CH3 CH3 CH3 CH3 CH3 metüülbenseen 1,2 dimetüülbenseen 1,4 dimetüülbenseen Keemilistelt omadustelt sarnanevad nad benseeniga. Bensen on vastupidav oksüdeerijate toimele, tema alküülhomoloogide süsivesinikradikaal oksüdeerub aga kergesti. Karbonüülühendid Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma CO = / Karbonüülrühm on funktsionaalrühm, teda nimetatakse ka oksorühmaks. ALDEHÜÜDID ühendid, mille molekulides karbonüülrühm on seotud süsivesinikradikaali ja vesiniku aatomiga (aldehüüdrühma CHO sisaldavad ained). R CHO...
c) Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid -Sisaldavad benseenituuma 2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R alküülrühm Ar arüülrühm 1. Halogeeniühendid R Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2. Alkoholid R OH (hüdroksüülrühm) 3. Fenoolid Ar OH (hüdroksüülrühm) 4. Eetrid R O R` (Alkoksürühm) 5. Karbonüülühendid (karbonüülrühm) a) Aldehüüdid) R CHO (aldehüüdrühm) b) Ketoonid R CO -R´( Ketorühm) 6. Karboksüülhapped RCOOH (karboksüülrühm) 7. Estrid R COO R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8. Amiinid R NH2 (aminorühm) 9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm)...
Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud Rasunäärmed hoiavad naha vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase väljastpoolt niiskust) Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad) KOSMEETILISES KEEMIAS KASUTATAVAD AINEID: Palju kasut looduslike aineid, mis on sarnased nendega, mida organism ise toodab või omastab Põhilised lähteained on alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid , karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud 1. RASVA-JA ÕLITAOLISED AINED Vedelad, poolvedelad ja tahked Parafiinõli, mäevaha, vaseliin kasut nahka puhastavate kreemide koostises Kuna nad on suure hüdrofoobsusega, siis ei imbu nad hästi nahka Nahka imbuvad taimsed õlid ja klütserooli estrid Kuna looduslikud õlid sisaldavad küllastamata rasvahapetejääke, siis õhu käes nad rääsuvad...
KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool...
5)Viimane soovitus on lihtne: kasutage kodus kummikindaid! 4.Kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid , karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained Siia kuuluvad mitmesugused alkaanide segud, mis on mineraalse päritoluga, odavad ja keemiliselt püsivad. · vedelad · poolvedelad · tahked Näiteks parafiinõli, vaseliini, mäevaha ja parafiini kasutatakse nahka puhastavate kreemide valmistamiseks...
Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid . Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta-...
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid , karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained...
AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
7 KOKKUVÕTTEKS................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Karboksüülhapped on kõige tuntumad orgaanilised happed. Karboksüülhapele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Orgaaniliste hapnikuühenditekoostisse kuulub süsiniku ja vesiniku kõrval veel elemendina hapnik. Tähtsamad karbonüülühendid on aldehüüdid ja ketoonid. Nende molekulise sisalduv karbonüülrühm koosneb kaksiksidemega seotud süsiniku ja hapniku aatomist. 3 1.KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhappe on mis sisaldavad funktsionaalse rühma karboksüülrühma - COOH. Ühe hapniku aatomi lisamisel etanaali funktsionaalsele rühma saame näiteks etaanhappe ehk äädikhappe. Nimetus karboksüülrühm on tuletatud karbonüül- ja hüdroksüülrühma nimetusest....
Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid , karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud inimese keha välispinna (nahk, juuksed, näo- ja...
Autooksüdatsiooni kiirust mõjutab küllastumata rasvhappe asukoht triatsüülglütserooli molekulis. Autooksüdatsiooni esmased produktid on monovesinikperoksiidid (lõhnata ja maitseta) nign sekundaarsed produktid on lõhna-aktiivsed karbonüülühendid , maloon dialdehüüd ning alkaanid ja alkeenid. b) Lipoksügenaas katalüüs katalüüsib mõnete küllastumata rasvhapete autooksüdatsiooni vastavaks monovesinikperoksiidiks. Iseloomulikud jooned on substraadi spetiifilisus, perooksüdatsiooni selektiivsus, optimaalse pH olemasolu, vastuvõtlikkus kuumtöötlemisele. Reaktsiooni kiirus on suur vahemikus 0C-20C. Vesinikperoksiidi ja valgu koostoimed: 1) Vesinikperoksiidid lagunevad ning reageerivad....
Aroomiühendid Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised...
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alküüni liitumine vesinikhalogeenidega toimub Markovnikoni reegli kohaselt. d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Erinevalt alkeenidest tekivad alküünide liitumisel veega mitte alkoholid, vaid karbonüülühendid (aldehüüdid ja ketoonid). Näiteks etüünist tekib etanaal ja propüünist tekib propanoon. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 20 e) Polümerisatsioon Alküünide ahelpolümeerid on ebapüsivad. Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) . Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool...
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
küllastumata süsivesinikud e alkeenid (CnH2n) ja alküünid (CnH2n-2) c. Aromaatsed süsivesinikud e areenid (sisaldavad benseenituuma) 2. funktsionaalrühmi sisaldavad ained a. halogeeniühendid, R-Hal b. Alkoholid, R-OH c. Eetrid, R-O-R d. Karboksüülhapped, R-COOH e. Estrid, R-COO-R f. Amiinid, R-NH2 g. Amiidid, R-CO-NH2 h. Nitroühendid, R-NO2 (CH CH NO -nitroetaan) 3 2 2 i. Karbonüülühendid : - aldehüüdid, R-CHO - ketoonid, R-CO-R 3. RÜHM 4. L 5. TÄ 6. NÄIDE 7. Märkus Õ HIS P P 8. Alkaanid 9. - 10. R- 11. parafiin - C-ahel koosn 4eedrilistest C a - Hüdrofoobsed...
ALKOHOLID R-OH hüdroksüülrühm süsivesiniku radikaal NB! Mitte segi ajada aluste koostises oleva hüdroksiidrühmaga! (NaOH = hüdroksiid) OH-rühm on alkoholide funktsionaalne rühm, mis määrab nende põhilised omadused. Alkoholide koostises võib olla üks OH-rühm, neid nimetatakse ühehüdroksüülseteks ning nende nimetuse lõpp on ool. Kui alkoholi molekulis on 2 või 3 OH-rühma, on tegemist vastavalt kahe- või kolmehüdroksüülsete alkoholidega. Nende nimetuse lõpus on diool või triool. Alkoholide nimetused: H | CH 4 metaan H C O H ehk CH 3 OH ehk metanool ehk puupiiritus H H H CH 3 - CH 3 etaan HCCOH ehk CH 3 CH 2 OH ehk etanool ehk puupiiritus H H CH 3 - CH 2 - CH 3 CH 3 CH 2 CH 2 OH propaan-1-ool CH 3 CH CH 3 ehk CH 3 CH(OH)CH 3 prop...
KTkarbonüülühendidaldehüüdid ja ketoonid,karboksüülhapped ja aminohapped,nende valemite koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrvek...
Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia...