On inimesi, kellel käed suurest hirmust värisema hakkavad. On inimesi, kelle kehakeel annab meile mitmesuguseid märguandeid. Silma jäävad näiteks seelikusaba krudimine, kandadel kiikumine jne. Variante on palju! Publiku ees esinedes käib punastaja peast närveerimise tõttu läbi väga palju mõtteid. Tihtipeale on esimeseks küsimuseks just see, et ,,Ma loodan, et ma ei punasta," ,,Appi, ei tea, kuidas ma välja näen," ,,Mida teised minust mõtlevad," ,,Väga hirmus!" Peamiselt kardetakse olukordi, kus satutakse tähelepanu keskpunkti ja kus viimne kui üks inimene kuulab ainult teda. On ka variante, kus inimene tegelikult ei pruugi erilst sorti häbeneja olla. Punastama paneb ka avalik kiitus, tänuavaldus, õnnetunne ning enesega rahulolu. Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab
Milline on Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Tänapäevases pidevalt muutuvas maailmas on Euroopa silmitsi uute muutustega: üldise maailmapildi ja rahva areng, kliimamuutused ning kuritegevus. Need on uued muutused Euroopas 21. sajandil. Milline on aga Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Viimaste aastatega on Euroopa ja ka ülejäänud maailm palju muutunud. Eestlased on väike rahvus ja seepärast kardetakse kõike, mida võib kaotada, ja vihatakse kõike, mis juba kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab, et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki
Haridustee algab juba vägagi varakult- nimelt lasteaiat. Juba sealt saab tugeva põhja edasi minekuks kooli . Oletan et lapsed lähevad lasteaeda keskmiselt kolmeselt. Saab mängida, areneda ja tegeleda paljude lapsepõlves oluliste asjadega. Laps käib lasteaias neli aastat ja siis on see tõeline lapsepõlv läbi ja algab raske koolitee. Kõik algab niiöelda algkooliga. Siis on kõik veel lihne, saadakse esimene kaks- nutetakse ja kardetakse koju minna. Kui saadakse viis-tundub see päev mailma kõige parema ja toredamana. Kui neli klassi läbi, siis algavad tasemetööd. Kui on sooritatud edukalt siis suundutakse edasi põhikooli lõpetamise suunas. Kurb, aga tõsi, kuid enamustel lähebki sel ajal õppimise tahe kusagile kuu suunas ja head õpiharjumused kaovad. Põrutakse läbi. Aga need, kes suudavad ja ennekõike tahavad õppida, säravad teiste seal nagu taeva kõige eredamad tähed. Kuuendas jällegi tuleb
Rassismi all kannatavad ka näiteks jaapanlased ja hiinlased oma pilude silmade pärast. Puuetega inimesed Puuetega inimestesse suhtutakse ikka nö nagu "imelikesse" inimestesse. See tuleneb tavaliselt sellest, et inimesed pelgavad endast erineva välimuse, hääle ja vajadustega inimest. Mõned tööandjad ei taha midagi kuulda puuetega inimestest, kuigi paljud erivajadustega inimesed saaksid tööga sama hästi hakkama kui tavainimene ja kes teab, võibolla pareminigi. Kardetakse puuetega inimesega kaasnevaid vajadusi ja eriolukordi. Ka koolis on ju kiusamise ohvriks suurem tõenäosus sattuda teistsugusel lapsel. Näiteks kui keegi räägib imelikult, kehakuju on veidi ebaproportsionaalne või kõnnib imelikult, leidub ikka neid kes irvitavad ja halvasti ütlevad. Ka üleüldiselt on ju ühiskonnas nii, mitte vaid koolis. Näiteks lilliputte saadab alati tunnel, kus on nii halvustavaid, irvitavaid kui ka haletsevaid pilke. Sellise
Peapööritus Minestamistunne Ebreaalsustunne Hirm millegi üle (surma, hulluksminemise, kaotuse) Higistamine Värisemine Käte ja jalgade kirvendus Külmavärinad Kuumahoog Sotsiaalfoobia Ärevust esinemise ees võivad tunda kõik. See on üleüldine sotsiaalärevus. Kui aga ärevus on pidev ja väga tugev, peetakse seda juba sotsiaalfoobiaks. Näiteks püüavad foobiat pidavad inimesed täielikult esinemisest eemale hoida. Tavaliselt kardetakse seda, et tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku või naeruväärset. Vahel võib olla ka nii, et sotsiaalfoobiat põdev inimene võib karta kõiki vestlusi, mis hõlmavad võõraid inimesi. Suhtlust endast targemate olevate inimestega. Tunnused: Hirm avaliku esinemise ees. Hirm punastada avalikus kohas. Hirm avalikus kohas söömise ees Hirm avalike tualettide kasutamise ees Hirm eksamite tegemise ees Põhjus
“ Artiklit lugedes jääb mulje, et Kivisildnik on multikultuuri vastu. (http://iseseisvuspartei.ee/2015/09/18/kivisildnik-sotsialistliku- pagulasutopismi-krahh/) Inimestega manipuleeritakse meedias väga palju. Pagulaste pooldajad räägivad, et nad sisserändajad on hea ja odav tööjõud, nad teevad mustemaid töid, mida meile ei meeldi teha. Sõjapõgenike vastased inimesed levitavad jutte, kuidas nad pagulased vägistavad ja panevad toime kuritegusid. Kardetakse ka, et pagulaste tulekul suureneb terrorism. Mina arvan, et pagulasi tuleks aidata, eriti neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Loomulikult ei saa neid võtta Eestisse piiritult, arvangi, et tuleks seada piir. Teiste inimeste aitamine peaks olema inimlik tegevus ja leian, et elanikud, kes ei osale mitte kuidagi sõjas ja ei ole süüdi, ei peaks kannatma.
Dumbledore on ainus, keda Voldemort tõesti kardab. Ta armastab väga kammermuusikat ja tal on lemmikloomaks fööniks, Fawkes. Ta usaldab Harryt alati. Lord Voldemort on maailma kurjem võlur. Tema tegelik nimi on Tom Marvolo Riddle. Ta tappis Harry vanemad. Ta püüdis tappa Harryt, aga kui ta lausus tapmisneeduse, pöördus see ta enda vastu. Üksteist aastat ootas ta aega, mil taas tõusta, võimalus küll saabus, kuid see nurjati Harry Potteri poolt. Võlumaalilmas kardetakse tema nime öelda ja öeldakse "Tead-Küll-Kes". Sisututvustus Selles raamatus saab Harry teada, et ta on võlur ja läheb Sigatüükasse. Selles raamatus saab ta endale ka sõbrad Ron Weasley, Hermione Granger ja Hagrid. Harry saab endale ka öökulli Hedwig. Aasta põhiline seiklus ongi see, et Harry satub mõnede oma sõpradega ruumi, kus on Tupsu, kolmepealine koer, ning Hermione märkab, et ta seisab luugi peal. Seal on tarkade kivi, mida püütakse varastada. Miks sulle meeldis see raamat
Laenamine kui tänapäevane elustiil Elu meie ümber tundub olevat parem kui ei kunagi varem. Inimesed julgevad tarbida, vajadusel laenu võtta. Võlgu elamine ja laenamine pole iialgi varem olnud nii lihtne kui praegu. Piisab isegi sõnumist ning juba laekub raha kontole. Enamikus peredes on krediitkaart või järelmaks. Lisaks kodulaenule tahab iga kuu maksmist ka autoliising. Võib-olla ongi viimane aeg elutempot veidi pidurdada, et sellest nõiaringist välja saada ? Miks ja millest on need probleemid täpsemalt tekkinud ning milline oleks kõige optimaalsem, vahest ka produktiivsem lahend ? Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes hetk, mil algab restruktureerimine, kus on selge, et see, mida varem tehti ja mille märksõnaks oli odav tööjõud selle peal ei saa enam edasi konkureerida. Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa...
Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaaalasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi vältimine : Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on
Isegi need inimesed, kes on sõjas ellu jäänud, ei suuda enam tavaelu juurde tagasi pöörduda, sest nende psüühika on häiritud. Sellest kirjutas ka Remarque: ,,Ma kuulen igal pool hääli, nagu oleksid need mürsud või raketid. Ma ei suuda oma puhkust nautida. Kõik tundub nii imelik. On võimatu jälle tagasi olla. Tahan tagasi sõjatandrile!". Järelikult ka need, kes sõjas ellu jäid, on tegelikult kaotajad, sest nende edasine elu pole enam nauditav. Igal pool kardetakse midagi või kedagi ja ei suudeta enam tavaeluga toime tulla. Sõda rikub inimesed. Peale sõda on mõlemad pooled kannatada saanud. Sõda on igate pidi laastav: nii võitjatele kui ka kaotajatele. Tapetakse süütuid inimesi, sõjad toovad kaasa vaesuse, majanduskriisid, näljahädad ja unustamatud kõige koledamad elamused, mida ei suudaks keegi ettegi kujutada. Isegi need, kes on suutnud sellest üle olla suruvad isegi mitukümmend aastat pärast koledusi oma psaraid ja emotsioone maha.
Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis oleks selline, et põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda
ja soojemaid toone mõne naljaka või uskumatu looga laiast maailmast. See annab võimaluse pääseda korraks karmist tõest, mis toimub meie endi ümber ning naerda kellegi teise õnne või õnnetuse üle. Ajakirjanduse mõju üldsusele on minu arvates ebanormaalselt suur. Oma argipäeva elus sõltuvad inimesed nii palju sellest, mida kirjutab üks või teine ajakiri ning ajakirjanik. Näiteks enamik poliitikuid on oma ütlemistes ja tegudes tunduvalt vaguramaks jäänud, sest sisimas kardetakse rahva hukkamõistu. Just press ning meedia ongi need mõjutusvahendid, mis antiiksevalitseja kombel otsustavad, keda süüdi mõista ning keda mitte. Allasuunatud pöial tähendab kritiseerivaid artikleid ning sel viisil ka inimeste pahameelt konkreetse avaliku elu tegelase vastu. Üldsuse hukkamõist omakorda tähendab valijaskonna vähenemist, ameti- isikule järsku langust karjääriredelil. Seega omab nii press, kui ka meedia, mõju mitte ainult prominentide, kui ka tavakodanike üle
tüdrukule tänaval. Kõik on alguse saanud mõnest televisiooni kaudu kuulsaks saanud eeskuju st, keda soovitakse matkida. Lisaks öeldakse, et blondid tüdrukud meeldivad poistele rohkem kui brünetid. Kui seda kinnitab veel ka isiklik kogemus, et blondid tüdrukud saavad rohkem tähelepanu ja komplimente, siis on üsna tõenäoline, et pinnas järjekore Barbie-klooni tekkeks on olemas. Kõik tahavad ilusad välja näha! Teine oluline asi on, et massist ei tohi erineda. Erinedes kardetakse langeda halvustavate pilkude ohvriks. Parim on mitte jääda silma, muidu tembeldatakse sildid külge. Kui oled massist erinev, siis sinu ümber moodustub ringkaitse ja sind vaadatakse kui teadlase katseloomakest puuris ja mõeldakse välja, mida sinuga pihta hakata, et näha su reaktsiooni. Tsirkust ja leiba on ju vaja ja enamus paraku on need, kes peavad teise üle irvitamist, põlgust ja üleolekut normaalseks. Juba
3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole. · Väärkohtlemise tagajärjeks võib olla sassis närvikava ja enesetapp. Heaks näiteks on Viljandimaa poisi enesetapp. Küberkiusajad · Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt personaalset ja isiklikku informatsiooni ning levitavad seda. · Luuakse ka kodulehekülgi, suhtluskeskkondasid kaaslase üle naermiseks, tema
Samas oli ka ära märgitud see, vaimset vägivalda kasutavad ka õpetajad, kes sellest tihti ise arugi ei saa. Õpilased aga rääkisid, et vaimset vägivalda kasutavad rohkem tüdrukud ja et poisid eelistavad füüsilist vägivalda. Õpetajad aga arvasid, et mida suuremaks inimene kasvab, seda vähem kasutab ta füüsilist ja rohkem vaimset vägivalda. Mõlemad pooled aga olid ühel arvamusel, et vägivallale eelistatakse vastata vägivallaga, sest tihti kardetakse väljastpoolt abi paluda. Tänapäeval on noorte seas hakanud levima nii-öelda ,,kampade poliitika". Sellega aga kaasnevad probleemid. Tihti esineb kahe erineva seltskonna noorte vahel arvete klaarimisi, kus mitu poissi/tüdrukut võivad kakelda ainult sellepärast, et näiteks kahel inimesel on tekkinud erimeelsused. Selline probleemide lahendamine aga viib massikaklusteni, sest paljude suhtumine on see, et kui jamad minu sõbraga jamad ka minuga. Ma ei arva, et sõprade
Lapsel tekib teadmatus, ta ei saagi siis õieti aru mis see armastus on. See on nii vale kui sa ütled kellelegi: "Mul on palju kohustusi! Ma olen EMA või ma olen ISA!", tekib küsimus kas sa siis tegelikult ka teed midagi selleks või sa oled lihtsalt suur suu? Kolmandaks. Hirm ja valu. Miks see tekib, kui armastus on nii ilus ja lilleline? See on hirm ettearvamatuse ja tundmatu ees. Kindlasti ka ebakindlus. Hirm tekib muutuste ees. Kardetakse vana(mälestus, illusioon) maha jätta uue nimel. Kindlasti ka valulik on egost loobumine. Aa ja veel enesetapp ei ole mingi armastuse väljendamine see on lihtsalt vale, oma ego upitamine jällegi, nagu ma juba mainisin inimest ei saa omada ta ei ole mingi ese. Ma ütleks, et Armastusel on kolm mõõdet: esimene loomalik, Iha, füsioloogilne.
vahendusel. Tuleb tõdeda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord väiksem tähtsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus õitses, vallutas internetimeediat kollane laine. Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks läks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui väga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku pärast, tuleb rõhuda tõsistematele teemadele. Õnneks on meedia rahva soove ning vajadusi tähele pannud ja pakub üha enam väärtuslikke ja tõsiseid artikleid. Võib väita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll täita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu küsimustega, lõpetades kannatanute järjekindla kajastamisega. Selle kaudu mõjutati avalikku arvamust, mile tagajärjel minister tagasi
Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi lahendamine. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on
otsis ta ilu." Selleks, et inimene astuks vastu ühiskonna normidele pole vaja muud, kui deemonlikku kirge. Hingesoovi millegi suurema ja üllama saavutamiseks. Millegi suurema, kui seda lubavad ühiskonnanormid. Miks ei ilmne kirg kõigis inimestes ja kas poleks selle ilmnemata jätmine hoopis targem tegu? Professor Irvin Yalom on öelnud, et teisitimõtlejal on kolm võimalust. Alistuda, mängida kaasa või hakata vastu. Alistumisel otsustatakse hinge palved vaigistada, kuna kardetakse ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid. Stricklandi naine on ideaalseks näiteks. Ta ei suutnud oma meest vabaks lasta, kuna tal oli hirm hukkamõistu ees, mis mehe poolt hüljatud naistele tavapäraselt osaks sai. Ei hoolinud ta sellest, et nende suhe polnud hingestatud, vaid tegu oli vaid pealiskaudse komejandiga.
Merehädaline oli väike inimene kõikide nende hiiglaste vahel. Mehe ja naise vahelises armastuses midagi muuta tundus olevat niisama utoopiline kui mägede liigutamine. Probleemi lahendamine armastuses oli nagu riski peale minemine- kas suudad lahenduse leida või muudad olukorra hoopis halvemaks. Võibolla ta oleks suutnud panna armastuse enda kasuks töötama nii, et see teda ei hävitaks. Novellis ,,Maailma lõpus" kartis mees minna riski peale nagu kardetakse ka päriselus. Vaid tugevad ja julged võtavad vastu kutse duellile ohtlike ja tapvate olukordadega. Nii on ka riskimängus, ärimaailmas. Riskides kas võidad või kaotad. Võimalus meelepärast saavutada on igatahes kordi suurem kui lihtsalt põgeneda. Hirmu peetakse nõrkuseks ning nõrkust tänapäeva ühiskonnas ei sallita. Austatakse neid, kes on riskialtid, sest nad on võimelised muutma midagi kõigi heaoluks. Põgenemine pole lahendus
Millegi tegemata jätmine, samal ajal teades, et just iseendal oli võim seda õigesti teha, jääb inimest sisemiselt sööma. On väga tavaline, et kahetsetakse oma varasemate tegude üle, arvatakse, et kui nad oleksid veel midagi teinud, et siis oleks kõik praegu korras ja parem. Parem on kohe kui selleks võimalus on oma hirmudega silmitsi seista. Palju mõjutab inimesi rahva arvamus. Hamletki pidi hullu mängima, et oma tegeliku plaani varjata. Miskipärast kardetakse, et see on hullem kui see probleem ise. Hamlet suutis jääda iseendaks ja see oligi tema võit. Paljud inimesed seda ei suuda, vaid minnakse üldise massiga kaasa. See ei anna inimesele rahuldust, sest ta ei saa enda mõtteid avaldada ja oma tahtmise järgi elada. Järelikult võib olemine tähendada ka seda, kuidas otsustad oma elu elada: kas nii kuidas endal parem on, arvestamata teiste halvakspanu, või alluda kogukonna põhimõtetele.
Kõik sõimavad kõiki ja rahvustunne kaob. Tahetake leida parem elu, kõrgem palk ja miski ei motiveeri jääma. Mõnel rahval ei olegi kedagi, kes juhiks ja nad kaovad. See on lühidalt ja mustalt öeldud, kuid keskne mõte on olemas. Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda.
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritaks...
fikseerinud enda arengu põhisihi. Tehakse huvitavat ja tasuvat tööd, piisav võim, autoriteet ja vastutus. Kui etapi lõpus ollakse saavutatuga rahul, siis jätkatakse uhkustundega, rahulolematuse korral võidakse langeda nn. keskeakriisi. Karjäärikulminatsioon, osadel inimestel taandumine Karjääri hiline etapp (51-65 aastased) inimene on saavutanud töös oma maksimumi, püüab säilitada olemasolevat positsiooni ning kindlustada tulevikku. Kardetakse kaotada saavutatud taset ja sotsiaalset heaolu. Aktsepteeritakse karjääri lõppemist ning tehakse elust kokkuvõtteid. Rahulolevad inimesed pühenduvad oma hobidele ja tegelevad isendaga. Karjääriplatoo Karjääriplatoo on karjääri punkt, kust edutamine on vähetõenäoline. Karjääriplatoo liigidStruktuurne platoo tuleneb organisatsiooni olemusest (suurus, ametikohtade arv, töötajate vanus jne), edutamisega edasise edutamise võimalused pidevalt vähenevad
Millest sõltub meeskonna tulemuslikkus? Koostaja:Kätlin Kuusk Et inimesed leiaksid põhjust töötada meeskonnas, on vaja, et neil oleks ühine eesmärk ja identiteeditunne MEESKONNA TULEMUSLIKUS Eelduseks on soov koos eesmärgini jõuda ning hoida seejuures häid omavahelisi suhteid. Tulemuste saavutamiseks on olulised usaldus, üksteise panuse väärtustamine ja tõhus tegutsemine. Head koostöömeeskonda iseloomustavad vastastikune usaldus rühma liikmete vahel, kes usuvad, et kuuluvad ainulaadsesse ja väärtuslikku meeskonda ning et tegutsevad koos tulemuslikumalt kui üksinda. MEESKOND, KUI AKTIIVSETE INIMESTE GRUPP, MILLE liikmetel on ühised eesmärgid liikmete vahel on harmooniline koostöö liikmed tunnevad tööst rõõmu liikmed saavutavad väljapaistvaid tulemusi kõik liikmed vastutavad. BELBINI MEESKONNAROLLID Võimaluste Juht/ Kujundaja otsija Koordineer...
