A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
Nad ei mädane, võivad hingata ning on vastupidavad agressivsetele ainetele. Reeglina need kotid ei säilita oma kuju sama hästi kui paber ja plastikkilest tehtud kotid. Pakkimise/pakendi eesmärk Üpris raske on eraldada erinevaid pakkimise karakteristikuid vastavalt nende funktsioonide järgi. Nagu eelpool öeldud erinevad üksteisest müügi ja transpordi pakkimine. See kehtib ka erinevate pakkimiskarakteristikute (- tunnuste) kasulikkuse kohta. Antud juhul viitab sõna karakteristik erinevate pakkimisemeetodite, kombinatsioonis pakkimismaterjaliga, karakteristikutele. Neid tunnuseid vaadeldi eelmises peatükis. Mingi kindel tunnus võib täita mitmeid eesmärke. Näiteks võib pakkimismaterjali jäikus kaitsta toodet ja samas ka taluda koormat, kui kaubaühikud paigutatakse üksteise otsa. Alati tuleb valida mingi kindel pakkimise tüüp lähtudes pakkimise eesmärkidest ja pakkimise karakteristikutest. Pakkimisel on mitmeid eesmärke. Olulisemad neist on näidatud joonisel
aitab viimast üleval hoida. Individuaal- , paari- , grupi-, organisatsiooni s. Superviisor ei ole sama organisatsiooni liige, nn kolmas silm, erapooletu. Süvaõpe - süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks. Tagasiside on protsessi karakteristik, ülevaade sellest, kuidas püstitatud eesmärgid on saavutatud, mis on õnnestunud, mis vajab tõhustamist. Tagasisidet ei anta, vaid võimaldatakse õpilasele, õpetajale, lapsevanemale, koolijuhile, õppevahendite autoritele jne. Tagasisidet ei saada, vaid selleks kogutakse andmeid, saadud vastuste alusel peab inimene ise tegema järeldused. Teave informatsioon. Teavik infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne.
katla soojuskaod ja siis arvutatakse katla kasutegur: kus q2 on katlast väljuv soojuskadu põlemisgaasiga, q 3 on ... kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2)
Keskväärtus on juhusliku vähemalt üks komponent töötab; täpselt üks komponent töötab; P( H ) P ( A H ) i =1 i i suuruse paiknemise karakteristik. Seega, juhusliku suuruse keskväärtus teine komponent töötab. diskreetsel juhul on selle juhusliku suuruse Siin aitab jällegi puudiagramm, mis Pidevat juhuslikku suurust esindab kõigi võimalike väärtuste ja neile vastavate
, kus - mõõteriista taandatud viga protsentides; A - absoluutne viga; An - mõõteriista mõõteulatus ehk niminäit. Elektriliste mõõteriistade skaalal on märgitud mõõteriista täpsusklass. Arv, millega tähistatakse täpsusklassi, näitab mõõteriista suurimat lubatavat taandatud viga. Mõõteriista täpsusklass Mõõteriista täpsusklass on ettenähtud mõõtevahendi näitude etteantud piirides hoidmiseks. Täpsusklass on karakteristik, mis määrab suurima lubatava põhivea, lisavea ja teisi täpsust mõjutavaid omadusi. Täpsusklass tähistatakse mõõteriista skaalale, numbriga, mida nimetatakse klassitähiseks. Klasside tähistamiseks, iseloomustatakse täpsusklass suurima lubatava taandatud veaga, ning klassitähis võetakse järgmisest arvude reast: 1; 1,5; 1,6; 2; 2,5; 3; 4; 5; 6; 7,5 arv korda 10n, kus astendaja n = 1, 0, 1, 2, 3, Uute mõõteriistade täpsusklassidena ei soovitata kasutada tähist 1,6 ja 3.
·Selle tulemusena väljub vahesagedus vahesagedustrakti pääsuribast ning sagedusdetektori tüürpinge läheneb nullile. Toimub hüppeline üleminek uuele reziimile, vahesagedus võtab nüüd sellise väärtuse, nagu see oleks olnud ilma automaatreguleerimiseta. Tähendab vahesagedus muutub nüüd sama palju kui muutub sageduse kõrvalekalle f. Joonisel on see näidatud üleminekuga A-st M-i (B- st N-i). Siit alates karakteristik jätkub 450 nurga all. ·Järgnevalt eeldame, et lähtepunkt on punktist M paremal st et vahesagedus asetseb eemal sagedusdetektori tööpiirkonnast. See tähendab, et tegelik vahesagedus on sagedusdetektori ja vahesagedusvõimendi sageduspiirkonnast väljaspool, vastuvõtja on täielikult lahku häälestatud ning pole signaali vastuvõtja väljundis. Seega juhtahelas puudub ka tüürpinge. ·Vähendades nüüd sageduse erinevust f . Sellele vastavalt hakkab
kahe keskmise liikme poolsumma. Mood on arvrea suurima sagedusega liige. Kvartiilid: 25-protsentiili nim esimeseks kvartiiliks Mediaan on 50-protsentiil ehk teine kvartiil 75-protsentiili nim kolmandaks kvartiiliks Protsentiil on arv, millest p protsenti andmetest on temast väiksem või võrdne ja (100- p) protsenti suurem või võrdne. Dispersioon on andmeväärtuste hajuvust näitav karakteristik. N ( x i - µ )2 =2 i =1 (definitsiooni järgi) N Standardhälve: = 2 Haare on suurima ja vähima väärtuse vahe. 2. Sündmus ja tõenäosus. Kindel sündmus ja võimatu sündmus. Sündmus on tõenäosusteooria põhimõiste. Tavaliselt tähistatakse suurte tähtedega, vajadusel kasutatakse indekseid. Nt A, A1 , Bi , Cjk jne. Sündmuse tõenäosus on sündmuse võimalikkust näitav arv lõigul [0,1], mida
Sellisel juhul on tegemist spetsiaalsete hõõrdkatetega või on veetavad kettad üleni terasest. Sellise siduri leiame traktori käivitusmootoril ja ka mootorrattal. Olenevalt siduri lahutamisele kuluvast jõust võivad nad varustatud olla ka hüdroajamitega ja lisavõimenditega. Sellisel juhul pannakse pedaalile surumise jõuga liikuma õli torus, kust kaudu ta juhitakse survelaagri töösilindritesse ja toimub siduri lahutamine. 27. Hüdrosidur, selle karakteristik. (1) lk. 272. Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel,
Süstematiseeritud väidete kogum, seesmiselt sidus, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, pakub uusi vaatenurki, kontrollitav. Populatsioon – üldkogum; kõik, kellest huvitutakse (nt TLÜ tudengid). Valim – valitud kogum populatsioonist, mida peab esindama (representatiivsuse e esinduslikkuse küsimus). Hüpotees – prognoos, oletus; kontrollitav ennustus, tugineb teooriale. Muutuja – karakteristik või seisund, millele on väärtus. Sõltumatu muutuja – muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele. Sõltuv muutuja – eksperimendi toimel aset leidvad muutused, nt müra mõju inimese tähelepanuvõimele, on müra sõltumatu muutuja, kuid muutused tähelepanule – sõltuv muutuja. Segavad (varjatud) muutujad Korrelatsioon (r) – seos muutujate vahel
potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Vase eritakistus 0°C juures on 1,7*10-8m, st vasest kuubi elektriline takistus 0°C juures on 1,7*10-8
reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, sellisel juhul on tegemist nullise algtingimusega. Nulliste algtingimuste juures saab kasutada ülekandemudelit ja ülekandefunktsioon on siis süsteemi karakteristik. Nullistel algtingimustel ei ole teada mida süsteem enne teinud on. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt: Eeldame,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T
Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teaduslik tegevus tagab objektiivsuse. (Hea) teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav. Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus) Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Illusoorsed seosed Põhjuslik seos Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel
Lähte-eeldusest tõe teel – olev ise on ja olematut ei ole – tuletab Parmenides nüüd oleva enda “karakteristikud” (shemata). Nimelt peab olev ise antud tõesest eeldusest tulenevalt olema tekkimatu (ageneton), hävimatu, täielik, liikumatu, lõputa (ateleston), ilma mineviku ja tulevikuta (ajatu), üks ja pidev (hen syneches) (DK B 8, 3-6). Järgnevalt vaatleme argumentatsiooni, millega Parmenides niisuguse väiteni jõuab. Ontoloogiliselt fundamentaalne oleva enda karakteristik on tema ühtsus. Theophrastos on Parmenidese argumendi kokku võtnud nii: “Mis on olevast erinev, ei ole olev. Mis ei ole olev, on olematu. Niisiis on olev ühtne.” (DK A 28) Siit saab nüüd tuletada terve rea teisi karakteristikuid. Olematu mitteolemise tõttu pole olev ise mitte üksnes ühtne tervik, vaid ka jagamatu. Sest jagamise korral peaks erinevate osade vahele tulema midagi muud, mis need üksteisest lahutaks. Oleva suhtes saab see muu olla vaid olematu
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonidek...
Frequency 50 60 Hz Power consumption 9 W ambient temperature (working) 0 40 'C ambient temperature (storage) -10 50 'C Humidity 0 90 % rel 7.2. Täpsusklass Mõõtevahendi täpsusklass on mõõtevahendi üldistatud karakteristik, mis määrab tema suurima lubatava põhi- ja lisavea, aga samuti teised täpsust mõjutavad omadused vastavalt mõõteliikidele kehtestatud standardile. Selleks üldistatud karakteristikuks võib olla absoluutpõhiviga. Absoluutviga defineeritakse mõõdu puhul valemiga x xnom xl , kus xnom on nominaalväärtus ja xl leppeline tõeline väärtus, ja mõõteriista puhul valemiga
· Tööde ümberkorraldamine (allüksuse sees, allüksuste vahel) · Töö mehaniseerimine (n. arvuti) · Töögraafiku ümberkorraldamine (ületunnitöö, töö vahetustega või osalise koormusega). Lepingulise töö kasutamine (alltöövõtt, ajutist tööjõudu pakkuvad agentuurid) Määrata kompetentsid! Laine Simson, Ph.D 6 Personalijuhtimine 2013 Kompetents on sügavalasetsev, püsiv isiksuse karakteristik, indiviidi süvaomadus, mis on põhjuslikult seotud efektiivsuskriteeriumidele vastava käitumisega mingis ametis või situatsioonis. Kompetents määrab käitumise ja mõtlemise viisi mis on püsiv erinevates situatsioonides ja Personalitöötaja kompetentsid Suhete juhtimise kõrval on olulisel kohal paindlikkus, muutuste ellurakendamise võime, ettevõtlikkus, aktiivsus, innovaatilisus, teiste inimeste ja probleemide
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
· Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. · Tuha sisalduse järgi: Tuharikkad(põlevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) kütused. · Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja põhiaeg põleb koks. · Kütuse kütteväärtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi või 1kg vedel või tahke kütuse põlemisel. Kõikide kütuste põhiline karakteristik. 75. Kütuse põlemine. Täielik ja mittetäielik põlemine. Homogeenne ja heterogeenne põlemine. Põhilised põlemisreaktsioonid. Liigõhuteguri mõiste. Kütuse põlemiseks nimetatakse keemilist-füüsikalist protsessi mille käigus kütus viiakse kokku hapendajaga(O, hapnikuga, oksüdeerijaga) ja selle tagajärjel kütuse põlevelemendid ja hapnik ühinevad keemiliselt ja selle tagajärjel eraldub teatud kogus põlemissoojust ja tekivad põlemisgaasid.
uhti yrma inertsikekmega.l1-, T = 2I/mgl1 5.Vedrupendli võnkeperiood() T = 2x0/vm = 2m/k; m pendlikeha mass k vedru jäikusk - , . - m, F= - k x 6.Resonants sundvõnkumise amplituudi järsku suurenemine võnkesüsteemile mõjuva välisjõu sageduse ühtimisel süsteemi omavõnkesagedusega. , , . Sundvõnkumine Võnkesüsteemis välise vahelduva häirituse mõjul tekkiv võnkumine., , 7.Lainepikkus Laine karakteristik, kahe lähima ühes ja samas faasis oleva (faasivahe 2) punkti vaheline kaugus. 2 .==f 8.Laine võrrand- nim avaldist, mis maarab vqnkuva punkti halbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t. Funktsioon peab olema perioodiline nii aja kui ka koordinaatide suhtes. Tasalaine =acos(t-kx); -suurus vqrrandis on suvalise punkti koordinaatiga x halve aja hetkel.tasalaine, kirjeldab vqnkumist;-ringsagedus, k-
üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid, millest tuleb ka nende peamine rakendusala tüüritavate elektronlülititena, mis sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas
Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. Tuha sisalduse järgi: Tuharikkad(põlevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) kütused. Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja põhiaeg põleb koks. Kütuse kütteväärtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi või 1kg vedel või tahke kütuse põlemisel. Kõikide kütuste põhiline karakteristik. 75. Kütuse põlemine. Täielik ja mittetäielik põlemine. Homogeenne ja heterogeenne põlemine. Põhilised põlemisreaktsioonid. Liigõhuteguri mõiste. Kütuse põlemiseks nimetatakse keemilist-füüsikalist protsessi mille käigus kütus viiakse kokku hapendajaga(O, hapnikuga, oksüdeerijaga) ja selle tagajärjel kütuse põlevelemendid ja hapnik ühinevad keemiliselt ja selle tagajärjel eraldub teatud kogus põlemissoojust ja tekivad põlemisgaasid.
