SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006
Kuulutada inimene nähtamatuks kas see on kerge või raske karistus? Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla. Ta saab teha kõike mis ta hing ihaldab. Ta võib saada raha või minna kohtadesse kuhu tavaliselt minna ei saa lihtsalt, sest ta on nähtamatu, kuid see kõik ei ole alati hea. Alguses võib see hea tunduda, et inimesed sind ignoreerivad, sest siis võid kõike teha, kuid hiljem saad aru, kui tõsine see tegelikult on. Transport ja söök tuleb robotitelt, kuid arstiabi tuleb ikkagi inimestelt ja see on üks tähts...
Järgnevalt sõnastab töö autor seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigusakti õigusliku ideoloogia, kasutades eelpool mainitud allikaid. KarS'i eesmärk on kombineeritud kõnealuse seaduse üldosas olevates karistuse kohaldamise ja selle eesmärgipärasuse aluspõhimõtetes, millest esmalt toob autor välja süüteo formaalse määrtatluse, kus toetutakse põhimõttele nullum crimen, nulla poena sine lege, mis kajastub KarS'i § 2 lõikes 1. § 2 lõige 2 annab isiku karistamise aluse, milles lähtuatakse süüteo kolmeastmelisest mõistest. Eelnõust välja toodut on protokollis kommenteeritud järgmiselt, et isikule saab mõista süüdimõistva otsuse alles siis, kui tema tegu vastab kuriteokoosseisule on õigusvastane ning süüline, siis järgneb süüalusele karistus. Asjaoludest võib järeldada, et KarS'i peamine eesmärk on reageerida ning karistada käesolevas seaduses sätestatud
Laste kehalisel karistamisel on nii Eestis kui ka mujal maailmas pikad traditsioonid ja kultuurilistel stereotüüpidel põhinevad põhjendused.Järgnevas referaadis püütakse anda ülevaade laste füüsilise väärkohtlemise ajaloost ja sellega seotud müütidest,teadusuuringutest väärkohtlemise lühi- ja pikaajaliste mõjude kohta ning laste kehalise karistamise vastasest sotsiaalsest liikumisest. Laste väärkohtlemise ajaloost Tänapäeval nimetatakse inimolendit lapseks,kes vajab kaitset ja vanemlikku hoolitsust ning ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla
Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas. Niiviisi võib inimene mitmel viisil kanda väga karmi karistust vigade eest, mis otseselt puudutavad ainult teda ennast; kuid karistus saab talle osaks ainult niivõrd, kuivõrd see loomulikult ja sama hästi kui iseeneslikult tuleneb vigadest endist ega ole teiste poolt sihilikult kavatsetud puhtalt karistamise eesmärgil. Ma püüan niiviisi väita, et need ebamugavused, mis vältimatult kaasnevad teiste ebasooda suhtumisega, peaksid olema ainsad, mida inimesele kunagi tuleb taluda oma käitumise ja loomuse nende tahkude tõttu, mis puudutavad tema enda heaolu, kuid ei riiva teiste inimeste huvisid temaga suhtlemisel. See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui
Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog innustamine Psühholoog Abinõud: Kodu roll lahenduste leidmisel Tähelepanu suunamine lapse õpiraskustele Hingeline lähedus lapsega(eriti arenguhäirega lapse puhul) Soodsa kasvukeskkonna loomine Koostöö kooliga(osalemine koosolekutel jms) Abi koduste tööde tegemisel Psüühiliste/arenguhäirete märkamine Rahulik keskkond kodus(eriti käitumishäiretega lapse puhul)
2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud Väärteo tunnuste puudumine Teistkordse karistamise keeld Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest) Aegumistähtaeg on möödunud Seadus, mis nägi ette karistuse vaarte eest, on kehtestuks tunnistatud Füüsilise isiku surm või juriidilise isiku lõppemine Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo eest võib karistuse määrata ka kohtuväline menetleja. Kohtuvälised menetlejad on näiteks: Politsei- ja Piirivalveamet,
· Järelvalvet teostab Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Euroopa Nõukogu tasandil · 16.04.1996. · Järelvalvet teostab Euroopa Inimõiguste Kohus. · Aruanded jooksvalt. Veel kokkuleppeid · Lapse õiguste konventsioon · Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon · Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta · Puuetega inimeste õiguste konventsioon · Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon · Rahvusvaheline konventsioon orjapidamise kohta Kasutatud materjal · http://humanrights.ee/inimoigused/ · https://www.riigiteataja.ee Aitäh kuulamast!
kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
vanuse, rahvuse jne alusel). Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: 1) poolte kokkuleppel – võib lõpetada igal ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja Liivimaa said ühise asevalitseja TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö
• Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44);
Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) Distsipliin mis see on? · Karistamine, korralikult ja vaikselt pingis istumine ..... · ENE: sotsiaalse süsteemi liikmete kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastuta...
Inimõigused- igale inimesele kuuluvad kaasasündinud õigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus:
riigikohtunik Julia Laffranque • Sinna võib pöörduda siis, kui Eesti Riigikohtus õigust ei leia Autor: francois from Strasbourg, Prantsusmaa (2005) • Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (1987) • Selle alusel tegutseb ekspertide komitee • Ekspertidel on õigus külastada vanglaid, politseid ja vaimuhaiglaid • Esitab pärast visiite salajase raporti, milles võivad olla soovitused parandada kinnipeetavate olukorda Allikad Eesti Inimõiguste Instituut. – Inimõigused. http://www.eihr.ee/inimoigused/ (28.10.2012) Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks sai Julia Laffranque. – Postimees, 05.10.2010
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? ,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24. Lapse väärkohtlemise keeld, mis keelab kasutada füüsilist vägivalda lapse karistamise eesmärgil (Riigiteataja, 2016). See paragraaf või keeld on paljudele vastuoluline, kuna minu arvates paljud arvavad, et kuna neid kasvatati vitsaga siis oleks õige seda teha ka tänapäeval. Paraku on tänapäeva ühiskond teine. Kasvatades last vitsaga tundub see tema jaoks õige ning võib seda rakendada ka tulevikus teiste...
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 1)ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon)- on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Kon...
Rahvusvaheline õigus baseerub horisontaalsüsteemil, mis tähendab, et puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament, tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine erinevus seisneb selles, et esimese kehtestab suveräänne võim legitiimse jõuga, mis suudab tagada seaduste järgimise ja nende rikkujate karistamise, teise puhul aga puudub samasugune üldiselt tunnustatud suveräänne võim ning rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub kokkulepetest, kõlbelisest keelitamisest või ühe riigi või riikide rühma jõu kasutamisest õigusrikkuja vastu.“ (Diplomaatia, 2015). Rahvusvaheline õigus on kohustuslik riikidele, kes on väljendanud nõusolekut asjaomaste õigusnormide kohustuslikkuse kohta nende suhtes.
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2
In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundida vastutahtmist avaldust esitama Iuaviter in modo, fortiter in re tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes Iustitio neminen neganda Mitte kellegile ei tohi keelata õiguskaitset Ne bis in idem Kahekordse karistamise keeld Nemo est supera lege Mitte keegi pole kõrgem seadusest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita
tulenevaid karistust isegi tõendite olemasolul. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Lex posterior derogat legi priori - hilisem õigusakt tühistab varasema. 6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18- aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega. Vargus Varguse eest karistatakse 3-5-aastase vangistusega. 7. Lahenda ülesanne Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn
Head lapsed need kasvavad vitsata Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii...
