TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad Elavad suurte parvedena avavees Toituvad loomhõljumist, väiksematest kaladest või põhjaloomakestest Riimvees on paljunemine ja kudemine raskendatud - siirdekalad Läänemeres elavad näiteks: räim, kilu, tursk, lest, lõhe, forell, angerjas, lõhi Toiduahelad Algavad fütoplanktonist -> zooplankton -> väike kala -> suur kala Näiteks: taimhõljum -> loomhõljum -> ahven -> haug
KURBAN RAMAZANOV ( KK 13, I kursus) 3. Millisel kujul saabub kala toitlustusettevõttesse? Toitlustusettevõttesse saabuvad mereannid ja kalatooted (kala värskena, jahutatult, külmutatult, fileerituna, soolatuna) ja pooltooteid. 11. Nimetage kalade töötlemise töövahendid. · kalariiv (erineva suurusega,tihedamate ja hõredamate hammastega) · kalaluude eemaldaja, kalatangid, pinsett · teraspulk, kaitsekindad · teravaotsaline kahvel (kinnihoidmiseks fileerimise ajal) · lõikelaud · fileenuga (kalade fileerimiseks) · kalakäärid (kalade kõhukoobast lõigata, lõigata küljest selja-ja kõhuuimi,kärpida sabauime, kasutatakse väiksemate kalade puhastamisel (pead lõikavad)) · spetsiaalne nuga (avab mere -ja austrite karbid) · austrinuga · kalakahvel 14. Kus võib toitlustusettevõttes paikneda kalatsehh? Tsehhide paigutus hoone struktuuris peab tagama tooraine töö...
Ümarussid *keha ristlõikes ümar *toiduks taimede ja loomade jäänused- aineringe *lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline *kinnine vereringe VIHMAUSS Limused (klass: teod, karbid, peajalgsed) TEOD *koda *pea, jalg, kombitsad, silmad *avatud vereringe *lõpused, kops *liitsugulised KEERISTEOD, LABATEOD, NÄLKJAD KARBID *puudub pea ja sellega seotud meeleelundid *lahksugulised *tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda *haarmed ja lehter *liikumiseks- veejuga ja haarmed *muudavad kiirelt värvi
Koostaja : Angel Zeiger Õppeaasta 2013/2014 Pehme mööbli iga toode koosneb kandvatest konstruktsioonidest karkassist ja pehmetest funktsionaalsetest osadest pehmetest istmetest, seljatagustest ja äravõetavatest patjadest. Pehme osa koosneb alusest, vetruvast osast ja kattematerjalidest (kangastest). Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest. Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20...25 mm, omavahelised avade kaugused 200...300 mm. Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130...150 mm. Vedrud paigaldatakse niiviisi, et nende tsentrite vaheline kaugus moodustuks 80...100 mm.
Bioloogia 8. klassile _____________________________________________________________________ Ebapärlikarp ja tema ökoloogia Selgrootud loomad Tööleht Küsimustele vastamiseks kasuta slaidiprogramme "Ebapärlikarbi ökoloogia", "Karbid ja vähid" ja ning 8. ja 9. klassi bioloogiaõpikut ning teatmeteoseid. Soovitavalt ka Euroopa kaarti. http://www.ebu.ee/esitlus/Ebaparlikarp.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbidteod.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbid.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/teod_ja_karbid_looduses1.ppt 1. Ebapärlikarbi levialal Euroopas on kolm põhilist piirkonda Skandinaavia, Briti saared ja Kesk- Euroopa. Miks on ebapärlikarp arvukas just Kesk Euroopas, mujal aga esineb vähearvukalt või puudub hoopis? ......
· Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade siruulatus küünib 3,8 meetrini · Esimesed vähid elasid maal 500 miljonit aastat tagasi · Maailmas tuntud 38 000 vähiliiki · Eestis 326 liiki · Vähid kasvavad kogu elu Küsimused · Kellega võivad elada sümbioosis erakvähid?
suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi kliima Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt Kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Taimestik Esines rohkelt kidasid Taimestik Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus Hõlmikpuu leht: Hõlmikpuu Peeter Süda tänaval, Tallinnas Taimestik Palmlehikud Okaspuud Merelised selgrootud Foraminifeerid Karbid Sammalloomad Käsijalgsed Ammoniidid Selgroogsed Kahepaiksed Luukalad Selgroogsed Roomajad (teriodondid) TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Perm_(geoloogia) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kidad.html https://en.wikipedia.org/wiki/Permian#Climate http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/palmlehik.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html http://www
Eesti loomastik · http://www.zbi.ee/punane/ · http://bio.edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn
Mälestuste karp Carmen Tõnisson 8b klass Juhendaja: Maigi Martjak Türi Põhikool 2017 Kuidas tuli mõte teha just see? Soov õppida tegema karpe. Kaunid elemendid toa sisustamiseks. Mulle on juba varem pakkunud huvi karbid, mis on väga head kaunistuselemendid toas kuid samas kasulikud ka iseendale. Ma ei leidnud kuskilt sellist karpi, mis mulle meeldiks ning sobiks ka mu toaga. Sellepärast otsustasin ise ära õppida, kuidas seda teha. Kui hakati rääkima, et nüüd kaheksandas tuleb teha loovtöö oli mu pea mõtetest tühi. Kui ma hakkasin selle karbi tegemise õpetust otsima siis tekkis idee, et miks mitte see loovtööna teha. Vajalikud materjalid.
Vilsandi rahvuspark Ülevaade ● Asub Saaremaa läänerannikul ● Pindala 237,6 km² ● 247 linnuliiki ● 520 soontaimeliiki ● 500 liiki samblikke ja samblaid ● 80 liiki kalu https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi#/media/File:Vilsandi_ja_lahiymbrus.png Ajalugu ● 1906 - majakavaht Artur Toom rentis Vaika saared ● 1910 - moodustati Vaika loodusreservaat ● 1971 - moodustatakse Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ● 1992 - avatakse bioloogiajaam Vilsandi saarel ● 1993 - reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks ● 2004 - Vilsandi rahvuspark saab Natura 2000 alaks Ülesanded ● Kaitsta rannikumerd ● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku ● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid ...
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:.............................................................5 Pakendikonteinerisse tul...
10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid orgaanilisi osakesi. Ainevahetus on väga aeglane.
kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid)
pakendijäätmete taaskasutamisele. PABERI JA PAPI KONTEINERISSE SOBIVAD: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaaneta raamatud Pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm. puhtad paberpakendid SEGAPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Plastpakend: Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid Plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid Konservkarbid ja -purgid Joogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid Papptaldrikud ja joogitopsid Kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid KLAASPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, läheb klaaspakend
Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas, roheline (veini-sampuse pudelid ning osa õlupudelitest) ja aknaklaas läheb üldjuhul Eestist välja, peamiselt Ukrainasse. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist: 1) PET plastikut (pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse pudelid ka värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. PET pudelid, suurem PE (polüetüleen) kile, PS (polüstürool) ja veel mõnes plastitüübid töödeldakse osaliselt ümber Eestis - kas PET-helbeks või otseselt plasti graanuliks. PET-helbest toodetakse peamiselt tekstiili, näiteks fliis, kergvatiini, sukkpükse, graanulitest aga
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me seal nägime koos lingiga TÜ geoloogiamuuseumi kodulehega millelt informatsiooni siia koppeerimist ma ebavajalikuks pean, aga lingi lisaks küll: http://www.ut.ee/BGGM/ekoll.html
Kerstin Ots MHG 5B 1. juuni 2012 Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
Emaslooma poolt munetud mitmest miljonist munast jõuavad sugguküpsuseni üksikud. Suguküpsuse saavutamise vanus sõltub elupaigast, jahedamas kliimas võtab see aega kuni 20 aastat. 1 Tihe seotus oma vaheperemehe käekäiguga on üks põhjustest, miks ebapärlikarbi seisund Eesti vetes järjest halvenenud on. 5 Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks on ta ainult 0,5 cm pikkune ja viieaastaselt 2 cm pikkune. Esimesed kaks aastat elavad karbid kuni poole meetri sügavusele liiva kaevununa. Kui nende koda on kasvanud juba 2 cm pikkuseks, siirduvad nad jõepõhja pindmisse liivakihti, alustades täiskasvanu elu. 1 Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks. Seejärel kasv aeglustub veelgi. 12 - 13 cm pikkused ebapärlikarbid on umbes 70 aasta vanused. 6 Pärlid Ebapärlikarbil on võime moodustada pärleid. Pärl on keemilises tähenduses kaltsiumkarbonaadi agregaat
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale . Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed (okas ja hõlmikpuud) Mereselgrootutest saavutasid laia leviku karbid. Selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Triias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Juura Juura oli Mesosoikumi teine ajastu; algas 205,1 miljonit aastat tagasi ja lõppes 142 miljonit aastat tagasi; järgnes Triiasele ja eelnes Kriidile.
Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane- selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused -kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri Aeglane süsinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 ,millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. PEAMISED ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD SÜSINIKURINGE PROTSESSID · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees): o CO2 + H2O + energia (CH2O)n + O2
Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine 96% mereliste selgrootute liikidest 50% sugukondadest Trilobiidid Enamik käsijalgseid Olemasolevate ökosüsteemide täielik hävinemine, uute ökosüsteemidega asendumine Triias 251 199 mln a.t. Kuiv ja kuum kliima, Pangea
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühise...
22.-23. Ussid ja limused. Kontrolltöö 1. Kuidas usse rühmitatakse ( 3 ) Lameussid,ümarussid ja rõngasussid. ? Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Lame ja pehme naad ei vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud k...
KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE UTILISEERIMINE SISUKORD · Sissejuhatus......................................................lk 3 · Kodus tekkivad jäätmed...................................lk4 · Jäätmete utiliseerimine.....................................lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms). · Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, mikser, triikraud, föön, raadio jne)...
kinnituvad nad selleks ettenähtud kohta. Vastsete arenedes noorteks valmikuteks paigutatakse need viljelusala eraldi sektorisse, kus nad kasvavad 1-2 aastat, enne kui neisse istutatakse pärli tuum. Tuumade istutamine karpidesse on kirurgiline töö ja nõuab suurt täpsust. Mikroskoopiline tükike teise juba püütud karbi poolmest viiakse karbi kehasse. Röntgenaparaadi abil saab kontrollida, kas kõik läks õigesti. ,,Opereeritud" karbid jäävad paariks nädalaks jälgimise alla, sest osa neist võib haigestuda, mõni isegi surra ja osa lihtsalt ,,ei võta" võõrkeha omaks. Enamus siiski elab edasi ja hakkab pärlit "tootma". Nüüd paigutatakse karbid taas kastidesse või võrkudesse ja lastakse neil edasi kasvada. Pärlite moodustamine võtab aega veel mõni aasta. Lõpuks toimub pärlite kogumine. Kala kasvatus: harilik tuunikala Jaapanis on püütud tuunikala kasvatada sumpades alates 1970.a. Algus oli raske, sest
The Atlantic Ocean St George´s Channel The Irish Sea The English Channel The North Sea The Bristol Channel The Celtic Sea The Isle of Mull The Strait of Dover The Scilly Isles The Wash The Hebrides The North Channel The Isle of Wight Lobster (vähk) Sole (merikeel) Crab (krabi) Salmon (lõhe) Scallops (karbid) Seabass (mereahven) Submarine (allveelaev) It´s a boat that can move under water. It´s often called a sub. Lifeboat (päästepaat) It´s a small boat that is used to save people. Cruise ship (kruiisilaev) It´s like a hotel at sea. There are restaurants, gyms, theatres, shops and even tennis courts on board. Cargo ship (kaubalaev) It´s a large boat that carries goods for trading. Ferry (parvlaev/praam) It´s a boat that carries passengers across a lake, a river, or a sea. It often takes cars on board. Yac...
Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed, hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed, kollalaadsed ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad
nõud,katkised mänguasjad,tuhk,suitsukonid,hügieenitarbed.Vanad riided ja jalanõud viin Rakvere Vahejaama või kirikusse kus leidub inimesi,kes neid hädasti vajavad või jagan tuttavatele.Vanapaberiga on lood nii ja naa.Kõik ajalehed,pakkimispaberid,vanad vihikud ja raamatud mis on oma aja ära elanud kogun eraldi,siis viin sugulasele kellel on ahjuküttega elamine,ta saab neid kasutada süüteks.Reklaamlehed ja kataloogid viskame siiski prügikasti.Igasugused pappkastid ja karbid hoian alles,neid saab kasutada asjade hoidmisel ja ladustamisel või pakendamisel.Suurjäätmeid saame kord aastas ära visata kui tellitakse selleks suur konteiner.Sinna saame visata vanad külmikud,vana mööbli,telereid,elektroonikat.Kokkuvõtlikult võin öelda,et meil on minimaalne jäätmete sorteerimine.Teeksin seda hea meelega kui meile selleks ka vastavad võimalused tekitataks.Kuid meil on 60 korteriga maja ja seega leidub siin palju selliseid inimesi kes ei hooli sellisest elustiilist
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid.
