,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaen...
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvar...
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskol...
Maris Paas,090573 SPSin-1 Suhtlemispsühholoogia 24.novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus. Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri...
"Läänerindel muutuseta" E.M.Remarque Paul oli sõjaväelane, noorelt värvatud. Klassikaaslastest jäi ta kõige kauem ellu. Suri rindel. Sõber Kit, kes oli väga hea instinktiga. Leidis alati süüa ja oskas õigesti käituda (gaasimaski pähe panna kuigi ei olnud kuulda üle muu lärmi gaasirakette). See rikkus nende põlvkonna ära. Vanem ei oskand ettegi kujutada, mida nad läbi elavad ja noorem ei saanud aru ega osanud käituda rindel. Sai vahepeal puhkuse ja siis muutus tema külm, ellujäämisele keskendunud käitumine ja suhtumine. Ta nägi, et tal on millegi juurde tagasi tulla ja tahtis uuesti elada (hakkas rindel kartma). "Söekaevurid" Zola Peategelane leidis töö söekaevanduses, nigel palk, halvad tingimused, perekonnas nooremad nõrgemaks. Vastuhakk, uue riigikorra lootus, kus kõik on võrdsed ja vaesed saavad valitsejaks. Ei suuda oma heade konedega varsti rahvamurdu enam kontrollida ja kui muutust peagi ei tule, kuid paljud hukuvad ja vaesuvad n...
Unistus on kõigest etapp F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ning A. Tsehhov "Kajakas", "Apteekri abikaasa" ja "Inimene vutlaris" Unistused on nii igapäevane teema, et peaaegu igaühel on vähemalt üks suurem soov. Sageli aga neid täide ei viida. Milles on siis asi? Beth Mende Conny on öelnud, et "pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Kõik sõltub inimesest endast ja tema tahtest. Unistuste täideviimise poole püüeldakse tihti abinõusid valimata. Ka Raskolnikov soovis väga oma olukorda parandada ja üsnagi juhuse tõttu kasutas selleks mõrva, kuid see mitte ei lahendanud, vaid süvendas probleeme. Nagu ta ka Sonjale pihtis: "Iseenda tapsin, mitte vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult möelda, enne kui tegutsemiseks läks. Samas lihtsalt paigal istudes ja mitte midagi ette võttes ei m...
omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8.Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. 9.Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 10.Kuritegude raskusastmed (1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
Raskolnikovi ja Razumihhini iseloomujoonte erinevus Rodion Romanovits Raskolnikov ja Dmitri Prokofits Razumihhin olid samuse ülikooli tudengid,kes said omavahel hästi läbi.Tänu elu keerdkäikudele läks Raskolnikov Razumihhini juurde tööd paluma,kuid lõi siiski viimasel hetkel käega ja jalutas minema.Razumihhin otsustas ta ülesse otsida ja oma abi pakkuda niipalju,kui oli võimalik. Ülikoolikaaslaste elus muutus seeläbi paljutki. Razumihhin erines Raskolnikovist üsna palju.Razumihhin sai kõigiga alati hästi läbi ja oli igati abivalmis noormees.Selle tõenduseks võib tuua kasvõi selle,kui Raskolnikov otsis ta esimest korda ülesse ning läks tema pisikesse toakesse ning küsis kas ehk Razumihhinil on ka temale pakkuda mingisugust tööotsa.Razumihhin pakkus talle kohe,et Raskolnikov võib pool tema tööst endale saada ja võib tõlkida saksakeelseid artikkleid ning palga jagavad pooleks,kuna tööjaotus o...
,,Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus" Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ...
250m · selleks võib taotleda eriluba, et saastavust vähendada. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Katkiste filtridega ei tohi jätkata töötamist, · 48 tunni jooksu tuleb teavitada tõrkest tööinspektsiooni ja kohalikku omavalitsust · Nõutakse seadme koormuse vähendamist või töö lõpetamist, kui normaalset tööreziimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada või ei rakendata seadme käitamist vähesaastava kütusega. Milline karistus ootab firmat selleest? · kaitse nõuete rikkumise eest · Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumise eest · Karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, sama teo toimepannud juriidilist isikut 30 000.- Milline karistus ootab firmat selleest? §144. Kahju hüvitamine · Saasteainete välisõhku suunamise ja
Mis raamat on "Kuritöö ja karistus" F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti langetatud otsuseid ning armas...
