s<0 vastulülitusega pidurdamisel; s=200% siis vool 14X suurem nimivoolust 4) Ultravalgus (10-6- 10-8m) kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid | tugev bioloogiline toime, Karakteristikud fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime | meditsiinis, valgustehnikas Mehaaniline karakteristik. Mehaaniline moment. 5) Röntgenikiirgus (10-8-10-11m) kiirete elektronide järsul pidrudumisel, protsessides milles osalevad sisekihtide elektronid | võime tungida läbi inimkeha |meditsiinis 6) Gammakiirgus (10-10-10-14m) radioaktsiivsel lagunemisel aatomite tuumadest | lainepikkus väiksem aatomi mõõtmetest, tungib läbi igast ainest, inimesel võib surmav olla |tuumarelvades 7) Kosmiline gammakiirgus (10-13-..m) kosmosest?:D
juurdepääas võivad mõjutada leekpunkti temperatuuri. 11. Mõõtemääramatuse abil kirjeldatakse mõõtetulemuse kõikumist. Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse, kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb mõõtetulemuse ümber vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub 12. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt. See näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Keskmine ruuthälve on üks varieeruvuse karakteristik Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem dispersioon on, seda rohkem erinevad katsete tulemused üksteisest 13. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Kõik väärtused kokkuliidetud ja jagatud väärtuste arvuga. 14. Standardhälve iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber. Standardhälbe saab,
ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolu kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver-joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus-voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel
Mootori üleminekul uuele koormusreziimile II t° langeb väärtuseni t°r2 (lõikepunkt c). Selleks, et säilitada temperatuuri endine väärtus t°r1 (oletame, et see on ette antud) tuleb kas nihutada soojuse äravoolu karakteristik positsiooni 2 või muuta tema kallet positsioonini 3. Mõlemal juhul karakteristikud lõikuvad punktis b s.t. reguleeritav temperatuur jääb samaks t°r1. Soojuse äravoolukarakteristiku nihutamine positsiooni 2 saab toimuda sisendtemperatuuri
Kõrgema rõhuga pumpadel (>800 bar) Väiksematel, kõrgepöördelistel mootoritel Parem hüdrauliline stabiilsus Täpsem pihustuskogus Pritsekoguse regulaatorid Mehaanilised (tsentrifugaalregulaator) Maksimaalpöörete regulaator Miinimum-maksimumpöörete regulaator Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator Generaatormootori regulaator Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control) Miinimum-maksimumregulaatori karakteristik Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine Tühikäigupöörete saavutamine Kiirenduspedaali vabastamine Mootori soojenemine, tühikäigupöörete reguleerimine Kiirenduspedaali põhja surumine, täiskoormus, reguleerimata ala Momendi kompenseerimine Ilma ülelaadimiseta mootoritel: Pöörlemiskiiruse kasvades optimaalne pihustatav kütusekogus väheneb Halvem segumoodustus Väiksem õhukogus Termilised piirangud
voog. Korrutis w F määrab suuruse dF / dt maksimumväärtuse. Alalisvoolugeneraatori klemmipinge U on aga väiksem ankrus indutseeritud elektromotoor- jõust pingelangu võrra ankruahela takistusel Ra : U = e - I a Ra . (4) 5. Alalisvoolugeneraatori karakteristikud Alalisvoolugeneraatori tööd iseloomustavaid põhikarakteristikuid on kolm: 1. Tühijooksu karakteristik e = f ( I e ) näitab ankru emj e sõltuvust ergutusvoolust I e ankruvoolu puudumise ( I a = 0 ) ja konstantse pöörlemiskiiruse1 n = const korral. 2. Väliskarakteristik U = f ( I ) on ankru (generaatori) klemmipinge U sõltuvus koormusvoolust I juhul, kui pöörlemiskiirus n = const ja ergutusvool I e = const . Väliskarakteristikult määratakse generaatori nimipinge muutus, milleks loetakse generaatori klemmipinge muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
Tähtede absoluutse heleduse L ühikuna kasutatakse sageli Päikese absoluutset heledust(4x1033 erg/s). Tohutu enamiku tähtedest moodustavad kääbused, mille absoluutne heledus on Päikese omast kuni tuhandeid kordi väiksem, kuid leidub ka tähti millel see on sadu kordi suurem. Absoluutset heledust iseloomustab absoluutne tähesuurus, mis oleneb tähe kaugusest, värvusest ja absoluutsest heledusest. Oluline karakteristik on tähe mass. Leidub väga vähe tähti, mille mass on Päikese omast 10 suurem või väiksem. Päikese mass on 2x 10 33 grammi. Samuti on tähtis tähe raadius, mis muutuvad väga laiades piirides. Leidub tähti, mis suuruselt ei ületa Maad valged kääbused ja leidub ka tphutu suuri tähti, milles mahuks vabalt Marsi orbiit. Selliseid tähit nimetatakse mullideks, sest tähtede masside
Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värsk...
