Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õhtut võttes kui viimast. Kui oleme koos, siis oleme Jumala juures, aegade segases sahtlis sobides teineteise kui hõbelusikad, hingates, hingamata; kui oleme koos, siis oleme kõiksus, kirgastus, kaos....
Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva ...
Doris Kareva Luule kava Las ma lähen ,ära vaata nõnda Ma otasin sest , mina tahtsin nii Õhtul hilja üksi õues Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level --plankupime purju mees Hirm ja häbi purpurkuma Ta jätkab ikka oma jäljerada ...kus pime viib pimedat õhtu eel Pane silmad kinni ole hea. Üksildus ja ülekohus Sa tead ei päästa miski selle eest Tõelist rahu leiad üksnes eneses Mis tunne on olla Sina? Mis tunne on olla Mõte? Kord kukub kokku oma kõval toolil.. ...pole jõuduotsast alata . Miski puudu jääb , puudu jääb alati Tahtmatult lõikan end Ma vihkan neid valesid , mida igatsus õgib. ...sääl põhjatus Pimedus .... Külm JA Nälg Ve...
Luuleanalüüs "Ei tule teist ja paremat maailma" Doris Kareva Ei tule teist ja paremat maailma me jaoks. Nii nagu ühtki tegu ei tõsta ümber. Tuul ja taevas täna teine on kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale....
8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid...........................................................................10 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju häid luuletajaid. Paljud neist on läinud juba manalateele ja paljud alles leiavad omale kohta eesti kirjanduses. Sellised nimed nagu Doris Kareva , Juhan Viiding, Kauksi Ülle ja paljud teised, on paljudele eestlastele tuttavad. Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda. 3 Luuletaja elulugu Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas,...
"Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli hõbemedaliga ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Peale seda läks ta 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õppima. Kuigi ta tunnistab, et Teatrikoolis on raske, on tal siiski siht ühe oma unistuse poole- saada dramaturgiks....
november 1840 5. detsember 1926 prantsuse maalikunstnik impressionismi rajaja ja peaesindaja impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi sündis Pariisis vanemad: vürtspoodnik Adolphe ja Louise Justine Monet ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus Oscar Claude'iks kuueaastasena kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega 18611...
Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta saadetakse uuesti Sveitsi, paratamatu idiootsuse ravimiseks. Pilet nr 10 Juhan Liiv 1864-1913 "Liivi" nimelise preemia on saanud : *Beti Alver "Tähetund" ja "Hinge maania" *Toris Kareva "Pühitsus" *Debora Varandi *Kalju Lepik "Valusad viisid" ainuke väliseestlane, kes on saanud sellise preemia *Paul-Erik Rummo "Ikka Liivist mõteldes" Juhan Liiv sündis Alatskivil, tema suguvõsa juured ulatuvad Saaremaale. Vanemad olid usklikud, kuulusid vennastekogukonda ja kultuuri lembelised, majandus seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda...
Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a ...
aastal Narvas toimunud Chopini konkursil ainukese eestlasena saavutatud kolmas koht. Tal on ka oma ansambel Marjamaa Brothers, kus tema vend mängib saksofoni ja lauljaks on Uku Suviste. Kontsert toimus väikeses saalis, mistõttu lava polnud väga suur ja istekohti polnud väga palju. Laval võisime esialgu näha ainult klaverit. Saal ise oli huvitava kujunduse ja ilusate klaaslühtritega. Kõigepealt esitasid nad Hillar Kareva sonaadi number 2 "Värvilised vahtralehed" , mis ongi mõeldud altsaksofonile ja klaverile ning koosnes kolmest osast. Allegro assai (= tõtates,rutates ja kaunis), nagu nimigi ütleb, oli hästi tempokas, lõbus ning rõõmus. Larghetto molto tranquillo (=kaunis aeglaselt, palju, rahulikult) seevastu väga aeglane ja pigem kurb, kui helde. Viimasena esitasid nad Giocoso vivacissimo ning see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult ....
Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat. Mitte piiririiki ega Euroopasse. Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta sinna kuuluda. Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb, et ei sobi ka sinna tagasi. Peategelane justkui põgeneb iseenda eest. Doris Kareva Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi"...
Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur...
Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike...
Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi 15./3. oktoober 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasv...
Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr. 2 ,,Värvilised vahtralehed" Allegro assai- Larghetto molto tranquillo-Giocoso vivacissimo, A. Vivaldi kontsert Allegro-Largo- Presto, F. Chopini ballaad f-moll nr. 4, J. Massenete La Folia ja Meditatsioon. Kontserdil esitatud muusika ei kuulunud kindlalt minu igapäevase muusika valiku hulka, kuid hea oli vahelduseks kuulata midagi selle sarnast. Kahjuks pole ma ise suurem saksofoni muusika austaja ja ei oska seda eriti kommenteerida, kuid see,...
Selle küsimuse üle saab filosofeerida, arvamust omada ja vaielda, kuid minu arvates ei saa kindlat fakti selle kohta välja tuua. Olen nõus sellega, et inimesed on väga erinevad ja seetõttu ei saa üldiselt öelda, mis on nende kõigi eesmärk või milline on nende jaoks hea elu. Aga võimalik on läheneda individuaalselt ja uurida, mis on hea elu konkreetse inimese jaoks. 1 Luuletaja Doris Kareva on kirjutanud, et kolm märksõna, mis iseloomustavad head elu, on kindlasti muretus, rõõm ja rahulolu. Head elu elav inimene on enamasti hea, vähemasti enda arvates. Niisiis sellest seisukohast põhineb hea elu vaimsetel väärtustel. Sest seda ju muretus, rõõm ja rahulolu on. Jällegi saab arutleda selle üle, kas inimene saab olla muretu ja rõõmus, kui tal puudub peavari või on kehv tervis. Siin tulebki välja inimeste tohutu...
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide...
Baudelarielt on seda motiivi võetud ja edasi kantud ka tänapäeva. Baudelairelikku luulet saab kindlasti iseloomustada ka lootusetusega. Jääb mulje, et kõik on kadunud ja ei otsita ka lahendusi ning kõik jääbki nii nagu on. Tema luuletuses ''Spliin'' kirjutatakse nii '' Olnud ilu ja au nemad nutavad taga, kadunud armastusest kurvalt vestlevad seal.'' Lootusetult vestlevad nad seal sellest armastusest. Doris Kareva , kes on Eestis üldtuntud on kirjutanud samuti sellest oma luuletustes. '' Kõik on liiga laokil, kogu maja. Pole jõudu otsast alata. Vist on veidi liiga palju vaja, seks, et iseennast salata.'' Selles salmis tunneb juba selle sama ära, mis oli Baudelaire luules. Sellega saabki öelda seda, et ka tänapäeva kirjanikud kasutavad seda sama mõtet luuletuses, mis Baudelairegi. Baudelaire luule on ka veel väga võigas, mida leiab just tänapäeval väga palju. Baudelaire aga...
jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiend...