Inimõigused ja kodanikuvabadused ilmusid alles seoses Prantsuse revolutsiooniga, need pole antavad, neid käsitleti kui midagi loomulikku ehk nii tekkisid I generatsiooni inimõigused. II generatsiooni inimõigused levisid seoses heaoluühiskondade tekkega ja III generatsiooni inimõigused kerkisid päevakorda seoses arengumaade probleemide aktualiseerumisega. Kodaniku- ja poliitilised õigused on õigus elule ja vabadusele, õigus kaitsele ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise või usulise diskrimineerimise eest, õigus südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused on seotud inimeste ühiselu, töö ja esmase toimetulekuvajadusega. Nende aluseks on idee, et inimesed on võrdsed ja neile peab olema tagatud juurdepääs põhilistele sotsiaalsetele ja majanduslikele hüvedele, teenustele ja võimalustele
distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused.
a Õige! See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu 7 Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? a Õige! Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer 8 Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk)? a Õige! Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta 1 Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? a Õige! Buridani eesli mõttelise eksperimendiga 2 Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt a Õige! tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest 3 David Hume'i arvates saab kogeda a ? kahe sündmuse ajalist järgnemist
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ehk Euroopa inimõiguste konventsioonist(EIÕK). Kirjutati alla 1950 ning jõustus 1953. Euroopa Sotsiaalharta kirjutati alla 1961. ja jõustus 1996. aastal. Sotsiaal- ja majanduslike õiguste valdkond. Eesmärkideks sisepoliitika kujundamine Euroopas, põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse(õigus tööle, töötingimistele, tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele). Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsioon loodi 1987. Selle aluseks sõltumatute ja erapooletute ekspertide komitee moodistamisele. Ekspertidel õigus külastada kinnipidamiskohtades olevaid inimesi. Eerakorraline olukord, mil võib taganeda inimõiguste ja vabaduste täitmisest: peab hõlmama kogu riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult.
Isa võis oma vastsündinud lapsele jätte elu või mitte, isa võis müüa oma lapsi orjusesse või ka siseriiki. Juriidiliselt oli tal lapsele elu ja surma õigus. Kehtis ka seadus, et kõik, mida perepoeg omandab, muutub ikkagi isa omandiks. Ajapikku patria potestas nõrgeneb – lapse äraviskamise õigus, orjusesse müük keelatakse, siseriiki müüki piiratakse. Isalt võetakse õigus otsustada lapse elu ja surma üle ning isegi isa kodus karistamise õigust piiratakse. Patria potestas on eluaegne, mis tähendab, et tema normaalseks lõppemisviisiks on isa surm. Aga selles on mõningaid erandeid. Esiteks, poeg võis vabaneda isa võimu alt teatavatesse ametitesse astudes, näiteks konsuliks saamise puhul. Teiseks vabanemise võimaluseks tehing, mille käigus isa vabastab poja. Selline olukord võis tekkida lapse kolmekordse müümise teel. Sel juhul jäi isale kasutada vabakslastud poja pool varandust.
· mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; · talupoegade koormised pole seadusega piiratud; 12. Nn. positiivsed määrused. 1765. aastal esitas G. Brown Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena, mille alusel : · talupoeg sai õiguse vallasvarale · määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir · talupoega karistamise ülempiiriks mõisas sai 30 vitsa-või kepihoopi · talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse, kui too rikub määrusi 13. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu pool? Esita üks konkreetne näide vastuhakust. Osa talupoegi sai asjast hoopis nii aru, et maksu maksavad nüüd nemad ning on siitpeale mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud.
