F.Skinner (1904-1990): organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant, vahend kinnituste (reinforcement) saamiseks. · Töötada välja tasude-karistuste süsteem · Kasutada igale õppijale sobivaimaid tasusid Otsi parimat sarrustajat! 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid kindel, muudetav - teat arvu tööde eest saab hinde 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine (- on aversiivne närvisüsteemi häireseisund 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 m/s) mööda aksonit oleneb a) Aksoni läbimõõdust- peentes aksonites 1 m/s, jämedamates mueliinkihita aksonites 10 m/s b) Mueliinkihi olemasolust aksoni umber- mueliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s
kihelkonnast. Arvuliselt võis osalejaid olla J. Kahki andmetel 700800, kindralmajor Issakov raporteeris tsaarile 10001500 mehest, mis on ilmselt liialdus. Teated Mahtra ülestõusust jõudsid põgenema pääsenud Rosenbergi, pastor Bergi ja mitmete mõisnike teadete kaudu kubernerini, kes palus isegi Peterburist abi. Lisavägi jäeti siiski saatmata ning kasutati olukorra ,,rahustamiseks" kohapealset sõjalist jõudu. Tagajärjed. Kohtumõistmine ja karistamine 1100 sõdurit piiras Mahtra 4. juuniks sisuliselt ümber ja kohe algasid ka arreteerimised. Vangistatuid hoiti raudus Atla mõisa keldris ja Purilas koguni loomalaudas, kus neid üle kuulati ning viidi siis edasi Tallinna Toompea vanglasse. Juurdlust viis läbi kindralmajor N. V. Issakov, kes tunnistas oma ettekandes tsaarile talupoegade rasket olukorda ja seaduse tõlgendamise vigu. Maksvate seaduste seisukohalt olid talumehed raske kuriteo korda saatnud: nad olid
· Anna lapsele konkreetseid tööjuhiseid- anda lapsele tööülesanded konkreetses sõnastuses ja lühidalt. Võimalusel kontrollida, kas laps sai öeldust õigesti aru. · Püüa tekitada käitumises väikesi muutusi- püüelda tuleks väikeste muutuste poole etapiviisiliselt , näiteks nii, et riidedki riputaks kohale, selle asemel, et mööda tuba laiali visata. Püüda saavutada üks muutus korraga. · Mõjukas karistamine, kiitmine ja planeeritud autasud- last oleks õige kiita vahetult peale tegevust. Vähest võiks kiita ka selle eest, et ta oma asjadega rahulikult tegeleb. Autasu tuleks anda konkreetse ülesande eduka sooritamise eest. Karistusel on alati sümboolne tähendus, selle mõjususe saavutamiseks on tähtis säilitada neutraalsus. Määrav ei ole karistuse raskus, vaid suhtumine. · Soojus, mängulisus ja huumor suhetes- laps vajab arenguks vanemate ja lähedaste
........................................................29 10.2. Rahalise karistuse suuruse leidmine..............................................29 10.3. Lisakaristused................................................................................30 4 10.4. Karistuse mõistmine, asendamine ja tingimis karistamine............30 10.5. Konkurents ja liitkaristuse mõistmine...........................................30 11. Aegumine.................................................................................................................31 11.1. Aegumistähtajad...........................................................................31 11.2. Kuriteo aegumise katkemine.........................................................31
Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika 1) demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine Armee laialisaatmine Saksamaa sõjatööstuse demonteerimine Saksamaa sõjalaevastik jagati ära NSVL ja SB vahel 3) denatsifitseerimine NSDAP tegevus keelustati Natsipropaganda keelustati Natsistlike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine Inimõiguste tagamine Vabade valimiste läbiviimine Demokraatliku valitsuse loomine 8. Jaapanilt nõuti kapituleerumist Nürnbergi rahvusvaheline kohus AEG: november 1945 oktoober 1946 Nürnbergis toimus rahvusvaheline kohus, kus arutati, mida teha sõjakurjategijatega Võitjariigid otsustasid kaotajate üle (see pole tglt õiglane) 24 mehest mõisteti 12 surma, k.a Ribbentrop
2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus VanaLiivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5. kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi RAHVAS PEALE ÜLESTÕUSU. · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa.
-1793 märts Rahvapäästekomitee, tagas riigi kaitse -rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult -jakobiinid koostasid uue põhiseaduse 1793 suvel, mille alusel pidi prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. -põhiseadus jäi rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa Terror: -1793 tapeti revolutsiooni populaarsemaid juhte Jean Paul Marat -Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre -poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine -dekreet- võimalused piiramatuks terroriks -1794 juulis Robespierre ja tema lähedased arreteeriti ning hukati, diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine: -algas jakobiinide kukutamisega -kukutati põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia -1795 võeti vastu uus põhiseadus -esinduskogu seadusandlik korpus -võimuorgan 5-liikmeline direktoorium -Napoleon Bonaparte -täidesaatev võim läks kolmele konsulile Napoleoni riigipööre: 9.11
USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa
Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis. 3. Talupoegade olukord, vördlus Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale.reduktsioon a 1680 Vene ajal: Suurem osa sensed kroonutalupoegi sattus eramöisnike valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara. Pageti. Piiritleti teokoormised- Browni pos määrused 1765. andsid talurahvale tugevama
motivatsiooni suhtes. Teooria X jrgi eeldab juht oma alluvate kohta jrgmist: ?? Inimestele ei meeldi ttada ja nad vldivad td, kui saavad. ?? Sellest tulenevalt tuleb inimesi kontrollida, suunata ja karistada, et panna nad ettevtte eesmrke saavutama. ?? Inimesed eelistavad ttada alluvana, vldivad vastutust ja hindavad le kige turvalisust. Teooria Y jrgi eeldab juht: ?? T on inimesele sama loomulik kui puhkus. ?? Kontrollimine ja karistamine ei ole ainsad vahendid inimeste juhtimisel. Inimesed on vimelised ennast ise suunama ja kontrollima. ?? Inimeste soov eesmrki saavutada on vrdeline sellega seotud tasude suurusega. See, kuidas juht oma alluvaid neb, mjutab oluliselt tema juhtimisstiili ja meetodeid. Kriitikat ongi esile kutsunud mitte niivrd McGregori teooria ise, kui erinevad tlgendused sellest. Tihti nhakse teooriat X kui negatiivset nidet ja teooriat Y kui positiivset nidet. Oma teooria tegeliku olemuse
seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks, kui põgenik ei allu antavatele korraldustele ja seab sellega nii ennast kui teisi teadlikult ohtlikusse olukorda või seaduslikel toimingutel rahutuse või mässu mahasurumisel, kuid sel juhul peab olema vägivaldsus saavutanud piiri, mida ei ole muul moel enam võimalik takistada. Igal juhul peab olema elu võtmiseks absoluutne vajadus, vastasel juhul on tegemist põhiseadusevastase olukorraga, millele järgneb kriminaalkorras karistamine. Vabadusõiguste alla liigitatakse ka kaitse igasuguse väärkohtlemise eest, mis kujutab endas kaitset piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise või karistamise eest, samuti vaba tahte vastastele katsetele allutamise eest. EIÕK kohaselt ei tohi kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Selle õiguse kaitseks viiakse ka kinnipidamisasutustes läbi uuringuid, veendumaks, et
I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks
) Tulles kooli, toob väike laps kaasa sellesse nõudlikku sotsiaalsesse keskkonda kaasa juba hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka. Oluliseks tuleb pidada koduseid väärtushinnanguid. Vanemad peaksid olema autoriteedid ning eeskujud. Laps näeb kodus kõike, ka konfliktisituatsioone, oluline on kas ja kuidas need lahendatakse. Lapse kiitmine ning ka karistamine on tähtis. (Rogers, 2008, 25). Lapsevanemaks ei ole sündinud mitte keegi, see roll vajab õppimist ja ettevalmistust, mis omakorda algab lapsepõlvest. Suurema riskiteguriga on need pered, kus vanemad ei suuda ise hakkama saada oma stressi või konfliktiolukorraga, on liialt egotsentrilisteks, sotsiaalses isolatsioonis huvipuuduse, ükskõiksuse või elukoha eraldatuse tõttu. Lastel aga on piiratud võimalused meile oma probleeme teatavaks teha
eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks. Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks halvale koolikohustuse täitmisele on kaldunud kuritegelikule teele ning pannud toime
kohustuslikke auditeerimisülesandeid, vaid ta otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida.. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on riigikontrolöri ja teiste Riigikontrolli teenistujate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning ametihüved. Riigikontrolli pädevuseks pole riigivõimu teostamine ega ka kellegi karistamine. Tema ülesandeks on auditite kaudu tehtavate ettepanekute abil aidata parlamendil ja valitsusel paremini riiki juhtida ning anda avalikkusele teavet avaliku sektori raha kasutamise kohta. Seega ei ole Riigikontrolli tähelepanu all pelgalt kontrollitavate asutuste, organite ja isikute tegevuse formaalne vastavus seadustele, vaid samavõrra ka see, kas täidesaatva võimu tegevus on piisav, tagamaks raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine ning selline aruandlus,
·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. · Süüdlaste karistamine. Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale! Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks. Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. 1632
Austria sellele vastupanu ei osutanud. Protektoraat mingist teisest riigist sõltuv riik. Koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. Partisanisõda sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadust. Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsuma. Repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. 7.1. septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid selle peale Saksamaale 3. septembril sõja, kuid otsest sõjategevust ei toimunud. Seda nimetataksegi Kummaliseks Sõjaks sõda oli Saksamaale kuulutatud, kuid sõjast polnud märkigi. 8.17. septembril sisenes Poolasse ka Nõukogude Liidu väed. See osutus võimalikuks tänu MRP-ile, mis tagas NSVL'i Saksamaa eest kaitse. 9.Sõda Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. 1939-1940
(rüütel truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi (Guenevere)) · Pt21.1 Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust. · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni · Pt21.2 Põhjendage väidet "Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand". · Talupojad harisid mõisapõlde (teotöö) ja varustasid mõisa kõige eluks vajalikuga · Loonusrent peaaegu pool põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada
Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Vakuraamatud-Kui talumaa kuulus mõisnikule siis tuli kasutamise eest tasuda koormisi mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Arvestust koormiste üle peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise pere suurusest.
Täielik vanemate kontroll nii õppimise kui ka sotsiaalses elus. Arvati, et lapsed on tahumatud ja pahad ning neid tuleb õigeks kasvatada. Suunatakse ka tänapäeval, kuid vanemate haritus on see, mis suunab last õigesti. Pole õige oma täitumata unistusi lastele peale suruda 4.Pealetükkiv stiil (peale 17.saj) vanemad pööravad lastele rohkem tähelepanu, kuid tekib ka täieliku käitumise kontroll (mõtte- ja tegevusvabaduse puudumine). Komenski, Elliot. Saadakse aru, et karistamine ei ole ratsionaalne kasvatusmeetod. Hakatakse koostama haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj
I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks
Rünnati Karja linnust 7. Vesse- saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. 8. Maasilinn- kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna 9. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani kuningas müs 19 000hõbemarga eest eestimaa saksa ordule 10. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile 8.Maarahvas 14.-16. saj 1. talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu-talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. 2. haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaanmiseks ja tagasitootmiseks loodud ametikohad. 3. Pärisorjus ja sunnismaisus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab deodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja
(tõhusam kui näidatakse seost organisatsiooni üldiste eesmärkidega) 2) negatiivne toetus- soodustada tegevust, mis vähendaks või kõrvaldaks ebasoodsad tagajärjed (R- on vastuolus organisatsiooni eesmärkidega ja nende saavutamiseks vajalike käitumismudelitega 3) jahenemine, kustutamine- eelnevalt positiivset kinnitust saanud tegevuse puhul positiivse mõjutuse tahtlik või tahtmatu lakkamine 4)karistamine- ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse puhul Karistamine on mõjusam, kui seda rakendatakse harva aga korrektselt. Soovitused organisatsioonilise käitumise muutmiseks: Määra täpselt kindlaks käitumine, mida peab muutma. Eelista positiivset toetust, kui võimalik Karista ainult erandjuhul, erilise käitumise pärast Mõjuta kohe pärast tagajärje ilmnemist jne. Mõjutuskavade põhjal võib töötajate mõjutamine olla pidev või osaline, üldine või midagi eelistav. Erinevaid mõjutusviise kasutatakse kõige enam töö
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused.....................................
