docstxt/126416450323790.txt
vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil l = lmax takistus on võrdne resistori täieliku takistusega R. r = kl (3.2.1.) kus: k = R/lmax – ülekandetegur r = aR (3.2.2.) kus: a = l/lmax. Tegelik staatiline karakteristik näeb välja nagu joonisel 0.2.6.i, ja seda põhjusel, et
nimetataksegi taandaud inertsmomendiks - J s' m 2 . Taandatud inertsmomendi J1 J2 mv 2 lõppkujul valem: J J m J 0 2 2 2 ... 2 u1 u1 u2 7. Mehaaniliste karakteristikute liigitus Töömasinate mehaanilised karakteristikud: Kiirusest sõltumatu staatiline moment: Ts=const. Selline karakteristik on eelkõige mehhanismidel, illes oluline osa tehtavast tööst kulub raskusjõu ületamiseks, nagu kraanade tõstemahhanismid, lihtid jne. Samasse rühma kuuluvad mehhanismid, milles ülekaalus on hõõrdejõud, sest hõõrdejõudu ja momenti võib teatavais piires lugega mehhanismi töötamisekiirusest sõltumatuks. Siinghulgas võib nimetada sildkraanade silla- ja vankrimehhanimse, transportööre, tööpinkide
20 52,07 0,002926 0,000056 40 32,81 0,002926 0,000089 60 24,12 0,002926 0,000121 80 20,21 0,002926 0,000145 100 16,55 0,002926 0,000177 1.2 Staatiline karakteristik 1.2.1 Töökäik Anumatevaheline kraan avatakse. Erinevate rotameetri näitude juures (20, 35, 45, 65, 85) määrame tasakaalunivoo parempoolses anumas. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame staatilise karakteristiku graafiku. Staatiline karakteristik süsteemi väljundi sõltuvus sisendist tasakaalu olukorras. 1.2.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm
ω-nurkkiirus T=kTфIα T-mootori elektromagnetiline moment ф magnetvoog pooluse kohta R-ankruahela kogutakistus Joonis 2. Alalisvoolu-haruvoolumootori ühendusviis ja mehaanilised karakteristikud Joonis 3. Ankrureaktsiooni mõju alalisvoolu-harumootori karakteristikule: a- momendi voolu karakteristik; b- mehaaniline karakteristik 2.1.2 Haruvoolumootori kiiruse reguleerimine 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik lisatakistuse olemasolul ankruahelas - U I R Rl a a kE kE Rl , kus - lisatakistus ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu
7. s= 1500 = 0,016 1500−1480 8. s= 1500 = 0,013 1500−1496 9. s= 1500 = 0,003 Rootorimähise voolu sagedus: f2= f1*s 1. f2= 50*0,051= 2,567 2. f2=50*0,045= 2,233 3. f2= 50*0,039= 1,933 4. f2= 50*0,032= 1,600 5. f2= 50*0,025= 1,267 6. f2= 50*0,019= 0,933 7. f2=50*0,016= 0,800 8. f2= 50*0,013= 0,667 9. f2= 50*0,003= 0,133 6 Tabel 3. Arvutustulemused. Karakteristik. Jrk.nr s T, Nm n, p/min 1 0 0 0 2 0,066667 7,491082 1402,334 3 0,07 7,5 1400,667 4 0,2 4,67706 2246,069 5 0,4 2,546998 4124,463
0,021 0,16 1,27 507019 4 7,07 35,1 17,07 0,021 0,17 1,35 538708 3 7,97 36,0 17,97 0,021 0,18 1,43 570396 3 8,92 36,9 18,92 0,021 0,19 1,51 602085 3 9,93 37,9 19,93 0,021 10,9 0,2 1,59 633774 3 9 39,0 20,99 Ühe toruga süsteemi karakteristik 45.0 40.0 35.0 30.0 25.0 Päeval Tulekahju Tõstekõrgus H (m) 20.0 15.0 10.0 5.0 0.0 0 0.05 0.1 0
(nt tuletõrje automaatne signalisatsioon + sprinklersüsteem) Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik. Elemendi ülekandetegur või võimendustegur. Anduri tundlikkus. Väljundsignaali sõltuvuse graafiline kujutamine sisendsignaalist püsiväärtusel nimetatakse staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik
petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise htsus, arusaamise ja mistmise htsus, mineviku tundmise ja tuleviku aimamise htsus... Mida see thendab? Haridus on igahe igus ja kohustus. Mida see thendab? Haridus on eesmrk ja vahend, ressurss ja tingimus. Mida see thendab? Haridus on ime. Keegi ei saa mitte kunagi elda, et mina tegin kedagi haritud inimeseks
reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita kui väljund ja sisend on ühesuguse füüsikalise iseloomuga. Vastasel juhul esineb dimensioon. Staatilise ülekandeteguri saab leida valemist . Kui staatiline karakteristik on sirge, siis on tegemist lineaarse objektiga, kui kõverjooneline, siis ebalineaarse elemendiga. Staatilise ülekandeteguri leidmine elementide mitmesuguste lülituste korral 1. Elementide järjestiklülitus. Teada on elementide staatilised ülekandetegurid Elementide järjestiklülitus Tuleb leida 2
vD Re = 243 042 d) Leian suhtelise kareduse D = 0,0025 e) Leian tabelist hõõrdetakistusteguri (vt. Moody diagramm) = 0,0275 f) Leian survekao l v2 ht * D 2g = 26,63 m g) Leian vajaliku tõstekõrguse H H st ht = 40,63 m 2. Leida võrgugraafik Võrgu karakteristik ühe toru jaoks Q (m3/s) v (m/s) Re ht Htava Htuli 0,01 0,32 48608 0,027 1,06 15,06 11,06 0,02 0,64 97217 0,025 3,92 17,92 13,92 0,03 0,95 145825 0,024 8,47 22,47 18,47 0,04 1,27 194434 0,024 14,87 28,87 24,87 0,05 1,59 243042 0,024 23,05 37,05 33,05
kergemad ja odavamad kui tüüpilised kahekordse mähisega trafod. Ühtlasi on neil madalam lekkereaktsioonivõime, madalamad kaod, väiksem erutusvool ja suurenenud VA hinnang antud suuruse ja massi korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab töötama väga lähedal lühiseolukorrale. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev ehk voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. • Miks ei tohi trafo südamik olla alumiiniumist? Alumiinium ei ole magnetiline materjal, aga südamikus peab olema magnetvoog. • Miks antakse trafode nimivõimsused ühikutes VA või kVA, aga mitte
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on võrdtugevad, siis .
Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Tänapäeval on reostaat asendatud jõuelektroonikaga Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Alalisvoolu mootori ankrureaktsioon kompenseeritakse lisapooluste väljaga Alalisvoolu mootori magnetvälja moonutus Jadaergutusega mootori kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned Alalisvoolumasina (rööpergutus) kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned ALALISVOOLU AJAMID JAHTLAEVAS · Haalamispelid ja ankrupelid · Diisel- või otomootori starterid · Vööripõtkurid · Taglastusvintsid · Vee- ja kütusepumbad
potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Vase eritakistus 0°C juures on 1,7*10-8m, st vasest kuubi elektriline takistus 0°C juures on 1,7*10-8
Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1
Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624 Arvutan väljundtakistuse: Uv1=91,82mV Uv2=92,27mV Rk1=2k Rk2=20k ( Rk2 Rk1 Uv1 + Uv2 ) Rv := - Rk1 Uv2 - Rk2 Uv1 3 Rv = 4.458 × 10 Arvutan võimsusvõimendusteguri: kp = 0.108 5. Amplituudikarakteristik Joonis 3. Transistorvõimendi amplituudi karakteristik. 6. Logaritmiline amplituudsageduskarakteristik Joonis 4. Transistorvõimendi logaritmiline amplituudsageduskarakteristik. 7. Kokkuvõte Selles laboris õppisime transistori tööpõhimõtteid ja skeemi reaalset koostamist ning erinevate pingete mõõtmist. Õppisime ka arvutama pingevõimendustegurit. Koostatud võimendit on võimalik kasutada erinevates helisüsteemides.
