gümnaasium - üldhariduskeskkool kampaania - hoogtöö, hoogtegevus kandidaat - kohataotleja H kandideerima - kohta taotlema haabjas - teravapõhjaline paat; kanuu - kerge sõudepaat hallikasroheline kapukad - paksud sokid hagu - maharaiutud oksad, võsa karakter - iseloom halama - kaeblema, kurtma karge - karastav, karm hang - lume- või liivakuhil; tööriist (nt heina karikatuur - nalja- või pilapilt tõstmiseks) karjäär - tõus teenistuses; maavarade kaevan- damise koht kastrul - keedupott võetakse kataloog - raamatute vm esemete korrastatud kümblema vanni või dussi võtma; suplema
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
pidulikel puhkudel. 1.3 Jõulutraditsioonid ,,Häid jõule!" islandi keeles: "Gleileg jól (og farsælt komandi ár / ja head uut aastat)!" Islandil on palju vanu traditsioone jõulude tähistamiseks. Seal on 13 jõuluvana, keda kutsutakse jólasveinar. Nende vanemad on Grla, õel vana naine, kes viib endaga halbu lapsi, ja Leppalúi, kes ei ole nii õel. Need ,,jõuluvanad" on sajandeid vanad ja igaühel neist on oma nimi, karakter ja roll. 13 jõuluvana elavad mägedes ja on riietatud punasesse või islandi rahvariietesse. Tänapäeval on nende funktsioon tulla linna ja tuua kingitusi ja komme. Esimene jólasveinn tuleb 13 päeva enne jõule ja teised tulevad päev päeva järel talle järgi. Traditsiooniliselt mängis Jolasveinar inimestele trikke. Nad varastasid asju, tegid trikke ja kerjasid toitu, küünlaid ja muid asju. Pärast jõule lahkuvad nad ükshaaval. Jõulud Islandil kestavad seega 26 päeva
erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21
eale ning ta ei saa teda eal. Ta kannab pikka valget aluspesu mille on topelt varukad ning mõnikord ka saua. Leno - on bordellipidaja. Tegemist on mehega kes on häbenematult amoraalne ning keda ei huvita miski peale raha. Tal on tihti tegemist adulesceniga tema armastuse pärast. Rõivastusena kannab ta tuunikat ja on tihti kiilaspäine ning kannab endaga rahakukrut. Miles Gloriosus - On hooplev sõdur, see karakter on ka tänapäeval eriti tuttav. Ta on suur enesearmastaja, kes peab end kõige kaunimaks ja vapramaks kui ta tegelikkuses on väga rumal, lihtsameelne ning argpüks. Tihtipeale on ta huvitatud samas tüdrukust kellest on huvitatud ka adulescens. Ta kannab pikkade varrukatega tuunikat ning tal on lokkis juuksed. Parasitus - Kerjus kes elab ainult enesele ning valetab oma saavutuste üle. Ta kannab pikka halli või musta rüüd topelt varrukatega.
erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21
Härra Wikman koolidirektor. Üliviisakas ja ülikorralik. Mõistliku ja kannatliku meelega. Jauram tõmmulokiline, roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega poiss. Pahandusetegija. Arvas, et temal on alati õigus. Oli kodumaaline poiss, võitles Eesti sõjaväes. Trull väikese roosaga lapsenäoga. Klassi kõige korralikum poiss. Väga tark. Ta hoolis oma sõpradest, aga ei tahtnud kõiges, mis talle vastumeelt tundus kaasa teha. Lemmikuim karakter oli mul Penno, sest ta alati teadis, mis ta tegi. Tänu oma huumorisoonele sai väga hästi eksamidest läbi. Nuputada sain, et mis keeles ta nüüd räägib ja mida täpsemalt. Kõige ebameeldivam tegelane oli Juhan, sest ta oli pahandusetegija, kuigi ka huumorisoont oli, viskas ta temale tehtud nn kingituse kuhugi metsa, sest ta ei astunudki Wikmani juurde 11.klassi sügisest. Teised olid raha andud, teades, et Juss ikka tahab tulla nende juurde tagasi.