korral; · võimalus koguda täpsemaid andmeid. Valikuuringu puudus võrreldes kõikse uuringuga: saadav resultaat iseloomustab üldkogumit ligikaudselt, teatava veaga. Valim II Arvestades uuringuprotseduuril tekkivaid kõrvalekaldumisi esialgsest kavast kasutatakse veel mõisteid kavandatud valim (intended sample) ja realiseerunud valim (resulting sample, realized sample) Parameeter mingi tunnuse kui terviku karakteristik või kirjeldus üldkogumis (perede sissetuleku keskmine, leibkonnaliikmete arvu jaotus) Statistik (?) tunnuse kirjeldus valimis, kasutatakse üldkogumi vastava parameetri hindamiseks Usaldusvahemik arvtelje vahemik, mille iga väärtus võiks võrdväärsena olla tundmatu parameetri hinnanguks Usaldusnivoo tõenäosus, millega vaadeldav vahemik võiks sisaldada parameetri tõelise, üldkogumis kehtiva väärtuse Valimite liigitus Tõenäosuslikud ja
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Sõna “parfüüm” tuleb ladina keelsest per fumus ja tähendab tõlkes “läbi suitsu”. Iidsetel aegadel lõhnastati algselt mitte inimest ennast, vaid ümbritsevat (ruume). Selleks pressiti taimedest õli, seejärel seda aurutati j...
Statistilise rea karakteristikud. Tunnuseid ( nende väärtusi) iseloomustavad teatud suurused nn. karakteristikud. Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristikud jagunevad I keskmised e. paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED ...
Keskmine esindusviga. Valimi suurenedes esindusviga väheneb. Selle leidmiseks on erinevad valemid lähtuvalt sellest, kas üldkogumi suurus on teada või ei ole.(valimi mahu võtmisel ei arvestata missing lahtrit) Piiresindusviga. Jälle kaks valemit lähtuvalt üldkogumist. Kasutatakse t-jaotuse täiendkvantiili (olulisusnivoo ja vabadusastmete arv). Piiresindusviga=keskmine esindusviga*t Usalduspiirid= x ±x Mõisted: · usaldusvahemik on see piirkond, kuhu meie üldkogumi karakteristik määratud tõenäosusega langeb · alumine ja ülemine usalduspiir on usaldusvahemiku otspunktid · usaldusnivoo on see tõenäosus, millega antud karakteristik sellesse vahemikku jääb HÜPOTEESIDE TESTIMINE Statistiliseks hüpoteesiks nimetatakse üldkogumi kohta esitatud üldistust. Hüpoteeside kontrollimiseks esitatakse statistiliste hüpoteeside paar(nullhüpotees ja altervatiiv- ehk sisukas hüpotees). Hüpoteeside
impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 2500 s Volt-sekund karakteristikuks nimetatakse keskmise lahendusaja sõltuvust rakendatud pingeimpulsi amplituudist Karakteristiku katseliseks määramiseks kasutatakse impulsspinge generaatorit (IPG) Katseid alustatakse väiksemast lahenduspingest. Igal pingel tehakse suur hulk katseid ja leitakse keskmine lahendusaeg (soovi korral ka hajuvus ning jaotusseadus) Joonis 2.20 Volt-sekund karakteristik erinevate elektroodide korral Impulsitegur: , kus: Uimp on läbilööki põhjustanud impulsi suurim pinge (Umax) U50 Hz on võrgusageduslik läbilöögipinge 21. Õhu elektriline tugevus impulsspingel Õhu elektriline tugevus sõltub eelkõige välja kujust: · ühtlases väljas (Rogowsky elektroodid) o keskmiselt 30 kV/cm o kui s = 1 mm, siis 45 kV/cm o kui s = 1 m, siis 24 kV/cm · tugevalt mitteühtlases väljas o 4 kV/cm kuni 7 kV/cm 22