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata.
hakkamas. Wilhelm Tell oli ainuke, kes oli nõus vaese Baumgarteni üle järve viima. Kui ratsanikud järveni jõuavad, näevad nad kahte meest üle järve sõudmas ning süüdistavad karjast ja kalurit, kes olid kaldal. Ratsanikud küsivad üle järve sõudvate meeste kohta midagi, kuid karjane ja kalur ei paljasta tõde ning linnusefoogti ratsanikud tapavad nende kariloomad ja rüüstavad nende onnid. Kolmandaks juhtumiks toon Melchtalti karistamise ning tema künnihärjade äravõtmise. Selle peale lõi Melchtal foogti sulast ning põngenes ära. Siis foogt piinab Melchtali isa. Viimaks laseb foogt tal silmad välja torgata. · Milliste mõtete ja sõnadega õhutab Gertrud oma abikaasat Werner Stauffacherit Austria ülemvõimu vastu välja astuma? Kuidas iseloomustavad Gertrudi sõnad naise olemust? Gertrud õhutab oma abikaasat Wernerit sellega, et ta ütleb oma mehele, et ta
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata
Uute töötajate puhul oleks mõistlik jätta karistamata või siis eirata halba tegevust vaid selgitada mida tööandja neilt tegelikult ootab ja millised on reeglite rikkumise tagajärjed. Tõenäoliselt ei soovi ükski tööandja uut töötajat karistada kui töötaja ei ole kursis olemasolevate reeglitega. KARISTUS on negatiivsete tagajärgede rakendamine või hüvitise eemaldamine eesmärgiga vältida soovimatut käitumist. Lihtsaim karistamise viis on mingi soodustuse eemaldamine. Aga miks ka mitte kohaldada kahjulikke stiimuleid nagu nt. kui töötaja puudub sageli töölt siis kõrvaldades ta mingiks ajaks veel töölt ilma tasu maksmata, toimus reageering negatiivsele teole negatiivse tagajärjega. Sellist käitumist pole ka taas mõistlik rakendada uutele töötajatele. EIRAMINE :lisaks eelnevatele võimalustele on veel üks käitumise kujundamise võimalusi.
kerge tulema. Meeles tuleks pidada, et kõige lihtsam ja odavam moodus arvutite töökindluse eest hoolt kanda on neid regulaarselt puhastada. Klaviatuurid puhtaks pesta, arvutid tolmust puhastada jms. Kui arvutit kasutavad rohkem kui üks inimene, siis oleks vaja töökindluse tagamiseks kehtestada kindlad reeglid ja karistused, mis kindlustaksid arvutite sihtotstarbelise kasutamise ja teeks reeglitest üleastujate karistamise lihtsamaks. Aga ainult reeglitest ja karistustest ei piisa, kõige tähtsam on see, et töötajad ise oleksid pädevad. Nad on enda töö jaoks vajava kursuse läbinud ning teavad mida arvutiga teha tohib ja mida mitte. Suuremates oleks vaja firmades, kus võrkude mittefunktsioneerimine võib firmale väga suuri kahjusi tekitada, mitut IT- spetsialisti. Sest kuigi töötajad võivad läbida koolitused, mis neil
1860ndail aastail. Samuti käis ta kohapeal ajaloolisi tegevuspaiku vaatamas ja rahvapärimusi kogumas. Kirjanikuna aga ei piirdunud vilde olemasoleva materjaliga, vaid kasutas seda nii ajaloo.iste kui ka väljamõeldud tegelaste suhete ja võitluse kirjeldamiseks ning arendamiseks. Triloogia esimene osa mahtra sõda käsitleb üht hutu talupoegade massilisest vastuhakkudest põhja eesti mõisates. Romaanis on kirjanik üksikasjalikult valgustanud kohtuprotsessi ja süüdimõistetute karistamise eelluguning andnud sügava käsitluse talurahva meeleheitele. Sotsiaalselt travdatud piltide taustal areneb teoses kaks paralleelset armastusromaani üks külas teine mõisas. Romaani ,,kui anija mehed külas käisid" keskne episood anija ja kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine tallinna turuplatsil 21 juulil 1858 oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste põrgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku
7.1.2. Kehtestati taas sunnismaisus. 7.1.3. Talupoja seadmine mõisnikust olulisse sõltuvusse. 7.1.4. Pärisorjastamine. 7.2. Mõisate tagastamine 7.2.1. Karl XI kavatsus pärisorjus kaotada (maapäev lükkas tagasi). 7.2.2. Kroonumaade talupoegade õigusliku seisundi määratlemine. 7.2.3. 1696. Liivimaa majandusreglement. 7.2.4. Mõisarentnike kodukaristusõiguse piiramine. 7.2.5. Taluperemeeste karistamise keeld. 7.2.6. Maast lahus võõrandamine. 7.2.7. Fikseeriti koormised, tasakaalus majandusliku kandevõimega. 7.2.8. Talude päritav kasutamisõigus. 7.2.9. Õigus kaevata mõisarentniku peale. 8. Vene aeg 8.1. Talurahva olukord pärast Põhjasõda 8.1.1. Majandusreglemendi kehtima jäämine kroonumõisatele. 8.1.2. Kroonumõisate vähenemine. 8.1.3. Mõisate tagastamine. 8.1.4
Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha: halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Näiteks koduvägivald
Mille nimel ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i ,,Hamlet" on universaalne teos, mis käsitleb noore Taanimaa printsi kättemaksu oma isa surma eest. Raamatu sisu tõlgendamisel võib palju variante olla. Üheks versiooniks võiks olla see, et Hamlet võitles oma ise tapja karistamise nimel, kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud
arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine. UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. 1994. aastal asutati UNICEFi Eesti Rahvuskomitee. 8. Inimõigusalased rahvusvahelised kokkulepped, millega Eesti on ühinenud Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon (09.12.1948) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 19. jaanuaril 1992 Riigi Teataja II 1994, 27, 103 17 Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (21.12.1965) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 20. novembril 1991 Riigi Teataja II 1995, 5-6, 30
Näide: Kalavarude hävitamine. Tõenäoliselt ei tea paljud sedagi, et kalavarude hävitamine on kuritegu. Seepärast oleks enne lõhkeaine või elektriga kalaleminekut mõistlik heita pilk karistusseadustikku, sest kehtib põhimõte seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Karistusõiguse ühed olulisemad põhimõtted on: · iga süütegu toob kaasa karistuse; · seadusega saab mingi teo tunnistada kuriteoks. Väljavõte karistusseadusest § 2. Karistamise alus (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal.
Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. Ketserite ümberveenmiseks loodi inkvisitsioonikohtuid, mis määrasid neile erinevaid karistusi, alates paastumisest lõpetades vara konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi. Ketserite karistamise tagajärjel sai kirik kasu karistatute arvelt rikastudes, ühiskonnale tõi see kaasa kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud. Seda tänu teaduse arengule, ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisele ja kiriku enda teojõu langemisele. 1305. aastal paavstiks valitud Clemens V kolis Roomast Avignoni, kuna Itaalias valitses poliitiline segadus. Ajaks, mil Itaalia poliitiline maastik oli rahunenud, oli paavsti võim langenud veelgi. Paavstil oli raske end
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni o...
on sul õigus kaitsta ennast , eemalduses kiusajatest , pöörduda oma õiguste kaitseks kooli õpilasesinduse , direktori , sinu linnaosavalitsuse , sinu linna linnaosavalitsusse , lastekaitseorganisatsioonide või Haridus- ja Teadusminesteeriumi poole , õpilaste hindamine toimub vastavalt kooli õpilaste hindamise , järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alustele , tingimustele ja korrale , õpilasi tunnistatake ja karistatakse vastavalt kooli tunnustamise ja karistamise korrale . Mõned tänapäeva õpilased isegi ei tea ühtegi nendest reeglitset kuigi mõnede vanemate inimeste arust peaks noor õpilane tedma oma õiguseid . Tavaliseks noorte vastuseks , et lihtsalt lugeda läbi või pähe õppida nende õigused ja kohustused , aga eitav vastus kõlab paljude noorte suust. Õigusi teavad õpilased paremini kui oma kohustusi kuna õiguseid puututavaid neid rohkem kui kohustused . Kohtusi on õpilastel 22
Kuidas võib karistus last mõjutada? Karistamine: · ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha · halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus · mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: · näitab, mida ei tohi teha · ei näita, mida tohib teha · võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma · karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti · karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada · karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? · Kui ta on pesemata, määrdunud riietega, siis on see märk lapse hooletusse jätmisest. · Kui laps puudub sageli koolist, on unine ja loid, siis tähendab, et kodus ei ole ebasobiv keskkond välja puhkamiseks.
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Aga kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele? ,,Kiiruskaamerad" Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei ole vangla administratsioon õigustatud kohaldama kinnipeetavale vastavate kuriteokoosseisudega hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite poolset sekkumist õigusemõistmisesse. Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
isa peaks lapsega tegelama suhteliselt palju; mõõdukus televiisori vaatamisel ja arvutimängude mängimisel; vältida stressirohkeid sündmusi ja olukordi; harrastada rohkelt käelist ja kehalist tegevust; kuulata koos rahulikku muusikat; lapsega tuleb olla järjekindel; julgustada last üksi mängima omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut; luua kindlustunne; kasutada aja mahavõtmist karistamise asemel; oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine. 10 Kokkuvõte ATH-ga õpilase käitumise suunamisel tuleb rõhuasetus panna järjekindlusele ja püsivusele nii suures ulatuses lapse elus kui võimalik kodus, koolis vabaaja tegevustes. Last ei tohi karistada tema impulsiivsuse või tähelepanematuse pärast. Karistamise asemel tuleks vanemal muuta oma ootusi ja kasutada kasvatusvahendeid
Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta. Täiendavaid allikaid on ka Euroopas ning Eestis. Euroopas on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (1953), Euroopa sotsiaalharta (1965. aastal jõustunud), Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000), Siseriiklikud seadused (Eesti Vabariigi põhiseadus, esijoones 2. peatükk) Kokkuvõtlikult, et mida siis inimõigused endast kujutavad. Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus. Keskne on otsustajate õiguste eesmärgistatud piiramine nn tavalise inimese kasuks. Eelnevaga seondub ka vähemuste põhiõiguste kaitse ebamõistlike enamusotsustuste eest. Võrdne võimalus kasutada vabadust
Inimene sai kohtu poolt karistada ka enesetapukatse eest. Karistati ka juba enesetapu sooritanud ja surnud inimest. 18. sajandi Euroopas veeti enestapu ohvrit läbi tänavate, osadel võeti pead maha, visati metsikute loomade kätte või riputati pea alaspidi üles. Tavaliselt visati enese tapnu keha kanalisatsiooni või löödi oga läbi südame ja heideti teepervele ning kaeti seejärel kividega. Lisaks sellele sunniti leinajaid oma kodust lahkuma ilma ühegi asja ja varata. Kriminaalse karistamise lõpetas esimesena Prantsuse revolutsioon, viimasena Inglismaa 1861 ja Portugal 1864. 19. sajandil tekkis uskumus, et enesetapp on põhjustatud geneetilistest mõjudest Kokkuvõte Kusagil hingesopis teab igaüks vägagi hästi, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane hädaväljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna kui seda oma käega teha. (Herman Hesse) Kadrioru Saksa Gümnaasium
asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner 3. Browne'i kaitseseadused 1765. aastal kehtestati Brownw'i positiivsed määrused e. kaitseseadused talurahva olukorra parandamiseks. Talupojad said õiguse vallasvarale Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud, kohtusse kaveta Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist. 4. Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
kaardilugejate hulka kuuluv Kristo Kraag. Rally Estonia korraldajad pole aga sellist otsust langetanud ning Kraagi teada olevat võistluste zürii seda meelt, et patustajatel lubatakse ikkagi startida. «Nende arvates rikkumist pole.» Zürii koguneb asja arutama reede pärastlõunal. Tegelikult pole selles loos kaugeltki kõik must ja valge. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Vorobjovsi ja Tagirovi tegu polnud sportlikus mõttes aumehelik. Nende karistamise muudab aga keeruliseks või suisa võimatuks fakt, et neil oli oma tegevuseks võistluste juhi Aivar Partsi luba. «Andsin tõesti loa, mis kehtis ralli esimese kiiruskatse kolmekilomeetrise lõigu kohta. Vorobjovs ja Tagirov võisid seal viibida kaks tundi,» tunnistas Parts. «Tagirov ei oska oma kaardilugejaga meie teede trampliinide kohta legendi koostada. Mullu tegi ta just sellel lõigul avarii ja lõpuks lõhkus oma auto täiesti ära. Nüüd rääkis ta juba talvel, et
