Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud. Mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed , merisiilikud ja karbid, kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad (pildil). Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed. Ajastu teisel poolel
· Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast · 20-21 sajandil leiti koobas, kus olid karbid, milles olid augud. Ja nendest karpidest tehtud ehted on kunstis vanimad. · Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud. · Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud. · Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist. Homon kultuur 30000- 2000 eKr. Kuid keraamika häda on see et ta puruneb kergesti 3. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamias areneb välja esimene kunsti liik. · Kuskil 4000 aastat eKr jõuab Mesopotaamia aladele esimene rahvas nimega sumerid
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...
9.5. Taimed 1 Mis on soolakutaimed? 2 Soolakutaimedele iseloomulikud omadused. 3 Nimeta soolakutaimi. 4 Kirjelda vareskaera 5 Kirjelda merikapsast 6 Kirjelda rohevetikaid meres 7 Kirjelda pruunvetikaid meres 8 Kirjelda punavetikaid meres 9.5. Selgrootud loomad 1 Nimeta selgrootuid loomi Läänemeres 2 Kirjelda kirpvähilisi. 3 Kirjelda merikilki 4 Kirjelda meriristi 5 Millised karbiliigid elavad Läänemeres 6 Mida söövad karbid? Kes on nende vaenlased? 7 Kirjelda meriristi 8 Kirjelda söödavat rannakarpi 9.5. Selgroogsed loomad 1 Nimeta kalu, kes elavad länemeres 2 Kirjelda räime 3 Kirjelda lesta 4 Kes on läbirändelinnud? 5 Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest. 6 Kirjelda kühmnokk-luike 7 Kirjelda naerukajakat 8 Nimeta peamised Läänemere imetajad 9 Kirjelda mügrit 10 Kirjelda viigerhüljest 11 Kirjelda hallhüljest
riigis Olulisel kohal on ka rahvamuusika Meedia Ajakirjandus: El National,Ultimas Noticias, El Universal, El Mundo Televisioon: Venezolana de Television, Televen, Venevision,Globovision Raadio: Radio Nacional de Venezuela Rahvustoidud Enamik roogadest on praetud mais,pannkoogid,leib. Lihatoodetest on traditsiooniliselt praetud või grillitud veiseja kanaliha ning kala(forell,riffahven,papagoikalad) karbid. Kõige levinum kuumadest jookidest on kohv Mahlad ja piimakokteilid on igapäevased joogid Arepa Pabellon Criollo Venezuela vaatamisväärsused La Restinga rahvuspark Canaima rahvuspark Los Roques Merida Margarita La Gran Sabana Fakte Meeste keskmine eluiga on 71.a ja naistel 77.a Enamus elanikest on katoliiklased
Gustav Adolfi Gümnaasium Lahemaa rahvuspark Referaat Nimi: Johanna Berit Sild Klass: 8.c Juhendaja: Helina Reino/Tiina Naissoo 2011 Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html ...
õnneks varemetest väljapääsu ja jooksid ruttu Eva-Lotta pööningu poole, kuid mehed kaasa arvatud Einar sõitsid autoga just ära. Politseinikud olid kalle kodus ja otsisid Kallet, et temalt juveeli röövijate kohta pärida. Nad ootasid Kallet tema kodus ja kui ta tuli andis ta kohe politseile märku, et juveeli röövlid sõitsid just siit lähedalt ära. Autot hakati tagaajama ja saadi kurjategijad kätte kui karpi vaadati siis ei olnud seal juveelid vaid laste asjad. Karbid olid ühesugused ja selle pärast olid ka need neil arvatavasti sassi läinud. Nüüd oli aeg punasteroosidega sõdimine hakata aegavahele, kuna neil ei olnud enam kiirejuhtumi lahendamisega.Valgete rooside liikmed olid Eva-Lotta, Anders ja Kalle ja Punasterooside liikmeteks olid Sixten, Benka ja Jonte. Mulle meeldis see raamat väga, kuna siin oli seiklusi näiteks onu Einari jälitamine oli üsna suur seiklus
Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud. Kuidas teha prügi ohutumaks Mõned näited kuidas teha prügi ohutumaks Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta. Korja üles õuest leitud kummipaelad; enne kui viskad vana kummipaela prügikasti, lõika see pooleks. Loputa prügikasti visatavad toitu sisaldanud purgid, karbid ja kotid, siis ei ole neil toidulõhna ja nad ei meelita loomi. Ära kunagi viska prügi vette! Seo prügikasti visatav kilekott sõlme, siis ei lenda ta nii kergesti tuule käes, juhul kui ta peaks prügikastist välja sattuma. Ära kunagi viska prügi tänavale, kuna sealt võib see sattuda loodusesse ja ohustada ka linnaloomi. Kui võimalik, võta metsas või pargis liikudes kaasa sealt leitud praht ja vii prügikasti. Prügi saab ka ümbertöödelda. Mis on ümbertöötlemine?
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. Vastsed ei ela veekogu põhjas vaid hõljuvad või ujuvad pinnakihtides Tohutu hulk vastseid satub röövloomade saagiks. Vastsed suudavad areneda üksnes mere- ja riimvees. Toit ja vaenlane Vaenlasteks on mitmed kalad, peajalgsed ja ka teised kümnejalalised. Röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. Toiduks on taimed, selgrootud, kalad. Domineeriva toiduosa moodustavad karbid ja teod. Levik ja kaitse Läänemere võõrliik. Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia, peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes 1912. aastal toodi hiina villkäppkrabivastsed laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda. Looma on leitud ka Eesti rannikumerest eksikülalisena. Praegu on ta arvukas paljudes Saksamaa, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, Taani ja Rootsi jõgedes ja nende suudmealadel. Läänemeres liigi arvukus püsib madal, sest vastsete arenguks on vaja suurema
· Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud). · Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud), haavapuud (nõud). · Pärnapuu koorealusest kihist ehk niinest tehti nöörid, köied. · Puukoort kasutati korvide, leivamärsside, karpide tegemiseks. · Väga olulised olid õhukesest lauast painutatud karbid, vakad, sõelad, külvinõud. NAHK töödeldi 19. sajandi lõpuni kodus, õpiti töötlema keemiliselt. · Keemiline töötlemine käis uriini ja puutuha leelidega või lubjalahusega. · Lambanahast tehti peamiselt kasukad, veisenahast pastlad. · Hobuse veovarustusse kuuluvad esemed tehti toornahast ja töödeldi tökati või rasvaga. SEPATÖÖ igas külas oli oma sepp, sepatöö hulka kuulusid tööriistad, uksehinged,
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõun...
Riik Loomad Alamriik Pärishulkraksed Hõimkond Ainuõõssed Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad (Hydra), meriroosid (Actiniaria) ja korallid. Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. Ainuõõsseid esineb Eestis meres ja magevees kokku 10 liiki, millele võiks lisanduda veel neli liiki. Ohustatuks on tunnistatud üks liik. 10. Ebapärlikarbi leidumine Eestis, kaitse, vähesuse põhjused. Riik: Loomad Hõimkond: Limused Klass: Karbid Alamklass: Erihambalised Selts: Jõekarbilised Sugukond: Ebapärlikarplased Perekond: Ebapärlikarp Liik: Ebapärlikarp Eestis oli näiteks 1950ndatel teada mitu ebapärlikarbi leiukohta. Praegu on elujõuline asurkond vaid Pärlijões, teiste andmete järgi leidub teda üksnes Pudisoo jões. Samas on mõlema asurkonna elupaik saastunud ja inimese poolt muudetud, mistõttu karbid edasi ei paljune. Võib väita, et nende populatsioonide puhul on tegemist väljasuremisvõlaga.