QKESK 0 00 90 180 270 360 Q max (900 ja 2700) = F c = F R sin = FR(n/30), sin(900 ja 2700) = 1 Qkesk = 2×FSn /60 = F R n / 15. = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 15] = /2 = = 1,57. 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega Küsimus 7. Staatilise rõhu pumpade karakteristikud, rõhu ja jõudluse reguleerimine. Kolbpumba karakteristik : Kolbpumba teoreetiline tootlikkus (Qteor) ja tõstekõrgus (Hteor) pole omavahel seotud. Teoreetiline survekarakteristik H1,2(teor) = f(Q) on ordinaatteljega paralleelsirge (joon. 13). Reaalsel pumbal rõhu suurenemisel lekked pumba sees suurenevad, mahuline kasutegur väheneb ja vooluhulga kõver kaldub ordinaattelje suunas (H1,2 (teg) ). Pumba tootlikkus oleneb pumba pöörete arvust (n). Pumba veovõlli pöörete arvu
S&P 500 miniES 50 1450 $72 500 $1969 (GLOBEX) Nafta (NYMEX) CL 1000 94 $94 000 $5400 Nafta mini (NYMEX) QM 500 94 $47 000 $3206 Gold (NYMEX) GC 100 800 $80 000 $3375 Gold mini (ECBOT) YG 33.2 800 $26 560 $675 Kahjumi ja kasumi ümberhindamine Neljas futuuri karakteristik on igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Kui aktsiate puhul tekib kasum või kahjum alles aktsiapositsiooni sulgemisel, siis futuuri puhul toimuvad kasumi- või kahjumikanded igapäevaselt. Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum. Futuurilepingu avamise esimesel päeval kantakse kliendi kontole kasum või kahjum, mis on tekkinud futuuri algse soetushinna ja päevalõpu hinna vahest.
Ventilaatori poolt avaldatav rõhk H ventilaator = 1,1 2869 = 3156 Pa Qvent=2,00m3/s Valime ventilaatori nr. 8, mille aerodünaamiliselt karakteristikult leiame a =0,5, n=1500 p/min. QH 2,00 3156 Ajami elektrimootori võimsus N = = = 13,3 kW . 1000 a ajam 1000 0,5 0,95 Joonis 6. Ventilaatori aerodünaamiline karakteristik /1/ 9 Õppematerjali koostamisel on kasutatud pildilist materjali allikast: 1. , . . , 1966
Ube/Re, Mõlemas skeemis UBE->-2mV/C. Et seda komp panna vasakule õlale diood(nool alla), siis It=~IE=UB-UBE/Re=IR2+UD-UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>”voolupeegel”| VT ÜL, peale transsi Rl, mille tagant baasi ja välja Rl=Upl/I-lihtsaim voolugen VT. 4. Süst nimetus sõltub, mis elem alusel tehakse loogiline tehe: DL,DTL,TTL,TTLS,nMOP,pMOP,KMOP,ESL. Loogiline elem->võimendus 5. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid 1. STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. Muidu nagu diood 2. Baas emitteri siire pärisuunas, kollektori vastupinge. PNP: UKE=UBE<0-+, siis IK<0 ja kollektorist välja IB<0, baasist välja NPN korral vastupidi. IK=/(1-)IB+1/(1- )IKo=IB+(1+)IKo=>=IK/IB=/(1-)
.................................. 17 Käivitamine ja reguleerimine ............................................................................................................ 18 Nurgakarakteristik ............................................................................................................................. 18 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 19 Mehaaniline karakteristik .................................................................................................................. 19 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 19 Püsimagnetitega sünkroonmootorid ................................................................................................ 20 Asünkroonmootorid ..........................................................................
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v...