demokraatlikud elemendid, samas piirimaade ühtesulatamine Vm-ga pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks Positiivsed määrused valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed Browne'i nõudmised, 1765 kinnitas pos-d määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks → õigus vallasvarale, põllusaagi ülejäägid võis turustada, piirid mõiskoormistele, karistamise ülempiir 30 vitsa- ja kepihoopi, õigus seadusirikkuv mõisnik kohtusse kaevata pearaharahutused 1784 – tõlgendasid kui mõiskoormistest vabastamist, teotööle enam ei mindud Puuaiasõda – talupoegade ja soldatite vaheline kähmlus Vene-Rootsi sõda 1788-1790 Rootsi tahtis ikkagi Eesti alasid, 1741-1743 katse lõppes alade kaotusega Soomes 1788 alustas Gustav III uut sõda, kasutades Türgi-Vene sõda
põhjuste eest ega inimese pelgalt isiklike puuduste eest mis võisid kaudselt selle teoni viia 3)Argumendid A1 Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. (sh.valida kahjulikke asju- otsustab ise)- võib veenda täiskasvanud inimest A2: Ühiskonna vahelesegamine tugineb üldistel oletustel-neid ei pruugi olla alati õiged. Inimene teab kõige paremini, mis on talle hea. A3: (täiskasvanute) Karistamise asemel tuleks lapsi õigesti ja piisavalt harida A4: Halvad eluviisid -> halvad tagajärjed-> õpetav, hoitav eeskuju teistele A5: paheline elu karistab inimest ise Veenmine- Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. 2) Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab.
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
nagu iga teist mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamise jaoks tuli talupojal täita mõisakoormisi, mille suurus ei olnud fikseeritud. Talupoeg oli õigusteta pärisori! 18. sajandi II pool Positiivsed määrused (al 1765): · talurahval õigus vallasvarale; · mõisakohustused täitnud talupojal oli õigus oma ülejäänud vilja müüa jne; · mõisnik ei võinud enam määrata ega tõsta koormisi oma suva järgi; · karistamise ülempiiriks 30 vitsa- ja kepihoopi; · talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud. Talupoeg oli aga ikkagi jäänud mõisniku meelevalda ning riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. aastal, kui seati sisse pearahamaks (70 kopikat iga meeshinge pealt) ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad seda, kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 19. sajand
killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Vastus: Kui oleks olemas vastuolu, siis kehtiks Loodushoiu seadus, kuna see on välja antud hiljem. Tegelikult aga kehtivad mõlemad normid, kuna tegelikult vastuolu puudub, sest võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toomine ei pruugi tähendada seda, et tooja ise looma tapnud on. Loom võis näiteks ka ise surra. 6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18-aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega. Vargus Varguse eest karistatakse 3-5-aastase vangistusega. 3 Vastus: 15-17(k.a
ministritele täitmiseks *suurendas armee 200 000 meheni *riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse *range distsipliin, kartus karistamise ees *riigi esimene teener, valgustuse juht *koolikohustus, Preisi teadusteakadeemia *hoogustas kartulikasvatust *absolutistlik valitsemine *pidutses, sisustas vestlusõhtuid *absolutistlik valitsemine Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) *mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
