Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371 379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest"). Aastal 2006 ilmus Anna Haava kaua käsikirjas seisnud mälestusteraamat "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest" (Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk). SIURU (lol) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik
1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt. Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad)
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Huvitavad pildid perest Mida Ta on öelnud elu kohta? . J. Viiding tegi enesetapu 1995. aastal. Sümboolsed selles osas on tema 1975. aastal kirjutatud read: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks. See, mis ma ütlesin, olgu mu elu, truuduse vandeks." Kriitika Paljud kuulsad luuletajad, näitlejad, lavastajad mäletavad tänini Juhan Viidingu enestappu väga selgelt. Jaan Kaplinski on öelnud, et:'' Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud." Doris Kareva meenutas, et Viiding koondas kogu energia suhtlemiseks ja oli teiste inimeste suhtes äärmiselt tähelepanelik. Tähtsus luuletajast Juhan Viiding oli tõeline multitalent: suurepärane näitleja, poeet ja interpreet. Ta sai eeskujuks teistele. Jüri Üdi luulega tekkis eesti luulesse mõiste ,,üdilikkus" Üdi luulestiili järgimine ja jäljendamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding#Eluk.C3.A4ik 22.02.2015 http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php
protsenti meie tänastest töökohtadest kaovad ja 21 protsendis ametitest toimub ülesannetes oluline muudatus. 1020 aasta pärast ei ole enam paljusid tänaseid töökohti. Tänaseid õpilasi ei aita elus ainult needsamad oskused ja teadmised, mis meid nii kaugele on toonud. Neljandaks tuleb vajadus muutumiseks ka sellest, et oleme viimastel aastakümnetel teadmisi ja efektiivsust sihiks seades koolis veidi vähem tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning
protsenti meie tänastest töökohtadest kaovad ja 21 protsendis ametitest toimub ülesannetes oluline muudatus. 1020 aasta pärast ei ole enam paljusid tänaseid töökohti. Tänaseid õpilasi ei aita elus ainult needsamad oskused ja teadmised, mis meid nii kaugele on toonud. Neljandaks tuleb vajadus muutumiseks ka sellest, et oleme viimastel aastakümnetel teadmisi ja efektiivsust sihiks seades koolis veidi vähem tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning
Siis tuli teine vares ka. 10 Kaks leevikest siis paaris tulid. Ja nõnda saingi rikkaks ma! Rumala lapse hommikupalve Ma sündinud seks, et olla armas mustmiljoneile ilma peal. Ma palun sind, oh Jumal armas, Et minu arm ei lõpeks eal! 11 Kasutatud kirjandus : Kruus, O. ja Puhvel, H.(koost.). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000. Niit, E. , Kareva, D. , Runnel, H. jt. Suurtelt väikestele. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2006. Runnel, H. Taadi tütar. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. www.miksike.ee külastatud 8.dets. 2006. 12