Eneseavamine on teistele vabatahtlikult enesekohase info andmine. Kui me ennast avamata ainult jälgime seda, mida teine räägib, jätame mulje, nagu mängiksime ülekuulajat või kohtunikku või topiksime lihtsalt oma nina teise inimese ellu, andmata omalt poolt midagi vastu (Smith 2004:116). Tahtlikult jagatakse enesekohast infot väga kitsale inimeste ringile. Oma tõelise olemuse näitamist takistavad ühiskondlikud normid, aga samuti hirm tõrjumise, karistamise, tagarääkimise või ärakasutamise ees. Turvalisem on kanda maski ja oma tõelist mina mitte näidata. Eneseavamine toimub ka tahtmatult. Kui me vaikime ega tee otseselt midagi, annavad vaikimine ja kehakeel ikka midagi mõista (Mckay jt 1999:29-34). Vastastikuse tajumise mõistmiseks võib kasutada Johari akna nime all tuntud mudelit, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi (Hargie, Dickson 2004:224-227). Mudel on loodud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja
pahatihti teoks ei saanud sünnitusvalud, meeleheide lapse surma korral, rõhuv vaesus, varanduslik ebakindlus ja seaduste julmused olid tegelikult peaaegu kogu õnne enda alla matnud. Uues, renessansiaja ühiskonnas ei olnud enam kohta paradiisile ja põrgule inimese mõttemaailm muutus ja sellega muutus ka kahtlaseks taoline nägemus põrgust ja paradiisist põrgu, kui maa sügavuses olev patuste surmajärgse karistamise koht ning paradiis, mis väidetavalt asus viimases taevasfääris, kuhu pääsesid kuulekad ja head. Renessansis muutus põrgu pigem kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis omakorda inimese headuse, kuulekuse ja hingerahu sümboliks. See aga ei tähendanud, et ebausk kuhugi kadunud oleks see lihtsalt muutus mõningal määral. Mida enam õpiti tundma tähtede liikumise seaduspärasust, seda enam pöörati neile
Jõutakse reeglite sõnastamiseni. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus Metaeetiline (analüütiline). Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, näit. mis on moraal, mida tähendab "hea" jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu? Vastus: Aktiivsest tahtest sõltumatu eutanaasiaga. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine 3 Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Vastus: Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. Vastus: Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus.
Kuna linn on väike, teatakse kõikidest noortest igat informatsiooni, seega on kõik oma vahel tuttavad, ja osatakse ühiseid teemasid leida. Sain teada, et üha rohkem noori hakkab külastama keskust, sest varem töötavad noorsootöötajad ei hoidnud korda ja sellega kaasnesid paljud noorte vahelised konfliktid. Paljud ruumid selles keskuses olid mitte kõlblikud ja kinni pandud, sest ei taheldud keskusega tegeleda. Veel sain teada, et on olemas karistamise tabel. Sinna pandakse sisenemis keeld mingiks ajaks, kui näiteks tehtakse suitsu keskuse territooriumil, tuldakse joobes, ropendatakse. Kõik kolm noorsootöötajat õpivad Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhi eriala. Kokkuvõte Usun, et individuaalsed eesmärgid said praktika raames täidetud, ning ma ise jäin saadud teadmistega väga rahule. Nägin palju erinevaid situatsioone noorsootöötaja tööpäevas ning ka seda, kuidas erinevad töötajad olukordi lahendasid
tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Erisused: 1)rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod
karistusseadustikus, peab seega vastama kõikidele õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele. Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat. Seega ei saa eirata ja praktikas 70 ka ei väldita sanktsiooni mõistmisel toimepanija isiksust. Eriti oluline on aga isiksuse arvestamine juhul, kui tegemist
Vaatamisväärsused: Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim jrv (292,6 ha,pikkus 3,5 km, suurim laius 1,6 km, kaldajoone pikkus 16,4 km, suurim sügavus 8,5 m. Viis saart: Sõsarsaard, Kloostri saar, Suur- ja Väike Lepasaar. Pühajärve sõjatamm. Tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt on 2,1 m, puu kõrgus 20 m, vanus 400.a. 1841.a. toimunud Pühajärve mõisa talupoegadest vastuhakkajate karistamise "tunnistaja". Murrumets. Kaldad on siin järsud, 4-6 m kõrged. Angunina - poolsaare lõunapoolseim tipp. Siia lähedale jääb Pühajärve sügavaim koht. Kitsemägi on Pühajärve läänekalda kõrgeim küngas, järgmisse vaatepunkti jääb 1500 m. Juusa järv on kolmnurga kujuline. Väike-Munamägi. Absoluutne kõrgus 207,5 m, nõlvad on üldiselt järsud. Gustav Wulff-Õie maja asub Nüpli järve kaldal. Wulff-Õis on populaarse laulu "Õrn ööbik" autor
anda ja ettepanek vastu võtta 1765. aprillis kinnitas ta nn positiivsed määrused talupoegade olukorra parandamiseks. · Talupoeg sai õiguse vallasvarale · Mõisa kohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada · Seati kindlad piirid mõisakoormisele ja mõisnikul polnud õigust neid oma suva järgi tõsta. · Talupoegade karistamise ülempiirid mõisas sätestati 30 võitsa või kepihoopi. · Talupojad võisid ka mõisnikud kohtusse kaevata. Talupojad jäid endiselt pärisorjapidajana mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda ja selle tulemusel tekkisid erinevad rahutused. Vene Rootsi sõda Rootsi tahtis endiselt tagasi vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad.
Austrias Joseph II (1741-1790) ,,Kodanlik seadustik" 1811. a. Prantsusmaal 1804.a. ,,Code civil" Rootsis 1734. a. Sveriges Rikes Lag (NB! 2008.a. anti Rootsis välja juba 129. parandatud trükk sellest) Kõige rohkem vajasid mõistuse valgust kriminaalõigus. Karmid karistused olid oma aja ära elanud. Hea polistei võttis üle need ülesanded, mida kriminaalõigus oli siiani täitnud tule ja veega. Juba 18. sajandi algul oli Christian Thomasius vaidlustanud kristlike üleastumiste karistamise ja kirikukaristuse kohaldamise õiguse . Solvatud jumal võis ise kätte maksta ja ei vajanud selleks inimese kätt. Piinamised, nõiaprotsessid ja ketserikaristused on hirmuäratavad. See, mis Thomasiuse ajal pani liikuma akadeemilised mõtted, võimaldas nüüd hakata likvideerima piinamisi,nõiaprotsesse ja kiriklikke karistusi. Juba montesquieu kuulutas, et ilma tungiva põhjuseta ei tohi ei tohi kedagi karistada. 1748. a. võeti tema mõtted suure eduga vastu. 10 aastat hiljem
Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega. William Shakespeare'i ,,Hamlet" on universaalne teos, mis käsitleb noore Taanimaa printsi kättemaksu oma isa surma eest. Raamatu sisu tõlgendamisel võib palju variante olla. Üheks versiooniks võiks olla see, et Hamlet võitles oma ise tapja karistamise nimel, kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud
töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus. Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend. Juriidiliseks faktiks on süütegu mille alusel karistust kohaldatakse. Käesolev õigusnorm(karistus) peab toimima mõjutusvahendina. Arvame, et tegemist on õigustkaitsva normiga kuna karistust kohaldatakse selleks, et sundida seadust täitma. 11 Kasutatud materjal
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. Avaliku halduse kandja omandab õigusvõime õiguskorras, talle on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD
lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne. - seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) · Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda
· Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega · Karistusi hakati langetama nimekirjade järgi, üksikuid süütegusid üldse uurimata · 1936 a uus konstitutsioon kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel. · Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega · Talurahvale ei antud passe · Isikupuutumatus, kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus välistatud 16. Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal · Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust · Natsismi aktiivsete vastaste kommunistide, sotside ja katoliiklaste massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta · Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas.
kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj. keisrid püüdsid taastada kunagist nn puht-rooma usundit, kuid tagajärjetult. Religioonipoliitika oli tolerantne, tingimusel, et tunnistataks Rooma jumalate ülimuslikkust ja teostataks keisrikultust. Kuna kristlased sellega ei nõustunud, algasid juba 1.saj. kristlaste periooditi süstemaatilised tagakiusamised, mille haripunkt langes Diocletianuse valitsusaja lõppu. 311-313.a.
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS........................