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
seda võib võrrelda ka peredega, kes kasvatavad lapsi sõnadega. Muidugi on ka selliseid peresid, kes kasutavad vajadusel ka füüsilist karistust. Vanemate kohustus on kasvatada lapsi nii kaua kuni nad lähevad enda elu peale üle. Lapsed on meie ühiskonna uus tulevik, kes toovad ühiskonda igasuguseid uuendusi. Olen kohanud ka mitut last, kes õpetavad oma vanemaid, mitte et vanemad õpetaks lapsi. Kuidas näeks välja õige lapsekasvatus? Miks tänapäeva peredes ei levi enam füüsiline karistus, vaid on ainult suusõnaline? Peredes on hakanud viimasel aja muutuma pererollid vastupidiseks ehk eelnevalt mainitud õpetavad lapsed vanemaid mitte vastupidi. Lapsevanemad on lastele liiga järeleandlikud lastele. Kui neile anda kõik kätte mida nad tahavad, siis jääbki neile selline harjumus sisse nagu nad peaksid saama kõike mida nad tahavad. Laste vastu ei tasu olla väga järeleandlik ja mitte ka liiga karm.
Mis annab õiguse tappa teist inimest? Aegade algusest alates leidub selles armetus maailmas neid inimesi, kes arvavad, et kui nendel on õigus elusid kinkida, siis on neil ka õigus neid võtta. Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse. Teleekraanidelt on saanud korduvalt näha, kuidas Breivik kohtusaalis istudes oma ,,töö tulemust" naudib nin...
A1: Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise. Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas. Niiviisi võib inimene mitmel viisil kanda väga karmi karistust vigade eest, mis otseselt puudutavad ainult teda ennast; kuid karistus saab talle osaks ainult niivõrd, kuivõrd see loomulikult ja sama hästi kui iseeneslikult tuleneb vigadest endist ega ole teiste poolt sihilikult kavatsetud puhtalt karistamise eesmärgil. Ma püüan niiviisi väita, et need ebamugavused, mis vältimatult kaasnevad teiste ebasooda suhtumisega, peaksid olema ainsad, mida inimesele kunagi tuleb taluda oma käitumise ja loomuse nende tahkude tõttu, mis puudutavad tema enda heaolu, kuid ei riiva teiste inimeste huvisid temaga suhtlemisel.
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armast...
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsused Ühiskond Poliitilised parteid ja erakonnad. Eesti Vabariigi parlamendierakonnad: koalitsioon ja opositsioon. Filosoofia Teema: Surmanuhtlus kui karistus Näidisküsimused: Milliste argumentide tõttu pooldad/ei poolda surmanuhtlust? Kas surmanuhtlus on humaanne karistus? Materjal: http://www.hot.ee/luksfil/E/surmanuhtlus.rtf (professor Jüri Saare artikkel) Pooldan, sest 1) kõige hirmsamate ja ohtlikumate kuritegude puhul on see ainuke neile vastav karistusviis, ning eluaegse vanglakaristusega jäetakse kuritegudele sisuliselt reageerimata, lisaks on ta koormaks maksumaksjale
Nii kaotas ka oma lähedased, näiteks oma pruudi, nümf Echot, keda solvas oma terava ütlemisega.Õnnelik saatus ei oodanud ka seda noormeest ning jumalad muutsid ta nartsissiks. Tema karistusel puudusid suured piinad, põhjus võis olla selles, et tema pahe ei toonud ühiskonnale nii palju kahju. Kõige enam ei sallinud kõikvõimsad, kui inimesed läksid liiga uhkeks, ei austanud endast kõrgemal olevaid ning käitusid kartmata tagajärgi. Nii on langenud ka üks suur karistus tervele ühiskonnale. Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi
Süüdistuskõne Raskolnikovile Raskolnikov väitis, et inimesed on jaotatud kahte klassi ning ülemal klassil on õigus tappa madalama klassi inimesi, kui nad teevad sellega head. Raskolnikov sooritas kaks mõrva, ta tappis liigkasuvõtja ning tema õe. Vastupidiselt Raskolnikovi arvamusele, et ülem klass võib tappa alamklassi inimesi, mida ta tegigi, usun, et see tegu oli väär ja ta peaks kandma võimalikult karmi karistust oma tegude eest. Miks leian, et Raskolnikov on süüdi? Raskolnikov oli jaotanud inimesed kahte klassi: alamklass ja ülemklass. Ta leidis, et alamklassi inimesed on nagu täid, kes on siin ilmas vaid selleks, et luua teisi omasuguseid. Vastupidiselt neile on aga kõrgem klass, kes on andekad või koguni geeniused, nemad viivad inimkonda edasi ja toetavad selle arengut, nad võivad sooritada tegusid, mis pole heakskiidetud, kui nad teevad sellega teistele head. Ühesõnaga ta arvas, et inimesed ei ole võrdsed ja osadel neis...