vihikunurka oma lõbuks. Kuid ma olen kindel, et ka iga tavalise asja armastaja kogumikust võib leida mõne pärli. Väga targa inimese luuletusi ja mõtterida on vahel väga raske mõista. Seega eelistan ise lihtsamat luulet. Ise vilelen vabavärssi ning räägin eale sobivalt armastusest. On ka tavalisi luuletusi, kuid nende sisuni kipun üksi vaid ise jõudma. Meie kuulsamate luuletajate nimekiri on pikk. Leelo Tungal, Artur Alliksaar, Doris Kareva, Hando Runnel, Marie Under, Betti Alver, Juhan Liiv, Lydia Koidula, Juhan Viiding, Jaan Kross, Jaan Tätte jne. Igal ühel neil on neil omane luule käekiri ja neilt igalt ühelt on meil õppida. I
lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero · August Kask, juuksur · Maurer, arhitekt · Laura, telefonist · Peeter, Laura poeg Mats Traat (sünd 1936)
Just nagu kõige koledamal ja vihmasemal päeval tundub, et päike paitab põski ja muudab need õhetusest roosakaks ning ilma, et arugi saaks on kerge naeratus meie näo kaunistanud. Kui ühel hetkel seda inimest meie kõrval enam ei ole, kes selle imelise tunde suutis tekitada, valitseb tühjus. Kartus näha, et maailm on halb, viib meie mõtted rändama. Halvimal juhul muutume külmaks ja eemale hoidvateks üksikuteks hingedeks. ,,... sinkjas naeratus huulil sa läksid...", ( Doris Kareva ), tekib tunne, et tahaks kuskile kaugele ära, et tahaks ka minna, nii nagu lahkus see tõeline, kõike võimas tunne. Võtame oma tühja hinge ning teadmatuse ja läheme edasi. Möödume teistest ja ei peatu. Alateadvuses on siht silme ees, kuigi meil pole aimugi kuhu me jõuame. Arvatavasti tekivad arusaamatused sel põhjusel, et mõeldakse samast asjast liiga erinevalt, jäädes endale kindlaks ning ei kavatsetagi panna ennast teise persooni olukorda. Võib seda nimetada egoistlikuks
Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid kontserdisse Kadri Voorandi kaks uhiuut lugu pealkirjadega ,,Su pilk mind puudutab" ja ,,Kuristikel tantsides". Lisaks esitati lugusid, mis on ETV Tütarlastekoori repertuaaris olnud aastaid ja on toonud neile palju kuulsust, näiteks ,,Sampo tagumine", ,,Peace Upon You, Jerusalem" ja ,,For Music". Pärt Uusberg on noor eesti helilooja ja koorijuht, kes on sündinud 16. detsembril 1986 Raplas. Ta on lõpetanud G
6. köites jutustaja hääl vakatab, hakkab jutustama Ants Kõiv, Kõivu vend. Hakkab kommenteerima, mis tegelikult oli. Siin on midagi, mida Kõiv rääkida ei taha, aga vist tahab ka kui Ants Kõivu lõigud sisse tulevad. Seda isa kaotust 44. aastal elab sügavalt läbi. Tagasitulek isa juurde elab seda üle. Kõiv keeldus isaga suhtlemast kui isa ühendust võttis. 2014 Koolipoisid ja füüsikud Kas Kõiv on luuletanud? Luuletajarollist hoidub. Doris Kareva ja Kõiv - postmodernismis saavad kokku. Luule aastatel 1973-1985 60ndate lõpp 70ndate algus oli palju hargnevaid otsinguid, varasmeas ajas uusromantiline kirjutamisviis, uuema rahvalaulu esteetika, aga kui liikuda 70-80ndates siis võib-olla robustse kirjelduse järgi võiks öelda, et kui 60ndate lõpus võib tunduda, et modernistlik laad hakkab mängu valitsema, siis 70-80ndatel see nii ei tundu. Võime rääkida proosas-luules ka draamas
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte päritolu kohta.) - Ära ütle, et elu on inetu, hall… (Doris Kareva) 3) Küsimus - Kas piisab ainult ilusast kehast? 4) Esmalt antakse kirjandis käsitletav m...
kelleks ta end ise teeb (2.). Olenemata sellest, kes või kui vanad me oleme, on võimalik tänasest päevast teha oma järgneva elu esimene. Elu annab meile võimaluse kujundada ümbrust nii, et see oleks vastav meie sisemise olemusega. Samuti käitus ka peategelane K. Reimuse romaanis "Kus tramm ei käi", tehes oma elus kardinaalse muutuse ning jättes maha kõik, mis oli varem- oma töökoha, sõbrad ja tuttava keskkonna, et alustada puhtalt lehelt ning leida oma tõeline õnn. Doris Kareva sõnad "kõik, mida vajad, tuleb su juurde" on eluline tõde, kuid tõeliselt edukas inimene oskab end ise õnnelikuks teha. (3.) Edu saadab edukat inimest nagu saba - seda võib hoida uhkelt püsti, kuid see võib sattuda ka enesele jalgu või konkurendile hambusse. Edu on suurus, mida mõõdetakse võrreldes ja alati minevikus. Edu annab napilt ja üsna lühiajalist avanssi, aga kahekordistab ootusi. Edust räägitakse palju, minu meelest on oluline meeles pidada - see kõik, mida edukad
piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb. Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1
kultusraamat "Tolmust ja värvidest" (1967), arenes viljakaks poeediks, prosaistiks, esseistiks ja tõlkijaks ning sõnakaks ja teravaks kultuuripoliitiliseks esinejaks ning ühiskonnakriitikuks. Kassetipoeetide hulka kuuluva, isamaalise tonaalsusega luuletaja Hando Runneli esik- Doris Kareva ja Kalju Lepik. Doris Kareva esimene luulekogu ilmus 1978. aastal ja ta tõusis kiiresti Eesti luule- tajate esiritta. Naiseliku tundelisuse poolest on Kareva luulet võrreldud Marie Underi poeesiaga. Kalju Lepik oli Rootsi eestlaste seltsi- ja kultuurielu juhtfiguure ja silmapaistev väliseesti luuletaja. Tema esikkogu ilmus 1946. aastal ja kustumatu loomejõud saatis teda kuni 1990. aastate teise pooleni. (Foto: Kalju Suur, Tuglase Selts) 1970
Ah, kurat seda teab. Peaasi, et igav ei oleks... (Ajalehele Sakala antud interviust) Kuidas valmis teie esimene raamat «2 grammi hämaruseni»? Ma olen suurepärane alguste kirjutaja, aga need ei taha kuidagi lõpuni jõuda. Keskkoolis alustasin ühte järjekordset lugu ja ülikooli teisel kursusel leidis see lõpu. Pöördusin käsikirjaga tollase menukirjaniku Aidi Valliku poole. Tema omakorda suunas mind Doris Kareva juurde. Kareva oli esimene, kes käsikirja läbi luges, ja ju see siis avaldas talle muljet, sest ta organiseeris kirjastamise. Doris Karevast on mulle palju abi olnud ja ma olen talle väga tänulik. Raamat ,,Kaks grammi hämaruseni" räägib Leletist, kelle ema, kasuisa, vanaema ja vend Henrik saavad tema gümnaasiumi lõpetamise päeval autoõnnetuses surma. Sellest ajast alates läheb kõik allamäge. ---- ,,2 grammi hämaruseni" Sobib lugemiseks eeskätt
...............................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid...........................................................................10 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju häid luuletajaid. Paljud neist on läinud juba manalateele ja paljud alles leiavad omale kohta eesti kirjanduses. Sellised nimed nagu Doris Kareva, Juhan Viiding, Kauksi Ülle ja paljud teised, on paljudele eestlastele tuttavad. Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda. 3 Luuletaja elulugu Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas,
ideoloogia, teisalt hakkab välja kujunema linna hoiak. Eriti tähtis on see, et lauluteksti hakatakse luulena paremini aktsepteerima. Varem tundus, et laulutekst on midagi tühisemat ja tõeline luule on ikka kirjalik luule. Kõvad roppused tulevad luulesse, kuid nad ei pääse trükki ja jäävad kuhugi käsikirjadesse ja suulistesse vormidesse ringlema. Ametlikult on luules mitmed varasemad autorid aga eriti selgelt ja kiirelt jõuavad kohale Doris Kareva (s. 1958) ja Ene Mihkelson. Kareva ja Vallisoo puhul torkab silma, et nad tulevad väga klassikalises stiilis. Nad on väga traditsioonitundlikud autorid. Doris Kareva (s. 1958) 1978 Päevapildid 1980 Ööpildid 1981 Puudutus 1983 Salateadvus 1986 Vari ja viiv o 1991 Armuaeg 1992 Maailma asemel 1997 Hingring 2002 Mandragora 2005 Aja kuju o 2008 Deka 2012 Olematuse aiad
kuid ainult nende ausa nime On inimesi, me võimalikult võtame. kes lähevad Ja meie otsus maksab palju, külmas ja rõskes õhtus. ei leita ilmas naist, ei meest, Nad lähevad kes oleks igal ajal julge ja lähevad ja kaitstud selle kohtu eest. ja nende ümber võbised varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine. Doris Kareva Triin Soomets “raamat” Elul ei ole lugu, ma endast ei räägi elu on loomine. ma ootan kinni ja vait Kas on nii, et me saame kui mu avad kõik, mida soovime? olen su lendav vaip Kas on nii, et me saame olen su sild kõik nagu pälvime
sammud jäid kergeteks. Taskust tõmbasin pahema kinda ja paremasse see läks. Trepiastmeid näis vähemalt tosin, kuid ma teadsin neid on vaid kolm! "Sure minuga!" sügisesosin vahtrais vannutas. "Heitlik, julm, reetlik, muutlik on sattunud mulle saatus neetud ta viimne kui loos!" Ma vaatasin: "Kallis, ka mulle, ka mulle! Jah, sureme koos!" Viimne kohtumine see oli. Majas aknad pimedad kõik. Üksi magamistoas põles tuli tuhmkollane ükskõikne laik. 1911 Tõlkis Doris Kareva Kokkuvõtteks: Ahmatova isiksuse suurus peitub võimes andestada. Ta suutis andestada ka neile, kes olid teda laimanud. J. Brodski on tõdenud, et ta pole Ahmatovalt õppinud mitte niivõrd luulekunsti, kuivõrd saatust, õigemini oskust saatusest suurem olla. Kui Brodski 1964. aastal asumisele saadeti, tegi Ahmatova kõik endast sõltuva, et tema saatust leevendada. Tema sõnad - "Luuletaja läks endale elulugu tegema!" võivad tunduda küünilised, kuid see, mida
b) Kirjandusrühmitus Siuru (1917) 14 c) Tegutsesid: Fr. Tuglas, G. Suits, M. Under, A. Gailit, H. Visnapuu, A. H. Tammsaare, A. Kivikas, O. Luts, J. Liiv, E. Vilde. 4. Teine maailmasõda ja pärast seda a) Kolmandik eesti kirjanikke põgeneb kodumaalt. b) Tegutsesid: D. Vaarandi, J. Smuul, K. Ristikivi, J. Kross, B. Alver, M. Unt, V. Luik, J. Viiding, D. Kareva c) Kassetipõlvkonna tulek 1962. a. 5. Taasiseseisvumine a) Noorterahutused punk. b) 1989. a. Balti kett c) 1991 Eesti Vabariik d) Tegutsesid: H. Runnel, O. Arder, A. Ehin, J. Kaplinski, P.-E. Rummo, M. Unt, D. Kareva. 6. 1991 tänapäev a) Uued kirjandusrühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad jt. b) Kodueesti ja väliseesti kirjanduse taasühinemine. c) Tegutsevad: A. Kivirähk, I. Hirv, L. Kunnas, A. Vallik, J. Rooste, Wimberg, T.
et väändub vaim, et raisku läeb liha, et nõrgub sülg, mis sapine ja viha, et veretukseis tundub lööma/iha? H.Runnel 1970. ja 1980. aastate luule keskseteks nimedeks kujunevad Juhan Viiding, Hando Runnel ja Doris Kareva.runnel saab tuntuks kaduva keskkonna laulikuna, Viiding viljeleb uue/ilmelist linnaluulet ning Kareva kehastab omamoodi sidet eesti klassikalise luuletraditsiooniga. Sotsiaalne surve suurendab varjatud rahvuslikku vastupanu, näiteks luuletekstid sisaldavad ridadevahelisi salasõnumeid ja võib rääkida isegi nn vastupanu/luulest (Runnel "Punaste õhtute purpur", mistõttu lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkab taas suurenema tekib underground/luule
12. Milles näeb Holden ,,kuristikku"? Holden näeb ,,kuristikku" enda ja ülejäänud ühiskonna üldises erinevuses ja väärtushinnangute erinevuses. 13. Nimeta viis Nobeli kirjanduspreemia laureaati. E. Hemingway, K. Hamsun, T. Mann, H. Hesse, A. Camus. 14. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki, tooge iga juurde üks näide eesti kirjandusest ja üks näide maailma kirjandusest. Eepika: J. Kross ,,Kolme katku vahel", F. Kafka ,,Protsess"; lüürika: D. Kareva ,,Orvujälg"; E. Dickinson ,,Armastuskirjad"; dramaatika: L. Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"; W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia". 15. Nimeta Eesti hümni sõnade ja viisi autorid. Eesti hümni sõnade autor on J. V. Jannsen ja muusika autor on F. Pacius. 16. Eesti hümni sõnad. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis n...