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral. Tegelikkuses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõterista näitu ja digits mõõterista ekraanil näidatavate numbrite väiksemait järku. Täpsusklass on iga mõõteriista üks tähtsamaid parameetreid. Täpsusklass on karakteristik, mis määrab suurima lubatava põhivea, lisavea ja teisi täpsust mõjutavaid omadusi. Mõõteriista täpsusklass võib olla antud kolmel viisil: taandatud, absoluutse või suhtelise piirhälbena. Taandatud piirhälbe kaudu defineeritakse täpsusklass järgmiselt: Mõõteriista täpsusklass on mõõteriista suurim taandatud viga kasutuseloleva skaala piires:
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
m kõrgusel niiskus väheneb ja vastupidi. Relatiivse veeaur condenser sinna piisakestena nn Õhutemperatuuri ööpäevane ja maapinnast. niiskuse karakteristik on kõige KASTENA. Tekib enamasti öösel või õhtul aastane käik tihedamini kasutatav organismide rohule, maapinnale seal olevatele tähtsaim tegur,mis põhjustb
Teadus ise vajab legitimeerimist? Positiivne roll pole enam iseenesestmõistetav. See ongi teemaks. Tema arusaam on, et filosoofia ei peaks olema epistemoloogia ega metodoloogia, vaid ontoloogia (inimolemine). Windelbandi ja Dilthey käsitlus oli pealiskaudne ja seda tuleb süvendada. Ontoloogia kui mudel, tuleb märkata! Windelbandi ja Dilthey kriitika natuke. Toob esile midagi muud traditsioonilisest metafüüsikast, vaid toob lõplikkuse aja ja ruumis (fundamentaalne ja tingimatu karakteristik inimolemise juures) ning ajaloolisuse (igavesed strruktuurid ajaloos). Võtab alla epistemoloogilise ja metodoloogilise käsitluse ja süvendab seda ontoloogiani välja. Tegelevad sama eriteadusega, ajalooteadusega: Windelband, Dilthey. Epistemoloogia ja metodoloogia otsib, et: mida meil tuleks teha, et saada objektiivset teadmist ajaloost. Gadamer. Ontoloogia: mis meiega toimub, kui me kogeme/mõistame tõde?
Staatiliseks tõstekõrguseks nim ülemise ja alumise veepinna vahet. Koosneb imemiskõrgusest ja survekõrgusest. Pumba dünaamiliseks tõstekõrguseks e pumba täissurveks nim staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. See on tõstekõrgus, mida pump tegelikult peab ületama. Pump peab ületama survekaod Igat pumpa iseloomustatakse pumpade karakteristikuga. Pumba tootlikus on suurem siis, kui väiksem on pumba karakteristik. Mida väiksem on tõstekõrgus, seda suurem on vooluhulk! Iga pump ei sobi kõigile torustikele. Pumba valik Reovee jaoks · Suure läbivooluavaga pumbad (,,Free passage") ühiskanalisatsioonipumpla korral olgu pumba läbivooluava või suurim tahkise suurus vähem 60-80 mm. · Purustiga pumbad jahvatab tükid väiksemaks. · Kasuta võret enne pumpa Eramu väilepumplas vaba läbivooluava 30-60mm või purustiga või lõikuriga tööratas.