lihtsamaks. (114) Tehnoloogia on lihtsalt vahend, sellega saab edastada nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid uudiseid. Interneti ülesehituse tõttu sobib see teiseks nimetatud rakenduseks isegi paremini kui esimeseks, kuna informatsiooni on võimalik levitada anonüümselt, stsenseerida aga praktiliselt võimatu. Mehhikos kestab verine võitlus narkootikumide vastu juba aastaid, kuid peavoolu ajakirjandus on selle kajastamisest sisuliselt loobunud kardetakse oma elu või töökoha pärast. Samas aga dokumenteerib Narkoblogi nimetu autor ühesuguse jõhkra detailsusega nii kuritegelike jõudude tegevust kui ka politsei äärmuslikke meetmeid. Kuigi mitmed tema allikad on tabatud ja tapetud, pole autori enda isikut õnnestunud paljastada, kuna ta peidab ennast tehniliste vahendite abil interneti kasutajate halli, näotusse massi. Sarnast funktsiooni täidab maailmapoliitikas Wikileaks, mis avaldab riikide ja suurfirmade salajasi dokumente
arvates IT on kurjasti kasutatav ja see, et kusagile endast märgi maha jätad, maksab sulle tulevikus halvasti kätte. Üha enam IT arenguga muututakse ettevaatlikumaks. Täpselt niisamuti IT arenguga tuleb üha enam ette küberrünnakuid. Tegelikkus on see, et me ei tohiks küberrünnakutesse suhtuda negatiivselt. Kui küberrünnak toimub, siis see on vaid kasulik, see näitab ära süsteemis olevad nõrgad kohad ja seda enam osatakse ja suudetakse parandada tekkinud vead. Täpselt nii nagu kardetakse seda, et privaatsus võetakse ära, samamoodi kardetakse seda, et hakatakse illegaalselt muusikat ja raamatuid ja muid faile alla laadima ja majanduslikult võttes tähendab see kahju nendele ettevõtetele, kellede pärusmaaks on turustamine, kirjastamine ja reklaamid. Aga täpselt pooleks jagunevad ka inimesed, kes leiavad et arvutid muudavad meie elu lihtsamaks. Kõik need probleemid mõjutavad ka Eesti riigi väljavaateid. Kui täpselt selliste negatiivsete
1. 18. märts: Veeprobleemid:, , ,.. magevee puudus Maailmas on palju täheldatud põhjaveevarude ületarbimist. Seda eriti paljudes Hiina osades, Indias, Mehhikos, Tais, Põhja-Aafrikas ja mitmetes USA osades. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee
--> muutub seal uhkeks --> ei tule enam koju ; Maia surm rasedana ; Jürka tahab, et Maia maetaks surnuaiale ja ta pääseks taevasse XIV - lk.169 - Kusta vannub noorele Antsule Maia pärast kättemaksu ; Antsu ja õpetaja jutuajamine --> õpetaja mõtisklused XV - lk.182 - Ants laseb Põrgupõhjale uued hooned ehitada --> uued inimesed ; allesjäänud kaksikvend Joosu sureb ; noor Ants välismaalt tagasi --> upub (Kusta) ; noore Antsu hauda kardetakse XVI - lk.194 - Juula tervis halb --> õpetaja juures ; Kusta ülestunnistus emale XVII - lk.203 - Juula surm ; Jürka ja tütar Riia suhted soojenevad XVIII - lk.212 - Jürka jutuajamine naabrimees Peetriga ; Ants tahab Malle Põrgupõhjale perenaiseks sokutada --> Mall tulebki Põrgupõhjale ; (kes kellega magab) XIX - lk.222 - Jürka viskab Malle välja ; Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt ära saada ; Riia valetab isale (naabrinaine) ;
"Mis kaasaja noorte suhetes on lubatud ja mis mitte, kus on armukadeduse piir?" Tänapäeva elu on muutunud vägagi palju võrreldes sellega mis oli paar sajandit tagasi. Inimesed ei tohtinud enne abiellumist isegi mõelda mingisugustele intiimsematele suhetele ning lahutamine oli täielikult tabu teema. Kuid praegu kolivad inimesed kokku väga varakult, abielluvad või elavad vabaabielus ja keegi ei pane pahaks. Väga ruttu kihutatakse suhetesse,sest kardetakse olla üksinda kuna ühiskond on muutunud selliseks,et kõigil nagu peabki olema keegi kõrval ja see mõjub ka teismelistele. Üha enam ja enam näeme noori tüdrukuid vanemate poiste käevangus ja ega ei saa enam midagi öelda,sest puberteet tuleb tõesti varem peale kui omalajal. Kuid kõik see toob liialt pingeid. Öeldakse,et kui armastus peale tuleb siis ei ole aega enam teistele sinna kaasneb ka kool. Paraku on noorte umbes 13-15 aastaste suhted midagi muud
kuulsaks saanud. See inspireerib noori õppima ja oma oskusi arendama, lootes saada tuntuks. Samuti toob see tähelepanu ka riigile, kust sportlane on tulnud ning ka turistide huvi võib kasvada. Näite võib tuua ka sumomaadleja Barutost, kes on ka väljaspool Eestit tuntud nind on paljude väikeste sumokate eeskujuks. Mainimata ei saa jätta ka negatiivseid tagajärgi lähteriigile. Esimene, mida kindlasti kõige rohkem kardetakse ja millest räägitakse, on "ajude väljavool". Oskustega töölised lähevad oma koduriigist välja, et rohkem teenida või kogemusi saada ning tagasi tullakse tihti alles pensionieas või ei naasta üldse. Ka mul on paar tuttavat, kes läksid Ahvenamaale lapsehoidjateks, kuid kumbki pole siiani tagasi tulnud ning üks neist ütles kindalt, et Eestisse tagasi ei tule ta enam mitte mingil juhul - seal on palju parem elu.