MINA Pettus looduslik seisund muidusööja Koostöö altruist sotsiaalne leping Muidusööja (free-rider) see kes kasutab teiste inimeste poolt toodetud hüve, selle tootmisse ise panustamata. Iga ühiskonnaliikme jaoks oleks kõige kasulikum olla muidusööja. Teise astme muidusööja (second order free-rider) see kes jätab vahele jäänud muidusööja karistamata, kuna karistamine on karistajale kulukas. Ühislaua tragöödia (tragedy of commons) olukord kus inimesed kasutavad ühist ressurssi (näiteks looduskeskkonda) ja kulutavad selle ära, kuna igaüks loodab, et kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?
3. Võrrelge talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. 17. sajand 18. sajand Talupoeg Sunnismaisus: talupoja allutamine Balti erikorra tõttu ei kuulunud eesti ja läti mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule. talupojad 18. sajandi lõpuni ka Talupoegade pärisorjutamine. nekturikohustuse alla. Balti erikord vältis Taluperemeeste karistamine täieliku pärisorja langemise taset. Pageti keelustati. Talurahva kaitse ära kuna mõisnikud ikka pidasid oma seisukohalt oli oluline, et äranägemise järgi. reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus,
Töötaja on rahul ja midagi ette ei muuda käitumist Töömotivatsioon • Töötaja peab tundma end olulisena olevat • Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuse eest • Töötaja teab oma pingutuste tulemust Skinneri tagajärje reegel 1. Inimene püüab korrata positiivse tagajärjega tegevusi 2. Inimene püüab vältida negatiivse tagajärjega tegevusi 3. Karistamine 4. Kustutamine, väljasuretamine, jahendamine Tähtsuse omistamine Eduka tegevuse puhul peetakse positiivseks efektiks indiviidi võimekust ja suurt jõupingutust, halva tegutsemise puhul aga ülesande raskust või ebaõnne. Alluva eduka tegevuse põhjuseks peab juht ülesande lihtsust või õnne, halva tegutsemise põhjuseks aga võimetust või vähest pingutust. See on erapoolik suhtumine. Juht peaks proovima asja vaadata läbi töötaja silmade
noortes teadlikkust alkoholi kahjulikkuse kohta. Noorte huviringide ning treeningute kohad kasvavad, lisaks noored ei tarbi enam liigselt alkoholi. 1.3 Projekti analüüs ja hindamine Alternatiivsed lahendused Teostatavuse hinnang Riskid Laste usaldus ja austus täiskasvanute 1 Karistamine ja ähvardamine Võimalik vastu kaob Informeerimine alkoholi eelarve läheb lõhki 2 kahjulikkusest ürituse näol Väga võimalik üritusest ei võeta osa 3 Kaotada alkohol müügilt. Võimatu Täiskasvanute protestiaktsioonid 1.4 Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on noored inimesed, vanuses 12-17, keda õpib projekti valitud koolis 576 õpilast.
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
Juhid sageli püüavad vormida inimesi juhtides nende õppimist. Seda protsessi nimetatakse käitumise vormimiseks. Käitumist kujundatakse süstemaatiliselt kinnistades iga edukat sammu, mis viib inimese lähemale soovitule. Kinnistamise teooria: - Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. - Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. - Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. - Kustutamine on oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja
Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus. Liivimaa majandusreglement kehtestati 1696.a. Seoses reduktsiooniga määratleti talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks, sai pagemine. Pagemine eriti ulatuslik 18
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsita...
