Ulrich Zwingli, Johann Calvin. Nende rajatud kirikut nim. Reformeeritud kirikuks. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Kuningas Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks) madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes? Praegu on 262. paavstiks Benedictus XVI, endine Saksamaa kardinal Joseph Ratzinger. Talle eelnes Poolast pärit Johannes Paulus II (Karol Jozef Wojtyla), kes oli paavst aastast 1978. 44. Nimetada olulisemad vabakirikud. Baptistid, metodistid, adventistid ja Nelipühi kirikud. 45. Kus ja millal tekkis kristlik fundamentalism? Anda selle lühike iseloomustus. Fundamentalismi sünnimaaks peetakse Ameerika Ühendriike ja sünniaastaks 1920. Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid
Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodoga, keda peetakse väärakaks ja selle pärast palju jälestavad teda. . Esmeralda suudab oma ilu ja lahkusega Quasimodo tahes tahtmatult endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo. Raamatu sisu 1.raamat Raamat algab keskaegses Pariisis 6. jaanuaril 1482 kui käimas on Narride pidustused. Rahvas ootab müsteeriumi algust, kuid kardinal ei olnud kohale jõudnud. Rahvas soovis algust näha ja seejärel alustada narride kuninga valimisega. Rahvas muutus rahutuks ja ähvardasid autorit, Pierre Gringoire't. Ta otsustas etendusega siiski algust teha. Tegelased esindasid nelja erinevat prantsuse klassi. Rahva arvates on see etendus igav. Rahvas pöörab oma tähelepanud Clopin Trouillefou'le, kerjusele. Ka näitlejad kaotavad huvi etenduse vastu. Sisse astub Kardinal. Ta on populaarne ja võimukas kes satub tähelepanu keskpunkti
kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester. Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus, et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles' lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktiks oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2
Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3
väärtuse. Pärast selle tsükli valmimist tellis Maria de' Medici Rubensilt veel 24 maali stseenidega Henri IV elust. See pidi sisaldama tema leppimist Henri III-ga, kellel polnud poega ja kelle järeltulijaks Henri IV sai, samuti Henri IV ülistamist väejuhina. Rubens alustas tööd varsti pärast esimese tsükli valmimist, kuid ei jõudnud kaugele. Maria de' Medici langes ebasoosingusse ja tema oma poeg Louis XIII pagendas ta 1631 Prantsusmaalt, uueks regendiks sai kardinal Richelieu. Richelieu keeldus maalitsükli lõpetamise eest tasumast. Maria de' Medici elas edaspidi Kölnis ja suri samas majas, kus Rubens oli lapsena elanud, 1642 ehk pärast Rubensit. Üks Rubensi viimaseid religioosseid teoseid on 1632 valminud Ildefonso altar. Kesksel stseenil on kujutatud Neitsi Maarjat kinkimas pühale Ildefonsole missarüüd. Altari tiibadel on pildi tellijad ertshertsog Albert ja ta abikaasa Isabella koos patroonidega
kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester. Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus, et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles' lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktiks oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2
«Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia saatmas Austria hertsogi auväärt suursaatkonda, mida aga praegusel silmapilgul Baudets' väraval kinni peab härra ülikooli rektor oma kõnega. Niipea kui kõr-geaulikum kardinal siia jõuab, alustame kohe.» Kindlasti ainult see,Jupiteri vahelesegamine päästis surmast neli õnnetut paleefoogti seersanti. Kui meil õnn oleks olnud seda väga tõepärast sündmust ise välja mõelda ja kui meil järelikult vastust tuleks anda madam kriitika ees, siis ei saaks meie vastu tarvitada seda klassikalist ütlust: Nec deus intersit K Muuseas oli Jupiteri kostüüm väga kena, ja kogu tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis
Tõsist hirmu sisendasid arreteerimised või maalt väljasaatmise käsud, millel kuninga allkiri juba oli. Sellisele sedelile oli nime jaoks jäetud lünk, mille võis täita iga õukondlane, kes selle dokumendi oli hankinud. Päikesekuningas 1643.a. sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, kes oli alles nelja-aastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna. Tegelikult valitses riiki kuninga ema armuke Itaalia päritolu kardinal Mazarin /mazarä:n/. Kui Mazarin 1661.a. suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Kõik keerles kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi
Rein Õunapuu määramisega ametisse, paavsti visiidi ja kultuurilise aktiivsuse tõusuga, on omaette tõsisemat reflekteerimist vääriv periood. Täna on Eestis 7 kogudust, 7 ordut ja üle 3000 katoliiklase. Pisike arv miljardiga võrreldes, kuid ühenduse kogemus ladinliku kultuurisfääri, katoliikliku usutraditsiooni ja Vatikani kirikuriigiga muudab nad kindlasti kogemuse võrra erilisemateks. «Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande, milles on ka järgmised sõnad: «Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale (paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest väest ja töötan nende vastu.» 398 Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks, kes on ilmeksimatu ametlikes
· Välispoliitikas suunatud Habsburgide vastu, nt sõditakse nende vastaspoolel · Vähendatakse lääniaadli õigusi (duellide keelamine, kindluste äralõhkumine) · Kohalik valitsemine aadlike käest intendantide kätte · Lõpetatakse generaalstaadide kokkukutsumine (viimast korda 1614) · Kultuuri ja vaimuelu ühtlustamine: ametlik stiil on klassitsism Võimule sai Louis XIV e Päikesekuningas: · Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin · Pärast Mazarin'i surma hakkab valitsema Louis XIV · Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse
KEILA HARIDUSE SA Referaat JOSQUIN DESPREZ (JOSQUIN DES PREZ) Marjana Kuusmaa 10k Turba 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 ELULUGU..........................................................................................................................4 1.1 Sünd ja noorpõlv..........................................................................................................4 1.2 Milano..........................................................................................................................5 1.3 Rooma..........................................................................................................................5 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa...............................................................6 1.5 Ferrara.................
usulis-moraalse elu parandamist kanoonilise ühiselu abil. Sellele kirikukogule järgnes mujal Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaa rida reformikirikukogusid, mida Leo IX juhtis isiklikult. Leo IX alustas ka tugeva kirikliku aparaadi loomist, mis oleks allutatud otse paavstile. Nii loodi kardinalide kolleegium, mis toimis paavsti nõukoguna ja haldusorganina. 1053. aastal vallutasid normannid põhja itaalia ja vangistasid Leo IX. 1054. aastal aga saatis ta kardinal Humberti juhtimisel delegatsiooni Konstantinoopolisse keisri sõjalise abi järele ja nõupidamisele võimaliku kirikuuniooni üle. Tulemuseks oli aga hoopis see, et 1054 aastal pani Humbert Konstantinoopoli patriarhi kirikuvande alla ja too ekskommunikeeris kogu paavsti delegatsiooni. Gregorius VII - Kardinal Hildebrandi paavstitoolile tõuses 1073. aastal võttis ta endale nimeks Gregorius VII. algas paavstluse gregoriaanlik periood. Gregoriuse isikupärane
Ametisse kinnitamine, sissepühitsemised. Kuuriatel suured sissetulekud. Paavst ei valinud kohtadele oma suva järgi, selleks keerulised meetodid. Vaimulikud on seisus, mis ei täienda end ise (tsölibaat). Priviligeeritud seisus, maksuvabadus ilmaliku seisuse suhtes, hierarhiline. Osa tunnistab protsessioonlikku ?????? Preester =prespüter. Diakon pole õigust armulauda jagada. Piiskop õigus preestreid määrata. Paavstil ka piiskopi pühitsus aga rohkem õiguseid. Kardinal diakon, kardinal preester, kardinal piiskop. Ajalooliselt kardinalid Rooma ja selle lähikonna vaimulikud, Rooma kirikute diakonid, preestrid ja piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal. Salakardinalid Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme. Ilmik vaimulikkond pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris. Ordu vaimulikud regulaarvaimulikud ehk mungad (ordo =kord). Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile
- Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid) - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a) - Merkantilism, koloniaalmajandus. (1608 Quebec) Manufaktuurid - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789) - ,,Verine Kardinal" on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister - tema eesmärgiks on riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine, absolutism - Sisepol. ,,sisevaenlaste" = kõrgaadli ja hugenotide allutam. - 1629 Hugenotidele antud pol. õiguste tühistamine (la rochelle) - Kuningliku provitsiaalvalitsuse loomine: idendantid kontroll ! - Loodi alaline kuninglik armee + sõjalaevastik !