Samaeostomeae karikloomad (Scyphozoa) ainuõõssed (Cnidaria, alamhõimkond kõrveraksed (Medusozoa) Haplotaxida vöösed (Clitellata, rõngasussid (Annelida) alamklass väheharjasussid (Oligochaeta) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) tippsilmalised kõhtjalgsed ehk teod limused (Mollusca) (Stylommatophora) (Gastropoda) tippsilmalised kõhtjalgsed ehk teod limused (Mollusca) (Stylommatophora) (Gastropoda), ülemsugukond Limacoidea
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
nägid veega seotut koske vms. Latentne sisu tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt väljenduda ei saa, siis väljenduvad nad sümboolselt. Freudi arvates on une sümbolite seas palju niisuguseid, mis tähendavad alati ühte ja sedasama. Nt kuningas ja kuninganna kujutavad magaja vanemaid; printsess magajat ennast; piklikud esemed ja pikad/teravad relvad kujutavad mehe suguelundit; karbid, toosid, kapid, ahjud aga naise suguelundit; toad sümboliseerivad naisi. Samas tunnistab Freud, et sigar võib mõnikord tähistada tõesti ka sigarit. Seni puudub ammendav seletus, milleks inimene unenägusid. Osade uurijate arvates töötab aju ümber eelnevalt vastu võetud infot - seetõttu on närvirakud une ajal aktiivsed. See infotöötlus ei erine ärkvelolekus toimuvast töötlusest mitte mahu vaid närvirakkude koostöö eripära poolest. Teise
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust
Leisi Keskkool 2009 Sisukord 1. Eesti rahvuskivi ehk Paekivi 2. Paekivi kasutamine 3. Pärlid -kivistunud kastepiisad 4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused kivisse käigud on jätnud. Täiesti puhas paekivi sisaldab 56% CaO + 44% CO.Kui paekivi sisaldab lisandeid,siis on tegemist dolokivi,savika lubjakivi,glaukoniidirikka lubjakivi ja kirjuvärvilise lubjakiviga (sisaldab Fe-ioone).Dolokivi võib lisaks sisaldada MgO (sisaldus kuni 21.7%). Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka:on kujunenud siin- setes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil.Eesti paekivi on ladestunud
5.4. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates esimeses katses? Miks? 5.5. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates teises katses? Miks? 5.6. Kirjuta katsete tulemuste põhjal, missuguses elukeskkonnas vihmaussid elavad. 5.7. Mida oleksid õpilased pidanud oma uurimistöös teisiti tegema? Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 10 Peatükk 23. Limused Ülesanne 1. Täida lüngad loetelus esitatud sõnadega limuste põhitunnuste kohta. Loetelu: karbid, teod, peajalgsed, meri, maismaa, kahe poolmega koda, jalg, kombitsad, pea, mantel koja all, kombitsad. 1. Limuste elupaik: a) → … b) → … c) → magevesi 2. Limuste … : a) → mantel katab keha b) → … c) → kombitsad 3. Limuste … : a) → … b) → mantel koja all c) → … 4. Limuste … : a) → enamik spiraalse kojaga b) → … c) → … d) → … e) → … Ülesanne 2. 2.1. Uuri õpikus lk 19 joonist Teo välisehitus ja vasta küsimustele (a-d).
Epimetheuse poole. Prometheus, kelle nimi tähendab "ettemõtlemist", oli väga tark, isegi jumalatest targem, kuid Epimetheus, kelle nimi tähendab "tagantjärele mõtlemist", oli tuulepea, kes alati oma esimesele impulsile järgnes ja siis meelt muutis. Nii oli seegi kord. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused - jõu, nobeduse, julguse, osavuse, kavaluse karusnaha, suled, tiivad, karbid jne., nii et inimese jaoks polnud enam midagi järele jäänud, ei kaitsvat kehakatet ega omadust, millega loomade vastu väärikalt võidelda. Liiga hilja, nagu alati, taipas Epimetheus kahetsema hakata ja läks venna käest abi paluma. Siis võttis Prometheus loomise ülesande enese peale ja mõtles välja abinõu, kuidas inimsugu kõigist ülevamaks teha. Tema andis inimesele uhkema kuju kui loomadele, seadis ta nagu jumala püsti käima; ja siis läks Prometheus taevasse
Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hallikatest kuni väga kirjuteni. Näiteks meie vetes elavad kalad on enamasti hallikad jne, kuid Vaikses ookeanis ja Okeaania piirkonnas on väga kirjud kalad ntks Papagoi kalad jne. Mereande on enamasti raske püüda või neid elutseb vetes vähe, seepärast on enamus neist ka hinnatud. Mereannid on näiteks hinnatud karbid, merivähid ja vähem hinnatud meremolluskid. Kalad ja mereannid on väga tähtsal kohal kulinaarias, sest nendest annab väga palju maitsvaid roogasi teha. Kalaroogade maitset parandavad ka puuviljad jne (Näiteks lõhe maitset parandab sidrunist pigistatud vedelik). Kalad ja mereannid on ka väga tervislikud inimesele. Oma referaadis kirjutan ma Lõhest ja Merivähist, sest ise olen ma nendest valmistatud roogasi söönud ja need olid väga maitsvad. Lõhe
Valgamaa Kutseõppekeskus Pakendid ja pakendamine Pakendite ringlussüsteem ja toimivus Eestis Õpetaja: Veiko Ardel Töö koostaja: Heimar Halliste LKT 12 Kuupäev: 02.01.2013 Valga 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Eesti pakendiringlussüsteem..........................................................................................................4 Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Pakendiaktsiis.................................................................................................................................5 MTÜ Ees...
· Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid. Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse?
vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega.
munarakud Tähtsus Looduses:tõõtavad ümber suure osa taimsest massist,toiduks paljudele looduses loomadele ja inimese elus Inimesele:vaheperemeestes areneb parasiitusse mis võib hävitada looma karju,toiduks,riide värvimiseks,müügiks KARBID meeleeundid Tähtsamad meeled on kompimis ja maitsmismeel.neil puudub pea ega näe.eriti tundlik on kompeelund jalg. Elukoht Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes toitumine Läbi tema keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit Paljunemine Karbid on lahksugulised.emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed.mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel,enne kui nad veekogu põhja laskuvad,kus nad karpideks arenevead
CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes
On toiduks lindudele (rästad, kuldnokad, toonekured) ja pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele. Toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära, tükeldavad ja seedivad need läbi ning väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest. Limused ehk molluskid on liigirohke loomarühm, kuhu kuuluvad mitmesuguse välimusega loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. JOOD Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted. Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämejahvatatud teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga. Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks, Inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamiseks; sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalseks arenguks.
2) sugulisel teel levivad haigused 1) tripper 2) süüfilis 3) klamüdioos 4) AIDS Veregrupid on A, B, AB ja O Vitamiinid on A (neer, maks, porgand), D (maks), E (maks, taimeõlid), K (rohelised köögiviljad) 3) selgrootud, selgroogsed SELGROOTUD: ainuraksed- veekogudes, mullas ainuõõssed (hulkraksed)- veekogudes lameussid- 3 rakukihti, mage-merevees ümarussid- keha on seest õõnes, elavad vees ja mullas rõngasussid- koosnevad lülidest limused- teod, karbid, vähe liikuva eluviisiga lülijalgsed- nende keha koosneb lülidest putukad- lennuvõimelised, arenevad kahte viisi a) munevad ja arenevad b) munevad, areneb vastne ja tuleb uus vastne SELGROOGSED: kalad- vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2 osaline kahepaiksed- pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske
moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel
Eukarüoot- e päristuumne, rakk, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. Prokarüoot- e eeltuumne, organism, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum. Nende hulka kuuluvad bakterid. 30.Oska jagada loomarühmade vahel need tunnused/elundid: Trahheed-kitiinist torukesed, mille abil hingata -putukad ja ämblikud Hõõrel- väikestest hambakestest koosnev pind, mille abil saab toitu hankida limused, teod, karbid, peajalgsed Kestumine- kõva kesta maha ajamine ja seejärel uue kasvatamine koorikloomad (vähid) , lülijalgsed otsene areng- pidev areng- imetajad, linnud vaegmoone- munast tuleb vastne aga ei nukku, ainult putukatel täismoone- munast tuleb ussisarnane vastne => nukkumine=> täiskasvanud isend- liblikad, põrnikad pungumine- organismi kehal hakkab kasvama samasugune organism, lõpuks laseb lahti ja on uus organism valmis- hüdrad, ainuõõssed
Jäätmekäitlus Ma valisin selle teema sellepärast, et me kõik puutume iga päev kokku prügiga ja oleme ise prügi tekitajad. Mina tahan teada,kuidas kasutatakse vanapaberit. Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuses tekkinud esemed, ained, materjalid või nende jäägid, mis kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Eesti jäätmeseaduse kohaselt on jäätmed mis tahes, jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselis...
Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Looduslikult saadakse karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 3 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5....1,8mm. Tabelil ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv. Toitumine. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on
Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid. Erinevalt kaladest saavad kahepaiksed hingata maa peal. Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine. Kahepaiksete nahk on niiske ja see ei tohi midagi läbi lasta. Kahepaiksetel on võimsam süda, kui kaladel. Kahepaiksed olid
Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega. Valmistatavad toidud sel päeval olid: piima-tangusupp, piima-riisisupp, piima-mannaklimbisupp, kamakäkid, kamakört, kohupiimakotletid, kohupiima-rukkileivatoit, kohupiimajuust, sepik, kaerakile, karbid. Tänapäeval tundub, et on ka see kalendri tähtpäev unarusse jäänud. Tean tuttavaid, kes on aga kindlaks jäänud kaseokste tuppa toomisele. Jaanipäev- (24. juuni) suviste tähtpäevade hulgas oli eriline koht jaanipäeval ehk suvepühal. Jaanipäeval püüti tule puhastava toime abil vabaneda kõigest halvast ja mittesoovitavast. Tehtavateks toitudeks jaanipäeval olid: piimasupp odrajahuklimpidega, sõir, mulgi korbid, lambaliha sibula- koorekastmes, keedetud suitsusink,
sugukalad 7-11 aastaselt. Eestis saadakse looduslikult karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad karpkalad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid väikestesse rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3 kuni 4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni olenevalt aastast. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt jääb vahemikku 1,5 kuni 1,8mm. (Paaver) Joonis Karpkala kasv 1.5 Toitumine · Talvel ei toitu
sellega toote kvaliteeti. Polüetüleenist korgi abil on toode kergesti avatav ja suletav. Tetrapakendid, mida kasutatakse toidu lühemaajalisel hoidmisel (näiteks piim), võivad mitte sisaldada alumiiniumist kihti. · Pakke,- katte,- laminaatkiled (LDPE) · toidu pakkekile (LDPE) · Pehmed pudelid (HDPE) · Traatide ja kaablite isolatsioon (LDPE) · Konteinerid (HDPE) · Torud ja voolikud · Kastid, karbid, nõud jt. survevalutooted (HDPE) · Mänguasjad 8. Kokkuvõte Polüetüleenil, kui komposiit tarbeplastil, on oma plussid ja miinused. Hea on see, et tooraine baas on kättesaadav, materjal on odav, ei ole eriti toksiline, kemikaalidele vastupidav, säilib omadusi ka madalattel temperatuuridel. Miinused on, et madal pehmemis temperatuur, madal ka adhesioon ja ta ei lagune ilma lisanditeta, näiteks, tärklis. 9. Kasutatud kirjandus · Introduction to physical polymer science
kahju on tekkinud. Kui kaup on ebapiisavalt pakendatud ning transpordi käigus toimuva loomuliku hõõrdumise ja vibratsiooni tõttu katki läheb, vastutab kauba saatja. Näiteks saab viga kaup, mis on pakendatud alusele sedasi, et õrnemad detailid on alla laotud ning raskemad üles füüsika ütleb, et suure tõenäosusega alumised detailid saavd muljutud või lähevad puruks. Näiteks kaup, mis on kehvasti alusele kinnitatud ning alusel olevad karbid on lohakalt kinni kiletatud, laguneb sõidu ajal koost. Sellistel juhtudel vedaja ei vastuta, sest füüsika seaduste vastu ei saa. Kauba kahju eest vastutab reaalne vedaja, kui kahju tekib lohaka käsitlemise tõttu kauba transportimise ajal. Olgu siin kohal näiteks, autojuhi lohakas sõidustiil (äkk kiirendused, äkk pidurdused), kauba vigastamine sadamas või lennujaama terminalis ümberlaadimiste käigus. Oluline on
Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised? Käsnad on looduses olulised, sest nad puhastavad vett hõljuvatest aineosakestest. Filtreerivad välja väikesed surnud organismid ning hõljumi. Nad on ka toiduks vähestele loomadele. Käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis ehk lasevad karbid oma seljale, et karpe ära ei söödaks ning käsnad saavad karpidelt ülejäänud toiduosakesi. Käsnade olulisim sümbioos on vetikatega ehk vetikad fotosünteesivad ning käsnad saavad neilt toitu, hapnikku ning vetikad saavad jälle käsnal elada. Käsnad pakuvad ka elupaika paljudele väikestele loomadele. 16. Kuidas inimene kasutab käsnasid? Inimene kasutab pesukäsna esemete ja enese pesemiseks. Mürgistelt käsnadelt saadakse mürki ravimitööstuse tooraineks. 17
Eestis pesitsev suurim veelind Nokal on must kühm Tugev ühtekuuluvustunne Rändlind See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngasjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Hahk Tüüpiline merelind Pesitseb maismaal kolooniatena Toiduks on karbid ja pisivähid Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Kalastik Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e ...
