Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV Mati Lukk Mihkel Peäske Guy Spielman Kalervo Kulmala Regina Udod Mari-Liis Vihermäe Madis Kari Pan Ye Meelis Ainsalu Linda Vood Signe Sõmer Kalmer Kiik Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel Imre Eenma (pikoloflööt) (bassklarnet) Tõnu Künnapas Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis
RAAMATUPIDAMISE AJALUGU Tänapäeval on raamatupidaja elukutse arenenud riikides üks hinnatumaid ja kõrgelttasustatavamaid, mis on minu arvates täiesti õigustatud, sest raamatupidajatel on väga palju kohustusi ning nad on ühed tähtsaimad inimesed majanduses. Raamatupidamise juured ulatuvad kaugesse ajalukku. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, kus elasid inimesed arvatavalt 12 000 aastat tagasi. Arvepidamise tekkimise põhjuseks arvatakse olevat inimeste jõukuse suurenemist, kuna tekkisid objektid, mille kohta oli vaja arvet pidada. Sel perioodil loendas muistse templi preester olemasolevat vara (kari, vili) ja tegi selle kohta märkmeid ning oligi tekkinud arvepidamine. Esmalt õppisid inimesed loendama, kuid arvutamiseni jõuti hiljem. Umbes 12 000 aastat tagasi, kui sai alguse arvepidamine, loendati kõike sõrmedel ning kujunes välja kümnendsüsteem, nendel, kes võtsid abiks ka varbad - kahekümnendsüsteem. S...
tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri, kuna Iti ei jõua kõndida ja tahab korvist marju süüa. Kui Kusti aru saab, et see pole nende kodu,
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme tead...
Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja tüdrukuid. Peremees andis käsiraha, mida hiljem palga juures ei arvestatud; lepingu kinnituseks tuli välja teha. Tõnisepäeva puhul käidi kariloomi tervitamas ja pakuti neile leiba või lüpsiku pealt süüa. Loomadel on lastud nuusutada nendega seotud tarbeesemeid ja riistu; on kantud leiba ümber karja, et kari edeneks. Loomadele pakutud leivapäts küpsetati eraldi. Mõnel pool visati pool pätsikest uksest välja Tõnnile ja teine pool ahju, et tagada viljaõnne. Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks.
Samal ajal oli Aksel palganud endale abilise- vana Oliine. Barbro ja mees leppisid omavahel ära ning jäidki kokku elama. Ainuke probleem oli neil oliine, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Kuid hiljem ta suri. Iisaku ja Akseli jaoks olid need naised õnnistuseks. Ei olnud kedagi kes tahaks tulla külast ära talus tööd rügama. Inger oli ka veel teistmoodi õnnistuseks. Tal oli sugulaste juures lambaid ning need tõi ta ära. See kari kasvas jõudsasti. Kui Iisak ei oleks endale abilist leidnud siis võibolla ei olekski sellest kohast midagi välja tulnud. Sama ka Akseliga. Mõlemad, Inger kui ka Barbro, olid siiski head naised, kuna ei jätnud oma mehi maha, vaatamata sellele, mis elu neil nendeta olla oleks võinud. Iisak ja Aksel pidasid mõlemad oma naisi õnnistuseks. Õnnistuseks, mille kinkis neile maa. Kadi Sikk 12d.
a. orjanud. Tal oli üks ainus mõte, ta unistas oma kodust. Ta nägi seda oma vaimusilmas. Mida vaiksem ja töökam ta oli, seda rohkem raha kogunes sukasäärde. Ta sai tüki maad metsasöödil, kuid sellest rahast tervenisti ei jätkunud ja ta pidi veel veidi mõisa orjama. Vaikselt teenis ta need aastad ära, ise vahepeal metsas oma tulevase kodu koha peal istudes ja mõtteid mõlgutades. Kevadeks sai ta oma maja valmis. Ta tegi nii palju tööd. Võttis naise, kuid ikka oli nii palju teha, kari muretseda jne. Nad mõlemad kandsid oma südames suuri lubadusi ja nende näod olid peaaegu kurvad, kui nad nõnda seal seisid. Vabadus ja surm. Mees nimega Rannus. Kõhn, harva punase habemega, hallides vangirõivastes. Ta põgenes oma vangikongist, puukeldrisse. Kui ta poleks põgenenud, oleks teda juba homme oodanud Siberi tee. Vald oli ta ära andnud Rannus tahtis neile kõigile kätte maksta. Ta oleks ennem
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael
Psüühiline vananemine Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus.........................................................................