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
5. 5,0 167,89 0,0311 0,0323 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101 (mT) 5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sinθ = 1 ). 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F=f (L). 9 0.04 8 0.03 7 0.03 6 5 0.02 4 0
(esimene iseloomustab üldkogumit, teine valimit) 21. EX ja x sarnasus/erinevus - esimene on JS keskväärtus, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang keskväärtusele ehk aritmeetiline keskmine, kasutatakse järeldavas statistikas Keskväärtus on juhusest sõltumatu suurus, mis paikneb väikseima ja suurima väärtuse vahel. aritmeetiline keskmine on valimi hinnanguline keskmine väärtus. 22. Variatsioonikordaja variatsiooni kirjeldav statistika karakteristik Vx=(s/)*100% kasutatakse tunnuste hajuvuse võrdlemisel, variatsioonkordaja avaldub standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhtena, üldiselt avaldatakse %-na. Kui variatsioonkordaja on umbes 50%, siis tunnus normaalse hajuvusega (keskmine kirjeldab tegelikku tüüpilist väärtust), kui tunduvalt üle 50%, siis tunnus hajus, kui tunduvalt alla 50%, siis tunnus väga vähe hajus. Kui kõik tunnuse kõik väärtused valimis on samad, siis v on 0%. 23
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
MT Metallkile lakitud ja eriti kuumakindel MOH Väikese takistuslik metalloksiid takisti MYH kaitsmata ülikõrgsageduslik metallisulam takisti Takistite väärtused antakse , kohale läheb K, M jne. Lisa takistite värvikoodid. MUUTTAKISTID muuttakistite põhiparameetrid on samad mis püsitakistitel. 1. Lisaks töökindlus 2. Reguleer karateristik reguleerimise karakteristik muuttakistite liigid: 1. reguleertakistid kasutame seadmetega töötamisel 2. seade takistid seadme esmasel väljahäälestamisel, tehases võilaboratooriumis. Kulumiskindlus (20000 pööret garantii) Kondensaatorid Juhile antud elektrilaeng muudab tema potentsiaali, kusjuures potentsiaali muutus sõltub peale laengu suuruse ka juhi omadusest, mida nimetatakse elektrimahtuvuseks. Juhi elektrimahtuvus C on suurus, mida mõõdetakse elektrilaenguga Q, mis
A1 x1 kordaja, näitab kui palju suureneb y kui x1 suureneb 1 ühiku võrra, kui teised sõltumatud tunnused jäävad samaks; A2 x2 kordaja, näitab kui palju suureneb y kui x2 suureneb 1 ühiku võrra ja teised sõltumatud tunnused jäävad samaks. K, see on vist i st vaatluste arvu 23. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Paiknevuse karakteristik. 24. Mediaan tunnuse väärtuste järjestamisel leitud n.ö keskmine väärtus ehk see tunnuse väärtus, millest väiksemate väärtuse osa on 50% ehk pool. 25. Mudeli diagnostika kas sõltuv/sõltumatu muutuja on valitud õigesti. Kontrolli multikollineaarsust. Kas funktsionaalne kuju on õige? (logaritm, lineaarne, hüperbool jne). reg
aineid, mida on võimalik kõrgendatud temperatuuril muuta vedelaks. Termoplaste iseloomustavad järgmised omadused: · Neid esineb nii kristallilisete, kui amorfsetena. Kristallsed on üldiselt lahustele inertsed, amorfsed- lahustuvad. · Oluliseks näitajaks on kristalliinsus, mille vastav näitaja tuleb tagada kuumutus- või jahutuskiirusega. · Vastuvõetav vastupidavus väsimusele ja sobiv roomavuse karakteristik. · Üldiselt odavam hind, kui reaktoplastidel, kuna: ° Valmistamisprotsess on kiirem ° Lihtsam kvaliteedijuhtimise / kindlustamise süsteem ° Potentsiaalne võimalus ümbertöötlemiseks ° Elastsed omadused Peamised Termoplastide esindajad on: Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüisobutüleen (PIB), Polüstürool (PS).
