Janika Päll Tallinn 2001 3 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Seadused ise on kasuistlikud- see tähendab, et on esitatud üks reegel ühe kindla konflikti või administratiivküsimuse reguleerimiseks5. Sätted on enamasti kirjutatud vormis: kui,...siis - ehk igale teole vastav karistus. On püütud reguleerida hästi täpselt iga tegu ja sellele järgnevat karistust. Äärmiselt rangelt on reguleeritud karistusseadused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon- silm silma ja hammas hamba vastu- rohkesti oli ette nähtud ka surmanuhtlust 6. Siin kohal tehti vahet erinevatel klassidel. Hammurapi koodeksis eristatakse kolme ühiskonna kihti- täieõiguslik, poolõiguslik ehk paleesõltlane, ori. Koodeks näeb ette taliooni kasutamise
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.
Vääritu teo tõttu suhteliselt harvadel juhtudel, kuna seadus piirab valdavat kontikenti, lubades seda seadust rakendada õpetajatele jne. Siin kehtivad seaduslikud piirid. Tõõkohustuse tikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täid atalle pandud kohustusi või täidab neid mitte kohaselt. TLS §103, lõige 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetad,a kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal distsiplinaar karistus, mis ei ole veel kustunud. Distsiplinaar kasitus kustub 1 aasta jooksul, alate skaristuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaar karistust. St üldjuhul on nõutav, et töötaja olek enne töölepingu lõpetamist distsiplinaar korras karistatav ja et see karistus oleks jõus. Enamasti lõpetavad tööandjad töökohustuste rikkumise eets eelnevat karistust määramata. Sellise võimaluse annab TLS §103, lõige2
Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine
et need ei ole seotud füüsiliste iseloomustajatega (ilm jms.). Miks ei ole ma leidnud eneses nohutilkagi, kui olen tõesti südamepõhjas (mitte teeseldud) solvunud? Siiski tundub, et Luule Viilma filosoofia kehtib - ta on aidanud nii mõnelgi inimesel üle saada mitmetest haigustest. Tema põhiliseks väiteks oli, et inimene peab andestama, andestama oma haiguste põhjustele, andestame endale ja üldse kõigile ja kõigele. Võib-olla ei tulnud nohu, mis oleks pidanud olema karistus solvumise eest esmaspäeval minu kehasse sellepärast, et ma endale solvumise andestasin? Teiseks väiteks, mille tule alla võtan, on see, et liigne kehakaal tuleneb vihast (ehk liigsest vihast?). Mõni aeg tagasi, mil olin väga ametis omaenda poolt õigeks tunnistatud tee järgimisega, vaatasin inimesi ning muudkui vihastasin, muudkui solvusin ja muudkui vihkasin kõiki, kes olid minu silmis suurte pahedega üle kuhjatud. Viilma õpetuse järgi
Kirjand, esseeInimene siseheitluses hea ja kurja vahel Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset. Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Kes meist pole tahtnud hommikuti voodis kauem lesida, äratuskella vastu seina taguda ja karjuda, et vihkan seda tobedat päeva nii väga ja mind ei huvita, mida uut tal pakkuda on? Ükski päev ei alga valge lehena. Selle ülemisele servale on juba kirjutatud mineviku mõju. Oma tänaseidki tegusid tehes peame arvestama, et need mõjutavad meie tulevikku. Palume, et Ilmataat hoiaks päikese endale, sest täna domineerib ja valitseb meie negatiivne külg nagu kardetud piraadid merel. Kuid, miks astume siiski vasaku jalaga voodist välja, lahkume paha tujuga kodunt, vihastame kohmakate pensionäride peale ja ületame asulas kiirust? Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha paneb isegi logardid ja vargad tööle, mis siis veel tööinimestest, tuleb ainult valida, kas rabad palehigis või petad kaaslasi. Loomulikult saan aru, et sii...
Õpivad kasutama relvi, ekstreem-tingimustes hakkama saamist ja mis on väga tähtis distsipliin , mida ei ole paljudel veel oma enda kodust kaasa antud. Osadel meestel võib see olla hea kogemus , kui saavad lõpuks kätte selle, mis ei ole veel kodust kaasa antud, kui alati ei tee just sõjavägi kohe sinust valmis meest. Mõned noormehed ei taha alati minna ajateenistusse ja proovivad selle eest kuidagi ennast hoida. Sellisel juhul ootab neid karistus, kuigi vahepeal õnnestub ka mõnedel kuidagi pääseda. Nüüd toimuvad koolidest riigikaitse tunnid ja sealt on võimalik saada informatsiooni ajateenistuse kohta, mis tekitab osadel juba huvi, mis on väga hea. Osad ajateenijad on asja juures kindlasti suure innuga, ja võimalik et lähevad edasi ka elukutselisele riigikaitsele või siis kuskile palgaarmeesse edasi. Teine grupp on aga inimesi, kes on niisama olejad ja veedavad selle aja kuidagi venitades ära ja ei ole asja juures
Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused. I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pi...
Võib öelda, et Hamleti komistuskiviks on suur süütunne ja au. Ta teadis, et tegelikult on süüdi nii Poloniuse kui ka Ophelia surmas, kuid mitte see ei viinud teda Lartesega vehklema, milles tema otsa leiab. Minu nägemuse kohalt, ehk Hamletil kunagi polnudki lootust eluga välja tulla sellest kättemaksu rägastikust. Terve oma hullumise ajal filosofeeris ta elu ja surma üle. Selle üle, kas surm on tegelikult vabastus või karistus, ta ei kartnud surma ning läks sellele vastu kui paratamatusele, et kõik elus on ette nähtud. Juhul kui see poleks juhtunud seal, oleks see juhtunud kusagil mujal. Olgugi, et tegelikult oli raamat mängust Claudiuse ja Hamleti vahel. Vaatamata sellele, oli ülekantud tähenduses nende malelaul veel ettureid, kes sellesse oma panuse panid ja kaotasid kordades rohkem kui mängu panid. Lartes soovis kätte maksta, ta sai sellega
Et laval on ka lapsed ja vana preester, siis on Oidipus abipalujate ees nii isalikkuse kui ka võimu esindaja. Algul on valitseja enesekindel, tark ja energiline. Oidipus tunneb kaasa õnnetutele ja tahab neid aidata. Kreon räägib tragöödia alguses, mis puudutab eelmise kuninga Laiose tapmisest. Religioossest rüvetust, mille eest jumalad saadaksid katku, ei saa see aga põhjustada. Teades, et tegelikult lasub Oidipusel isatapmise ja emaga abiellumise süü, muutub jumalate saadetud karistus mõistetavaks. Kreeka seaduste järgi karistati nii tapmise või muude raskete kuritegude eest maalt välja. Maalt väljasaatmine või surmanuhtlus on mitu korda mainitud. Sõprussidemete, sugulaste ja ühiskonna väljatõukamist peetakse kõige suuremaks karistuseks. Sõprus ja sõbrad on tähtsad. Delfis oli oraakel Pythia., kelle juurde läks Laios küsima oma poja saatuse kohta, kusjuures samal ajal tuli Oidipus Korintosest teateid saama oma päris vanemate kohta.