= 6,6 * 1034 Js. c) Termiline ionisatsioon tuleb ette ainult kaarlahenduse juures, kuna tamperatuurid on üle 10 000 o C. · Põrked intensiivsel soojusliikumisel · Fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 2. Voltsekund karakterisitk Lahendus sõltub nii pingest kui ajast. Et saaks korraldada katseid ja neid võrrelda võetakse standardimpulss unipolaarne impulss. VoltSekund karakteristik on lahendusaja sõltuvus pingest. VoltSekund karakteristik matemaatiliselt: u(t) = U0(1+t/tt0) Voltsekund karakteristikud ühtlases ja mitteühtlases väljas: htlane Mittehtlane 3. 4. Paberõli isolatsiooni alg ja kriitilised osalahedused A) Pinge kestval mõjumisel Pinget tõstes tekib kondensaatoris kõigepealt koroona õli laguneb gaasilised laguproduktid.
korral. Ülekandeomadusi staatilises olukorras (seos sisend-väljund) kajastab väljundi ja sisendi püsiväärtuste suhe, mida nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Lineaarses süsteemis [2] omab see seos kuju K=y/u või y=Ku, kus K on staatiline ülekandetegur (võimendustegur). Seose graafiline kujutis on joonisel 1.14 Kumma süsteemi staatiline ülekandetegur on suurem? Põhjendage vastust (joonis!) 1.15 Mis on süsteemi dünaamiline karakteristik? Ülemineku ajaline kulg on dünaamiline karakteristik. Kuna võimalikke ajas muutuvaid sisendsignaale on lõpmata palju, siis kasutatakse nii juhtimissüsteemi kui terviku, aga ka tema üksikute elementide. 1.16 Mis on ülereguleerimine? Ülereguleerimine määratletakse tavaliselt kui hüppekaja maksimaalväärtuse ja lõppväärtuse vahe protsentides lõppväärtusest, 1.17 Mis on reguleerimise aeg?
ligikaudu 1,15Un tühijooksupinge. Tekiv kõver 1. Seejärel vähendame voolu nullini, siis muudame svoolusuuna ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolo kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver- joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus- voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel
21. Kuidas jaotub standardse normaaljaotusega juhuslike suuruste ruutude summa? Standardse normaaljaotusega sõltumatute juhuslike suuruste X 1 kuni Xy ruutude summa Y=( X1)2 +( X2)2 +...+( Xy)2 on χ2-jaotusega (hii-ruut jaotusega) juhuslik suurus Y~ χ2(v), kus liidetavate arv v on χ2-jaotuse parameeter, mida nimetatakse vabadusastmete arvuks. MATEMAATILINE STATISTIKA ÜLDKOGUMI KARAKTERISTIKUTE PUNKIHINNANG 22. Mõisted: üldkogum, objekt, tunnus, tunnuse jaotus, üldkogumi karakteristik, valim, valimi statistik, üldkogumi karakteristiku hinnang, hinnangu tüübid. Ülkogum - mingil printsiibil määratletud, vaatluse alla võetav objektide koguhulk. Tunnus - iga objekti iseloomustavad temal mõõdetud tunnused. Tunnuse jaotus - iga arvulist tunnust võib vaadelda kui juhuslikku suurust, mis omandab väärtusi kindlast vahemikust. Iga tunnuse kui juhusliku suuruse korral saame leida tema jaotuse.