Frequency (rad/sec) Joonis 7. Võnkelüli amplituudi- ja faasisageduskarakteristik 7 Amplituudi- sageduskarakteristiku graafikul on näha, et süsteem võimendab väljundit, mis on tingitud resonantssagedusest. Kui sumbuvustegur on väike, siis on resonantssagedusel esinev piik teravam. Faasi-sageduskarakteristiku graafikult näeme, et kõrgematel sagedustel läheneb karakteristik -180 –le ning madalamatel sagedustel nullile. Vahepealne järsk osa on tingitud resonantssagedusest, mida väiksem on sumbuvustegur seda järsem on langus. Bode Diagram From: Constant (pt. 1) To: Transfer Fcn (pt. 1) 0 5 10 Magnitude (dB) 15 20 25
Lehtvedru- töötab paindele Varrasvedrud – töötab väändele Taldrikvedrud- koostatud paketid toimivad löögienergia hävitajana. Levinud on taldrikvedrud näiteks stantside puhverelementidena. Rõngasvedru-veelgi suurema jäikuse ja energiasumbuvusega vedru. Kummipuhvrid-temperatuurivahemikus -30...+80 võib survevedrudena kasutada erineva kujuga kummipuhvreid. 7. Mida nimetatakse vedru karakteristikuks? Mis on vedrujäikus? Tähtsaim karakteristik on jäikus ( seos mõjuva jõu ja deformatsiooni vahel), see seos võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne. 8. Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat. Valitakse vedrutraadi materjal, sellele vastav nihkemoodul G ja lubatav väändepinge. Dm Antakse ette vedruindeks c= d piires 6...12(teatmekirjandusest)
on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või inimeste mingite ühenduste üks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi (õiguslikke, majanduslikke, administratiivseid, teaduslik-teoreetilisi, metodoloogilisi, metoodilisi ja organisatsioonilisi jt aluseid) ja küllap ka nendel inimestel, kes
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5
laagrikilbid. Ühe laagrikilbi siseküljele on kinnitatud harjahhoidikud koos harjadega, mille küljest suunduvad painduvad vaskjuhtmed masina klemmiplaadile. Alalisvoolumasinad on pööratavad nagu sünkroonmasinadki, st neid võib kasutada generaatori ja mootorina. Ankrumähis koosneb paljudest sektsioonidest, mis on kommutaatorilestade kaudu omavahel ühendatud ja moodustavad kinnise ringmähise. 37. Alalisvoolumootorid: ehitus, tööpõhimõte, mehhaaniline karakteristik, käivitamine, reverseerimine Alalisvoolumootoreid kasutatakse elekterveonduses ja mitemesuguste tööpinkide ajamites, autodes jm. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähistes. Poolused on kinnitatud silindriliste terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli nim. induktoriks. Vooluga juhtmeks on
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (d...
vastavaid maksimume (sama värvi jooni). Spektri järgu määramist raskendab veel asjaolu, et kõrgemat järku spektrid hakkavad kattuma. Sel juhul muutub joone värvus, st silmaga vaatamisel ei näe me seda värvust, mis vastab otsitavale lainepikkusele. Lahutusvõime iseloomustab difraktsioonivõre kui spektraalriista omadust eristada lähedaste lainepikkustega spektrijooni. Lahutusvõime, mis on spektraalaparaadi tähtsaim karakteristik, on defineeritud järgnevalt: λ R= , (5) δλ 2 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kus δλ on lainepikkuste minimaalne erinevus, mille korral kaks lähestikku asuvat joont spektris on
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähist...
