Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; M...
Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama. Vello kuulis, et Lembi on Rahiga Ltis ja ta on ristitud. Mehel oli suur armastus Lembi vastu ja ta oli nus kskik mida tegema, et Lembi koju tagasi tuleks. Meldud, tehtud judis Lembi koju. Hakkasid levima jutud uuest sjast ja juba nhtigi eemalt kari sjamehi. Lahing toimus mera je lhistel ja koju tuldi vidurmuga. Hukkus Vellole palju omakseid. Lembi sai ristimisest vabaks ja nad elasid Velloga elulpuni koos.
lbi abituuriumiaasta. htkki avastab ta, et hdaohtudesse sattudes on Edward alati temaga. Soov iga hinna eest armastatuga koos olla paneb Bella aga ha enam ja enam riskeerima. Lapseplvesbra JACOB BLACK (Taylor Launter) abil vuntsib Bella oma seiklusteks les vana mootorratta. Sprus leloomulikku saladust varjava kiljuutide himu liikme Jacobiga sulatab viimaks Bella jise sdame les. Kui juhus viib Bella taas kokku vana vaenlasega, pstab ta udsest saatusest iseralik ja leloomulikult suurte huntide kari. On selgemast selgem, et Bella on ikka veel suures ohus. Peagi selgub kiljuutide saladus ning teline phjus, miks Edward ta maha jttis. Bellat ootab tenoliselt surmav taaskohtumine armsamaga, kes aga pole aga enam kaugeltki selline, kui Bella oli lootnud.
raisanud. Enamik neid mehi ja naisi, keda ta uuest peast reipa vilega tööle kutsus, on ammugi hauas, kes kodumaal, kes võõrsil, ja Tuhakopli külagi, mis oli vanasti tihedalt rahvast täis, on inimtühjaks jäänud aja peksumasin on halastamatult töötanud. Ammuilma on hingusele läinud masinatarvitajate ühisus ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama
JÜRIPÄEV INIMESEÕPETUS 2011 Jüripäev Lä’eb välja uudispõldude kündja, maa särab kevadhommikuses aos Ta mehejõuga jälle mulda ründab, kuldnokad järgi paterdavad vaos. Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon Püha Jüri huntidel jüripäeval suu kinni, et need ei saaks koduloomi rünnata. Jüripäeval peeti mitmel pool nn naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst
Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua. Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastased.Täkud lahkuvad sünnikarjast alati, ning tihti teevad seda ka märad.Täkksälud moodustavad nn. poissmeeste karja, kus nad arenevad sotsiaalselt võimekateks ja tugevateks, et edaspidi oma kari luua.Poissmeeste karja täkud mängivad palju ja liiguvad tunduvalt rohkem, kui tavakari.Ka tuumikkarja täkk käib poissmeeste karjaga mängimas.On avastatud, et täkud mängivad rohkem oma järglastega, kui võõraste täkkudega, kuigi need kuuluvad samasse poismeeste karja. Uue karja moodustavad tavaliselt noor täkk ja 2-3 aastased märad.Karja tuumiku moodustavad hästi läbisaavad märad, ka täku vahetumisel jääb karja tuumik kokku hoidma
Pildil on lägalaotur 3.7 Kündmine Kündmine toimub sügisel peale sõnniku laotamist. Kündmiseks kasutatakse atra. Suurte teradega ader pöörab pinnase ümber ja õhutab seda, kaevates ühtlasi maasse eelmiste põllukultuuride jäänused. Taime jäänused rikastavad mulda orgaaniliste ainetega, see soodustab mulla elustiku tegevust ning tõkestab umbrohu levikut. Joonis 8. Pildil on ader 3 LAMBAKASVATUS RABA TALUS Lambakasvatus sai talus alguse kohe peale koha ostmist. Esialgu oli kari kümnepealine, mis on aastatega kasvanud kuuekümnepealiseks. Praegune kari koosneb tegelikult kahest erinevast. Paar aastat tagasi osteti viis lammast, kes algul jäid omaette. Lambakarja juhib juhtlammas kelle järgi teised koonduvad. Võimalik, et praegune kari on leidnud uue juhi, sest on koondutud ühte gruppi. Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär
Seetõttu on läänemeres väljasuremisohus loomi. Üks neist on näiteks viigerhüljes. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud
(elevandiluu) pärast. Tänapäeval on liik looduskaitse all. Kiirus : *Ta suudab joosta kuni 30 km/h. Eluviis : *Toitumine: jõehobu on herbivoor, ta tuleb öösel kaldale ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma. *Vaenlased ja ohud: peale päikese, mis põletab jõehobu nahka, ei karda ta midagi ega kedagi, ainult pojad langevad mõnikord kiskjate saagiks. *Seltsingulisus: jõehobud on seltsingulised loomad, kari koosneb 20-100 isendist, keda juhib isasloom. *Leviala ja elupaik: Jõehobu elab Aafrika jõgedes ja nende kallastel, teda võib kohata kuni 2000 m kõrgusel. Sigimine: *Suguküpsus: 3-4 eluaastal *Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega. *Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et