need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed. Need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed. Nii pikad ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Viiteid Liivile ja tema luulele leidub nii kaudselt kui ka otseselt väga paljude poeetide loomingus: V. Luik, D. Kareva, P. E. Rummo. Ka E. Mihkelsonil on luuletusi, mis viitavad kaudselt Liivi ,,Rändajale" või tema luulepärandile tervikuna. Liivi luule üldiselt mitte konkreetselt just ,,Rändaja" on olnud aluseks ka NO99 teatris lavastatud etendusele ,,Iga eht südamelöök". Lavastuse jaoks on olnud väga olulised tunded, emotsioonid, mõtted ning kujundid, mida Liiv kasutas, kuid seda mitte konkreetselt luule pärast. Antud lavastuses on need emotsioonid ja kujundid asetatud tänapäeva konteksti.
tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid. Kirjutab sonette, haikusid jne). 18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957).
Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”, 1985. aasta: ● Autobiograafiline romaan; ● Ajastu: 1950. aasta sügis kuni 1951. aasta kevad lapse silmade läbi; ● Ajastutruu pilt; ● Väga hea keel ja stiil; 1970ndad: ● 70ndate teisel poolel venestamine; ● Karl Vaino- EKP Keskkomitee esimene sekretär; ● Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt; ● Luule: Juhan Viiding, Doris Kareva jt. Mati Unt: ● “Hüvasti kollane kass!” (1963); ● “Võlg” (1964); ● “Elu võimalikkusest kosmoses” (1967); ● “Sügisball” (1979); ○ tegevus Mustamäel 1970ndatel; ○ tegelased: ■ restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”; ■ luuletaja Eeri; ■ juuksur August Kask; ■ arhitekt Maurer; ■ telefonist Laura;
sõnade tagant.Siin on juttu inimlikust otsingust, igatsust millegi järgi, mida füüsikalises mõttes olemas pole meri ju tegelikult ei lausu midagi. Kui ta lausuks, ei tea me, kas ta ütleks ainult ühe lause. Luuletus toob välja luuletaja soovi midagi tunda, kogeda. Kokkuvõte: keel toob alati midagi välja. See, mida ta välja toob, on midagi rohkemat, kui need sõnad, mis me välja ütleme.(Doris kareva näide) Igasugune narratiiv ütleb midagi rohkemat, kui ta tegelikult ütleb. N: muinasjutud ja romaanid sündmused, tunded kui oleme raamatu lõpuni lugenud, leiame sellest ka midagi muud, kui vaid sündmuste jada. Ka keelega on nii see, mida keele vahendusel on võimalik mõista ja see, mida keel tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma.
Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950. aastate alguse Eesti külast, tema enda lapsepõlvemälestustest. Peategelaseks on 4-5aastane laps, kelle kaudu edastatakse ajastu kriitikat: vaesus, 170 000 hektarit peremeheta maad, kurjus, viletsus, hirm. Küüditatute talud seisavad tühjalt, metsades varjavad end metsavennad. Romaan "Ajaloo ilu" räägib 1968. a Tsehhoslovakkia sündmustest, nende vastukajadest Nõukogude Liidu noorte loovisiksuste hulgas. DORIS KAREVA ( 28. XII 1958 ) 33 Sündinud Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis, sel ajal hakkas suhtlema dissidentlike ringkondadega, mistõttu tekkis probleeme õppetöö jätkamisega. Lõpetas 1983. a kaugõppes. Oli kultuurilehe
.." Kirjandus ja muusika: muusikalised struktuurid kirjanduses Skertso (it. scherzo): Muusikaline vorm Enamasti sonaadi või sümfoonia 3. osa Jaotub 3 osaks: scherzo trio scherzo ¾ taktimõõdus Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto) Võib olla nii kerge ja tantsuline kui ka jõuline ja rustikaalne Loob vahel õrna, vahel melanhoolse, vahel ka pahaendelise meeleolu Kirjandus ja muusika Doris Kareva: Skertso Kirjandus ja religioon (usulise sisuga tekstid) Kirjandus ja film (teoste ekraniseeringud) Kirjandus ja sport Kirjandus ja ... Positivism Auguste Comte (1798-1857), pr. filosoof 1830- 1842 Positiivse filosoofia kursus (6 osa) Kõik teadused piiritletakse ilmingute maailmaga. Ilming tõeliselt eksisteeriv objekt Ilmingut on võimalik objektiivselt tunnetada. Positivism ilmingu vastuvõtmine
Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva Park, Andres Ehin, Ene Mihkelson (Mihkelsoni poeetika on allegooriline varemete- poeetika, öeldu pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks), Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Toomas Raudam, Jüri Talvet, Reet Sool, Katrin Väli (Katrin Hallas), Karl Martin Sinijärv, Jaan Malin, (:) kivisildnik, Hasso Krull (Kaasaegset Eesti luulet määraval viisil mõjutanud. Jätkanud kaasaegse luule mõeldavas keskpunktis
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Aga ärge üritage muuta neid endi sarnasteks. Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses. Te olete vibud, millelt Teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse. Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab Teid kogu oma jõust. Et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele. Olgu Teile rõõmuks painduda vibuküti käes. Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet" *Doris Kareva tõlge, kirjastus ,,Huma", 1997a. 5 1. Kes on indigolapsed? Kas tegu on eelmistest põlvedest olemuslikult erinevate lastega või on muutunud hoopis lapsepõlv? Kas tõesti on indigolasteks nimetatud lapsed selle teise, meile meeltega tajumatu reaalsuse puudutus? On's nad sõnumikandjad, et meie tsivilisatsioon vajab teistsuguseid suundumusi, paljude seniste suhtumiste lõppu
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm
Töötas ajalehtede toimetustes. Liivi ja Vilde vahel tekkis konflikt. Tal diagnoositi skisofreenia. 1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad"). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse "Ikka Liivist mõeldes" eest. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. Nikolai Triik tegi temast parima pildi. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused, korjas kokku ja avaldas. 1927 kirjutab ta Liivist monograafia. Luulet on viisistatud. Looming 1905 jõuab Liivi looming rahvani tänu rühmituse Noor-Eesti tööle. Põhjalikumalt 1915 aastal ilmunud V albumis. Noor-Eesti eesmärk oli rahvani tuua mitte ainult Liivi luuletusi, vaid ka tema lugu.