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 19...
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud...
Padovas oli olemas ka ülikoolist eraldi seisev aktiivne intellektuaalne ringkond. Selle keskuseks oli kujunenud G. V. Pinelli kodu. Pinellil oli suur käsikirjade ja raamatute erakogu, ta võttis sageli vastu linna külastavaid aukandjaid ja õpetlasi ning kutsus ka Padova kirjamehi nendega kohtuma. Pinelli esitles seal ka Galileod ja jäi tema lähedaseks sõbraks kuni oma surmani 1601. aastal. Tõenäoliselt just tema majas kohtas Galileo Paolo Sarpit ja kardinal Roberto Bellarminet, kes mängisid Galileo hilisemas teadlaseelus tähtsat rolli (Stillman 2002: 52). 1603. aastal lahendas Galileo terve rea kaldpinnal toimuva liikumise probleeme ja hakkas uurima kiirendust. Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused 5 kiiruse suurenemised, ja kõik kiirused on ühtlased, kuni nad kestavad, ning suuremad kui alguses
koostöös Saksamaale ning 1948 aastal kõrvaldatakse Väiketalupoegade juhtkond ning Ungari töörahva partei (UTP) ühendadakse Sotsiaaldemokraatlikuda ja sellest sai põhimõtteliselt kommunistlik partei. Juhkis sai M. Rakosi. kes oli täielik Stalinist ja represeeria. 1949 kehtestati ungaris uus konstitutsioon, millega kinnitatakse üheparteivõim, ning 1949 luuakse URV Ungari Rahva Vabariik. Suurimaks kommunisltikusk vastaseks oli katolik kirik, sealne kardinal mõistetakse eluks ajaks vangi ja katolik kirik allutatakse seal kommunistlikule parteile. Alustatase Industrialiseerimist, tuhanded hukatakse, viiakse maalt välja, kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Ungarile mõjuvad veel kehvasti reparatsioonid mida Venemaa neilt pidevalt nõuab. Kui Stalin sureb, siis 1953 peab Rakosi lahkuma. Ning uueks valitsusjuhiks saab Imre Nagy (Nadi). Nagy on võimul kuni 1955, ta on kommunist aga liberaalsem kui Rakosi. Ei
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Navarra kuningas Antoine de Bourbon, tema järglane troonil Henri, prints Louis de Conde ja lissaks neile admiral Gaspard de Coligny, kes oli vahetanud katoliikluse kalvinismi vastu ideelisel pöhjusel. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraadid, perekond Guise eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja Francois de Guise'i ja tema venna kardinal Charles de Guise'iga. Mölemad ollid vastu kunigavöimule, kuid veel suremad rivaalid olid nad iseendale, kumbki soovis haarata riigis vöimu enda kätte. Hugenotte tekkis aina juurede ning 16. saj keskpaigaks oli nende kogudsi 2000. Köirgeim kiriklik vöim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotatud oli kiriku hierarhia. Hugenottide röivastuseks sai lihtne must kuub. TEEL KODUSÖDADELE Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususödade puhkemist
Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas, kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks pankurid, kaupmehed, töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmanda seisuse kanda oli kogu riigi maksukoorem. Aja jooksul kujunesid seisustes erinevused, näiteks võis vaimulike sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester. Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles'i lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktis oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks Avignoni (kuni 1378). Paavstid langesid Pr kun kontrolli alla. Avignoni vangipõlv tekitas vastuseisu Roomale, 1378 valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Konflikti lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogusid. Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku
Usus väljenduv inimese hingesuurus, sealhulgas hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest on suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Esiplaanil sümbolid, allegooria, tegelased tagaplaanil, vähem konkreetsed. „Imevõlur“ – teemalt lähedane Fausti-ainesele (kuradiga lepingu sõlmimine). 18.Klassitsistlik draama: Pierre Corneille, Jean Racine, Molière (Näidendid) Klassitsistliku teatri algus Prantsusmaal langes kokku ajaga, kui kardinal Richelieu oli oma võimu tipul ja tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Pidevalt sekkuti teatriellu. Ranged reeglid. Corneille: XVII saj I poole suurim prantsuse kirjanik, tema loomingust algab klassitsistlik teater. „Cid“ – peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Näidendite tegelased on väga tugeva tahtejõuga. Tragöödiate lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Racine: tema loomingus saavutas klassitsistlik tragöödia küpsuse. Publik
peale pealiskaudne, ta on kehastunud materialist keda ajendab ainult maine iha. · Don Juan kubiseb vastuoludest: häbitu naistekütt kuid mitte jõhkard; trots ühiskonna normide vastu, temas on midagi kogu renessansile omasest pealiskaudsest ja individualistlikust maailmavallutusest; samas midagi meessoole ürgomast egoismist. 17. Klassitsistlik draama (Molière'i Näidendid) · Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal kokku ajaga mil kardinal Richelieu oli oma võimu tipul, tegutsema hakkas Pariisi Akadeemia. Akadeemikud ja kardinal ise sekkusid pidevalt teatriellu, see pidi kõigiti vastama absolutistliku riigi nõuetele. · Tragöödias kui kõrges zanris aeti asi eriti tähtsaks ja piiritletuks. · Valitseva värsivormina aleksandriin; madalaid seiku, füüsilist vägivalda, labaseid väljendeid ei tohtinud tragöödias olla.