Vanasti inimesed arvasid, et enne jüripäeva või enne esimest äikest on maapind mürgine. Mürgisele maale ei tohtinud istuda. Inimene võis jääda haigeks. Alles pärast esimest äikest võis maa peal istuda. Seda kommet järgivad paljud inimesed ka tänapäeval. Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Tänan tähelepanu eest !
Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised. Mefistofeles laulab neile ja seejärel teeb ta ühe triki nii et kõik saavad selle joogi mida nad tahtsid. Üks aga ajab natuke maha ja sellest süttib leek ja siis nad saavad aru et nad on petised. Mefistofeles ja Faust lahkuvad. Edasi lähevad nad õhe nõia juurde. Mefistofeles lasi nõial joogi teha, mis tegi Fausti 30a nooremaks. Tänaval kohtas Faust neidu nimega Margareta ja ta
Holstre kool HUNDID Referaat Koostaja: Tarvo Raba 6. klass Raassilla 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 2. Hundi välimus........................................................................................................lk 4 3. Elupaik ja viis.......................................................................................................lk 5 4. Toitumine...............................................................................................................lk 6 5. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 7 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................................
tiinust üks vahel kaks poega. Pojad sünnivad kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve talve tulekut suuremaks kasvada. Vastsündinud mustangivarss tõuseb jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündi. Koos emaga naastakse karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut. Kolmeaastastena aetakse noored täkud karjast minema. Noored täkud on energilised ja agressiivsed aga liiga noored, et märasid ligimeelitada ja oma kari luua. Selle- pärast hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette. Noored võitlevad vanade täkkudega, kuni võidavad endale karja juhtimise õiguse. Mustang on ökosüsteemis oluline taimede seemnete levitaja. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Nad muutusid metsikuteks kui inimesed hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusse lastel neil metsistuda lasid. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja-Ameerika lääneosariigis. Neid elas seal 2-5 miljonit isendit
kohtadele, parasiite eemaldavatele lindudele ja muidugi emastele juurdepääs. [] Kommunikatsioon Nad suhtlevad omavahel lõhnade ja häälitsuste abil. Tegemist on väga vokaalsete loomadega nad kasutavad omavahel suhtlemiseks urisemist, vilistades, alarmi andmisel hauguvad, lisaks ka plagistavad, omalaadselt vigisevad. Kuna nad on väga sotsiaalsed loomad, siis nad suhtlevad pidevalt omavahel. Ohu korral hakkavad üldjuhul haukuma kogu kari. Haukumine sarnaneb vägagi koera omale ning seda võib isegi segi vahel ajada. Selle abil üritavad kapibaarad hoiatada teineteist, samas ka hirmutada kiskjat ning anda emastele märku, et poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama ning rändamise ajal kasutavad nad omalaadset vaikset heli. [], [] Lõhna eritavad nii emased kui ka isased kahest sektorist
känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus Kängurud känguruid on üle 50 liigi, suurim neist on hiidkänguru, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks kängurud on põhiliselt aktiivsed öösiti kängurud on kohastunud elama kuivades kohtades kängurude kari koosneb sajast või enamast isendist Koaalad Koaalad elavad Ida-Ausraalia eukalüptisaludes näeb välja nagu väike karuke jäsemed on kohastunud puudel ronimiseks lühikesed kõverad jalad koaala on ööloom väike koaalapoeg kaalub sündides umbes 5 grammi, ta on 2 cm pikkune, pime ja paljas eluea pikkus 15-20 aastat Koaalad tarbib toiduks vaid 20 eukalüptiliigi lehti, kusjuures neid on kokku 300
Kunstianalüüs 1. Analüüsi all on maal "Mona Lisa" ehk La Gioconda, mille on loonud Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci. Maalil on kujutatud istuvat naise poolfiguuri, kelle näol on salapärane naeratus. Kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimisek. Sfumaato-tehnika abil suutis kun...