7 2.1 Inimkaubanduse vastane tegevus Eestis Inimkaubanduse tõkestamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone ja neist enamikega on liitunud ka Eesti. 2000. aasta detsembris kirjutas Eesti alla ÜRO rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ennatamise, selle vastu võitlemise ning karistamise lisaprotokollile (nn Palermo protokoll). Eesti võttis endale tõsised kohustused võidelda inimkaubanduse vastu, kui 2004. aasta märtsis protokoll ratifitseeriti. (Eespere 2004) Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida ja võidelda inimkaubanduse vastu. Seejuures pöörates erilist tähelepanu ohvritele: kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende õigusi. Eelkõige keskendub protokoll järgnevatele tegevusvaldkondadele:
Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita
lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne. - seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. – seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda
tagajärgedest on palju kirjutatud ka Eestis kuid võib ka lähtuda ühiskonna poolt. Vägivaldne käitumine põhjustab mitte ainult vigastusi, kuid ka arengu ülesannete täitmise kinnipidamist (lähisuhete formureerimine, probleemide lahandamise oskus, enda kui isiksuse nägemine, füüsiliste, kognitiivsete ja keeleoskuste arendamine). Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste vastuolude küüsis. Nad teavad, et üldine hoiak mõistab füüsilise karistamise hukka, kuid väga paljud inimesed toetavad seda endiselt, peavad hädavajalikukski. Seega tegelikkuses ei ole laste kehaline karistamine kuhugi kadunad. Siiski veel keerulisem kui füüsilise vägivalla vähendamine laste igapäevases kasvatamises on võitlus vaimse vägivalla vastu. Vaimset vägivalda on märgatavalt raskem määratleda. Lapsega pahandamist ja noomimist peetakse loomulikeks ja hädavajalikeks kasvatusmeetoditeks. Lapsed
Edward L. Thorndike´i tagajärje seaduse (law of effect) järgi suureneb seos stiimuli ja konkreetse reaktsiooni vahel juhul kui reaktsioonile järgnes kinnitus ja seos väheneb kui reaktsioonile järgnes karistus, vastavalt sellele antud reaktiooni (käitumise) sooritamise tõenäosus kas suureneb või väheneb. Sellest käsitlusest kasvas välja operantse tingimise teooria, mis käsitleb täpsemalt stiimulite mõju käitumisele (näiteks erinevate kinnitamise- ja karistamise 1.2Biheiviorismi puudused Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad.
Lex talionis tasuõigus. 2) muskenu(m) suurmaavalduste sõltlased. Mitte orjad, aga teatud kohustustega, mis teeb neist esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv. 3) wardu(m) orjad, omanikule tuleb kahju hüvitada, kui wardude vastu midagi on tehtud. 4) Sõjaväeteenistuskohus ja teatud garantii sõduritele. 5) Võlaorjus. Võib kehtida kuni kolm aastat. 6) Oskustööliste tasustamise ja karistamise kohta käivad eeskirjad (nt ebaõnnestunud kirurgil käsi maha). 7) Perekonda, abielu ja pärandust puudutavad sätted. Patriarhaarne ühiskond. Abielu on leping mehe ja naise perekonna vahel. Lõpuks epiloog, ülistab Hammurabi, jätkab proloogi. Riigi tõeline suurusaeg jäi väga lühikeseks, sisuliselt Hammurabi ajal. Tema järglaste ajal lõid mitmed piirkonnad lahku, suhteliselt ruttu jäi järele vaid Babüloni ümbritsev tuumikala. Samas oli see võimas ja kindel
ressursside kulutamine toimub. · Klienditeenuste, selgituste, nõuannete andmise kulud Kulusid eristatakse kulude hulga aspektist: · Uue tariifisüsteemi koostamise ja kehtestamise kulud · Lihtkulud on kulud, mida ei saa koostisosadeks jaotada. · Omavoliliselt tarbitud elektri avastamise ja karistamise kulud, tõsi tihti · Liitkulud ehk komplekskulud, mida saab jaotada lihtkuludeks. lisanduvad tulud Vastavalt juhi võimalustest mõjutada kulusid võib kulusid jaotada: · Põhivara kapitalikulud · Juhitavad kulud, mida on võimalik muuta Energiasüsteemide kogukulud jaotuvad:
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib refer...