12. Millise poliitilise kaose Lääne-Euroopas tõi kaasa Aliénori teine abielu? Milleni see kaos hiljem viis? 13. Kas Aliénor oli hea ema? Millist oma lastest ta enim armastas? LUCREZIA BORGIA [bordza] EHTNE FEMME FATALE1 Bartolomeo Veneto. Lucrezia Borgia Florana. Kunstimuuseum, Nîmes Holliday Grainger (Lucrezia Borgia) filmis ,,Perekond Borgia" (2011) Lucrezia isa oli Rooma paavst Aleksander VI. Kui Lucrezia 1480. a ilmavalgust nägi, polnud ta isa veel paavst, vaid kardinal. Mehe õige nimi oli Rodrigo Borja [borha] ja ta oli rahvuselt hispaanlane. Rooma sattus ta oma ema venna, paavst Calixtus III kutsel. Siin hakkas ta oma nime itaaliapäraselt kirjutama ja hääldama: Borgia [bordza]. Selles perekonnas valitses deviis 2 Eesmärk pühitseb abinõu. Euroopa ajaloost on raske Lucrezia isast suuremat korruptanti3 leida. Katoliku preestrina pidanuks ta elama kasinat ja tagasihoidlikku elu. Rodrigo oli aga liiderlikkuse võrdkuju.
(Last Tales, 1957) ja „Saatuseanekdoodid“ (The Anecdotes of Destiny, 1958), lisa Aafrika- mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas Taanis oma kodanikunime all. /…/ Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid. Kui ühelt neist, „Kardinali esimese loo“ kangelaselt kardina Salviatilt küsitakse: „Kes te olete?“, ütleb kardinal: „Lubage ma vastan teile klassikalisel viisil ja jutustan ühe loo.“ Tema vastus on iseloomulik, sest Dineseni esteetikas on keskne tegevustik, lugu. Lugu määratleb tegelase, tegelane allub loo arenguloogikale, mitte vastupidi. Kui Dinesen pärast seiklusrikkaid ja katsumusterohkeid Keenia-aastaid sünnikodusse tagasi pöördus, nägi ta oma eluloos teatud mustrit, vaatas seda kui lugu, kui kunstiteost – ning pani ka oma publiku seda samamoodi nägema
vahet sõpradel ja meelitajatel 6.,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. Halb riigi huvi Machiavelli eesmärk põhjendab abinõu, kasulikkus on absoluutne mõõt, mille ka hinnata riigi huvi. Hea riigihuvi tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid, ent rõhutakse, et moraalne käitumine on siiski enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele, mis õpetab tal käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasulikkusest. Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidide erahuvi, erahuvi on samuti ebakõlas terviku huvidega Friedrich II tunnistas, et keiser on oma rahva teener ja peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, tähelepanu pööramata oma kasule, kuid siiski tungis 1740 kallale Austriale. Sõda 1.Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament põhimõtteliselt ütleb, et sõdida tuleb
(1589 1610), kes teeb lõpu ususõdadele (1562 1598). Henri rajab Bourboni dünastia ning Nantes'i ediktiga (1598) annab hugenottidele usuvabaduse. Usklike lepitamiseks astus Henri katoliku usku ("Pariis väärib missat"). Ediktiga luuakse stabiilsus ja usuvabadus (hugenottide kindlustatud tugipunktid). Henri ei kutsu kordagi Generaalstaate kokku. Samuti muutub võim sõltumatuks kirikust ja kohtust. Poliitiliselt kehtestab absolutismi kardinal Richelieu (1624 1642). 1614 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood
leiutas analüütilise geomeetria. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid, et tööd tegemata ära elada. Ta hakkas reisima, viibides peaasjalikult Itaalias, ning tuli tagasi Pariisi 1625. 4 aastal. Ta elas mõne aasta õukondlase elu, külastas salonge ja buduaare, võitles ühe naisterahva pärast duellil, kuid suhtles aktiivselt ka tolleaegsete teadusemeestega. Kohtumisel kardinal Bérulle'iga 1627. aastal koputas viimane Descartes'i südametunnistusele, soovitades tõsisemalt filosoofiaga tegeleda. Descartes võttis nõuannet tõsiselt, elas mõne aasta Bretagne's, seejärel kolis Hollandisse, ent ei paistnud sealgi rahu leidvat, vahetades pea kümme korda elupaika. Descartese esimene oluline töö oli "Regulae" või "Reeglid Meele Suunamiseks" ("Regulae" või "Rules for the Direction of Mind") kirjutatud 1628- 1629, kuid see avaldati alles 1701
- Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID rändjutlustajad - Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud - Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop), on olnud 264 paavsti praegu Johannes Paulus II - KARDINAL paavsti poolt nimetatud lähemad nõuandjad, kes paavsti surma järel valivad uue paavsti - KONKLAAV kardinalide koosolek paavsti valimiseks - Paavst Kardinalid Peapiiskopid suure piirkonna katoliku kiriku juht Piiskopid ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine, vaimulike ordineerimine
suuremaks esindajaks, tema luules on aga ka keskaja jooni . ta oli oma aja haritud inimene, oskas 9 keelt, tundis ja tõlkis humanistlikke luulekogusid tema luulekogu oli teadlikult komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema jutlustustes ja protestantidega vaidlevates kirjutistes hakkas ungari kirjakeele tänapäeva vorm ja kõrgstiil kujunema. Baroki proosakirjanduse üks levinuim ja armastatuim zanr olid memuaarid, (Miklós Bethlen , Ferencz Rákóczi II . Barokkeepos . Luuletaja ei moonutanud tegelikkust, aga ta kirjeldab sündmusi baroki vaatenurgast: ta näeb oma vaarisa
ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema. Ta koondas kogu võimu enda kätte
hierarhia - Kõrgem pyhitsus tähendab õigust suuremat hulka vaimulikke toiminguid läbi viia - Kardinalid . kiriku kõrgeimad ametnikud, kes jagunevad eri pyhitsuslevelitesse. - Kardinaliks olemine ei tähenda vaimulikuna midagi, loeb pyhitsuslevel. Kardinalil on õigus osaleda paavsti valimisel ja ise saada paavstiks jms - Piiskopile antakse vahel kardinali tiitel. Samas Kuuria kardinalid loouvad oma piiskopi kohast, et kuuria juures töötada - Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria paavsti õukond - Paavstik saamine valijaks rooma rahvas e. Ylikkond
seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625
9. sissejuhatus on teie kirjandi visiitkaart ül reedeks kirjuta sissejuhatus 3 erinevat liiki sissejuhatus teemale AJAKIRJANIKU ROLL JA VASTUTUS ÜHISKONNAS 1. 17. sajand ja Hispaanias 2. prantsusmaa, itaalia, portugal 3. barrok ebakorralise kujuga pärl (barocco) 4. elu kui unenägu, harmoonialt ja tasakaaluselt rahutuse, ebasüsmmeetria ja 5. De La Barca 6. 17-18 sajand prantsusmaal 7. cogito ergo sum ,, ,õtlen, järelikult olen olemas" 8. kardinal richelieu 9. 10. Pierre Corneille , Jean Racine 11. Moliere 12. tartuffe ehk petis, don juan, misantroop 13. valmikirjandus 14. La fontaine 15. luulevormis, 16. igav,
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. PRANTSUSMAA UUSAJAL Kuningas Henri IV valitsemisajal(1589-1610) olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII (1610-1643). Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Sel ajal levisid vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, millel oli juba kuninga allkiri ning täitmata ainult lahter karistatava nimega. See lõi pinnase kuritarvitusteks, sest kuninga allkirjaga dokumendi võis hankida iga soosingusse sattunud õukondlane. 4
Kolmekümne aastase sõja tagajärjel nurjusid lõplikult Habsburgide hegemoniaalsed taotlused luua Euroopas universaalne impeerium ja Euroopas kujunes välja uus rahvusvaheliste suhete süsteem, mis põhines: a) tugevatel tsentraliseeritud riikidel (läänes) ja b) antihegemoniaalsel jõudu tasakaalul. 1. Prantsusmaa ja Richelieu Habsburgide vastase koalitsiooni juhtriik oli Prantsusmaa, kus sajandi algupoolel valitses kuningas Louis XIII, riigi poliitika tegelikuks juhiks oli aga kardinal Richelieu (Armand Emanuel du Plessis, 1585-1642). Richelieu viis lõpule Prantsusmaa muutmise tsentraliseeritud monarhiaks. 1628 vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle’i, kuid jättis neile usuvabaduse. Piiras aadli võimu ja iseseisvust. Kirjutas ‘Poliitilise testamendi.’ Richelieu sõnul peab riiki valitsema printsiibi raison d’état kohaselt, see on lähtudes riigi võimupoliitilisest vajadustest ja huvidest, mitte muudest
Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: "Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama." Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette'ile saada endale peaministri kohta. Ta pantis oma vara, tegi laene ja ostis kee ära. Kuidas aga läheneda kuningannale? Juhuslikult sattus ta seltskonnas kuulma üht noort ja ilusat daami rääkimas oma sõprussidemetest kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte'iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette'i lähedane sõbratar. Talle auahne kardinal kaelakee usaldaski
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" riigi huvi tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglisd, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajalikkusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. (Michel Montaigne, Justus Lipsius) "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (1624-42 Louis XIII peaminister). Eiras positiivseid seadusi. Õigustas seda nii, et tuleb eristada avalikku huvi erahuvist. Valitseja huvi võrdustas avaliku huviga. Tavainimeste huvid seevastu ebakõlas terviku huvidega. ??? Friedrich II - Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti- Machiavell", "Essee valitsusvormidest", tihe suhtlus Voltaire'iga. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. "Leiutage ettekääne!"- Voltaire jt
ning paljud hugenotid emigreerusid. Kohalikeks valitsejateks said intendandid, palju kasutatu lettre de cachet'e. Louis XIII- Sai troonile juba 8-aastaselt. Tema valitsusajal olid endised probleemid: pinged hugenottide ja katoliiklaste vahel, kuningavõimu ja suhe feodaalaadliga ning vastasseis vana aristokraatia ja kodanluse vahel. Kuninga täisealiseks saamiseni juhtis riiki Louis XIII ema Maria de Medici. Louis XIII ei olnud riigiasjadest huvitatud ning võimu võttis kardinal Richelieu. Louis XIV- Päiksekuningas. Sai troonile 4-aastaselt. Tema asemel valitses ema Austria Anna koos oma armukese kardinal Mazariniga. Rõhutas oma jumalikku päritolu. ,,Riik see olen Mina!". Kuulsuse nimel pidas laastavaid sõdu. Määras ametisse riigiametnikud, kehtestas seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtupidamiseta. Tähtsaim riigimees oli finantside peakontrolör Colbert, kes oli üks Prantsusmaa koloniaalimpeeriumi rajajaid. James I 17
Väga raksed olid ka kohalike elanike kaotused: miljonid inimesed hukkusid või olid sunnitud oma kodu maha jätma. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSV Liit on haavatav. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks Nõukogude juhtkond alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale, ometigi kujunes just katoliku kirikust talle üks suurimaid probleeme. 1978. aastal valiti Roomas uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, kes võttis endale paavstina nimeks Johannes Paulus II . Teade sellest tekitas vaimustust mitte ainult Poolas, vaid kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Katoliku kirik sai endale juhi, kes oli näinud ja kogenud mõlemat 20. sajandi verist diktatuuri natsismi ja kommunismi. Krakovi piiskopina oli Wojtyla näidanud end võimeka juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud.Wojtylast sai ikestatud ja unustatud
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