K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe aastaga 1932) Tartu Ülikool geograafia eriala (lõpetas 1942) Noorus Esimene lisateenistusvõimalus tekkis oma kirjatöödega. Tegeles ajaviitejuttude kirjutajana Ivo Kari ja mitmete teiste varjunimede all. Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Oluline on ka üksikinimese saatus. Loometee algus Esimese tunnustuse saavutab Ristikivi lastekirjanikuna 1935.a. raamatuga "Lendav maailm". 1936
leib, sai. Praad: seafilee tournedos pohlakadakamarja täidisega, punase veini kastme, kartuli, kõrvitsasalati ja hapukapsaga. Dessert: piparkoogimaitseline sokolaadi kook. Kalkulatsioon Maksumus ühe inimese kohta 21.50. Peolauale lisandub teenindustasu ja lõpukoristus (32 +32). Elav bänd tantsumuusikat teeb Sepo Seeman ja Citamiin (Olavi Kõrre, Madis Kari, Felix Kytt, Erki Sepp ja Kalmer) 100/h. Õhtut meelelahutab õhtujuht 250. Jõulupidu jäädvustab fotograaf 200. Üldsumma kokku 1681.50. Kõige eest tasub firma. Teenindus Saabumisel pakutakse külalistele kohe hõõgveini ja suupisteid. Kui kõik külalised kohal, istutakse lauda. Külaliste käsutuses on 5 teenindajat (9 inimese peale on üks teenindaja). Toite hakatakse lauda tooma firmajuhi loa peale.
123 553 töötaja. · Umbes 30% neist töötas tootearenduse alal. Toot min e · Mobiitelefonid · Smartphoned Click to edit Master text styles Second level Third level · Multimeedia, Fourth level arvutid Fifth level Nok · Telekommunika tsioon, võrgud ia toot ed Kari Kairamo Click to edit Master text styles · tegevjuht 1980ndatel Second level Third level Fourth level Fifth level · Stephen Elop juhatuse esimees ja tegevjuht Täh tsa ma · Jorma Ollila d nõukogu esimees, endine
1) Verba volant,scripta manent-sõnad lendavad,kirjutatu jääb 2) Veni,vidi vici-tulin,nägin, võitsin 3) Ut sementem fecenis metes-kuidas külvad nõnda lõikad 4) Tabula rasa-puhas leht 5) Similis simili gaudet-sarnane rõõmustab sarnase üle 6) Res sellena est verum gandium-raskusest üle saamine on tõeline rõõm 7) Repetitio est marer studiorum-kordamine on tarkuse ema 8) Qualis rex,talis grex-missugune on kuningas,niisugune ka kari 9) Pro patria,pro libertate,pro vita-isamaa eest,vabaduse eest,elu eest 10) Potius sero quam numquam-parem hilja kui mitte kunagi 11) Omnia vincit amor-armastus võidab kõik 12) Non multa,sed multum-mitte paljusid,vaid palju 13) Nomine sunt adiosa-nimesid nimetamata 14) Lapsus linguae-keelevääratus 15) Memento mori- pea meeles,et oled surelik 16) Mens sana in corpore sano-terves kehas terve vaim 17) Ira furor brevis est-viha on lühike hullumeelsus 18) Ium spiro,spero- kuni hingan,loodan