Eristatakse tööpäevasisest, tööpäevade vahelist ja iganädalast puhkeaega (k.a rahvus- ja riigipühad). 2. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: poolte kokkuleppel tähtaja möödumisel töötaja algatusel tööandja algatusel kolmandate isikute nõudmisel pooltest sõltumatutel asjaoludel 1. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 2. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette
Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. 86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. 88. Lepingute liigid. 89. Tööleping ja selle sõlmimine. 90. Töötaja kohustused. 91. Tööandja kohustused. 100. Töö-ja puhkeaeg. 101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. 102. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. 104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 106. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis. 107. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
Määra kindlaks selged etapieesmärgid, püüa näiteks võtta iga nädalaga alla veerandi kilo 5. Pane kirja kõik oma väikesed saavutused. Skinnerile on ilmselt ülekohtuselt omistatud soov muuta ühiskonna liikmed manipuleeritavaks. Tegelikult pidas ta nõmeduks olukorda, kus indiviid ei taipa oma käitumise tingitust. Isiksusliku arengu aspektist on oluline tunnistada, et meie näiliselt juhuslik käitumine on tingitud hulgast keerukatest mehhanismidest. Omapärane on Skinneri arusaam karistamise olemusest. Karistus ei anna sellele kohaldatule teavet, kuidas midagi tuleks õigesti teha. Olemata kooskõlas nii kasvataja kui ka kasvandiku taotlustega, takistab karistamine üldjuhul inimese arengut. Tõe huvised on oluline meenutada, et Skinner oli kategooriliselt füüsilise karistamise rakendamise vastu kodus või koolis. Eriti oluline on silmas pidada, et karistus ei taga püsivat soovitava käitumise muutumist. Karistuste kõrvaldamisel kaldub
"Suur asutuste tekkimine", s.t. vargad suleti vanglatesse, lapsed koolidesse, töölised vabrikutesse, sõdurid kasarmutesse ning vaimuhaiged vaimuhaiglatesse. Selged kontrolli ja karistuse piirid, "lava taga", kannatusi ei tahetud näidata. Hälbivat käitumist klassifitseeriti ja jaotati kategooriatesse (tekkisid teadlased). Kriminoloogia, psühholoogia ja psühhiaatria hakkasid kujunema omaette distsipliiniks. Tugev riigi osa. Tekkisid hälbivat käitujatega ümberkäimise, nende karistamise ja parandamisega seotud kaitsealad, millele püüti luua teaduslikku alust. Vangla tekkimine (!) 6 Kolmas periood (1950ndad kuni tänapäev). Karistuse objekt jälle inimese väline käitumine. Oluline on "tegu", Mitmed ideoloogilised rünnakud eelneva perioodi teooriate ja praktikate vastu, nt kinniste asutuste vastu (nendest tahetakse lahti saada ja asendada "kogukondlike alternatiividega")
Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. 6. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste hekaskiitu ja laitust. Sotsiaalse kontrolli formaalsed mehhanismid on kui sanktsioonid ei ole enam efektiivsed ja
valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud. Haldussunni kohaldamise alused: • Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus • Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks • Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: • Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine
rentnikku(enamjaolt redutseeritud mõisa endine valdaja) trahviti või halvemal juhul rendileping tühistati. Rangelt oli keelatud talupoegadest tööjõu kasutamine muuks otstarbeks, kui kroonumõisa vajadusteks. Talupoegi võidi küll saata ühest mõisast teise tööle, kuid see eeldas asehalduri nõusolekut. Talupoegade müümine ja muul viisil võõrandamine maast eraldi oli rangelt keelatud. Samuti piirati rentnike volitusi talupoegade karistamise ja nende üle kohtupidamise suhtes. Kroonumõisade kasutamist jäid ka peale Põhjasõda - Vene ajal - reguleerima reduktsiooniaegse majandusreglemendi normid 4. 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil Ümberkorraldusi hakati kavandama 1750.aastate keskpaigas, enne seda Vene keskvõim eesti talurahva olukorda ei sekkunud. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820
