Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad)
Mõlemad on ainuõõssed Polüübil avaneb suu ülespoole, meduusil allapoole. Mõlemal on kombitsad ning kehaõõs. Polüüp kinnitub veekogu põhja, meduus hõljub vees. koed Mõlemad on ainuõõssete eluvormid. Hüdrad, meriroosid, korallid-polüübid Karikloomad, meririst- vastseeas polüübid, täiskasvanuna meduusid. 9. Mis iseloomustab ainuõõsseid: iseloomulikud tunnused, elupaik, toit, liikumine? Ainuõõssed elavad vaid vees. Suurem osa neist soolases vees, kuid võib leida ka neid mageveest. Keha on neil kiireliselt sümmeetriline. Loomtoidulised- toituvad väikestest veeloomadest. Kombitsate abiga aitavad suhu. Neil on üks suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega suuava
silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava ÜLEVAL, kehakujult vaas hüdrad, meriroosid ja korallid 2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad Osa ainuõõssed, nt meririst ja karikloomad, algul polüübid, adult meduus Hüdraloomad: lihtne närvirakkudest võrgustik, lihaskiud, liigub, kombitsad ja kõrverakud. Eestis varshüdra. Elab taimedele, kividele, puunottidele kinnitudes, aeglane. Paljuneb pungudes ja suguliselt Karikloomad: lai kummis keha, hõljuvad, kanduvad edasi lainete ja hoovustega, võvad liikuda ka keha kokku tõmmates ja lõdvaks lastes. Soojad mereed, osa väga mürgised, surmav. Läänemeres meririst, pole ohtlik Meriroosid: paiksed loomad, põhjas kinni
* Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal
- 1-kihiline viburitega rakkudest koosnev väliskiht ümbritseb mesenhüümi 3 3 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH kõrveraksed cnidaria CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LEVIK: meres LIIKIDE ARV: 100 liiki EHITUSE ERIPÄRAD: - ento- ja ektodermi vahel primitiivne mesoderm - ovaalse/ pirnja kujuga - kammplaadid - kombitsad PALJUNEMINE: suguline ANATOOMIA JOONIS: PILT: 4 4 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH ainuõõssed e
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...
metazooplanktonit. Protozooplankterid on primitiivsed, üherakulised loomad, elunditena talitlevad neil raku organellid. Nad toituvad bakteritest, väikesemõõtmelisest fütoplanktonist ja detriidist ehk surnud orgaanilisest ainest. Protozooplanktoni hulka kuuluvad ripsloomad ja juurjalgsed. Metazooplankterite hulka kuuluvad vesikirbulised, aerjalgsed, keriloomad ja ka suuremad loomad, näiteks kammloomad, hüdraloomad ja karikloomad. (2) Zooplankton. (7) 4.Bakterioplankton Bakterioplankton on süstemaatiliselt ja fülogeneetiliselt väga erinevate mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks
Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea
..), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,...) (väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid) Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki) Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki) Seltsid (kilpkonnalised, soomuselised), Sugukond (käsnad, hüdraloomad, karikloomad, õisloomad) (sisaliklased, rästiklased,..), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik, kivisisalik) Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki) Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), ( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond eosloomad) (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid
Leccinum versipelle Leccinum Boletaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Harilik kukeseen Kukeseen Kukeseenelised Kukeseenelaadsed Kandseened Seened Cantharellus cibarius Cantharellus Cantharellaceae Cantharellales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia
sisemine entoderm. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. HÕIMKOND KÕRVERAKSED Hüdraloom, karikloom, õisloom, ainuõõssed(–kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad) KLASS HÜDRALOOMAD entoderm ulatub vahetult suuavani, polüüpide siseõõs terviklik, Suguproduktide kujunemine ektodermis N varshüdra, kurdhüdraline, obeelia meduus KLASS KARIKLOOMAD Meririst. See klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti hargnenud gastrovaskulaarsüsteemiga, hästiarenenud meeleelunditega ja nõrga polüpoidse põlvkonnaga. Suguproduktid tekivad neil entodermis. Karikloomad on eranditult meres elavad loomad, mõned neist on väga suured. Nii võib näiteks Põhja-Jäämeres elava meriseene (Cyanea arctica) kummiku läbimõõt ulatuda üle 2 m ja kombitsate pikkus kuni 30 m. KLASS ÕISLOOMAD hobumeriroos, seenkorall
75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83
75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83
(Amanitales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) vöödikulaadsed eoslavaseened kandseened (Cortinariales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) pilvikulaadsed eoslavaseened kandseened (Russulales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) murumunalaadsed eoslavaseened kandseened (Lycoperdales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) Samaeostomeae karikloomad (Scyphozoa) ainuõõssed (Cnidaria, alamhõimkond kõrveraksed (Medusozoa) Haplotaxida vöösed (Clitellata, rõngasussid (Annelida) alamklass väheharjasussid (Oligochaeta) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca)
2.1. Klass Ripsloomad (Ciliata) 2.2. Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1. Hõimkond Käsnad (Spongia e. porifera) 1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7
Aerjalgsed - Copepoda. · Haliplankton mereplankton Hiilgevähid -Euphausiidae. · Hüfalmüroplankton Harjaslõugsed - riimveeplankton Chaetognatha. · Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa. · Heleoplankton - tiigiplankton Hüdraloomad - Hydrozoa. · Potamoplankton - jõeplankton Meritünnikud e salbid - · Thaliaceae · Veeõitseng: Veemassiivis elavate · 3. Paljude bentiliste selgrootute planktonvetikate (tavaliselt 1 või (rõngusside, vääneljalaliste, mõne liigi) vohamine, mille
Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses-biofiltrid, toiduks vähestele loomadele, sümbioosis, varjuvad väiksemad loomad. Tähtsus inimestele-pesukäsn, ravimitööstuse tooraineks. AINUÕÕSSED Nende hulka kuuluvad: hüdroloomad, karikloomad, meriroosid, korallid. Kõik nad on loomtoidulised, kes toituvad väikestest veeloomadest, kelle nad kombitsatega suuavasse toimetavad. Paljunevad peale sugulise paljunemise ka pungudes ning sageli on ta küljes veel eraldumata tütarloomi. Kehas on üks suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega ümbritsetud suuava. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mis koosneb kahest rakukihist ja nende vahele jäävast sültjast ainest. sisemine rakukiht moodustab
Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora kaspia. Liikide arv: 5 Kirjandus: - Klass: Karikloomad Scyphozoa Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne). Läänemere lõunaosas elab meririst, kelle suguisendeid, meduuse, võib suve teisel poolel kohata ka Eesti rannikuvetes. Teine liik meriseen on Eesti vetes haruldane. Karikmeduuside seas on liike, kelle puudutus võib inimese nahal põhjustada tugeva põletusele sarnase kahjustuse
mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Käsnad: üks vanimaid loomarühmi Maal; otsesed järglasrühmad puuduvad; filtreerivad veest väikseid organisme; varem peetud ka taimedeks ei liigu aktiivselt ja esineb endosümbioos sinikute või rohevetikatega produtseerivad rohkem hapnikku kui tarbivad. Hüdraloomad ja karikloomad on ainuõõssed enamasti radiaalsümmeetrilise kehaehitusega. Mereloomad, filtreerivad veest väiksemaid elusolendeid, enamasti liikuvad (Eestis koralle ei ole, nemad ei liigu). Ka ainuõõssed on evolutsiooni ummikharu. Lameusside hulka kuuluvad: 1. Ripsussid - elavad veekogu põhjas või mullas. Pikkus mõni millimeeter kuni 3 cm. Kulgevad keha katvate ripsmete abil. Röövtoidulised. 2. Ainupõlvsed, kahepõlvsed ja paelussid kõik siseparasiidid
kiletiivalised. Üldiselt liikidest nt: viinamäetigu, apteegikaan, ebapärlikarp, jõevähk, männi-sinelane, eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