9.1 4. Ristlainete omadused. 9.2 5. Pikilainete omadused. Kriitiline sagedus. 9.4 6. Brillouwini kontseptioon (partsiaallainete printsiip). 9.5 7. Faasi kiirus, grupikiiris. Dispersioon. 2 lk 106 (pikilainete omaduste juures) 8. ÜLEKANDE LIINID 1. Ülekande liinide tööpõhimõtted ja liigitus. transmission lines (new lecture).pdf 23_RF_ulekandeliinid 2. Levimise karakteristik ja murdesagedus. Lainepikkus, faasi- ja grupikiirus. Pilt/Meigas 101 Ülekandeliinidest on ka Antennid_suurkonspekt lk 79 3 3. Täisnurkse lainejuhi põhiparameetrid. Kriitiline lainepikkus ja ristlaine arv... Lainejuhid_ee.pdf 4. Elektrilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. LAINEJUHID lk 95 Pilt/Meigas 5. Magnetilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. 9
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Teili Toms LAPS JA SOTSIAALSUS Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Sageli tehakse eristus individuaalse ja sotsiaalse arengu vahel, kuid see võib olla eksitav. Pigem võiks eelistada lähenemist, mis käsitleb individuaalset ja sotsiaalset vastastikku sõltuvate valdkondadena. See, mida laps teab endast, on sageli ühiskonnast mõjutatud, ja see, mida laps teab ühiskonnast, on vähemalt osaliselt sageli lapsest endast mõjutatud. Individuaalsete ja sotsiaalsete arenguaspektide vastastikune sõltuvus ilmneb, moraali arengul, seotuse teoorias, sooidentiteedil ja vanemaks olemisel. Sotsiaalse arengu puhul huvitutakse lapse integreerimisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt võttes ühiskonnas kehtivad väärtused. Seetõttu tuleb käesolevas referaadis juttu sellest, mis erinev...
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asen...
faasinihke. Trafo e. transformaator, pinge muutmise vahend Ferromagnetikust südamega on keerdude arv V1 1 võimendus ei ole, kuigi pinget saab muuta. = V2 2 1.7. Dioodi ehitus ja funktsioneerimine pn-siirdega diood. Ühesuunaline juhtivus Juhtimissuund on p-lt n-i Tavalise dioodi ehitus: p-alas palju auke ehk siis elektronide puudus n-alas palju vabu elektrone Dioodi volt-amper karakteristik: u i = I S * (e - 1) u > 0 päripinge u < 0 vastupinge T T temperatuuri potentsiaal (u. 25mV toatemperatuuril) u u IS küllastusvool, praktiliselt vastuvool i = I e T - I I e T - hea tuletiste S S S võtmiseks. T toatemperatuuril on umbes 25V Schottky diood on diood siirdega metall-pooljuht
Uurimused on näidanud, et uskumus, mis paneb inimesele vastuse elu kui Jumala kingituse eest, aitab kaasa tervenemisprotsessile. Üldiselt usklikkus toetab abivalmidust ja teenivat eluhoiakut. Ääremärkusena võiks siinkohal nimetada, et uurimuste põhjal on kiirustamine see, mis oluliselt vähendab abivalmidust. Usk annab identiteedi ja kuuluvustunde, paljuski on see seotud elu mõtte ja oma koha leidmisega elus. Usuga käib kaasas lootus, mis on vaimse tervise seisukohast oluline karakteristik. Usu eesmärk on tunnetada tõde -- saada asjadest õigesti aru. Kes on tõele lähemale astunud, ei saa sellest enam lahti. Uurimuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, mis aitas represseeritutel repressioonitraumaga toime tulla, ankeetküsitluses osalesid inimesed, kes olid poliitilistel põhjustel küüditatud, vangistatud või kodust välja aetud. Oluliseks peeti kolme usuga seotud tegevust. Need olid Jumala tingimusteta usaldamine, palvetamine ja usk õigluse võidusse
Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated ...
aga troopiline mereline õhumass on niiske. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuurAbsoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust.