Seal olid kõik ettevõttes vajaminevad tööriistad. Ladu oli kinnine, töölised pidid tööriistu laenutades enda allkirjad andma. Enne lattu sisse ei saanud, või siis said väiksemaid tööriistu nagu akutrellid, kruvikeerajad, mutrivõtmed jne läbi võre. Laos oli viis madalamat riiulit ja suur laeni riiul. Laeni riiul oli täis aluseid mille sees olid suuremad detailid või muud kokkupanemiseks vajalikud jupid. Madalatel riiulitel olid erineva suurusega karbid mille sees olid väikesed jupid, näiteks mingid metall plaadid, kleepsud, autopirnid (kastides), erineva suurusega poldid ja mutrid, seibid jms. Karpide peal olid kleepsud koos triipkoodiga ja nimetusega selle järgi sai teada mis kastis on. Triipkoodi all oli ka numbriline kood, nende koodide abil leidis arvutist need tooted üles näidates asukohta riiulil. Seal oli väga palju erinevaid juppe mille nimetust ei mäletagi. Minu ülesanneteks oligi väiksemate asjade komplekteerimine
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes, maksas, neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga. Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad. 5 Arseeni tähis keemiliste elementide tabelis Arseen looduses Arseeni aatomi mudel 6 KOKKUVÕTE
Rannikulähedal, on kohatud ka järvedel. Lõunaosas kõige arvukam. Ehitab pesa varjatud paikadesse ja toitub mereselgrootutest, keda hangib kas madala vee põhjast või mereheidistest. Talvel ei lahku. 2. TÕMMUVAERAS Must sulestik, valge tiivajoonega. Tähtis haudelind. Rootsis, Soomes, Eestis harilik. Toit merekarbid, koorikloomad, hulkharjasussid. Ei põlga ära ühtegi selgrootut. Hea sukelduja kuni 5 m. tugev kõht, seedib karbid ära. 3. ROHUKOSKEL u. varese suurune, kaheharuline suletutt kuklas. Emane pruun, isane pea rohekasmust, kaelus valge, selg mustjas, rind ookerjas. Levinud üle terve Läänemere. Teeb koopakesi. Jahimehed tapavad. Pehmed udusuled pannakse padja sisse. Lendab ära, talvitub Põhjameres. 4. MERIVART Heleda kõhualusega, Venemaa põhja osa. Tundra- ja taiga järv. Läänemeres põhjarannikul. Sööb selgrootuid ja limuseid. 5. MERISKI V.a. põhjalaht
süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest Ellujäämist ja paljunemist piiravad: Liigikaaslased (konkurents) Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
neutraalsest papist vaheleht. Slaidid paigutatakse polüpropüleenist, polüstüreenist või metallist karpidesse/kastidesse. Mikrofilmid keritakse mittekorrudeeruvast metallist, polüpropeenist või polüetüleenist poolile, emulsioonikiht sissepoole. Poolid asetatakse metall, plast- või pappkarpidesse ning hoiustatakse horisontaalselt. Kinofilmid keritakse ühtlaselt poolile ja asetatakse ligniinivabast papist toosidesse. Vaba lindiots kinnitatakse arhiivisäilituspaberist ribaga. Karbid paigutatakse horisontaalselt riiulile. Fotomaterjale käsitsedes tuleb kanda valgeid puuvillaseid kindaid. Fotosid ei tohi painutada. Kahjustunud fotod tuleb saata konservaatorile hindamiseks, mitte mingil juhul ei tohi ise proovida osutada abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate
2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