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades tuleb salapärane härra Drosselmeier välja erilise kingitusega Klarale – puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama. Kell lööb just 12, kui hiireke äratab Klara. Hetk hiljem on hiiri terve kari ja nad on tüdrukut ründamas, kuid tema kaitseks astub välja Pähklipureja oma sõduritega. Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu lõppedes väsib Klara ja uinub
appi. Nende jahid ebaõnnestuvad tihti, kuid kui jaht õnnestub, jätkub neile seda mitmeks päevaks. Tundrahuntide innaaeg on märtsis. Siis lahkub tiine emasloom karjast ja otsib endale sobiva koha elamiseks. Vahel kaevab ta endale ise mingi koopa, aga tavaliselt on maa külmunud ja tuleb kasutada valmis koopaid ja urge. Kutsikad, kes sünnivad, sõltuvad täielikult emast. Nad on pimedad, kurdid ja abitud. Kuuvanused kutsikad on võimelised juba liha sööma. Sellest ajast jagab kari nendega toitu. Täiskasvanud hundid söövad kõhu täis ja urus oksendavad nad selle välja, et poegi toita. Vahel on hundikutsikad võimelised karjale järgnema juba suvel. Järgmisel aastal iseseisvub osa neist, aga osad jäävad karja. Põhiandmed: Pikkus: keha pikkus 100-150 cm, saba pikkus 31-51 cm Turja kõrgus: 65-80 cm Kaal: kuni 80 kg Suguküpsus: isasloomad 3-aastaselt, emasloomad 2-aastaselt Innaaeg: märts Tiinuse kestus: 61-63 päeva Poegade arv: 4-5
võimuiha ja türannia. Rabelais' keelemängud on nii erandlikud, et selle raamatu pulbitsevat hingust pole keegi suutnud hiljem matkida." (10.03.2007). Kohati ajavad autori sõnamängud tõepoolest naerma satiiriline naer võib olla vahel teravamgi relv kui kuri kriitika. Rabelais sõnastab ka ise raamatu kokkuvõttes oma peamise idee ja ütleb, et nii tema kirjutajana kui ka tema lugejad väärivad mõistvamat suhtumist kui terve kari silmakirjalikke inimesi,"kes tahavad rahvast uskuma panna, et nad muud ei teegi, kui kaevavad oma sisimasse, mõtisklevad ja palvetavad, paastuvad ja suretavad liha, ning see pisku, mida nad söövad-joovad, on tarvilik ainult nende ülihapra inimliku olemise jalulpüsimiseks; aga tegelikult nad prassivad jumal teab mismoodi." Hea tahtmise korral võib Rabelais' teoste eeskujul leida võltsmoraali ka tänasest päevast, meie võimueliidi keskelt.
Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud! Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut! Su kael on nagu elevandiluust torn ,su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas! Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn! Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased! Su hambad on nagu kari emalambaid, kes pesemiselt tulevad Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadilt Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga. Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel. Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt. Minu kallim on priske ja jumekas, silmapaistvaim kümne tuhande hulgast! Tema pea on puhtaim kuld, tema datlipöörise sarnased kiharad on ronkmustad.