10,5 2,755 10 2,731 9,5 2,703 9 2,67 8,5 2,641 8 2,618 7,5 2,592 7 2,561 6,5 2,525 6 2,488 5,5 2,254 5 2,401 4,5 2,353 4 2,291 3,5 2,222 3 2,139 Tabel 1 Joonis 3 Sagedusmodulaatori Sagedusmodulatsiooni karakteristik 3.) Eemaldasime reguleeritava pinge allikas ning panime tagasi sild J1. Andsime signaaligeneraatorist modulaatori sisendisse 5 kHz sagedusega ja 3 V amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz
arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius: [ ] = ReH = Y = 235 157 MPa [ S ] [ S ] 1,5 [ ] k .õmblus = 0,6[ ] = 0,6 *157 94MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Tugevustingimus paindele: M 6* F *l = = [ ] Wx *b2 kus * b2 Wx = 6 Wx on lehe ristlõike geomeetriline tunnus, karakteristik, tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige Keevisõmbluste pikkused ll=b=196mm keevisõmbluse kaatet z==5 a= cos 45 z = 0,707*5=3,5*10-3=0,0035m Leitakse lk väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T=Tk+Tl , kus T
Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28.6 mV/ U=C* Katse Nurk Uv Uk Nominaalne Koormamat Viga Uv Koormatud nr. Un a anduri sisendühikutes anduri mõõteviga mõõteviga
Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Nihkeadur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töövahendid Voltmeeter B7-37 Töö käik Skeem: + U Toite- E ahel R V Rk E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28,5 mV/° U=C* min = 0° Umin = 0,000 V max = 331° Umax = 13,040 V nr. i [°] Uvi [V] Uki [V] Ui [V] i [°] Uvi [V] i [°] Uki [V]
MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral: [] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa []k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: = M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6 Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: 224 mm 2) Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks l1 = b = 224 mm, keevisõbluse kaatet z = = 5 mm. Leitakse l väärtus tugevustingimusest nikhele väände korral. Eeldatakse, et T = Tk + Tl , kus T keevisõmluste poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kuid külgõmblus on võrdtugevad, siis lk 0,5 ll = T/Wp []k
023618 0.025856 5 5 167.86 0.02989 0.03232 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101 (mT) 5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sin = 1 ). 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F = f (L). 3 Kasuta analoogselt p.3 toodud valemit (2). Tabel 3 F=F(l) jrk nr L(cm) I(A) m1(g) F(N) Fm(N) 1 1.2 4 165.21 0.00392 0.004848 2 2
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Laboratoorne töö Vahelduvvoolu-asünkroonmootor Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n, ...
– iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste isiksuseomaduste, välimuse ja käitumisviisisde kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse (kogemus grupi liikmena, tähelepanu ekstreemsustele. Sots roll, tekivad gruppide vahelised
Kaupo Kiilaspää 12. klass Hüpotees: Kallimad lõhnad on meeldivamad. Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Lõhnatesti eesmärk on välja selgitada kas kõrgema hinnaklassi lõhnad on meeldivama lõhnaga kui odavama hinnaklassi esindajad. Selleks testiks on kasutaud 11 erinevat lõhna, mis jaotati kolme erinevasse hinnaklassi: 0-25€, 26- 50€ ja üle 50€. Töövahendid on: 11 erinevat lõhna, paberi lipikud ja kaks inimest kes pole varem nende lõhnadega kokku puutunud ja hindavad neid kümne palli süsteemis. Lõhnad: (50ml)
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 1 aruanne Nihkeanduri kalibreerimine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Üldine iseloomustus: takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem: Mõõtetulemused ja arvutused: Katse Pöördenurk Väljundpinge Väljundpinge Nominaalpinge Uv (V) Uk (V) nr. (deg) koormuseta koormatult Un (V) (deg) Uv (V) Uk (V) 1. 0 0,000002 0,000003 0 0,5 0,001000 0,001000 2
F= (mi- mo)g F1= (164,95- 164,7) × 0,0098= 0,00245 N B= 0,084 T L= 0,022 m Fm1= B×I×L= 0,084×1×0,022= 0,001848 N 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 84 (mT) 5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sinθ = 1 ). 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F = f (L). Jrk.nr. L (cm) I(A) F(N) Fm(N) 1. 1,2 5 0,00539 0,001848 2. 2,2 5 0,10094 0,001848 3. 3,2 5 0,01372 0,005544 4. 4,2 5 0,01764 0,01764 5. 6,4 5 0,2744 0,00924 8
Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale, iseseisvalt. Aruande olen koostanud ise. Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri mõõteviga ühikutes mõõtevig
Rauno Kaasik 093581 IAEB21 Nihkeanduri kalibreerimine aines ISS0050 Mõõtmine Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Tallinn 2010 2 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud mata Viga Katse Nominaal- anduri
Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk = 90000 R = 40000 nr i Uvi(V) Uki(V) Nominaalne i Viga Uv u()(°) u(Uv)(V) v k (°) Un= C·(V) (°) 1 0 0,01249 0,05952 0 0,5 0,000011249 0,204124 0,00000649 0,0125 0,0595
Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040|
___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 27,9 mV/° Un = C* Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping , Uv, Uk piirvead Xp
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid *maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud *loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka...