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad f) Kollektiviseerimine Kolhooside rajamine g) GULAG/ GULag gulag juhtis kogu tootmissüsteemi ja jälgis, et vangid teeksid tööd ja asunikud ei põgeneks elukohast h) Küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. i) Deporteerimine küüditamine j) repressioonid on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Adamsoni õpikust lk 78-89 Rahvusvahelistest suhetest tuletate meelde eelmise kontrolltöö materjali.
Kohtunikud Mängu juhivad kaks kohtunikku, kellest üks on vanemkohtunik. Kohtunikud peavad kandma vormi, milleks on mustad spordijalanõud, hallid pikad püksid ja hall särk. Kohtunike ülesanneteks on palli mängupanek; mängu peatamine, kui pall on "surnud"; minutilise vaheaja korralduste andmine; viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine; vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks; reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. MÄNGIJATE POSITSIOONID Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tagajärjel. Looming Foucault'i teosed sarnanevad ajalooraamatutele, tugines oma töödes suuresti arhiivi uuringutele. Foucaultil oli ka isiklik kokkupuude vaimuhaiglaga Loomingu võib jaotada kolmeks perioodiks: 60ndad teadmiste, psühhiaatria ja meditsiini teke 70ndad võim, karistamine ja distsipliin 80ndad seksuaalsus Hullumeelsuse ajalugu Tema üks tähtsamaid teoseid, mille põhiosa valmis 1950ndate teisel poolel ning 1961 maikuus kaitses ta seda oma doktoriväitekirjana. Psühhiaatriline Võim 1973-1974 aastal peetud loengusari, jätkab sealt, kus hullumeelsuse ajalugu lõpetas. Ta uuris prantsuse mõrvareid ja nende vaimset tervist. Jõudis järeldusele, et hullumeelsuse piir on seotud ajastuga.
( Robert L. Powers2008). 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid ? Kõik vanemad teavad, et pole kerge lastega suhelda ning alati aru saada, mida nad vajavad või tahavad. Sellest tulenevad ka probleemid lastega. Et suhted lastega ei oleks vaenulikud ja halvad tuleb alati lastega rääkida rahulikult ja arvestada ka nende arvamustega. Laste jaoks on väga tähtis, et nende arvamust kuulatakse ja võetakse ka kuulda. Kindlasti üks suureimaks probleemide tekitajaks on laste karistamine. Kõik lapsevanemad on pidanud kunagi oma lapsi karistama olgu see siis väikse pahanduse eest või koolis saadud halva hinde eest. Sageli paljud vanemad jätavad karistamise üldse ära kuna nad ei soovi probleeme lastega. .(Robert L. Powers. 2008). See on aga vale tegu kuna karistamine on vajalik, et nad ikka aru saaks, kui nad on midagi valesti teinud ja laste pahameel kestab ainult väga vähe aega, peagi on asi unustatud. Hea viis heade suhete hoidmiseks on ka pidev lastega tegelemine
Karistust iseloomustavad kaks põhilist tunnust: · karistus tähendab konkreetse süüteo hukkamõistmist; · karistus peab süüdimõistetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vähendama). 12 Karistusel on mitu eesmärki: · süüdimõistetu parandamine; · uute süütegude ärahoidmine; · süüdlasele tehtud teo eest karistamine. Nagu me teame, on füüsilised ja juriidilised isikud oma olemuselt erinevad õigussubjektid. Seega on ka nende karistuste eesmärgid erinevad. Kui süüteo paneb toime füüsiline isik, võib teda karistusseadustiku kohaselt karistada kas rahalise karistuse, aresti või vangistusega. Karistused on erineva raskusega kõige kergem on rahaline karistus ja kõige raskem on vangistus. Kui süüteo paneb toime juriidiline isik, võib karistusseadustiku kohaselt mõista
Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata teatud ajal). Kui ei jagata?
samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas.Hieronymus Bosch: (u.1450-1516)inimene on tema silmis armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, tema kolme osaliste altarimaalide vasakul poolel on tavaliselt kujutatud paradiisist väljaajamine, keskel on maine patune elu ja paremal karistamine põrgus. Väga reaalne kujutamine, ta on inspireerinud 20. saj sürrealiste. Pieter Brueghel: suurmeister, õpetliku sisuga peenmaalitehnikaga olustiku maalija, igapäevased probleemid saavad tihti üldistava tagamõtte, ta maalide peategelasteks on ilustamata talupojad, kelle elujõudu ta imetles. Inimesed olid väikesed, ohte mitte nägevad, ta tunneb neile kaasa ja siiski hoolib neist. Maastik Ikarose hukkumisega- müüt Ikarosest
h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika Demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm)
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
ja selle ümbruskonna valitseja. Skeem islami kujunemise kohta, kuhu on märgitud aeg, rajaja, püha raamat, 5 tugisammast, põhivoorud, seos juudiusuga ja kristusega. Beduiinid kõrbe elanikud, kes tegelesid põhiliselt karjakasvatused, liikusid ringi Fellahhid araablastest põlluharijad, kes elasid ooasides ja kasvatasid datleid Seik araablaste hõimude juht. Veritasu printsiip käis pidevalt vastastikune karistamine Elati Araabia kõrbes/poolsaarel. Semiidi hõimud. Meka 622 Muhamed saadeti Mekast välja Medinasse. Ajaarvamise algus Kaaba tempel seal austati jumalaid, kuubikujuline, seal on seinas must meteoriit Medina 630 Muhamed vallutas Meka Hira mägi Muhamed käis seal mediteerimas Koraan islamiusu püharaamat Sunna Muhamedi elulugu Sariaat islami seadus Abu Bakr Asus vallutama araabia hõime. Kaliifid Muhamedi järeltulijad Ali Muhamedi väimees, siiit
kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb! NSVLiidule 30-te aastate lõpus iseloomulikke seina äärde panekuid praktiliselt enam pole. 50-te II poolel küüditatutel võimalus tagasi tulla, lõpuks nende õiguste taastamine. Peamine organ KGB- Komitet Gosudarstvennoi Bezopasnostij (Riikliku Julgeoleku Komitee) . Laiade volitustega luure, vastuluure, jälitus-ja repressivorgan, kusjuures ametlik karistamine käis ikka tavaliste kohtute kaudu (v.a spionaazhi jm juhud sõjaväelastel) KGB tegutses nii sise-kui välismaal- USA-s nt FBI ja CIA tegevus piiritletud. Tavaelanikkonna jaoks KGB ülesanne nö MEELSUSE KONTROLL! Lemmikväljend ülekuulamistel" Lääne propaganda võib seda meie vastu ära kasutada ( ja lääne inimesed hakkavad meist halvemini mõtlema)" Füüsilise vägivalla asemel vaimne vägivald- viimane kohati hullemgi.
korda ning sõnakuulelikkust saavutama või karistama, karmilt kohtlema, noomima, nuhtlema. Kodudes mõistetaksegi distsiplineerimise all laste kontrolli all hoidmist eelnevalt mainitud tegevuste kaudu. Kuna räägime jõu kasutamisest, mida tavaliselt tehakse ka ütlusega ähvardamise vormis, siis lapsed kaitsevad ennast. Nad protestivad, hakkavad vastu, maksavad kätte või valetavad. Peaasi, et pääseks piirangutest ja kontrollist (Gordon 2003). Uurimustulemused näitavad ka seda, et karistamine tekitab lastes agressiivsust ja vägivaldsust. Kui võrreldakse lapsi, keda kodus vähem karistatakse ja neid, keda tihedamini, siis viimastel esineb tunduvalt sagedamini agressiivsust, hüperaktiivsust ja vägivaldsust teiste laste suhtes. Mõista distsipliini nimi- ja tegusõnavormide vahelist erinevust on oluline veel ühel põhjusel: sellest selgub, et distsipliiniteemaline vaidlus käib tegelikult selle üle, kuidas lastega toime tulla, mitte aga selle üle, mida neilt ootame (Gordon 2003)
Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel. HAGIDE LIIGID Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te. Hagide tüübid: Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid-millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist. Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks. Actiones civiles-hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele Actiones civiles jagunes: a. Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest,
EESTVEDAMINE JA VÕIMUSTAMINE Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõud...