Kuna Ralph ja Jack ei saanud enam koos oldud, lahkus Jack ja osad poisid läksid temaga kaasa. Aga kuna Jacki karjal polnud tuld käisid nad seda Ralphi karjast võtmas. Simon käis üksi saarel ringi ja kohtas seal Kärbeste Jumalat. Simon nägi, et selle koletise asemel oli hoopis mädanev langevarjur. Simon läks tagasi mäe otsast alla ja ta tapeti kuina arvati, et tema ongi see koletis. Ralph sai pärast alles aru, et nad tapsid Simoni. Jacki kari käis Põssalt ta prille varastamas, et süüdata lõke, kus praadida sigu. Nemad sellest ei hoolinud, et kas nad saavad saarelt ära või ei saa. Ralph, Põssa ja kaksikud läksid Põssa prillidele järele, aga selle tulemusena Põssa tapeti., kaksikud võeti kinni ja Ralph põgenes. Aga kuna Jack ei olnud sellega nõus, et ta põgenes siis ta käsutas kogu oma karja teda taga ajama, et leida ta üles ja ära tappa. Selle tulemusena läks saar põlema, kuna nad jooksid põlevad tõrvikud käes
peaaegu ületamatult keerukaid probleeme. Inimene saeb seda oksa, millel ise samalajal istub see võtab väga hästi kokku selle, kuidas aastate jookusl on käitutud. Ei mõelda probleemidele, mis hiljem võiksid keskkonda kahjustada või seda, et järgnevatel põlvkondadel oleks ka sööki ja peavarju. Hävitatakse ülemõistuse palju loomi või taimi. Näiteks üks peamisi viise loomade kättesaamiseks oli terve karja kaljuservalt allaajamine, mille käigus hukkus terve kari, kuigi kütid kasutasid toiduks vaid 1-2 looma, liha ei osatud säilitada. ,,Kõik mis liigub ja elab, olgu teile roaks" usuti, et inimene on Maal kõik see võimas ning me oleme kõikidest loomadest üle ja valitseme neid. See on teema, mis mind üldse ei kõneta. Jumal ei ole nimest loonud. Kõik olendid on loodud siiski nende endi päras ning loodus ei oleks sama ilma nendeta. Inimesed on võrdsed kõikide loomade ja taimedega.
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülev...
HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sün...
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tege...
XXIII. Kunst on pikk, elu lühike. Ars longa, vita brevise est. XXIV. Kuulaku ka teist poolt. Audiatur et altera par. XXV. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Si vis pacem, para bellum. XXVI. Ma annan et sinagi annaksid./Vorst vorsti vastu. Do, ut des XXVII. Leiba ja tsirkust. - Panem et circenses. XXVIII. Rahva hääl on jumala hääl. Vox populi vox dei. XXIX. Tulin, nägin, võitsin. Veni, vidi, vici. XXX. Milline juht, selline kari. Qualis rex, talis grex. XXXI. Pärast pilvi (tuleb taas) Phoebus / Halvale järgneb hea. Post nubila Phoebus. XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis
geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Vilsandi rahvuspark 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² hõlmab meri ja 75,3 km² maismaa. Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Vilsandist läänes paiknevad looduskaitseala tuntuimad linnusaared – Alumine Vaika, Keskmine Vaika, Ülemine Vaika, Mustpank,
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev
· kõrges eas luuletaja suri 25. septembril 1980 · ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn · 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 Kui imelik: Ma elan! Paremal ja meil enam pole seda uhkuskäsipuud, · 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 1904 vasemal haud kõrval haua: kus meeleldi me nõjataks. 1913 ei ole enam seda ja teist mu noortest Me oleme kui kari, keda maha jätnud tuttavatest, kelle peo karjus. - · 1918 SININE PURI. Luuletusi 1917 nii tugevasti hoidis elu saua. Nii korraga kui mind silmis, veres, 1918 Ja mina tohin elada! Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA
aiaäärne tänavas") Huvitavaid väljendeid: 1. Onvad- mitmus sõnast on. 2. Meelimari-meelepärane mari. 3. Kardavanik-neiu 4. Kaema-vaatama, vahtima 5. Kuu kirja sees- kuu taevatähtede hulgas. Kalendrilauludest: Eesti kalendrilaulud on talupoegliku rahvakelndri pühade juurde kuulunud laulud. Kalendrilaulud oli vanasti rituaali osa ning neil oli sageli kindel otstarve, näiteks kindlustada edu majapidamises-et kari kosuks ja kasvaks hea vili. Kasutatud kirjandus: ,,Eesti kalendrilaulud viisidega"- Taive Särg ,,Valimik Eesti Rahvalaule"- E. Laugaste ,,Neli keelt vanast kandlest" - Jakob Hurt.