Sina Tarnija Klient Väärtust lisav Klient Tarnija protsess Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Terminid ISO 9000:2000 · Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded; · Karakteristik eristatav tunnus; · Nõue vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik; · Toode protsessi tulemus (4 kategooriat) - teenused (nt. transport); - tarkvara (nt. Arvutiprogramm, sõnaraamat); - riistvara (nt. Masina mehhaaniline osa); - töötlusmaterjal (nt. Määrdeaine). Kvaliteedi dimensioonid Eestvedamine (leadership) enam kui kvaliteeditagamine Kvaliteedijuhtimine (quality management) eesmärgistamine ja eesmärkide elluviimine
BachmannT., Maruste, R. (2003) ,,Psühholoogia alused" lk. 23-25) Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse; üldkogum Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus) Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all. Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas)
Teine veerg standarthälve, mida väiksem seda usaldusväärsem. Kolmas veerg t-kriteerium, kui on üle I2I on usaldusväärne. Neljas veerg näitab t tõenäosust, kui on alla 0,05 on usaldusväärne. 2) Majanduslik analüüs esiteks leida mõõtühik (y on teravilja kg/ha ja x on väetise kg/ha; y=a*x; a=y/x; a=teravilja kg*ha/ha*väetise kg=teravilja kg/väetise kg). Samas a on kui efektiivsuse karakteristik, näitab kui efektiivne on kasutamine. Analüüs: Märgi analüüs miinus tähendab, et suurenedes y väheneb; lähtuvalt majandusest tuleb analüüsida milline peab olema Hinnang hea, halb, suur, väike. Näiteks kordaja 1,03, kui väetist suurendame 1 kg võrra, siis saagikus suureneb 1,03. 1 kg väetist on 3 kr, 1 kg teravilja 1,5 kr. Kulutame 3 kr ja saame 1,5 kr, seega on
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
Hg aurukogumiseks kvartsküvett Gaas argoon Lainepikkus 357,8 nm Lambi vool 4 mA Background D2 lamp Avastamispiir (LoD) 0,10 ng/mL Määramispiir (LoQ) 0,30 ng/mL 32 6. Andmete statistiline analüüs. Analüüsi tulemuste põhjal on arvutatud järgnevad statistilised näitajad: · Aritmeetiline keskmine 1 X = n n xi i -1 · Standardhälve- Juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav karakteristik. n x 2 - ( x ) 2 SD = n(n -1) · Standardviga - SE nimetatakse aritmeetilise keskmise kui keskväärtuse hinnangu standardhälvet, arvutatakse valmeiga SD SE = N Andmete statistilisel töötlemisel kasutati tabelarvutusprogrammi "Microsoft Excel 2000" /28/30/ Korrelatsioonid on arvutatud statistika programm Statistica 8.0 33 7. Tulemused
- Relatiivne niiskus r on õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des. Näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks täiesti kuiv (kõrbetes), siis relatiivne niiskus oleks 0%. Kui aga õhk on aga veeauruga küllastunud (udu), siis on relatiivne niiskus 100% - Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral võrdub küllastusvajakveeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril - Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida
kõne loomises. Kõne mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm Kõne paraverbaalsed tunnused: I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude "söömine", "allaneelamine". II. Grammatilis- semantilised tunnused 1
tunnusjooni (siirdetunnusjooni) Juhtimissüsteem peab tagama mootori parimad tehnilised näitajad nii staatilises kui siirdetalitlustes. Staatilist talitlust (püsitalitlust) iseloomustatakse koormuskarakteristikutega, mis kujutavad endast mehaanilisi karakteristikuid, elektromehaanilisi karakteristikuid, väljundvõimsuse kõveraid ja kasuteguri kõveraid. Süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks kasutatakse ülekandefunktsioone.Mootori mehaaniline karakteristik iseloomustab selle kiiruse ja momendi vahelist sõltuvust konstantse toitepinge korral. Lineaarsete karakteristikute puhul langeb kiirus momendi kasvamisel lineaarselt. Suuremal kiirusel arendab mootor väiksemat momenti. Nagu on näidatud joonisel 4.8 a, võib lineaarse koormuskarakteristiku määrata kahe punktiga. Nendeks on ideaalse tühijooksupunkt 0 ja mootori käivitusmoment Mk, mis muutub võrdeliselt rakendatud pinge ja sagedusega.