32749,245 7250,755 7,735 7,257 24011,81 36374,622 3625,378 8,592 8,288 25904,85 40000 0 9,448 9,448 27692,31 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/° U=C* min = 0° max = 330° Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni|
Psüühiline vananemine Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus.........................................................................
Süstemaatiline valim (Systematic sample) Valimi moodustamine on peaaegu sama, mis lihtsa juhusliku valimi korral, kuid populatsioonist toimub valimine mingi süsteemi alusel, nt perioodiline valimine, iga kahekümnes isik valitakse. Selline valik aga nõuab, et nimed oleksid nimekirjas juhuslikus järjekorras. Sõltumatu tunnus [Independent Variable] - uuritav või mõõdetav karakteristik, mis eeldatavasti mõjutab sündmust. Sündmus ei mõjuta sõltumatut tunnust, kuid sõltumatu tunnus võib olla sündmuse põhjustajaks või soodustada selle variatsiooni. Sõltuv muutuja (Dependent Variable)- muutuja või tegur, mille väärtus sõltub või oletatavalt sõltub teiste uuritavate [põhjuslike] muutujate mõjust. Üldistamine (Generalizing)- elementidest ühtse terviku moodustamine.
Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 4 (variant 10/C) Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: K = - 0,5 de / dt > 0 R = 25 2R = 50 L = 50 mH = 0,05 H C = 40 F = 0,000040 F = 1000 1/s Em = 100 V Im = 10 A 1. Määrata klassikalisel meetodil vool skeemi selles parallelharus, mis ei sisalda induktiivsust ega energiaallikat. 2. Määrata sama vool, mis eelmises punktis, arvutades selle voolu vabakomponendi operaatormeetodil. 3. Kujutada leitud vool...
Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Veest ja maapinnalt, inimtegevuse Kondensatsioonituumakesteks, et tagajärjel niiskus saaks kondenseeruda Õhu niiskus näitab küllastumist. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Ilm ja kliima × Ilm on atmosfääri hetkeseisund mingis kohas × Kliima on pikaajaline ilmade reziim (30. aasta keskmine) Kliimat kujundavad tegurid: 1. Päikese kiirguse hulk e. kaugus ekvaatorist 2
veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. 73. Terasvedrude tüübid Lehtvedru lineaarne karakteristik, koormuse suurenemisel omavõnkesagedus väheneb, kannab üle sassiile piki- ja külgsuuanalisi jõudusid, ei vaja lisahoobasid, võimalik müra, vajab hooldamist Silindriline kruvivedru lineaarne karakteristik, ei summuta võnkumisi, võimalik müra, kompaktne, kerge, hooldusvaba, vajalikud vedrustuse hoovad Tünnitaoline kruvivedru Sama mis silindriline aga progressiivne karakteristik Torsioonvedru
1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid.
1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid.
1. Mis liiki seadis on diood? Mitte linearne 2. Kuidas on mittejuhtiv diood eelpingestatud? Vastu pingestatud 3. Mis liiki takistus on dioodil? Põhitakistus 4. Kas on see hea, kui dioodi pingelang on väike? Jah 5. Kuidas on diood eelpingestatud, kui dioodi vool on suur? Otse pigestatud 6. Millist pinget nimetatakse dioodi põlvepingeks? 7. Milline on dioodi lekkevool võrreldes pärivooluga? Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9. Kui dioodi vool on 0.5 V ja vool on 50 mA, millega võrdub siis dioodi võimsus (W) ? 0,025W 10. Kaks dioodi on jadamisi. Esimesel dioodil on pinge 0.4 V ja teisel on pinge 0.8V. Kui vool läbi esimese dioodi on 0.5 A, millega võrdub siis vool (A) läbi teise dioodi? 0.5 A 11. Milline on kõige enam levinud dioodide kasutusala? Lülitamine, alaldi 12. Mis liiki seade on varaktor? Diod lisa mahtuvusega 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