Samal ajal oli Aksel palganud endale abilise- vana Oliine. Barbro ja mees leppisid omavahel ära ning jäidki kokku elama. Ainuke probleem oli neil oliine, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Kuid hiljem ta suri. Iisaku ja Akseli jaoks olid need naised õnnistuseks. Ei olnud kedagi kes tahaks tulla külast ära talus tööd rügama. Inger oli ka veel teistmoodi õnnistuseks. Tal oli sugulaste juures lambaid ning need tõi ta ära. See kari kasvas jõudsasti. Kui Iisak ei oleks endale abilist leidnud siis võibolla ei olekski sellest kohast midagi välja tulnud. Sama ka Akseliga. Mõlemad, Inger kui ka Barbro, olid siiski head naised, kuna ei jätnud oma mehi maha, vaatamata sellele, mis elu neil nendeta olla oleks võinud. Iisak ja Aksel pidasid mõlemad oma naisi õnnistuseks. Õnnistuseks, mille kinkis neile maa. Kadi Sikk 12d.
Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU ESSEE Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja kustutati neid. Algas
MERIINO VILL Referaat SISUKORD PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA............................................................................. 3 PILDID.............................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad ...
aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks,
aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks,
elektriväljas, näiteks liblikate parv pärast äikest võib veenda kogenematuid pealtvaatajaid, et tegemist on UFO-ga. MÜÜT Mongoolias väidetavalt elutseb surmauss, kes pritsib kiiresti sööbivat mürki või siis võib tappa elektrilöögiga. Ussi pole teadlased leidnud, küll on aga kokku korjatud rohkesti suuliseid andmeid. Näiteks räägitakse, et kaamelikari võib astuda liiva sisse peidetud surmaussile ja siis langeb kogu kari surnult maha. Surmauss näib olevat reptiil, sel juhul on ta kehakatteks soomused. Looma liikumisel ja soomuste hõõrdumisel tekkib staatiline elekter mida uss salvestab ja sellejärgselt kasutab surmavaks löögiks.
Nec caput, nec pedes Ei pead, ei jalgu (algust, lõppu) Ne viam, si scio Ma ei tea, löö või maha Omnia vincit amor Armastus võidab kõik Pecunia non olet 70Raha ei haise O tempora, o mores O ajad, o kombed Qualis rex, talis grex Missugune kuningas, niisugune on ka kari O sancta simplicitas Oh püha lihtsameelsus Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole Pro partia, pro libertate, pro vita 75isamaa eest, vabaduse eest, elu eest nil novi sub sole ei ole midagi uut päikese all sit tibi terra levis olgu muld sulle kerge Qui pro quo Kes kelle asemel
Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja. Kaitses vilja, varjas põlde rahe, põua ja välgu eest.Valitses ilma ning ta kuju oli üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel. Näiteks karjalaskepäeval, siis kui kari tuli koju ning jaanipäeval. 1931/33 aastast on pärit viimane palve talle. Peko ei asu ühes talus, vaid vahetab tihti omanikku, nii kord aastas. Pekoga on seotud müsteeriumilaadne kultusetalitus nn. Pekopidu sügisel. Inimesed algul söövad, siis sebivad ringi ja üritavad endal verd välja saada. Meelega ei tohtinud ennast haavata. See, kellel tuleb, on Peko peremees. Setud uskusid, et kus majas Peko, seal ka õnn. Siis süüakse veel ning rahvas pidutseb edasi kuni valge ajani.