19 F [mN] 20 17.05 10 8.62 0 1 2 3 4 5 I [A] F [mN] Joonis 7. F= f(I) voolujuhe SF42 7. Võtan üles jõu F [N] sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida alloleva Tabel 7 ning joonista vastav karakteristik F=f ( L) (4) Kasuta analoogselt p.3 toodud (5) F=f (I ) (5) Tabel 7 Mõõtetulemused 4 A juures Jrk.nr. L [cm] I [A] mi [g] F [N]
püsiväärtusele vastavad püsivad väljundsignaali väärtused, siis võime need uuritavale elemendile iseloomuliku väärtused kanda tabelisse või graafikule selle elemendi staatilise karakteristikuna. Kui püsiolekus elemendi sisendsignaali muuta mingi hälbe xs võrra, siis saame staatiliselt karakteristikult leida, kui suureks kujuneb hälve xv uue püsiolukorra saabumisel pärast siirdeprotsessi (üleminekuolukorra) lõppu. Kui elemendi staatiline karakteristik on kujult sirgjooneline (lineaarne), siis on kõik tema punktid (kõik lüli püsiolekud) arvutatavad sirge võrrandi abil ja sellist lüli (elementi) nimetatakse lineaarseks. Tegelikult on suur osa reguleerimisobjektidest ja reguleerimisaparatuurist oma olemuselt mittelineaarsed, nende staarilised karakteristikud on kas kõver- või murdjoonelised. Kuid paljude staatiliste karakteristikute olulistes tööpiirkondades,
U v älj MLM üle saab otsustada võimendi 2 1 amplituudkarakteristiku järgi, mis väljendab UV hetkväärtuse sõltuvust Us hetkväärtusest. Ideaalse amplituudi karakteristik peab olema lineaarselt tõusev pinge. TV-video võimendites muudetakse mõnikord amplituudkarakteristikut nn. gamma-korrektsiooni U sis
(tuletatud suurused) loetakse teistest suurustest tuletatuteks. Põhisuurust käsitletakse mingis suuruste süsteemis leppeliselt sõltumatu suurusena( Mehaanikas pikkus, mass ja aeg=LMT süsteem) . Tuletatud suurus on mingi suuruste süsteemi põhisuuruste funktsioon. LMT süsteemis on tuletatud suuruseks näiteks kiirus, samuti jõud. Suurustesüsteemi tähistatakse selle moodustanud suuruste esitähtede järgi (LMT). Füüsikaliste suuruste kvalitatiivne karakteristik on tema dimensioon. Dimensioon on avaldis, mis väljendub suuruste süsteemi kuuluvat suurust selle süsteemi põhisuuruste astmete korrutisena. LMT süsteemis saadakse dimensioon valemiga dim X =L^l*M^m*T^t . L, M, T väljendavad põhisuurusi(antud juhul pikkus, mass ja aeg) ning l, m, t dimensiooni astmenäitajaid, mis on positiivsed või negatiivsed ratsionaalarvud. Suuruse väärtus on kvantitatiivmäärang, mida väljendatakse arvu ja ühiku korrutisena.
2 21 11.4. Elektrimootori spetsifikatsioon Tabelis 11.4 on esitatud elektrimootori tehniline spetsifikatsioon ja tähised kujutatud joonisel 8.1. Tabel 11.4. Valitud mootori tehniline karakteristik [1, lk. 36, tabel 37] B 15% Suurus Tüüp Võimsus, Pöörete Maksimaalse Hoomoment, Mass, kg kW arv momendi Nm2 minutis kordne 4 MTK-42-8 19,5 667 3,1 26 335 11.5. Reduktori spetsifikatsioon Tabelis 11.5 on esitatud reduktori spetsifikatsioon.
Et ergutusmähis ei ole kolmefaasiline, siis mõõdetakse. Vahelduvvooluringis kasut aktiivvõimsuse P=UI cos Lülituse koostamisel tuleb pöörata muudab parasiitmoment märki poolel pöördvälja kiirusel, mille tulemusena resulteeriv mehaaniline tähelepanu voltmeetri klemmide tähistusele, kuna ühe poole klemmide vahetusega muudame mõõteriista karakteristik 4 lubab saavutada käivitusel vaid pöörlemiskiirust 0,5n1. Selliselt kiiruselt aga sünkronismi liikuva osa suuna vastassuunaks. Kus vool on suurem kui 5A lülitatakse voltmeeter läbi mõõtetrafode. tõmbumist ei toimu. Mõlema tingimuse üheaegseks rahuldamiseks on sobiv valida vahepealne olukord- Elektrienergia mõõtmiseks kasut elektrienergiaarvesteid
Asemele voolab kõrvalt jahedamat niiskus 100%. *Küllastusvajak (d)- antud temp õhku vööndis, KB kahaneb pooluste poole. Negatiivne esinb õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis küllastava veeauru rõhk ja õhus tegelikult oleva veeauru seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. kannavad soojust edasi. *Turbulentne õhu segamine- rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk Ööpäevane: muutub positiivseks pärast päikesetõusu, turbulentseks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast küllastusest. Küllatusaste korralik küllastusvajak on =0. negatiivne enne päikese loojangut(-30min,1h) Atmosf pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne täiesti kuiva õhu korral võrdub küllatusvajak veeauru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