Keegi ei anna garantiid, et tänaseid püüdlikuse ja heatahtlikuse vilju saab homme lõigata, aga meie oma suhtumine kujundab siiski suuremalt jaolt meid ümbritsevat. Aga on palju asju, mille üle puudub inimestel kontroll. Seepärast pole mõtet muretseda ette juba homsete probleemide üle. Nii kaotab tänane oma tervikliku väärtuse. Olevik on kõikvõimas. Nii palju on võimalik korda saata, kui ainult tahta. Vahest takistab inimest hirm homse päeva ees, mis röövib ta seiklusjanu. Kardetakse asju kokku pakkida ja Indiasse elama minna, sest seal ei oota ees ei kedagi ega midagi ja tagasi tulles ollakse ilma ka tööst ja enne lahkumist ära müüdud elukohast. Kui me vaid mõttega juba homses elama ei peaks! Nii palju saaks korda saata, kasutades uljalt iga sekundit päevast. Nagu ütleb ladinakeelne väljend carpe diem! Selleks, et homme meenutades võiks rahul rahul olla tänase päevaga, peab paika panema oma
põgenes. Nii nagu juhtub paljudega. Paradiisi armastus tundus talle liiga kohutav, see oleks nagu nõudnud liiga palju: kõike tervet ja elu surmatunnini välja. Ta kartis, et talle endale ei jää midagi. Tegelikult ei peagi jääma, meil on kõik juba olemas, aga ikkagi jääb hirm. Hirm jääda ilma, jääda hiljaks, jääda kõrvale. Kartus, et elu läheb mööda. Siis ta läkski. Tänapäeval purunevad paljud abielud ja pered samadel põhjustel. Kardetakse, et ehk on siin elus miskit paremat. Ei märgata, et parim on juba kõrval, et armastus on loodud lõpuni kestma. Reaalsus ja tõde saavad ilmsiks siis, kui on juba liiga hilja. Paradiis õpetas veel, et tegelikult on inimeste kokkusaamine ja elu lihtne. Me oleme ta ilmaasjata kole keeruliseks teinud. Kui sa oskad armastada ennast ja oma osa, siis on sul kõik, ja kui ei, siis mitte midagi. Vanad Paradiisi inimesed olid kannatlikud ning elu mida me praegu peame raskeks, ei olnud neile raske
levivatesse haigustesse. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud. 50% enneaegseid sünnitusi ja vastsündinute alakaalulisusest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal. Miks siiski hakatakse suitsetama? Sellel on palju põhjusi: uudishimu, püüd näida täiskasvanuna, eakaaslaste mõju (ei taheta olla teistest "kehvem", kardetakse pilkamist), mitmesugused eluprobleemid ja ebakindlus, mida loodetakse sigareti järele haaramisega ületada. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamiskahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult
H. de Balzac ,,Isa Goriot" Armastus on tunne, mida läbi sajandite on üritanud sõnades väljendada väga paljud inimesed. Paljud saavad maha osava lausega, kuid ikkagi jääb mulje, et nii üheselt ei saa seda väljendada. Igaüks peab enda tundeid ise välja näitama, kuid ometi kardavad paljud seda teha. Tihtipeale ei taheta seda teha, sest kardetakse teiste arvamust. Ja samas ei mõelda, kas sellisel kartusel võivad ka olla mingid tagajärjed. Iga asi toob endaga ju midagi kaasa. Inimesed on väga erinevad: leidub neid, kel pole enda väljendamisega kunagi mingeid raskusi ja samas on palju teisi, kes aga lihtsalt seda ei suuda teha. Neil oleks vaja veidi suunamist, kuidas ikkagi armastusest kõnelda. Paljudele inimestele läheb millegi pärast väga korda see, mida teised neist arvavad ning ei mõelda
ei osanud ta arvatavasti uskuda, et natukene rohkem kui sada aastat hiljem, mitmete arendamise ja loomise protsesside tõttu, on arvutite tähtsus inimelus asendamatu ning elu ilma tuhandeid võimalusi pakkuvate programmideta kujutamatu. Lovelace tahtis luua midagi, mis viiks ühiskonna edasi. Tal õnnestus see. Vaevalt ta oskas arvata, et arvuti programmeerimine, millele tema aluse pani, võib kujutada tulevikus ohtu ühiskonnale. Küberrünnakud on tänapäeval üha enam sagedasemad. Kardetakse, et kolmas maailmasõda puhkeb just tänu meie arenenud tehnoloogiale. Ainsat seletust põhjusele, et miks kellelgi on vaja kaevuda sügavasse ja täpsesse tehnoloogiasse sellepärast, et purustada, ei ole. Kas tõesti lisaks sellele, et lammutada on lihtsam, pakub see ka naudingut? Inimene, kes juhib ühiskonna tahtlikult halba, omab tõenäoliselt nulltolerantset ja egoistlikku hinge. Viha ja kadedus lisavad veel õli tulle. Tavaliselt inimene ei oska olla rahul, ta leiab
saada, unustades sellega enese loomupärasuse. · Sotsiaalne pärssimine/hõlbustamine. Bella vanemad on lahku läinud ning elab koos isa Charliega, kellel pole sugugi lihtne oma teismelist tütart rasketes olukordades taluda. Charlie on politseist ja sealt vaadatakse viltu kõigi ebaloomulike sündmuste peale, mis aset leiavad ning seda tänu neile, kellega Bella läbi käib. Samuti on ka teistel kooliõpilastel tekkinud omad arusaamad ,,kahvanägudest", nad on rikkad, neid kardetakse, nad oleksid justkui eraldi iseseisvast seisusest. Kõrgem klass või midagi taolist. Kõige selle sisse ja vahele jääb jällegi Bella, kellel on läbi suure armastuse raske otsust teha kummale poole kalduda, kas olla rohkem tavaline või ebatavaline.