ajalooprofessor ning aastatel 18751878 ülikooli Käsitöö: 12,1 22,1 27,9 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise Ametnikud: 13,1 18,0 33,0 kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Allikad Tarkiainen, Kari (2008) Svariges Österland Från forntiden till Gustan Vasa. ,,Svensk språkkultur i Finland"; ,,När kom svenskarna till Finland?". Atlantis ISBN 978-91-7353-227-3 (sverige) http://www.koolielu.ee/pages.php/0317?aj=1102 Välja antud 8. veebruar 2001. Kasutatud 09.03.2009 http://www.folktinget.fi/pdf/publikationer/Svifin.pdf Kasutatud 03.03.2009 ja09.03.2009 http://kirjasto.sci.fi/tjansson.htm Välja antud: 2008 Kasutatud 21.03.2009
Post nubila phoebus Pärast pilvitust päike Post scriptum (P.S.) Pärast kirjutatut Potius sero quam numquam Parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita Isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Missugune kuningas, niisugune on ka Qualis rex, talis grex kari Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud Quod licet Jovi non licet bovi härjale Raskustest üle saamine on tõeline Res sellena est verum grandium rõõm Respetitio est mater studiorum Kordamine on tarkuse ema Seno venientibus ossa Hilja tulijale jäävad kondid
H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjutajana Saksa sõjaväes Ø 1952. 1972. aastani reisis Ristikivi Londonis mööda maailma Loometee algus Ø 1928. aasta ajaviitejuttude kirjutaja Ivo Kari Ø 1935. aasta : "Looduse" kirjastuse võistluse esimene auhind jutustuse " Lendav maailm" eest Ø Pälvis A. H . Tammsaare tunnustuse teosega "Tuli ja raud" Ø Teoses jutustab autor ühest pääsukeste perekonnast, "sisendades lastesse lindude kaudu kodumaa- armastuse ja hoidmise tunnet" (R. Krusten) "H ingede "Imede saar" öö" "Päevaraamat" Meie juured ei ole lapsepõlves M eie juured ei ole N ii me kasvame
Hobune saab suguküpseks 3 aastaselt. Harjumused Mustangid moodustavad täkust ning tema haaremist koosnevaid väikesi karju, kuhu kuulub 2- 18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid.Karjad -tabuunid- kindlustavad parema kaitse kiskjate eest, üksik mustang ei oleks võimeline end kaitsma. See oli eriti oluline varem, kui inimene ei hävitanud veel nii ulatuslikult mustangide terriooriumidel elutsevaid hunte, koiotte ja puumasid. Kari elab teatud alal, mida ta kaitseb ning kust toitu hangib. Nad taluvad ka oma territooiumi servas elutsevat teist karja ning aeg-ajalt ühinevad karjad võitluses kiskjate vastu. Karjas on sageli ka juhtmära, kes juhib karja ohutusse kaugusesse, sel ajal kui täkk ohuga rinda pistma jääb. Oma karja kaitsev, tagajalgadele tõusev ja korskav täkk on muljetavaldav vaatepilt. Huntide rünnakule vastu seismiseks moodustavad mustangid ringi, varsad keskel.
naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne.
Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema Paralepaga, kes teda imetles ja komplimente pildus. Just nimelt tänu sellele hakkasid Karin ja Indrek teineteisest kaugenema, kumbki ei soovinud enam oma tunnetest rääkida. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks
- KAALIKAS Mees maa all, habe maa peal?- KAALIKAS Üks saks, sada mantlit seljas? - KAPSAS Noorik istub nurmel, sada linti peas?- KAALIKAS Koor all, koor peal,seeme keskel?- PÄHKEL Karu magab, kõrv kõigub?- MAJA JA UKS Hiir läheb auku, saba jääb välja?- VÕTI Neli toas, kaheksa õues?- MAJA JA NURGAD Must suu, punane keel?- AHI Ei ole toas ega õues?- Aken Valge lammas, sula selg?- PUDER Hommikul sünnib, õhtul sureb?- PÄIKE Valge vali, kirju kari?- RAAMAT Lai käsi, peened jäljed?- TULI Üles läheb, maha ei lähe?- SUITS Vesi jookseb vastu mäge üles?- LEHM JOOB Kuus jalga,kaks jälge?- REGI Ohjad jooksevad, tee käib ringi?- VOKK
vanaprouat, kellel alati on kõrval ostukäru ühe pooliku leivapätsiga ning mina pean ringiga minema, et oma kaupa leida, sest mulle ei meeldi trügida vahelt läbi. Samuti püüan vältida tipptunde, mil on üliaeglaselt edasiliikuvad järjekorrad ja vaid veerand kassadest töötab (neiski vähestes jookseb mõni terminal kokku) ja veel soovin, et poes olev kuueliikmeline kamp seitsmenda-kaheksanda klassi noorsande ei käituks ega lärmaks nagu kari paaviane. Ma tahan üldjuhul kauplusest kiiresti lahkuda ja seda peamiselt ebameeldivate klientide mitte kesise teeninduse tõttu. Kauplused aga oma kliente enamasti valida ei saa. Mida ma ootan teenindajalt Teenindaja pädevus mind enamasti absoluutselt ei huvita rohkem kui kassaaparaadi oskuslik kasutamine ja kui näen, et tegemist on algajaga, siis ma lihtsalt ootan ja püüan teda julgustada. Mida ma kohe üldse ei taha, et teenindaja teeks on see kui ma
Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Eluviis Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3- aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub täpses reas
riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le 1947
kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi.