M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta saadetakse uuesti Sveitsi, paratamatu idiootsuse ravimiseks. Pilet nr 10 Juhan Liiv 1864-1913 "Liivi" nimelise preemia on saanud : *Beti Alver "Tähetund" ja "Hinge maania" *Toris Kareva "Pühitsus" *Debora Varandi *Kalju Lepik "Valusad viisid" ainuke väliseestlane, kes on saanud sellise preemia *Paul-Erik Rummo "Ikka Liivist mõteldes" Juhan Liiv sündis Alatskivil, tema suguvõsa juured ulatuvad Saaremaale. Vanemad olid usklikud, kuulusid vennastekogukonda ja kultuuri lembelised, majandus seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda
of inner search for freedom are depicted in the literature of the Nineties. In poetry we meet freedom of form, exuberance of free verse, fragmentation and the mixing of several genres. Hasso Krull (b.1964), poet, translator, essayist and critic, rises to prominence. His poetry is symbolic, focused on the semantics of language. Doris Kareva (b. 1958) has in her poetry turned towards the eternal side of existence, spiritual search, love – collection of poems, Armuaeg (Days of Grace, 1991). Doris Kareva is currently holding the post of General Secretary of the Estonian National Committee of UNESCO. Krull summarises the literary Nineties: “The time of a great literature is out. The young writer stands before a choice: originality or nothing.”1 In the art of the Nineties, the influence of Neo-Expressionism is noticeable in the paintings and performances of Raoul Kurvitz (b. 1961) and Urmas Muru (b. 1961) as well as in the graphic art of Ly Lestberg (b. 1965) and Eve Kask (b. 1958)
Friedebert Tuglas päästis Liivi luule. Juhan Liivi luulepreemia: a) valitakse parim luuletus, mis pärjatakse Juhan Liivi preemiaga; b) Juhan Liivi etlemiskonkurss erinevates koolides, parim pärjatakse preemiaga, minnakse Alatskivile, kus on tema haud. I preemia Debora Vaarandi ,,Eesti mullad", II preemia Paul-Erik Rummo ,,Ikka Liivist mõteldes", III preemia Betti Alver ,,Tähetund". Veel on preemiat saanud Juhan Viiding, Viivi Luik, Doris Kareva, Mats Traat, Hando Runnel, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mehis Heinsaar, Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, August Sang. Tegemist on venestusajaga. Ärkamisaja lõpp. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Tahtis saada muusikuks Autobiograafiline eleegia e. kurb laul Luuletaja peegeldas oma traagikat. Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu
Ühel rängal hool kujutab, et on Poola troonipärija. Ta istub rongi peale, aga visatakse välja. See retk paneb ta tervisele ränga põntsu: mõni nädal hiljem sureb ta kopsupõletiku tagajärjel. Liiviga seotud: a) antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige Liivilikuma luuletuse eest) kõige esimesena sai 1965 aastal preemia Debora Vaarandi. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. b) üleriigiline Liivi loomingu etlemiskonkurss. 2 luuletust (Liiv ja preemia saanud autor). Oluline on ülesehituselt, sest sellele pääseb maakonnast ainult üks esindaja 5-12 klassist. Üks preemia, Liivi luulekogu ,,Sinuga ja sinuta". Looming: 1905 jõuab Liivi looming rahvani tänu rühmituse Noor-Eesti tööle. Põhjalikumalt 1915 aastal ilmunud V albumis
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Aja jooksul on sõna kultuur tähendus muutunud. Kuni 18. sajandini tähistasid ladina cultura ja selle rahvuskeelsed tuletised kultuurset inimest, kes oli haritud ja kasvatatud. Pierre Bayard on defineerinud kultuuri kui oskust orienteeruda. Mitte see ei ole haritud inimene, kes on lugenud ühte või teist teost, vaid see, kes teab, et need moodustavad terviku, kes suudab selle tervikuga hakkama saada ning üht elementi teise suhtes paigutada. Doris Kareva arvates on kasvatus tee, mis viib kultuurini: kasvatus viib meid mõtestatud, mõistva, avara ja hooliva, väärtustest lähtuva elu juurde. Kuidas? Klassikaline pedagoogika õpetab, et kasvatuse ülesanne on anda inimlapsele juurde midagi sellist, mida tal sünnipäraselt ei ole. Sündides oleme puhtalt bioloogilised olendid ja alles elu jooksul võime täita oma vaimse tühjuse kultuuriväärtustega. Millistega? Üldinimlike, kõigil aegadel oluliste
ajal, põletab ka hulga sellest; eluhädad on sisse kirjutatud autobiograafilisesse luulesse. · Sureb esmaspäeval 18. november 1913. · Liiviga seotud: 1. 1996 ndast antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige Liivilikuma luuletuse eest) kõige esimesena sai preemia Debora Vaarandi. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. 2. Üleriigiline Liivi loomingu etlemiskonkurss. · 1927. andis Tuglas välja ,,Juhan Liivi elu ja looming" 34 LOOMING: Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja (mõtteluulet.) 1. Loodusluule- Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