Kuid omariikluse säilimine vajab meie kõigi kaitset ja hoolt. Selles osas ei erine Eesti teistest riikidest. Maailma suurriigid on loonud läbi aegade erinevaid organisatsioone, millega liitudes võtttis Eesti endale kohustusi, aga samas näitas üles ka vastutustunnet ja nendib fakti, et globaliseerumise vastu ei saa. Arvan, et Eesti arengut pidurdab see, et Eesti kardab väga oma rahvuse ja kultuuri kadumise pärast. Kardetakse, et rahvuste segunemine saab eestlaste kultuurile saatuslikuks, kuid tegelikult võib see tõsta eestlase konkurentsivõimekust ja seeläbi parandada ja ühtlustada globaliseeruvas maailmas koht Eestile. Ajaloost võib tuua teisigi näiteid varasemast ajast, kus keel ja kultuur on segunenud põlisrahvaste keele ja kultuuriga ja lõpuks algne üldse kaob. Kuid kas see kõik mõjutab ka inimeste heaolu? Samasugust poleemikat võiks tekitada oma rahvusvaluuta kaotamine ühisraha vastu
selle teose kaudu, kuid oma sõnavabadust kasutades oleks pidanud mõtlema ka tagajärgedele. Simon Lee on öelnud järgmist: "Sõnavabadus ei ole vaba. See on kulukas. Hooletu kõne, nagu öeldakse, maksab elusid." Rushdie sõnavabaduse hinnaks oli tõepoolest paljude inimeste elu. Teose autorit ja tõlkijaid pussitati ning samuti ka meeleavaldustel hukkus paarkümmend inimest. 2 Demokraatlikes riikides oleks mõeldamatu loobuda oma seisukohtade avaldamise õigusest üksnes sellepärast, et kardetakse vägivalda või koguni surma seeõttu, et need võivad pahandada kedagi teist. 1 Ootuse? 2 Ning peale selle hukkus ka teose tagajärjel tekkinud meeleavaldustel paarkümmend inimest. Teatud isikute sõnavabaduse piiramine on raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu. Eelkõige on nendeks isikuteks ajakirjanikud. Meedia ülesanne on levitada informatsiooni, võttes sellega vastutuse oma sõnade ja loomingu eest ning kohustuse järgida sõnavabaduse eetilisi piire. 1997
Eestis eelistatakse jätkata koputamise traditsiooni, mispärast väldivad paljud võrgus kommenteerimist, sest pole mõtet vaielda anonüümsete vastaste labasustega. On ka paradoksaalne, et paljud anonüümsed kommenteerijad on agarad avalikustamise nõudjad. Sellele on ka tähelepanu juhitud, aga asjatult Eesti Päevalehe katse seda praktiseerida luhtus, sest ainult väike ringkond julges ja julgeb veelgi kommenteerida artikleid oma nime all. Kardetakse vist, et ebameeldiv avameelsus võib mõjuda kahjulikult. Võib-olla häbenevad mõned siiski oma rumalustele külge panna nimesilti? Neile mõtisklustele võib panna punkti ühe Albert Einsteini mõtteteraga: "Ainult kaks asja on lõpmatud: universum ja inimlik rumalus, ning esimese suhtes ei ole ma päris kindel!"
Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist. Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage. Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides. Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks
Isegi kui mul aeg- ajalt on sellised meeleolud, siis mul on targematki teha. Et on selge mida on vaja elus peale hakata ja selline alamtooni kuulamine oma olemus ei olegi tähtis. (tüüpiline vastus). Küsimus on selles kas ekstensialistid eiravad neid küsimusi või neil selliseid küsimusi tegelikult ei ole ja filosoofid piinavad end probleemidega mille nad on enda jaoks ise välja mõelnud ja ise loonud. Ma arvan, et igal inimesel on meeleolud kuid neid eiratakse, kardetakse enda sisse vaadata ja siis tuuakse vabandus, et on paremadki teha.
arengut. Et inimühiskonna käsutuses on niivõrd võimsad vahendid looduse tegevusse sekkuda, siis loomulikult lasub meil ka vastutus võimalike tagajärgede eest. Taas kerkib väga teravalt keskkonnaeetikas oluline inimkeskesuse probleem: teavet kogutakse küll kogu elusloodusest, kuid seda rakendatakse eelkõige vaid inimühiskonna kasuks. Mis on loomulik ? Üks olulisi teemasid on geneetiliselt muundatud organismide ja kloonimise teema. Ühelt poolt kardetakse ennustamatuid mõjusid ja kuritarvitusi, teiselt poolt ahvatlevad paljude probleemide lahendused meditsiinis, toiduainete hankimisel jm. Eestis tegeldakse bioeetikaga Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning eetikakeskuses, samuti on Eestis mitu spetsiifilisemat eetikakomiteed: ühed hindavad teaduslike inimuuringute eetilist külge , teised otsivad vastuseid arstitöös ilmnevatele eetikaküsimustele. The end
146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alkaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent selline seaduslikuse hoidmine ilma majandusideloogia keskse programmita ei ole kerge. Ho Chi Minh'i mausoleum Hanois Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn. võimu parteiks. Ometigi ollakse ka reformi vastu, sest kardetakse, et kolhooside ja riigiettevõtete kaotamisega libiseb käest otsustav võimuhoob. Välispoliitika Vietnamis Majanduse liberaliseerimine on USA ja Vietnami suhteid parandanud. 1993.aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995.a keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud tööjõu riiki meelitamisel (näiteks Soome ja Rootsi pakuvad sinna suunduvatele eestlastele tasuta keeleõpet)....
kuulsaks saanud. See inspireerib noori õppima ja oma oskusi arendama, lootes saada tuntuks. Samuti toob see tähelepanu ka riigile, kust sportlane on tulnud ning ka turistide huvi võib kasvada. Näite võib tuua ka sumomaadleja Barutost, kes on ka väljaspool Eestit tuntud nind on paljude väikeste sumokate eeskujuks. Mainimata ei saa jätta ka negatiivseid tagajärgi lähteriigile. Esimene, mida kindlasti kõige rohkem kardetakse ja millest räägitakse, on "ajude väljavool". Oskustega töölised lähevad oma koduriigist välja, et rohkem teenida või kogemusi saada ning tagasi tullakse tihti alles pensionieas või ei naasta üldse. Ka mul on paar tuttavat, kes läksid Ahvenamaale lapsehoidjateks, kuid kumbki pole siiani tagasi tulnud ning üks neist ütles kindalt, et Eestisse tagasi ei tule ta enam mitte mingil juhul - seal on palju parem elu.
Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt
Jünger toetajad, keda Jumal endale kogus. Apostel juudid, kelle Jeesus Kristus läkitas, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma. Protestantism roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile aimu, mille Kristus on ära teeninud. Loodususund Lunastusõpetus - Kogudus - Iseloomulikud tunnused kardetakse surnuid, surnu nimesid enam ei kasutata ja sarnased sõnad unustatakse ja mõeldakse nende asemel uued. Et surnu ei hakkaks kodukäijaks, siis purustatakse ta jalaluud vms ja maetakse maa alla ja tähistatakse koht ära, et seda vältida saaks. Usutakse vaimolenditesse. Peasuunad - Pühakiri pole. Antakse suuliselt edasi põhitõdesid. Rajaja - pole Pühad paigad - hiis Iseloomulikud riitused sünd, täiskasvanuks saamine, abielu, surm. Hinduism
uhkeldamas käia. Raha ja armastuse kooslus võib tekitada aga ka hoopis teistsuguse inimsuhete kujunemise. Kui mõned rikkad inimesed tunnevad tänu rahale võimu, siis teised võivad hakata tundma ennast väiksena. Tihti võib paksu rahakotiga inimene muutuda arglikuks ning inimestest eemale tõmbuda. Ka tema sooviks leida armastust, kuid kardab, et teised suhtlevad temaga vaid raha pärast. Seetõttu ei julgetagi end kellegagi siduda, sest kardetakse lihtsalt haiget saada. Raha mõjutab päris palju suhtumist kaasinimestesse. Näiteks, kui inimene on rikas, võib ta muutuda tähtsaks ja upsakaks. Ta tunneb, et kuulub kõrgemasse klassi, ja peab teisi, mitte nii jõukaid, mingil määral oma alamaks. Muidugi hakatakse rahaga uhkustama, miks nad peaksidki oma rikkust varjama. Jällegi tulevad mängu kallid autod, uhked majad, luksuslikud puhkusereisid. Samas võibki vaesemal inimesel tekkida mingil määral alaväärsuskompleks.
Ühte lillekest võid mitu tundi vaadata. Aga vaat ühte tüüpi ei võinud vaadata, siis kisub bad trip'i poole. Muidu nägi üsna korralik välja. Oma tegudega avaldas ta seda, mida olin tundnud alles hiljem. Millegi muu peale ta ei mõelnud, kui oma kaifi peale (Sõukand 1997). Mõned kogemuslood on negatiivse iseloomuga, kuid nende eesmärk ei ole enamasti taunida narkokasutamist kui sellist, vaid pigem õpetada vältima konkreetset narkootikumi. 22-a neiu: LSD-d eriti ei tarvitata. Teda kardetakse, sest peale tarvitamist võivad hallutsinatsioonid hiljem uuesti tagasi tulla. Mul on vist peale LSD tarvitamist pidevalt niisugune tunne (viipab naerdes käega). LSD-l on ka hästi kahjulikke mõjusid. Rohkem pannakse ikka A-triipu. Kõrgem seltskond kasutab kokaiini (Sõukand 1997). 20-a noormees: See [tareem] on selline aine, mille kõige suurem kaif on see, kui saad selle toime alt välja. Siis on selline tunne, et millise raske asja olen läbinud. Seda tarvitataksegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