saad parema töökoha) Eksperdiks olemine (neg) sama; viidatakse neg tagajärgedele (keegi teab, mis siis juhtub) Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine Negatiivne stimulatsioon (jätkuv) Võlg mõjustatavale on juba midagi antud, võimaldatud (nt X peab midagi tegema, sest keegi on tema heaks juba midagi teinud) Vastumeelsuse tekitamine - karistamine (nt. millegi keelamine, ei võimaldata positiivset kogemust) Moraalile rõhumine - kui ei kuuletu, siis oled ebamoraalne (nt. millegi tegemine on moraalselt vale) Enesetunne (pos) millegi tegemine paneb mõjustatava hästi tundma (kui teed X, siis oled enda üle uhke) Enesetunne (neg) enesetunne on halb, kui ei kuuletu Positiivsetele v negatiivsetele omadustele viitamine nt. arukas inimene teeks nii, ainult hoolimatu inimene teeks seda Altruism kuuletumist vajatakse väga, nt
Enamik (57,3%) küsitletutest vastas aga, et nende juht demonstreerib moraalsust ainult ametialaselt, mis on kooskõlas sellega, mida juht enamiku (62,5%) inimeste meelest peaks tegema. ( Akker, L. Heres, L. Lasthuizen, K. Six, F. ETHICAL LEADERSHIP AND TRUST: IT'S ALL ABOUT MEETING EXPECTATIONS (International Journal of Leadership Vol.5 Iss.2, 2009 ) http://www.regent.edu/acad/global/publications/ijls/new/vol5iss2/IJLS_vol5_iss2_akker_ethic al_leadership.pdf Premeerimine, karistamine ja usaldus Premeerimise ja karistusega seotud käitumise ning usalduse seose osas saab selgeks, et nii organisatsiooni väärtuste, põhimõtete ja standardite täitmise eest premeerimine kui ka kõrvalekaldumise eest karistamine on parim viis kõrge usalduse tagamiseks järgijate poolt. Vähemalt sellisele järeldusele jõudsid uuringu läbi viinud isikud, kelle uuringu tulemus avaldati ,,International Journal of Leadership" ajakirjas. (Akker, L. Heres, L. Lasthuizen, K. Six, F
tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas perekondlikke sidemeid. Kuni seitsmenda aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Mänguasjadeks olid kõristid, nukud, pallid, klotsid, kivikesed või ka elavad loomakesed. Kasvatusvahendina ei olnud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Kreeka õpetamise programm sisaldas omavahel võrdsetes osades intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust. Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitsemise oskust, muusikat ja tantsu. Oli vaja selgeks saada ka oraatorikunst. Poiss valmistati ettepraktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis põllutöid, teda tutvustati praktilise meditsiiniga
selle tööalast käitumist kujundav funktsioon 36 79. Organisatsiooniline õiglus ja vajadus nendega arvestada juhtimistegevuses 80. Töökarakteristikute mudel ja töömotivatsioon 37 81. Käitumise kinnitamine, kiitmine ja karistamine 82. Muudatuste juhtimine, muudatuste eeldused ja tüpoloogia 38 83. Psühholoogiline ja füsioloogiline stress 84. Tööstressi põhjused 85. Läbipõlemine ja selle vältimine organisatsioonis 86. K.Lewini muutuste mudel Kurt Lewin'i muutuste mudel Lahtisulatamine - luuakse motivatsioon muutuseks - julgustatakse muutma käitumistavasid ja hoiakuid - püütakse vähendada barjääre - luuakse psühholoogiliselt turvaline keskkond Muutmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