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks ...
oluliselt erineda teise regiooni praktikast. Riik on püüdnud siiski karistuspraktikat ühtlustada, kuid seni ei ole see erinevate institutsioonide vahel väga õnnestunud, seega ei ole välistatud, et erinevate karistajate määratud karistused sarnaste asjade eest võivad olla erinevad. Tekkib küsimus, kuivõrd see on õiglane konkreetse kannataja jaoks? Samas kui kannataja leiab, et temale määratud karistus ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele, on tal võimalus kohtuvälise menetleja määratud karistus kohtus vaidlustada. Eesti Vabariigi põhiseaduse XIII. peatükk ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Juristid ning kõigi astmete kohtud tegelevad õigusega, mida sätestavad kehtivad seadused, paragrahvid, lõigud. Kogu demokraatliku maailma
abiellu? Seda seadust ma ka tahaksin tühistada.d Kolmandaks ma tahaksin muuta rangemaks seadus , mis on puudutab joobes juhtimist. Mina arvan seda, et need karistused , mis nad saavad on väga kerged. Minu elust on üks näidis – täiesti joobes mees sõitsis autoga linnas 140 km/t ja tema karistuseks oli 400 eu trahvi ,ta oli ilma loata 2 kuud ja temale oli vaja sooritada uuesti liiklusteooriaeksami .Mina arvan , et selline kerge karistus ei õpeta inimesele vastusustunned,mis tal ilmselt puudub. Ma arvan , et on vaja juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja mitte kunagi tagasi anda , kuna see mees võiks ka keegi tappa, aga ta üldse sellest ei mõelnud,kui istus autosse. Selline lihtne karistus annab võimalust veel kord joobes seisundis istuda autosse. Kuigi ma tahaksin muuta ka see seadus , mis praegu tahavad ellu viia – need kes sõidavad kaasa ja autojuht on joobes saavad ka trahvi
2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
Kohtunik õigusemõistja või karistaja "Jõuad! Tõste, löö pall maha! Hästi, punkt meile." Kohtunik vilistab, tõstab käe punktisaajate poole ning annab loa servimiseks. Minu kord, otsustav punkt, pall kukub piirile. Saalis valitseb vaikus. Mees vilega osutab käega vastaste suunas. Pagan, kaotasime. Kuid miks, kui pall kukkus piirile? Kah mu õigusemõistja, mäng oleks pidanud jätkuma. Ebaõiglane karistus meile, kes olime tõesti vaeva näinud, et nii kaugele jõuda. Ma ei lepi sellega. Sel hetkel kummitasid peas William Watsoni sõnad: ,,Õiglus peab võidule pääsema, varisegu või taevas alla!'' Õnneks oli saalilagi taeva ja võistkonna vahepeal, nii et midagi hullu ei oleks saanud juhtuda, kui taevas oleks alla varisenud, kuigi lambid laes kõikusid suhteliselt hirmuäratavalt. Peas tiirlesid mõtted nii kurjad. Ma olin 100% kindel, et oli piiripall, kuidas ta sai
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ...
Kuulutada inimene nähtamatuks kas see on kerge või raske karistus? Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik...
käitumise tasustamine või õppetöö atraktiivsemaks muutmine ei anna tulemusi. Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele. ,,Karistamine on õpilase lubamatu käitumise allasurumine, selle seostamine õpilasele negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega" (Krull, 2000, lk 518). Seitse põhimõtet, millest juhinduda karistamisel selleks, et karistus toimiks tõhusalt: · Karistus on tõhusam, kui seda rakendaval õpetajal on õpilasega juba head suhted · Kui ikkagi otsustatakse, et tuleb karistada, peks seda tegema korrarikkumise varases staadiumis ja olema selle rakendamisel järjekindel · Suurem meelekindlus korrarikkumise alguses on tavaliselt tõhusam kui karistuse järkjärguline suurendamine. Samas peaks õpetaja jälgima, et karistusega üle ei pingutataks.