Tasapisi paranes meeleolu ning seinal rippus suur Rein Tammiku õlimaal „1945-1975“, millest õhkas selle ajastu meeleolu. Järgmisena leidsin end ümbritsevat hüperrealismist. Pildid olid väga fotolikud ja lihtsad. Jaan Elkeni „Tallinn. Kopli kaubajaam“ 1982, Tõnu Virve „Eesti naine“ ja Ülo Emmuse „Ilus uks“ 1979 pälvisid minult selle saali tähelepanu. Minnes järgmisesse saali, läks kunst veel minimalistlikumaks ja modernsemaks. Terve üks sein koosnes Rene Kari „Doomino“ ja Sirje Runge „Kolm“ teostest. Viimases saalis olid Richard Kaljo teosed. Mustvalged pildid kujutasid argipäevaseid tegevusi ja olid tehtud ülima täpsusega. Üldpildis suutis näitus väga hästi näidata ära 20.sajandi teise poole Eesti eluolu ja kunstiliikumised. Näitus oli huvitav ja usun, et igaühel on midagi sealt vaadata.
Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna Ulritch astub oma kodust tänavale. Tänaval on näha palju käsitöölisi ning seal liigub ringi palju bürgereid. Tänaval on ka kerjused. Mõni üksik annetab kerjustele natuke raha. Nii mõnegi käsitöölise juures töötab ka mõni õpipoiss. Ulritch liigub ukselt edasi. Ta jõuab tänava lõpuni. Tema ees läheb edasi Karja tänav. Arvatavasti just mõni hetk tagasi läks mööda seda teed pidi kari karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid määrida ja ta otsustab kõndida tagasi ning suunduda raekoja platsile. Teel raekoja platsini kõnnib raehärra mööda tsunftihoonest. Hoone on suur ja võimas. Sellest liikusid inimesed pidevalt sisse ja välja. See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala. Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa
1940.aastal marssisid Eestisse Nõukogude väed ja okupeerisid maa. Lavastati näidend, mille sisuks oli Eesti ,,vabatahtlik" astumine Nõukogude Liitu. Kümned tuhanded eestlased kas küüditati Siberisse või arreteeriti ja hukati. 1941.aastal tungisid sakslased Balti riikidesse. Saksa okupatsioon kestis Eestis kolm aastat, 1944.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti teistkordselt. Kümned tuhanded eestlased põgenesid Läände, kodumaale jäänutelt võeti nende varandus maa, kari, kauplused ja vabrikud. Kõik eraettevõtted riigistati ning vene keel muudeti jälle riigikeeleks. Eestlased ei loobunud aga kunagi vabadusvõitlusest. 23.augustil 1989 moodustasid kaks miljonit Baltimaade inimest Balti keti, enam kui 600km pikkuse elava inimahela Tallinnast Vilniuseni. Sama aasta novembris kuulutas Ülemnõukogu Eesti Nõukogude Liidust sõltumatuks. 1991.aasta augustis sai Eestist iseseisev riik. Eesti sai hakata tegema koostööd teiste Euroopa riikidega
(veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1 2 3 2 3 6 3 4 10 4 a) Loomapidaja kasumit maksimeeriv kari koosneb neljast veisest. Oletage, et loomapidajal puudub vastutus tasuda hävitatud vilja eest. Kasutage Coase argumente selgitamaks, mida võime maaharijalt oodata? (S.t. mida saab öelda selle pakkumise kohta, mida maaharija teeb loomakasvatajale?) Maaharija võib alustada pakkuda erinevaid summasid loomapidajalt tasumiseks, et jõuda kokkuleppele. Coase artiklis "Ühiskondliku kulu probleem"on öeldud, et maaharija ei ole
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare
Hundid kuulevad üksteise ulgumist 6 kilomeetri tagant, inimene ainult paari kilomeetri kauguselt. Hunt on peamiselt ööloom. Nägemine etendab nende elus seega tähtsat osa ning seda kasutatakse igal võimalikul juhul, et kontrollida kuulmise või haistmise teel saadud infot. Silma eraldusvõime lubab neil eraldada detaile suurte kauguste tagant ning on märkimisväärne just pimedas. Eluviis Hundid on seltsivad, karjalise eluviisiga loomad. Kuulus ,,üksik hunt" on loom, kelle kari on minema ajanud või kes on ise karjast lahkunud, ta väldib kokkupuuteid teiste huntidega ning ulub harva. Huntide praid on rangelt hierarhilise süsteemiga. Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves mänge mängides. Hundid kasutavad oma saba ja näoilmeid, et väljendada oma emotsioone ja oma staatust karjas. Näiteks saba hoidmine püsti väljendab kindlat kõrget positsiooni võimuastmestikus ja rõhutab