· Petersell, oliivid, seller, nisuidud, kartul,taised köögiviljad,leib · Kala piimatooted,pärm NAATRIUM · 70kg inimesel on 100-110 g Na · Rakuväline element · Keedusool · Liha, veri, kala · Pagaritooted, juustud, vorstid, singid, margariinid, konservid, puljongikuubikud KLOOR · 70kg inimesel on 100-105g Cl · Rakuvälistes biovedelikes: veres, lümfis ja seedenõredes · Keedusool · Merevetikad, mündid,koirohi,salvei jne. · Merekalad, koorikloomad, karbid · Pärmiekstrakt · Mineraalvesi TEISED METALLID · Raud-Fe-kudede varustamine hapnikuga · Tsink-Zn- kasv,meeled ja immuunsus · Kroom-Cr- insuliini normaalseks tegevuseks · Vask-Cu- sidekude ja hingamine · Mangaan-Mn-sidekude ja vereloome · Koobalt-Co-vereloome ergutaja · Nikkel-Ni- ainevahetus KASUTATUD KIRJANDUS · https://prezi.com/_flkjtanv-ou/metallide-biotoime-uldiseloomustus/
Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega, mis seondub geograafiline reljeef: kogunemine kivid, visandas Kalevipoeg; Harilik- koht, kus Kalevipoeg pilunema metsa mäeahelik - jälgi oma kündmine, järved - oma kaevud, põlisasustusele - karbid Kalevipoeg jne .. nõude. Kalevipoeg võitleja vastu kurja jõud, mis rõhujate inimesed ja vastu välisvaenlaste. Eepos koosneb 20 laulu.Originaal salm "Kalevipoeg" - nn regi salm, mis on omane iidsete eesti rahvalaulude; eepiline keel on arhailine. Tuginedes "Kalevipoeg" loonud palju kunsti-ja muusikateoste. “Kilplased” Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste
tõrjuma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp terapsiidid. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvkate. Keskaegkond Keskaegkond oli sauruste aegkond. Triiase ajastu: Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. Juura ajastu: Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid
väljutamine. 188. Karbimaterjali lint keritakse rullilt (7) ning läbib elektrilised kuumutid (11). Selle tulemusena lint muutub plastiliseks ning kuumstants (12) vormib lindist karbid välja. Vormimise ajaks jääb karbimaterjal stantsi ja matriisi vahele. Lindi edasiliikumisel karbid jahutatakse ja nendesse doseeritakse kolbdosaatoritega (13) toode. Täidetud karpidega lint liigub
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaa...
,,suvetekid". Tegemist polnud aga mitte ainult suvalistest värvilistest kaltsudest kokku pandud tekkidega, vaid oli mõeldud ka toonide paigutamise peale. Tumeduse ja süngusega ei hiilanud mitte ükski kangas kui seal ka oli musta värvi, tasakaalustasid seda alati roosad, oranzid, kollased või rohelised toonid. Samuti polnud vaatamiseks välja pandud vaid tekid, vaid ka muud tarbeesemed nagu näiteks padjad, pajalapid, linikud, , mänguasjad, seinaehted isegi käekotid ja karbid! Ühe teki olid Lapimoorid teinud koostöös päevakeskuse liikmetega. See asus kohe ukse kõrval ning selleks oli iga käsitööline valmistanud kindla suurusega osa, mis olid siis omavahel kokku õmmeldud. Minu lemmiktööks oli Anneli Õuna tehtud tekk, mis koosnes pildikestest erinevatest masinatest: autodest, traktoritest, kombainidest. Tegu oli kingitusega poisslapsele nimega Gregor, kes oli ilmale tulnud 9. aprillil 2009. aastal kell 17:27. Taoline daatum oli märgitud
Elu teke ja areng Maal . 9-B kordamine . 1. Maa esimesed organismid elasid 4 miljardit aastat tagasi . Bakterite sarnased, koosnesid ühest rakust ja olid tuumata. Vees elasid. 2. Karbid, teod, käsijalgsed, okasnahksed, sammalloomad, merisiilik , meduus, korallid, lülijalgsete eellased, selgroogsed kalad, lõuatud, kahepaiksed, kõhrkalad, luukalad, peajalgsed. 3. Vanaaegkonna alguses . 450 miljonit aastat tagasi . Õhus oli hapnikku . Taimed pidid kohastuma uute, kuivemate elutingimustega . 4. Esimesed maismaa loomad . Väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. 5
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes.
Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Joonis 7. Devoni ajastu meri Joonis 8. Rüükala Mõnikord nimetatakse devoni ajastut kalade ajastuks. Silmapaistval kohal olid nn
Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldatud. Rakts vajalik energ. Saadi ultravioletkiirg,soojuskiirg,õhuelektr. Bioev-elu tekkis vees. Protobiondid-esmased elukandjad, millest arenesid prokarüootsed rakud. Eluvormid:ürgaegkond-Prokarüoodid(3mld) Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke. Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng.keelikloomade kiire evolutsioon,roomajad,kahepaiksed,kalad,sauruste esivanemad. Keskaegkond: karbid,lubivetikad,linnud,putukad,saurused. Uusaeg:imetajad,kirkjad,vaalalised,kukkurloomad, TAIMED: 410-110mlj-ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimeD)-esinevad varred,risoomid.puudusid tõelised lehed ja juured. *280-360-HIIGLASLIK:SÕNAJALGT:paljun.eostega,tõelised lehed-fotosünt; mulla teke taimejäänuste lagunemisesr ja kivimite murenemisest *300-350-PALJASSEEMNET.paljunemine seemnetega *100-130-KATTESEEMNET.õite ja viljade esinemine LOOMAD: 400- LÜLIJALGSED
4. Ruumide ja pindade jaotamise põhimõtted. aluseks on laos käsitsetavate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. On vaja teha selgeks ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitsemise viisid. Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada järgmiselt: · alusekaubad · tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest materjalidest ehitusplaadid jne.) · nõukaubad (vedelikud vaatides ja kanistrites) · rullkaubad (kaabel, lehtmetall jne.). 5. Tööalad: · vastuvõtuala, · konsolideerimise ja sisestamisala, · ühitamisala, · pakkimisala, · loovutusala, · klienditeenindus, · lisateenuste tootmiseks vajalikud alad, · kontoriruumid 6. Hoiukohtade süsteemid
kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, Fifth level ilma kaaneta raamatud. Viimastel aastatel on paberi ja papi taaskasutamine eriri populaarseks saanud kuna palju raamatud, õpikud, töövihikud, kastid ja paljud muud paberit/pappi sisaldavad asjad tehaksse taaskasutatud paberist ja pappist Segapakend Segapakendi konteinerisse sobivad: piimapakend, mahlapakend, kile, säilitamise karbid, plast noad/kahvlid/lusikad Puit on kõige ohutum pakendiliik , kuna teda saab alati taaskasutada ja mida saab hõlpsasti küteks kasutada. Klaaspakend Klaaspakendi konteinerisse sobivad: Click to edit Master text styles Klaaspurgid, siirupipudelid, Second level pandimärgita klaasist pudelid jms. Third level
ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH.Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+(aq)® 5Ca2+(aq) + 3HPO42-(aq) + 5H2O(l) Kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. ·Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk) Kasutamine lihtainena : Na naatriumlambid Li anoodimaterjal akudes Naatrium Kaalium, päevakivi AITÄH! Kasutatud materjal: http://www.kristiine.tln.edu
lossivaremetesse ja leidsideest kinniseotud onu Einari.Anders oli just jooksmas politseisse, kui põrkas uksel kokku meestega. Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäetivaremetesse luku taha.Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs.Politseinikud otsivad Kallet.Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijadkätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad.Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused.Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima.Valged roosid Anders, Kalle, Eva-Lotta.Punased roosid Sixten, Benka, Jonte.
Anders oli just jooksmas politseisse, kui põrkas uksel kokku meestega. Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäeti varemetesse luku taha. Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs. Politseinikud otsivad Kallet. Nad ootavad teda kodus, ja ta tulebki. Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijad kätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad. Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused. Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima. Valged roosid Anders, Kalle, Eva-Lotta. Punased roosid Sixten, Benka, Jonte.
computer games) Geograafia tund!!! Millises kliimavöötmes asub Eesti? (Vastus: Parasvöötmes) Füüsika tund!!! Kas kujutis on ümberpööratud või päripidine kui ese asub läätsele kaugemal kui 2F? (Vastus: Ümberpööratud) Geograafia tund!!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