Ilme Ilo Ilp Ilbi � �t�druk�, �piiga� Ilu Ilus -a Ilvelemb -e Ilves -e Iko Imme Iva Jaolemb -e Joom -e Juga Joa Jumekas Jumeka Jumi Jume Jumikas Jumika Juus Juukse J�hv -i J�rv -e Kaal -u Kaaren Kaarna Kahar -a Kahr -u � LE �karu� Kahru Kahrulemb -e Kahrut Kahru III v. � LE �v�ike karu� Kahus -a Kail -u Kaja Kale -da Kalev -i Kali Kalju Kaljuvald -valla Kallis Kalli III v. Kalmus -e Kange Kaomeel -e Kare -da Kari Kari Karu Karuvald -valla Kaugemeel -e Kaunis Kauni Kaur -i Keeris -e Kessu � �v�sanuga, mat�eete� Kesv -a � LE �oder� Kibu � ka sm. �valu� Kiik Kiige Kiil -i Kiire Kild Killu Kippen Kibena � LE �s�de� Kirg Kire Kirgas Kirka III v. Kirn -u Kirre Kirde Kiur -u Kiurupelg -pelju Kivi Kobras Kopra Koit Koidu Kold Kolla Kosk Kose Koskel Koskla Kudres -e Kuld Kulla Kuller -i Kuma Kumav -a Kurg Kure Kuus Kuue Kuusk Kuuse K�iv -u K�la
kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis sissetungijale vastu tormama ja teda surnuks trampima. Tumepruunid silmad ja kuldjuuksed kummaline vastuolu, mis meeste pilke ligi tõmbab ja mis olevat nõrga iseloomu tunnuseks. Taevas oli nii sinine ja päikesepaiste nii hele, et selle maastiku kohal tundus valitsevat igavene suvi. Ilma kestata pole Forsyte mõeldav - see oleks niisama hea kui romaan ilma
vaid vari sellest suurest ja edukast mehest, mis ta kunagi oli. Kuigi ta palkas endale ka teisigi advokaate, on kõige suurem võim tema üle ikkagi Huldil. Titorelli kohtumaalija (päritav amet*), kes aitab K.d tema protsessiga, seletab asju nii, nagu nad tegelikult on. Omab palju tutvusi madalama astme kohtus. Vastuteeneks ostab K. paar tema maastikumaali, mis kõik näevad välja peaaegu identsed. Temaga samas majas elab terve kari väikeseid tüdrukuid, kes tahavad, et kunstnik neid maaliks, sest üks kord oli ta ühte neist endale modelliks palunud. Naised teoses "Protsess" Naised, preili Büstner, Proua Grubach, ka Leni ning kohtus olnud naine olid teoses "Protsess" Josef K. suhtes justkui võistlejad. Kõigile tegelikult meeldis Josef K. Mitte kunagi ei viinud K. kontakt naistega suhete kujunemiseni. Hiljem selgus, et Lenile meeldisid süüdistatavad. Josef K otsis samuti kontakti naistega, kuid tulutult
puuduvad. kitsalt spetsialiseerunud loomavabrikud e. hiigelfarmid loomad mitmekorruselistes majades enamasti turu lähistel sööt ostetakse sisse enam levivud linnuliha vabrikud loomalihavabrikud piimavabrikud Jaapan USA mahepõllundus Ekstensiivne tootmine-suurte saakide saamine suurte tootmiste tõttu suur põllu pind või kari saagikus tavaliselt madal madalad tootmiskulud raha ei investeerita sorde- voi tõuaretusele toodangu omahind madal Intensiivne tootmine- väikesel pindalal suurte saakide saamine sordi ja tõuaretus väetiste kasutamine tehnoloogia täiustamine kapitali mahutused suured toodangu omahind kõrge Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid inimesed on asustanud 85% maailmast 800 milj. näljahäda käes elavat 40 milj. surevad neist nälga 6 milj
farmeritega. Seal ei ole tingimused põllumajandustegevuseks nii soodsad kui lõunapoolses piirkonnas, kuid ometi on see väga oluline metsasaaduste, kakao ja troopiliste puuviljade eksportijana. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjatamiseks. Karjakasvatus 2005. aastal tapeti üle 28 miljoni karilooma, seega toodeti umbes 8,7 miljonit tonni veiseliha. 2003. Aastal sai riigist ka maailma juhtiv veiseliha ekspordi pärast möödumist Austraaliast. Veiste kari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46% Brasiilia kariloomadest, seega rohkem kui 87 miljonit isendit. Mais Brasiilia maisi tootmine on koondunud Paraná piirkonda, kus on alates 2000. aastast toodetud keskmiselt 26,75% Brasiilia maisist. Minas Gerais piirkond on suuruselt teine, kus toodeti 13,18%. Riis Tootlikkus hektari kohta on tõusnud 61% alates aastast 1990, tootmine on suuresti
aega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane, kellega on iga perekonnaliige suguluses. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad. Nad kogunevad hiljem kokku, et veeta elu isaste rühmas. Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid läbivad pikki vahemaid, kuid kari ei eemaldu siiski veest. Igal õhtul armastavad elevandid supelda. Kui vett on natuke vähe, teevad elevandid endale ,,dusi". Nad tõmbavad vee lonti ja kallavad siis endale peale. Pärast suplust puistavad elevandid endale peale liiva. Sellest tekib õhuke porikiht. Selline kiht aitab neil end kaitsta verd imevate putukate eest. Suhtlemine Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju norsatusega
Samuti on luuletaja kasutanud alliteratsiooni, näiteks vennal vaateviis, mehel mõte, saksal standard, lollil lõbu, targal troost, pässil päsmer ja riigimehel riist. Isikustamist ja epiteete ei ole autor kasutanud. Kogu luuletus on üles ehitatud parallelismile, näide igal vennal vaateviis. Teiseks valisin luuletuse “Suvepäev” luulekogust “Laulud tüdrukuga”. Jõe äärde jahedasse roogu end kari peitis palavuse eest, kui niidumaadel üles võeti loogu ja rakkes ruunad tilgendasid veest. Näolt higisoola pesid pruunid mehed ja naised heitsid särgi pluusi alt. Jäid lõdvalt longu noored tõusmelehed ja pääsukeste lend käis madalalt.
võõrutamist, vahel koguni veel päris mitmeks aastaks. Emasloomi võib tihti näha erinevas vanuses poegade seltsis. Toitumine Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut. Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad. Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu PÕHIANDMED Suurus Pikkus: 3,5-4,5 m. Kõrgus: 1,6 m. Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg. 4 Paljunemine
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
e rotatsiooniliseks karjatamiseks. Esimene viis on laialt kasutusel näiteks Inglismaal, põhiliselt poollooduslikel rohumaadel. Seevastu rotatsiooniline karjatamine on levinud väga paljudes riikides ja eeskätt Uus-Meremaal on see enim kasutatud karjatamisviis. Süsteemitu e vabakarjatamineKarjatatav ala on piiratud püsitaraga, kus loomad saavad valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa ja neid hoitakse sellel maaalal suhteliselt pikka aega, tihtipeale enamuse aja kogu karjatamise perioodist. Kari lastakse kevadel karjamaale ja erinevate võtetega hoitakse tasakaalus rohu juurdekasv ja tarbimine mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade, joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja manööverdamist
Nipernaadi läheb mänguga kaasa, kuna seal saab hästi süüa, peab jutluse Kadri Parvile, ristib lapse ja ütleb mõned sõnad noorpaarile. Pettuse välja tulles suudab Nipernaadi jälle põgeneda. Suve lõpu poole kohtab ta vaest tüdrukut Katit, kellele ta ütleb, et on rikas taluperemees. Nad jõudsid ühte tallu, mida mees väidab enda oma olevat. Kati aga tahab abielluda Nipernaadiga sellepärast, et tol on suur kari, mitte nii väga mehe enda pärast. Seal oli aga talu päris peremees, vanapoiss Jaak, kes sel ajal ei saanud üht pulli laadal maha müüa ning kuna ta oli purjus, hakkas ta pulliga kaklema ja too suskas teda. Toomas Nipernaadi ravis ta terveks ning Jaak oli väga tänulik. Samas hakkas mees himustama Katit, kes oli kõva tööinimene. Nipernaadi ei tahtnud näiliselt naisest alguses loobuda, kuid lõpuks ta siiski tegi seda ning Jaak ja Kati abiellusid. Nipernaadi läheb jälle oma teed.