(Saar 1996: 1840) Surmanuhtlus on olnud aktsepteeritud kriminaalkaristus läbi ajaloo. On tõendeid, et inimesi mõisteti surma juba Babüloonias, Antiik- Egiptuses, Kreekas ja Roomas. See on siiani levinud, ka hästiarenenud ja demokraatlikes riikides. Kuid religioon, kultuur ja aja möödumine on muutnud selle vormi (Albin 2000). 1. SURMANUHTLUS JA ÜHISKOND Surmanuhtlust defineeritakse kolmel erineval viisil: · surmanuhtlus on kättemaks mõrva eest; · surmanuhtlus on karistus mõrva eest; · surmanuhtlus on tagatis, et mõrvar muutuks ohutuks tulevikus Surmanuhtluse sisulised argumendid poolt ja vastu: · kas riigil on õigus surmanuhtlust kui karistust kehtestada ja kohaldada; · kas surmanuhtlus on kuritegude ärahoidmiseks vajalik ja vältimatu; · millised on surmanuhtluse kohaldamise õiguslikud probleemid. Riigi õigust kurjategijat surmaga karistada võib vaadelda omakorda religioossest ja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................
Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne. Näiteks oskus ujuda ei sünni kellelgi kaasa, aga piisavalt harjutades muutub see täiesti automaatseks tegevuseks. Siiski ei taga vaid teoreetilised teadmised selle tegevuse kohta selle oskamist, vaja on konkreetset füüsilist harjutamist ja läbiproovimist. 4. Mis on positiivne ja negatiivne sarrustus ning karistus? Too mõni enda näide. (ÕO8) positiivne sarrustus on ''auhind'' millegi hea või vajaliku tegemise eest ja mis tagab kindlamalt tulevikus samasuguse positiivse käitumise kordumist. Näiteks kui anda koerale maius, kui ta täidab mõne käskluse õigesti, suurendab tõenäosust, et hiljem käsklust korrates kuuletub koer taas. Negatiivne sarrustus on millegi ebameeldiva eemaldamine keskkonnast, et tagada parem tulemus ja selle kordumine
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
Gerritseni krimiromaani ,,Kirurg" mõrvar, kes käitus tervele inimmõistusele vastuvõtmatult, kuna tal oli koljumõra. See füüsiline defekt tegi temast haiglase käitumisega mõrvari. Ta ei andnud endale oma käitumisest aru. Ta oli haige, keda ravida ei olnud võimalik. Niisuguste inimeste puhul rakendaksin ma eluaegset vanglakaristust. Eluaegne vanglakaristus võiks kesta järeleandmatult elu lõpuni. (Edaspidi pean silmas eluaegsete vangide all neid kinnipeetavaid, kellele on niisugune karistus määratud tapmise/tapmiste eest) Mina ei annaks eluaegsetele vangidele võimalust vanglast lahkuda enne surma. (armupalumine presidendilt, lühiajalised väljasõidud, tingimisi vangistuse saamine.) Niisuguseid vange laseksin kinnipidamisasutusest välja vaid tööle ma paneksin vangid sunnitööle. Nad peaksid oma ülalpidamise maksumaksja kulul millegi kasulikuga välja teenima ning millegagi ka oma toimepandud kuritegusid heastama. (Ohvreid see küll kahjuks
olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu leiab, et vaatamata nimetusele "mittekaristuslik mõjutusvahend" on karistusjärgne kinnipidamine materiaalses mõttes siiski karistuslik mõjutusvahend. Karistusjärgne kinnipidamine ei erine oma sisult vangistusest, mis on karistus nii foarmaalses kui ka materiaalses mõttes
Loomapidamine Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: - kohases koguses sööta ja joogivett; - sobiva hoolduse; - sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis - rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; - muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. 2. Milline karistus neid selle eest ootab? Loomapidamisnõuete rikkumine a. Rahatrahv kuni 200 trahviühikut. b. juriidiline isik kuni 50 000 krooni Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine c. Rahatrahv kuni 200 trahviühikut. d. juriidiline isik kuni 50 000 krooni Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine Rahatrahv kuni 200 trahviühikut Juriidiline isik- kuni 50 000 krooni 3
Crime & Punishment The fight between good and evil is as old as the humankind itself. Even in society there are always black sheep and these people are called 'criminals'. Although we are part of the EU and tend to be as humane as possible, we have to deal with the problem of growing numbers of people admitted to penitentiaries. One in all we have to dwelve into the mind of a criminal and find out what makes a felon tick. What forces an individual to commit crimes against others? Are we too humane and lenient? When looking for the reasons why people commit crimes I can only say what I believe to be sure of, and it is that individuals go against laws because they choose so, as criminal behaviour is a matter of choice. Today, there are many excuses cloaked as reasons for criminal behaviour. The misguided nature of these assertions has a serious impact upon crime control strategies. The classical approach h...
Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks omadus, mis on olemas igal inimesel. Mõnel rohkem, mõnel vähem. See on meie inimloomuses sees ja kui seda ei osata kontrollida võib see tekitada palju kahju. Ajalugu on meile näidanud, et kadedus võib olla see, mis viib riigi sõtta. Samuti ka ihk võimule, kuid siiski ei ole inimloomus õppinud kontrollima just nimelt neid emotsioone. Siiamaani ei osata võtta
Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
* Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele. * Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks). Kõikidel õpetajatel on lisa töö, kuna peavad lapsega individuaalselt suhtlema ja õpetama. Kasvatuslik mõju: laps tahab areneda sots. Oskusi ja sõpradega suhelda. Tal hakkab üksi igav. Miks laps peab olema teadlik reeglitest ja õigustest? Lapse oma vastutus. Ma ei taha, et neid reegleid rakendatakse. Õpilaste karistamine: 1) Karistus peab paistma õiglase ja mõistlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada. Et areneks sisekontrollimehhanism. 2) Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel. "näidispoomine"- et teised ka sellest õpiks, kasutatakse kui on oht et keegi teeb järgi. Vanemad kooli, arutlus. 3) Karistus peab alati olema proportsioonis korra rikkumisega.
Iseloomusta olukorda 20.sajandi Juhtivad jõud olid Euroopa riigid, USA algusemaailmas. ja Jaapan. Muu maailm oli jagatud koloniaalvaldusteks. Mis on genotsiid? Kelle vastane Massiline hukkamine rahvuse või rassi genotsiid toimus 20.sajandi alguses alusel. Türgis? Armeenlaste ja kreeklaste vastu. Miks levis 20.sajandi alguse Inglismaal Kulukas ametnike ja sõjaväeosade veendumus, et kolooniad ei tasu end ülalpidamine. ära? Milliseid tööliste huvidest lähtuvaid Kaheksatunnine tööpäev mäetööstuses. samme astus Inglismaa leiboristide Miinimumpalk määrati kindlaks. valitsus? Streikijate asemele keelati uute inimeste töölevõtt. Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,süda...
4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha: halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Kuidas oleks pidanud preili Karbik tegutsema? Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti Vanaraud vanaraua kokkuostupunkti Puulehed kompostihunnikusse Paber ja klaas vastavasse kogumiskasti Kui suur on karistus? Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Tõsieluline juhtum(30.11.1998) Vene tankeri kapten viib laevaomanikele Eestist halva uudise, et uhiuue kütuselaeva
pole vaimsete asjadega, vaid nt lihtsalt kerge kukkumisega, siis pole selles minu arvates midagi halba, kui poissi sellega lohutada, kuna tavaliselt nad nutavad pigem ehmatusest, kui valust. Head lapsed kasvavad vitsata Kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid ka täita vastasel juhul saab rikkuja karistada. Selle mõistmist peaks juba lapsele süvendama. Ka Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige, seega kohustatud õppima vastutust. Iseasi on aga see, mis on kellegi jaoks karistus moraalne või füüsiline etteheide. Olen sellega nõus, et head lapsed kasvavad pigem vitsata, kuna paraku on nii, et vägivaldsus peres kandub edasi ka lapsele nii vaimses, kui füüsilises mõttes.
Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või
võetakse omaks protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab. - Neutraliseerimistehnikad oma tegude õigustamiseks: 1. Vastutuse eitamine: teod on isiku tahtest sõltumatud. Vastutust kannavad vanemad, halvad kaaslased, agulikeskkond, alkohol jne. 2. Kahju eitamine: teod ei tekitanud kellelegi kahju. 3. Ohvri eitamine: antud tingimustes polnud kahjutekitamine vale, vaid pigem õiglane kättemaks või karistus. 4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne. 5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised. Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) (kontrolliteooria) - Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid? Teeksime, kui julgeksime!
võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise. NS artikli 152 alusel määrati kõikide süütegude eest rangeim karistus, seega jäi mõlema süü- distatava lõplikuks karistuseks NS artikli 225 lõike 1 alusel mõistetud karistus. Kui võrrelda kirikuvara vargust ja tavalist vargust NS artikli 1655 mõistes, siis kõige rangem karistus NS artikli 1655 alusel oli arestimajja saatmine kuni neljaks aastaks. Seadusandlik võim oli loonud 19. sajandi I poolel süsteemi, kus kirikuvara vastu suunatud süüteod olid hoopis olulisemad ja raskemalt karistatavad kui muud vargused
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