1. Andrese võitlus maaga. Vargamäe suurimad hädad on need, et on soine maa, mida on raske harida ja metsa on vähe 1. aastal kaevab Andres koos Pearuga kraavi. Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
Per aspera, ad astra Läbi raskuste tähtede poole Plenus venter non student libenter täis kõht ei õpi meelsasti Post nubila phoebus pärast pilvitust päike Post scriptum pärast kirjutatut Potius sero quam numquam parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Qualis rex, talis grex missugune kuningas, nii ka kari Quod licet jovi non licet bovi mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale Respetito est matter studorium kordamine on tarkuse ema Res sellena est verum grandium raskustest üle saamine on tõeline rõõm Seno venientibus ossa hilja tulijale jäävad kondid Sic transit gloria mundi nii määrdub maailma kuulsus Similis simili gaudet sarnane, rõõmustab sarnasuse üle
nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina. Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas Lescaux`s küngaste vahele luusima läksid. Ühel poistest oli
propageerimise ja realiseerimisega. Üheks parimaks iseseisvuse ennistamise soovi näiteks kujunes Balti kett, toimudes 23. augustil 1989, kulgedes 600 km pikkuse umbes kahest miljonist ini-mesest koosneva ahelana Tallinnast Vilniuseni. Siim Krull 1989. aasta lõpul tunnistas NSVL viimaks MRP salaprotokollide olemasolu, ent kuulutades need ,,juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks"; MRP sidet Baltikumi hilisema allutamisega ei tunnistatud. 1991. aasta jaanuaris leidis aset kari NSVLi vägivallaakte Balti riikides, mis lõppesid Boris Jeltsini vahele sekkumisega. Pärast luhtunud riigipöördekatseid Moskvas taastatakse 20. augustil 1991 Eesti Vabariik. Sellele järg-nesid mitmed tunnustused, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks saamine, rahareform, põhiseaduse jõustu-mine, Riigikogu ja presidendi valimised, Vene vägede täielik lahkumine Eestist. Aastaid 1944-2000 võib pidada loomulikult ülimalt rasketeks,
joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb. Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju heliga, mis tuleb nende londist. Suuri kõrvasid ksutavad lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Vaatamata oma hiiglaslikule massile on ta võimeline hääletult liikuma (talla all paikneb eriline vetruv mass). Mõlemal pool lonti on tal võhad ehk pikenenud lõikehambad. Rändav kari läbib päevas 80km ning tema marssimiskiirus on 8-9 km tunnis ja sellist tempot võib puhkamata hoida mitu tundi. Isased on kuni 3 m suurused, emased veits vähem. Isased kaaluvad kuni 6tonni, emased 4 t. Suguküpsus saabub 14-15 aastaselt ning tiinus kestab 22kuud ning seejärel sünnib tavaliselt 1elevandipoeg kes kaalub u 110kg ja on u 85 cm pikkune. Ema toidab poega 2 aastat. Emaelevant sünnitab poja tavaliselt kord 4 a jooksul. Harilikult on tal 2-3 erivanusest poega
Loksa Gümnaasium ...
Kai Kivik. Artikli peamine rõhk on pandud ameerika ja eesti üliõpilaste poolt täidetud küsitlusele, mille teemaks oli nende kahe rahvuste vaheline vaikimisse suhtumine. Nagu ka artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega suhtlemisel „pole sõnu vaja“. “. Artiklis on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“ tunnusjooned, mis on välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni poolt, et vaadata küsitluse tulemusi: 1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda. Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina isiklikult nõustun nende väidetega, põhinedes oma kogemustele. Nimelt eestlaste jaoks tõesti ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