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates.
lihtlabased pettused? Mina vastan jaatavalt mõlemale. See, kas keegi kuskil meid jälgib ja meiega ühendust proovib saada, on hetkel lahendamata mõistatus. Aga selles, kas keegi kuskil lisaks meile olemas on, olen ma täiesti kindel, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kedagi peale meie ei eksisteeri ja samas on olemas palju väiteid nende olemasolu kinnitamiseks. Kasutatud kirjandus: ,,Teine maailm. Kahtleja käsiraamat" Jouko Aho, Nils Edelman, Kari Enqvist, Jukka Häkkinen, Timo Kaitaro, Sakari Kallio jne. http://www.hot.ee/fiction/artiklid/ufo.htm http://www.otsimrat.net/ufolehekulg/VILJARING.HTM http://et.wikipedia.org/wiki/Viljaringid http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4lise_elu_otsingud
hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid ning nahka pistsid. Jaan aga lasi kirikuust armulaualeivaga saades sellega endale suure jõu. Selle abil ta peksis oma peremehe korralikult läbi, läks mõisa kus vägistas Luise ära (kes talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama. 5 Minu arvamus: Minu jaoks oli see raamat tõelise üllatusena. Ma ei oskanud
põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku, mis ajab vaenlase segadusse ning annab jänestele suurema võimaluse peitu pugeda.Enam lõuna poole elutsevad jänesed liiguvad talvel taiga servale suurtesse okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides
Jüripäev Jüripäevaks nimetati rahvalikus kõnepruugis päeva, mil meenutati püha Georgios Võidukandjat. Õigupoolest tähistati seda päeva kaks korda aastas: 6. mail / 23. aprillil ja 9. detsembril / 26. novembril. Traditsioonide kohaselt peeti Georgiost ehk Georgit, kelle nimi vene rahvakeelde mugandunult kõlas Jegori või Jüri, üheks peamiseks pühakuks. Teda võeti kui kevadekuulutajat. Kevadel lasti jüripäeval kari esimest korda välja, ühtaegu peeti seda karjuste pühaks. Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad. Semik Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval pärast lihavõtteid. Rahva teadvuses tähistas see üleminekut kevadelt suvele. Selle päevaga käisid kaasas mitmesugused kombed, näiteks tütarlaste pidustused. Sel päeval meenutati ka surnuid
150 päeva vanusel loomal, arvutatakse 100 päevane mass. Väljamineku registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse karjast väljaminek ja, kui oli sisestatud, looma kaal. Kui väljamineku põhjus oli looma lõpetamine (hukkumine,tapmine...) surma kuupäev ja põhjus registreeritakse ka põlvnemise tabelis. Müümise puhul loom viiakse müüja karjast välja, aga ostja karja loom registreeritakse alles siis, kui ostja teatab looma ostmisest. Kui ostja kari on jõudluskontrolli all, siis nimi ja aadress on lihtsalt lisa info. Ostja nimi ja aadress on oluline info juhul, kui ostja ei teosta jõudluskontrolli. Looma ostmise registreerimine Ostmine registreeritakse siis, kui müüja teatab looma müümisest. Looma põhikarja kandmine Muudetakse looma staatus (utt-tall -> utt; jäär_tall -> jäär). Andmebaasis liikumise tabelis olemasolev kirje lõpetatakse põhikarja mineku kuupäevaga (põhjus - põhikarja) ja tehakse uus
TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. Taimekasvatus ja kari Taimseid produkte kasutatakse põllumajandusloomade söödana ja taimekasvatuse taseme sõltub loomakasvatuse tase ja see mõjutab majandust ka. Taimekasvatusega abil on tasuvam sisaldada kariloomi. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Näiteks, lehmale söödetud sööt läheb
Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 3000 a. Ekr) Vanaaeg Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX ...
Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen Emil Tode - Tõnu Õnnepalu Jüri Üdi - Juhan Viiding 6. VANASÕNAD. Kirjuta veebilehe aadress, kus on eesti vanasõnade andmebaas.
ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Eluviis Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3- aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub täpses reas
tegelik prototüüp. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Jilek, F. 1988. Mees Vincist Tallinn: Kunst Wikipeedia Leonardo da Vinci. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci 3.märts 2007. Rein Mets Leonardo da Vinci.URL=http://reinmets.pri.ee/index.php?sisu=galerii&galerii=da vinci 26. Veebruar 2007. Marin Kausal Leonardo da Vinci. URL= http://kausal.com/leonardo 28.Veebruar 2007. Kari Käsper Leonardo elulugu. URL=http://www.hot.ee/kari/leonardo/data/Leonardo.htm 28.Veebruar 2007. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