suht terviklik pilt kreeka religioonist. iseloomulikud jooned: ·linnriigi keskne ühiskond - kreeka religioon oli polise keskne - poliitliline organisatsioon aga oli ka religioosne üksus - kodanikud koos austasid jumalaid. tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all. riik on teatud mõttes kirik. iga linnriik määras ülempreestri. koos ohvertati jumalatele. kollektiiv pidi vastutama ka iga isiku eest. kui 1 solvas jumalat, siis karistus võis langeda kõigi peale. karitada tuli jumalat solvanud kodanikku. ÜHIS VASTUTUS ·ilma preester konnata religioon - ei olnud seda kui omaette seisust. preestrid olid inimesed kes täitsid konkreetseid piiritletud rolle kogukonna eest - olid riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes
3) vee reostamine ja veekogu risustamine; 4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi. §202. Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisi: 1) inspektori või vaatleja töö takistamine; 2) kalapüük ilma kalapüügiloata; Kui suur on karistus? 231. Kala püügi, pardal hoidmise, müügi või ostu nõuete rikkumine (1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Sellest, et kõik sinust räägivad, on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi.(lk.6) Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui seda varjata. (lk.7) Sabakuue ja kaelasidemega võib igaüks, isegi börsimaakler, haritud inimese kuulsuse omandada. (lk.8) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (lk.10) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, mis meil enestelgi. (lk.10) Me elame ajajärgul, kus inimesed käsitlevad kunsti, nagu oleks see mingi autobiograafia vorm. (lk.12) Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. (lk. 12) Kurb on mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. (lk. 13) Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. (lk. 13) Elu eesmärk on enes...
Sotsiaalpedagoogika eellugu : · Kehvemate toetamise katsed kesk- ja uusaja vahetuses. · Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega. · Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks. · Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus, vaid ajutine seisund. Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel . J.L Vives (1492-1540) · Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra
Halvaks küljeks oli veel see, et paljud Eesti- ja Liivimaa vanad tavaõigused ja kombed murti maha moodsa tsentaliseeritud riigi poolt. Ning ka see, et tänu nõiaprotsessidele pidid jällegi kannatama eestlased, kes ei olnud nõus luteri usku tunnistama. Need inimesed, kes uskusid rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja nõidusid ning tõrkusid luteri usku ja ei pidanud kohustustest kinni, neid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga ning raskem karistus oli elusalt põletamine. Minu arvates oleks pidanud tsentaliseeritud riik aksepteerima eestlaste ja liivlaste vanasid tavaõigusi ja kombeid. Rootsi riik ei oleks tohtinud sundida peale luteri usku ja küsida makse ning karistada. Ma arvan , et igal inimesel oleks pidanud laskma valida, mis usku ta tahab uskuda. Minu arvates kõige negatiivsemaks küljeks Rootsi ajal oli talupoegade olukord. See oli tõesti
nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest suurenenud hirm-mitte tugevuse vaid nõrkuse näitaja, tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja;
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10...
nad hoolivad temast ning vanemad suudavad koos olles vestelda sõbralikud. Lapsel on küll omad õigused aga samas tal on ka kohustused.Ta peab oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Kodustes majapidamistöödes kaasalöömine aitab lapsel areneda ja valmistuda iseseisvaks eluks. Majapidamistööd ei tohi olla talle ohtlikud ega segada kooliskäimist. Sageli lapsed tunnevad, et tööd mis nad kodus teevad on karistus neile. Nad teevad seda vastumeelselt.Aga samas on ka neid kes teevad seda, et valmistada vanematele head meelt. Lastel on oma õigused ja kohustused aga ka lapse vanematel on oma õigused ja kohustused. Nende kohustus on last kasvatada, arendada ning tema eest hoolitseda. Vanemad vastutavad lapse üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last ei kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta last hooletusse. Ta ei tohi lapse vastu kasutada
ühiskonna osades, nende osade sidumine üksteisega ja teatava kontrolli ja kriitika edastamine, juhtides tähelepanu valupunktidele ühiskonnas, sealhulgas ka probleemidele õigussüsteemis. See kajastus viimati eriti tugevalt Joosep Laiksoo juhtumi puhul, kus meedias ,,surmakutsariks" ristitud Joosep Laiksoo põhjustas segastel asjaoludel 17-aastaselt üksi autoroolis olles Tartu-Tallinna maanteel kolme inimese surmaga lõppenud autoavarii. Karistus selle eest oli esialgse otsuse kohaselt kaks aastat tingimisi, mille ringkonnakohus muutis ümber kolmeks kuuks reaalseks vangistuseks ja üheks aastaks ja üheksaks kuuks tingimisi karistuseks kui Laiksoo ei pane toime uut kuritegu kahe aasta pikkuse katseaja jooksul. Kahe hukkunu poeg Hillar Koitla küll nõudis mittevaralise kahju hüvitamist Laiksoolt, kuid kohtud talle seda välja ei mõistnud. Meedias kerkisidki üles küsimused selle põhjuste kohta.
Iga inimene võib endale otsustuda mis see on, aga suures maastapis praegu see on võimatu, sellepärast maailmas on väga palju kultuuri ja seal oma moraalid ja kui sundida, et teised inimesed mutuuvad oma printsiipi ja arvatusi, sellepärast niimoodi tahab teisi inimene, see juba, mingis mõttes, nagu Hitler. Lomulikult, tänapäeva riikides on reeglid ja kui sa rikkud mingi reegel, siis sa saad karistus, vähemalt see peab olema nii. Nagu oli varem kirjutanud, tappamine, varastamine ja veel mingid sellised asjad, on paljudel ühiskonadel- väga suur kurjus ja kui mõtlema selle peal, siis siin ka ei saa öelda, miks inimesed seda teevad, jah, lomulikult mõned inimesed varastavad, sellepärast nad on vaesed, see on üsna tavaline riikides, kus majandus on tõeliselt paha, aga see ei ole nii oluline, riikides, kus on normaalne majandus, ka see juhtub, ja mitte ainult rahvas see teeb. Kui
Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Aquino Thomas Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud
7. Kas kunsti hinnates saab (objektiivseks) ________________________________ jääda? 61 Jäi enne kiiret rikastumist veel kaks asja teha. see sama on mis pangarööv ja karistus on vali. 8. Juhan Viiding kasutas luuletajana (pseudonüümi) _____________________________ Jüri Üdi. 0,5 p 62 Kätt ärevus tal väristas, ei suutnud leida püsi
· nõrgamõistuslikkusega; · nõdrameelsusega või · muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne). 4. Süüteo mõiste. Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 5. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 6. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 7. Töölepingu mõiste
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. (N: Tööõiguses kaitsevad distsipli- naarvastutust kehtestavad normid töösuhteid, töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja
8 48. Kellele kuulub distsiplinaarvõim? tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Karistust võib määrata 6 kuu jooksul süüteo toimepanemisest, sealjuures 1 kuu jooksul päevast, mil tööandja sai teost teada.; 49. Mitu karistust võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest? ühe karistuse ühe süüteo eest. Karistus kustub 1 aastaga. Koos distsiplinaarkaristusega võib isiku võtta haldusvastutusele, kriminaalvastutusele, materiaalsele vastutusele. 1 kuu jooksul karistuse määramisest võib töötaja selle vaidlustada kohtus. 50. Millise ajavahemiku eest antakse puhkust ühe tööaasta eest /algab töölevõtmise päevast kuni järgmise aasta sama päevani/. 51. Milline on põhipuhkuse üldine kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus
Tehnilise tootetoe puudumist, mida osutatakse litsentseeritud tarkvarakasutajatele; Litsentseeritud tarkvarakasutajatele pakutavatest tarkvarauuendustest ilmajäämist. Piraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini. Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või
Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 12. Millised karistused saab määrata väärteo eest Rahatrahv v arest 13. Mis on asjaõigus Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud o...
4. Kuri on see, mis arvatakse olevat moraalselt halb. Kurjust peetakse inimese omaduste juures kõige ebasoovitavaks. Paljud inimesed loodavad, et Jumal on hea ning loodavad tema abile, ometi ollakse tihti vastamisi olukordadega, kus tuleb tunnistada kurjuse valitsemist headuse üle. Küsitakse: ,,Miks Jumal laseb nii sündida?" Epikurose väidetele mõeldes arvan, et vaevalt Jumal kurjuse vastu võimetu on. Vaevalt et ta ka passiivne või pahatahtlik on. Arvatavasti on kurjus siiski karistus selleks, et hea võidule pääseks. Paavst Johannes Paulus II kirjutas oma raamatus ,,Mälu ja idenditeet", et kommunism oli vajalik kurjus, mille Jumal lasi sündida 20.sajandil kuna see lõi võimaluse headuseks pärast kommunismi surma. Thomas Aquinast ,,Teoloogia summa" hea ja kurja eristamise käsitluses väidab, et vastandite ühte poolt saab tunda vaid teise poole kaudu, nii nagu pimedust saab eristada vaid valguse läbi. Tema sõnul on kurjus põhjuslikult seotud headusega
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Juuksed.................................................................................................................................3 Juuste hooldus......................................................................................................................4 Juuste pesemine................................................................................................................... 5 Tuntumad palsamid..............................................................................................................5 Kokkuvõte...............................................................................................................................
Miks siis ometigi tütred tema vastu pöördusid? Kuigi isa nende vastu piiritult hea oli ja nende väiklased unistused täitis, ei suutnud nad seda hinnata, sest nad olidki nii harjunud. Alatine nõusolek kõigega ja kuldtaldrikul tütardele soovi serveerimine jättis isa Goriot'st endast madalama mulje. Isafiguur joonistub lastele vaid siis välja, kui nad tunnevad, et on siiski kindlad piirid, mida nad peavad jälgima, ja mille ületamisel ootab neid mingisugune karistus või keeld. Tütred said aga kiitust lihtsalt olemise eest, mis kergitas nende egosid kõigi kasvuaastate jooksul. Nende jaoks oli isaarmastus ja tähelepanu ümberarvutav rahaks, mis muutuks nende kinnisideeks. Kuigi iseloomult küllaltki sarnased, vähemalt nooruses, ei saa õed omavahelgi hästi läbi. Nad hakkavad kõrgseltskonnas kõrgema positsiooni nimel võitlema. Oma kõrgkihi mängude juures neile isegi ei meenu nende isa, kuni kõik hästi läheb
Revident Hlestakov- Ei ole väga rumal, aga ei hiilga ka tarkusega. Omakasu peal väljas- kui on oma kasud sees, siis mõtleb igasuguseid nippe ja valesid välja, muidu on aga küllaltki väikese peaga. On ebakindel ja ei suuda eriti millelegi kindlaks jääda- muudab oma vaateid ja arvamust olenevalt situatsioonist. Teeb asju ilma pikemalt järelemõtlemata-vastutustundeta. Teda huvitab teiste arvamus- seega küllaltki edev inimene. Naiivne, suure kujutlusvõimega, piirideta, patoloogiline valetaja- petis. Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pära...
5. Kiida last väiksemagi õnnestumise puhul! 6. Mõtle välja "auhind" hea käitumise ning kordaminekute puhul 7. Reeglite rikkumise puhul arutage juhtunu üle koheselt ning vajadusel leppige kokku uued reeglid 8. Lapse jaoks ülekohtuste ja tingimusteta reeglite suhtes võta pisut kaastundlikum ja südamlikum hoiak NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 9. Lapsega tuleb rääkida tasakaalukalt ning käituda rahulikult 10. Meelekindlus ei ole karmus ega karistus 11. Võta lapsest puhkust! 12. Ära unusta oma teisi lapsi! 13. Sinu elus peaks olema ka muud kui töö ja lapsevanemaks olemine võta endale aega! 14. Tugigrupi liikmetega suhtlemisest on sulle kindlasti kasu ole julge ja avatud! 15. Õnnelik lapsepõlv annab lapsele tunde, et teda aktsepteetritakse. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Väikelapse psühholoogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on nn mina periood. See on
Ellumõistetu Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Tänapäevane ühiskond on kirev iga inimene on ainukordne ning eriline. Ei eksisteeri paika, kus ei leiduks iialgi patustamist ega sooritataks kuritegusid. Kahjuks on nende läbiviijaid meil ühtesoodu varnast võtta. Enamikel juhtudel saavad süüdlased õiglase karistuse, kuid tuleb ette ka kordi, mil vaatamata eksimusele lastakse neil liiga kergesti või raskesti minna. ,,Kuritöö ja karistuse" tegevuse ajal oleks ilmselt surmamõistmine ning vangistus suhteliselt loomukohane otsus olnud. Käsitletava teose puhul pääses süüdlane üpriski lihtsa karistuse näol, või vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust, kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget p...
,,Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea." (Sokrates) Väikestel lastel on periood, kus nad kasutavad sõna ,,miks" rohkem kui muid sõnu. Neid huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et...
Realism. 1. TOO VÄLJA REALISMI TUNNUSED. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2...
5) biolagunevatele jäätmetele; 6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele); 7) romusõidukitele; 8) kasutatud patareidele ja akudele; 9) ehitus- ja lammutusprahile; 10) vanarehvidele; 11) pakendijäätmetele; 12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele; 13) olmejäätmetele; 14) metallijäätmetele; 15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele; 16) reoveesettele. Kui suur on karistus? § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine (1) Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine
tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrgusse jõudes pandi tema ja tüdruku peale niisugune karistus, et iga kord kui ta tüdruku kätte saab tapab ta tema selle sama floretiga millega oli endki tapnud ning avab tal külje ning kisub kehast välja ta külma südame. Ning see toimus iga reede täpselt samas kohas. Nostagio lõi kartma ning vaatas kui rüütel oma karistuse täide viis. Nostagiol tekkis mõte. Ta laskis oma sõpradel ja sugulastel kutsuda Traversaro koos oma tütre ja naisega sinna samma järgmisel reedel lõunale
elamisele, imetles teda sügavalt. Muutis vastavalt olukorrale oma arvamust. Kergesti ümber sõrme keeratav. Üle kõige maailmas armastas oma tütreid. Teose põhiprobleemid. Teose ,,Idioot" põhiprobleemideks on kas headus on alati hea, kuidas valida hea ja halva vahel, kas iluga saab maailma segi pöörata, kas ilu on võimalik müüa, kas raha eest saab kõike osta, kuidas elada pahelises maailmas. Teose idee. Teose ideedeks on, et igale kuritööle järgneb karistus, enesehaletsus viib hukatusse ning iga inimene leiab oma saatuse. Sõnalised portreed Mõskinist ja Rogozinist. Mis järelduse teed? Kas ja kuidas see muutub? Lev Mõskin: noor mees, umbes kahekümne kuue või seitsme aastane, veidi pikem kui keskmist kasvu, väga blond, tihedate juustega, lohkus põskedega ja üsna väikese, peaaegu täiesti valge kikkhabemega. Silmad olid tal suured, sinised ja arukad, pilk aga vagur ja raske. Noormehe nägu oli muidu meeldiv, kõhn ja peen, kuid jumetu.
areenile ja võitlema relvastatud instruktorite valvsa pilgu all puumõõkadega. Päris võitlus toimus rauast mõõkadega. Mida parem oled, seda suurem on võimalus ellu jääda. Kas võidad sina või võidetakse sind. Kolmandat võimalust polnud ette nähtud. Niisiis otsustasid umbes aastal 73 e.m.a. ligi 200 gladiaatorit põgeneda. Nad ei suutnud enam taluda elu ülirasketes tingimustes, kus puudus igasugune lootus ellu jääda. Kuid nende vandenõu avastati ja süüdlased jäid karistus ootama. Kuid umbes 70 tugevamal, visamal ja jonnakamal õnnestus puuridest välja murda ja valvurid maha lüüa ning põgeneda. Põgenikke asuti püüdma ja nendega loodeti kiirest arved õiendada, aga nad olid end jõudnud juba relvadega varustuda ega kavatsenudki alla anda. Neil õnnestus jälitajate salk peagi põgenema sundida. See lisas neile veelgi enesekindlust ja põgenedes liitus nendega veelgi orje ning põgenikke.