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
Eristatakse täielikku kandevõimet (dedveit) ja puhast (kasulikku) kandevõimt lubatud süviseni lastimärgi järgi. Puhast kandevõimet saab suurendada, kui vähendada reisiks võetavaid varusid. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetva lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. On kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsioonu karakteristik. 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus Laeva lineaarmõõtmed · LOA või LOA maksimaalne ehk üldpikkus. Length overall · B maksimaalne laius. Breadth (beam) · TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). · LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete vahel (ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP) (konstruktiivse veeliini tasandi ja rooli pöörlemistelje ning vöörtäävi sisemise serva vahel);
Mõrvad. 7. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi! Moraalne õigustamine: E-hoiaku määratlused on sageli moraalselt laetud: ,,esteetiline hoiak (aesthetic attitude, sks äesthetische Einstellung) Distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak, mida on sageli peetud tarvilikuks kunstiteose esteetilise väärtuse mõistmisel" Simon Blackburn (2002: 119). NB! Siin "omakasupüüdmatus", "pühendunult vaagiv" on positiivne moraalne karakteristik! E-hoiaku moraalset rolli on võimalik kujutleda kahel viisil: 1) Konsekventsiaalne tõlgendus: Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed see teeb meist moraalselt paremad inimesed (Newman 1980 jt). Nt Kohlbergi 6-astmelise moraalse arengu skaala mõttes(vt. 5loeng 4lk 3slaid illustreerivaks). 2) Kontseptuaalne tõlgendus: Mõned moraalifilosoofid (nt Firth 1952) väidavad, et moraalse
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
kasutamine. 1.7 Kompetentside juhtimine ja personali arendamine Ladina keeles tähendab competence vastavust, personalitöö kontekstis on see töötaja ja töö vastastikune sobivus. Kompetents on indiviidi süvaomadus, mis on põhjuslikult seotud efektiivsuskriteeriumidele vastava käitumisega mingis ametis või situatsioonis. On sügavalasetsev, püsiv isiksuse 23 karakteristik. Kompetents määrab käitumise ja mõtlemise viisi mis on püsiv erinevates situatsioonides ja ajas. (Spencer, Spencer 1993, lk 9) Kompetentsidest lähtuv juhtimiskontseptsioon sai alguse tõdemusest, et traditsioonilised akadeemilisi võimeid ja teadmisi mõõtvad testid ja kraadid ei ennusta toimetulekut või edu elus ning töösoorituses. Kui ettevõte võtab tööle kõrgete vaimsete võimetega isiku, siis pole see veel tagatiseks edukale toimetulekule organisatsioonis
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
Kõn mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude "söömine", "allaneelamine". 40
Kõn mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, žestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude “söömine”, “allaneelamine”. II. Grammatilis- semantilised tunnused 1
põlemisel tekkib vääveldioksiid SO2 ( terava lõhnaga värvuseta gaas). Vääveldioksiidi reageerides heitgaasides sisalduva veega (niiskusega) ja hapnikuga tekib väävelhape H2SO4 mis suhteliselt madala temperatuuri juures (40-60 oC) põhjustab ökonomaiseri ja väljalasketrakti intensiivse korrosiooni. Tuhk ja vesi kütuses moodustavad ballasti, mis vähendavad kütuse kütteväärtust. Kütuse põhiomadused. Kütuse tihedus (ρ) on– kütuse füüsiline karakteristik, näitab kütuse massi ruumala ühikus. Tiheduse ühik SI süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m3). Kütuse tihedus kasvab rõhu suureneρmisel ja väheneb temperatuuri tõustes. Kütuse tihedus määratakse 20 oC juures. Diiselkütuse tihedused on vahemikus 830-890 kg/m3 (0,83 – 0.89 g/cm3); Masuutide tihedused on vahemikus 900-1000 kg/m3 (0,9 – 1 g/cm3); Kütuse viskoossus on suurus, mis iseloomustab kütuse sisehõõrdumist. Eristatakse dünaamilist viskoossust (η)
Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidm -5 5 20 0,5 otsifunktsioonid INDEX ja MATCH. X F1 F2 Karakteristik -5 -2,008401 1,979985 Fn-i suurim väärtus -4,5 -1,696306 1,457811 Suurimale väärtusele vastav argumendi väärtus. -4 1,1339581 -0,077872 Fn-i. väikseim väärtus -3,5 1,6128117 1,619873 Väikseimaile väärtusele vastav argumendi väärtus.
Diskreetsus (Resolution) – arendatava jõu/ momendi väikseim samm. 11 Täpsus (Accuracy) – sisendi ja väljundi muutumatu suhe. Maksimaalne jõud / moment (Peak force / torque) – täituri poolt suurim arendatav jõud / moment. Soojuse hajutamine (Heat dissipation) – suurim soojuse hajutamise võimsus püsirežiimil. Kiiruse karakteristik (Speed characteristics) – Jõu / momendi ja kiiruse tunnusjoon. Tühijooksukiirus (No load speed) – töökiirus koormusvabas olekus. Sagedusvahemik (Frequency response) – Sageduse vahemik, milles väljund reageerib sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus.
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