päriselt ei aktsepteerinud, see edikt tagas protestantidele usuvabaduse ja poliitilise võrdõiguslikkuse. (Navarra) Henri IV soovis teha kuningavõimu sõltumatuks: katolikust kirikust, riigiseisustest (generaalstaadid), kohtuorganitest (parlamentidest). Henri ei kutsunud kordagi kokku generaalstaate (21 aastat) e valitses ilma rahva esindusorgani nõusolekuta. 2) Kui Henri IV mõrvati, siis tema järglane oli alles lapseeas. Kardinal Richelieu (1624- 1642) jätkas Henri IV vaimus absolutismi kehtestamist. Kuigi ta ise ei olnud kuningas, 23 valitses ta siiski kuninga võimu heaks. Ametlikult oli kuningas Henri IV poeg Louis XIII. Pärast kuninga surma kutsuti 1614 aastal kokku viimane riigipäev, kus kuningakoda märkas Richelieud ja ta suutiski võimu endale koondada. Richelieu
kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. 16. pilet Klassitsismi põhijooned Keskaeg renessanssklassitsism, klassitsism oli eelkõige 17. sajandi keskpaiga nähtus. Kõige puhtamal kujul esines Prantsusmaal, Louis XIV ja kardinal Richelieu ajal. Kultuur oli seostatud riigiga, riik jälgis, et teater vastaks igati absolutistliku riigi huvidele- ametlik kultuuri ideoloogia. 1635 aastal asutati Prantsuse Akadeemia, see oli pigem juhtimis- kui uurimisasutus. Nad alustasid prantsuse sõnaraamatu kirjutamisega, aga ei saanud valmis. Descartes ("Cogito, ergo sum"). Tema arvates oli kõige tähtsam mõistus ja mõte (äärmiselt selge, korrapärane ja rangete piiridega nähtus).
aasta paiku elas Sevillas, ja et ta seal õppis jesuiitide koolis. Kuid need andmed ei lähe kaugemale oletustest. Järgmine kindel daatum on 1568. Cervanteste perekond elas Madridis. Nüüd juba 20aastane Miguel õppis humanitaarkallakuga koolis (pole andmeid, et see olnuks ülikool), kus tema õpetaja Juan López de Hoyos nimetab teda oma "kalliks ja armastatud õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Felipe II kolmas naine Isabelle de Valois, palus kardinal Espinosa oma soosingualust López de Hoyost koostada detailne ülevaade kuninganna haigusest, surmast ja matustest. Nimetatud kirjeldusse paigutas López de Hoyos mitu pühendusluuletust kuningannale oma "armastatud õpilaselt" Miguel de Cervanteselt. 1 Ei ole täpselt teada, kelle soosing Miguel de Cervantese tema teenistusse aitas, ka mitte see, kas Cervantes lahkus Hispaaniast kardinali kaaskonnas. Igal juhul oli ta 1569. aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas
eesmärk: regendi võimu vähendamine; vastuolud aadlike ja III seisuse vahel III seisus tahtis fundamentaalseadusi, et aadel määratletaks kui sõjaline seisus, keda kasutatakse välissõdades, keelustada aadliliigad, lammutada nende kindlused, eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest, generaalstaatide korrapärast kokkukutsumist; aadel nõudis õiguste laiendamist; kokku tulid 1789 Richelieu 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal, siis maailma I peaminister 1624-1642, oli ka rahanduse peakontrolör; tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal; tema reformid: · Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused uhke õukonna teke · Duell keelati, see oli kapitaalroim · Surus alla hugenottide püüdlused, tühistas Nantes`i edikti, paljud hugenotid emigreerusid · Intendandid piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale
Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: “Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama.” Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi – kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette’ile saada endale peaministri kohta. Ta pantis oma vara, tegi laene ja ostis kee ära. Kuidas aga läheneda kuningannale? Juhuslikult sattus ta seltskonnas kuulma üht noort ja ilusat daami rääkimas oma sõprussidemetest kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte’iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette’i lähedane sõbratar. Talle auahne kardinal kaelakee usaldaski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