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei olegi piiride panekus põhiküsimus mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuna kõigis emotsionaalsetes olukordades, kus osalised on laps ja täiskasvanu, on vastutus täiskasvanul, siis on täiskasvanu asi märgata lapse käitumise taga olevaid katmata vajadusi. Eetikas tegeletakse hea ja halva kasvatuse eristamist. Eetikal on kasvatuses ja õpetamises keskne koht.
Romaan Romaani alaliigid Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on pal...
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud j...
inimene on sotsiopaat, siis ei loe hellitused ega õpetussõnad, vaid inimene on lihtsalt ühiskonna jaoks kõlbmatu. Ei julge kindlalt väita, kas Kevin oli sotsiopaat või mitte, aga oma valikute tegemisel oli ta väga julm ja samas kalkuleeriv. Piiride kompamine on igas vanuses laste jaoks normaalne, aga kui selleks on õe merisea tapmine, siis seda ei saa kuidagi tavapärastesse piiridesse paigutada. Ka otsus ema kõige eest vastutavaks jätta oli ehk planeeritud kui karistus kõigi tegemata jätmiste eest. Raamat tekitas väga vastandlike tundeid ja mõtlemisainet jagub veel pikaks ajaks. Süüdistada ainult ema oleks liiga lihtne ja ebaaus, sest sellise lapse ema kannab seda karistust elu lõpuni endaga iga päev kaasas. Samas mõistan ma neid, kes kaotasid oma lapse massimõrvas ja otsivad kedagi, kes vastutaks või oleks süüdi. Kõrvalt vaatajana on lihtne öelda, mis oleks targem
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Õnneks juhtus Võllamäe Päärn ligiduses olema ja Miina kiljatust kuuldes tormas noormees kohe aknast sisse. Päärn tasus opmannile selle teo eest suure keretäiega. Mõistagi kaebas Vinter juhtumist mõisnikule, kuid lisas juttu palju alatuid valesid. Niiviisi saigi opmann pikalt plaanitud kättemaksu Päärnale täide viia. Päärn viidi haagikohtuniku juurde ja Miina mõisatalli, kus nad mõlemad said armutult peksa. Õnneks jõudis ka õige versioon toimunust päevavalgele. Opmanni karistus oli oma töökoha kaotus mõisas. Rehepapp Rehepapp oli mõisasundija, kes jagas talupoegadele kohustusi. Ta polnud talupoegadega nii karm, kui Vinter ja Kupja-Prits. Rehepapp küll sõimas ja tänitas mõisa töölistega, kuid ta tegi 2 seda rohkem kohustusest ning kombe pärast. Erinevalt Kupja-Pritsust ei jooksnud rehepapp kohe mõisnikule kaebama seda, kui mõni talupoeg peotäie vilja varastas.
1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile tõusnud Paul I(1796-1801) taastas balti aadli eesõigused.1765 positiivsed määrused-talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.Valgustussajand(18.saj)-rõhutati mõistuse, mõistupärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust.Ka Eestis hakati feodaalsele korrale vastu ja nõuti rahva olukorra paranemist(A.W. Hupel, J.C. Petri ja G.H. Merkel- toetasid rahvahariduse arengut, sest vaesuse vastu aitab mõistus).1739.- koolikohustuse algus- kõik 7-12 aastase lapsed pidid koolis käima või lugema õppima.1765.- koolipatent(toetas G.von Browne)- Igas suuremas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