Pannakse paika menetlustoimingute järjekord ehk kes peab, mida tegema (kes kogub tõendeid, kes peab mida tõendama, milline on edasikaebamisekord jne). o Õigusrahu Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel pole võimalik uuesti sama õiguslikku vaidlust samade poolte vahel alustada. Kahekordse karistamise keeld ehk kui kellegi suhtes on langetatud süüdimõistev kohtulahend pole võimalik nende suhtes sama süüteo raames uut kohtuprotsessi alustada. Aegumine tähendab seda, et kindlaksmääratud aja möödumisel ei või isik nõuet esitada või ei saa isikut õigusrikkumise eest vastutusele võtta. Lahendi õigusjõud tähendab seda, et pärast ettenähtud
Noorte vanglate kasvandikest 2889% (keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu kurjategijate karmi karistamise vastu, eriti kui kuritegu oli seotud piisaval tasemel vaimsete võimete puudusega ning pooldas rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite keskmine intelligentsus jäi allapoole ühe föderaalvangla asukate tasemest.Teised võrdlused üle terve riigi näitasid, et
. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. 86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. 88. Lepingute liigid. 89. Tööleping ja selle sõlmimine. 90. Töötaja kohustused. 91. Tööandja kohustused. 100. Töö-ja puhkeaeg. 101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. 102. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. 104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 106. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis. 107. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigatsiooni ja laevade tehnilise ohutuse tagamine avamerel ja merereostuse ärahoidmine. INIMÕIGUSED Inimõigused on võõrandamatud õigused, mida inimesed omavad inimeseks olemise tõttu, sõltumata õigusaktidest; need on universaalsed. Fundamentaalsed inimõigused on: Õigus elule Piinamise keeld Ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise keeld Genotsiidi keeld Orjuse keeld Jt Inimõigusi rühmitatakse: Kodaniku- ja poliitilised õigused (õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise või karistamise eest, kaitsele diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja
Karistus kui preventsioon Lähtudes utilitarismi ideedest Jeremy Bentham esitas seisukoha, et karistus võib ennetada õiguserikkumisi järgmiselt: } teha kurjategija jaoks uue õiguserikkumise toimepanemise võimatuks või väga raskeks (teovõimetuks tegemine ehk inkapatsitatsioon); } kurjategija enda ja teiste ühiskonnaliikmete taunimine kurjategijale karistuse kohaldamisega (hirmutamine); } kindlustades võimaluse kurjategijate parandamiseks (Honderich 1989: 52). 1. Tänu karistamise võimalusele hoiduvad mitmed potentsiaalsed seaduserikkujad kavandatud süüteo toimepanemisest. 2. Teised inimesed, kes ootamatult sattuvad olukorda, mis annab neile võimaluse süüteo toimepanemiseks, ei pane seda toime, kartes võimalikku karistust, mis teole järgneb. 3. Need, kes panevad toime süüteod, hoiduvad raskemate süütegude toimepanemisest, et vältida rangemaid karistusi. 4. Karistamise praktika mängib olulist rolli luues, edasi andes ja tugevdades
Mahtra sõda. 2. juuni, 1858 Nimi: MariAnna Ader Õpetaja: Riho Kosenkranius Klass: 10. b Eellugu Talurahva koormised Balti kubermangudes, so Eesti ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pea...
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omista...
müütiliste loomade omast, näiteks draakonid. Lääne-Aasias ja Põhja-Jaapanis elavad ainud on tuntud suu ümber tehtavate tätoveeringute poolest, mis nagu lisaksid huultele suurust, kuid nad kasutasid tätoveeringuid ka põskedel, laubal ja kulmudel. Need täitsid mitut eesmärki, ent peamiselt sümbaliseerisid vooruslikkust ja süütust, teenides samal ajal ka kosmeetilisi taotlusi ning andes teada sugulisest küpsusest. Hiinas oli tätoveerimine karistamise pärusmaaks ja mõnda aega käibis see ka Jaapanis, hoolimata varasemast mittekaristuslikust kasutusest, millel on eelajaloolised juured. Lõpuks tõusis tätoveerimine Jaapanis kunsti-liselt kõrgele tasemele, saades jälle kord kannustust Hiina mõjudest. Kuigi abstraktsed tätoveerimiskujundid võivad Jaapanis pärineda ajast 10 000 aastat eKr, on võimalik, et dekoratiivne kujunduslik tätoveerimine ei hakanud õltsema mitte enne kaheksateistkümnendat sajandit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
