjaolud ja kelle suhtes ei ole KrMS §-s 6 märgitud erandid rakendatavad.(3-1-1-19-10) § 212
takistuse tema füüsilise ja intellektuaalse arengu teel.113 Karistusseadustiku § 145 sätestab keelu täiskasvanu suguühendusele lapseealisega, nimetatud paragrahvi koosseisu objektiivseks tunnuseks on spetsiifiline tegu suguühendus noorema kui neljateistaastase lapseealisega. Süüdlase täisealisus ja kannatanu alla neljateistaastane vanus on erilised isiklikud tunnused, mis on tingimuseks vastutuse saabumiseks nimetatud süülise tegevuse eest Karistusseadustiku üldosa § 24 lõigete 1 ja 2 mõttes. Subjektiivsed tunnused. Suguühendus lapseealisega on ettekavatsetud toiming. Kavatsus võib selle süüteo korral olla otsene või kaudne. 114 Ülalpool öeldule võib lisada elementaarsete toimingute kirjelduse, mis on suunatud kahju tekitamist võimaldavate situatsioonide kõrvaldamisele: - hoiatavate meelespeatrükiste valmistamine ja levitamine;115 - elanikkonna teavitamine ja hoiatamine meedia kaudu antud territooriumil toime pandud
7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus menetlusosaliste õiguste tagamisel; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine. Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Protokolli põhiosas talletatakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides kriminaalmenetluse seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid; 2) tehnikavahendite kasutamine.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................
nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD. kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või
• Kolleegium osundas väljaspool kriminaalasja lahendamist, et seadusandja peab otsustama kas KarS § 81 kohaselt tagajärjedelikti aegumistähtaeg peab ikka algama süüteotoimepanemisest või oleks tarvilik teha seal seadusmuudatus. 5. 3-1-1 --> omastamise lahend tüübid muinsusalal. 6. 3-1-1-99 -06 --> punkt 14 • Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Siin käsitletakse ka šokivangistust. nn šokivangistuse abil tahetakse isikule anda n-ö tõsine hoiatus. Riigikohus on seisukohal, et selle eripreventiivne mõju avaldub vaid siis, kui seda kohaldatakse lühiajaliselt. Katseaeg ei tohi olla lühem kui on tegelik mõistetud karistus. • Iseenesest on katseajaga karistus väga hea, sest kui isikule on 5 aastat katseaega koos
tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tek...
o ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; o tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; o tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: o kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; o kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu); o kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli
Alati tuleb kõigepealt kindlaks teha, milliseid konkreetseid autori õigusi on rikutud ja kellele need õigused kuuluvad. Rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik, õigustatud subjektist aga see, kes praktikas kaitset taotleb. Üldjuhul on vaid õiguste omaja reeglina õigustatud tarvitusele võtma abinõusid õiguste kaitseks.27 Rikutud õiguste kaitsevahendid sõltuvad rikkumiste liigist. Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, karistusseadustiku (KarS) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste õiguste rikkumiste eest nii füüsiliste kui ka juriidilistele isikutele. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.28 Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS) ja autoriõiguse seaduses (AutÕS § 81²). Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