Olevast saab kõneleda mitmeti Aristoteles Kõne veenvust mõjutavad paljud tegurid. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamiskomponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) tähendab seda, et inimest veendakse sõna ja argumentide jõuga. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,loogika" ja ,,loogiline". Logose peamisi komponente on loogika teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest. Eetos (kr k èthos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) tähendab kõneleja mõju kuulajatele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,eetika" ja ,,eetiline". Kõrge eetosega inimene suudab publikut veenda, tema sõnumit võetakse rohkem kuulda. Paatos (kr k pathos kannatus, läbielamus) tähendab mõjutamist, apelleerides kuulajate tunnetele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,pateetika" ja ,,pateetiline". Üks veenmisprotsessi oluline osa on teiste emotsionaalne mõjutamine.
olematuks muuta - püüdis, põhjustab rabanduse. Kuid Goriot ei sure kõhe, vaid - nagu ütleb Horace Bianchon -elab ja kannatab veel tükk aega. Realistliku vaatlejana saab Balzac nõnda heita pilgu haiguste ja meditsiini maailma, kuid see on Goriot' agoonia juures üsna kõrvaline. Sellel agoonial on vähem meditsiinilisi põhjusi kui poeetilisi ülesandeid: anda GoriotTe ja ka Rastignacile piisavalt aega tema tütardes põhjalikult pettuda. Isa Goriot ei ole ,,üldinimlik" karakter, kogu tema loomus ning elu on keskendatud ühele võimalikule inimlikule seisundile - isa armastusele laste vastu -, kõige muu suhtes on ta üsnagi osavõtmatu. Ta on end määratlenud ainuüksi isana, näinud enda olemasolu mõtet üksnes selles rollis, järelikult ei sure ta enne, kui on mõistnud, kuidas see roll on kadunud ning see määratlus tähenduse kaotanud. See, mis Goriot' tapab, on seega tegelikult keel - asjad, mida tema kuuldes üteldakse, ning
(Mulvey & Richards 1998) Loomakatsetused tõusid üha teravamaks kõneaineks, kompanii Beauty Withput Cruetly (Ilu ilma julmuseta) sai tohtu avaliku tähelepanu osaliseks. Kuigi nad levitasid oma tooteid peamiselt tervisepoodide kaudu, leidsid nad ustava järgijaskonna. Kasvas surve suurematele kompaniidele, et need oma meetodid üle vaataks. (Mulvey & Richards 1998) 1970ndate tipplõhnaõli oli Charlie. Charlie'l oli tõeline karakter ja seda esitleti noorte naiste elustiiili osana. See oli androgüünne, rahvusvaheline, nautlev lõhn, mis pidi kehastama uue naise filosoofiat, kes luges Cosmopolitan'i ja teadis, mida tahab. (Mulvey & Richards 1998) 9 KOKKUVÕTE Alles 1960ndatel toimus murrang, kui moemaailma hakkasid juhtima hoopis noored. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sellel
loorberitele puhkama. Teeb töö enam-vhem täpselt ära. Pole entusiasmi ennast proovile panna ja puudub ekstra panustamine. Loser – kui cruiser saab tükk aega tiksuda, siis ta muutub loseriks. Teda ei soovita, ja ta ei täida ome eesmärke. Siis kui lähen uude ettevõttesse, siis ma veel ei oska kõike ja olengi loser. Loser on see kes jookseb lati alt läbi tema suhtes on mingid ootused 23. Zygmundt Baumani 2 tegurit, mis määravad ära inimese karjääri. Saatus ja karakter e iseloom 24. Eksternaalne ja internaalne lähenemine karjääri planeerimisele. internaale on see et sul on see et sul sisemine see motivatsioon ja sisemine surve leida töö jne, aga see eksternaalne on see et sind pidevalt väliselt survestatakse. 25. Millal muutub karjääri planeerimine inimese jaoks oluliseks? Kriisidega ja ülemineku perioodidel. Tallinna Ülikool
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Jutustuses 2 süntaksit: järgnevuse s ja hierarhilisuse s. Kõrgematel tasanditel Barthes eriti pikalt ei peatu. Tegelaste tasandil viitab Greimasi aktandile, Todorovi baaspredikaadile jne. [Üldiselt püüavad strukturalistid tegelaste tasandit analüüsides vältida trad. lähenemist, tegelaste kirjeldamist psühholoogilistes terminites. Mingid mõjutused siiski Jungi arhetüüpidest. Enamasti tegeldakse grammatilise subjektiga teksti grammatikas. Karakter on strukt. analüüsist senimaani puudunud, nüüd on hakatud selle vajalikkusest rääkima] Jutustuse tasand seostub jutustaja ja lugeja probleemiga. Millised on jutustaja ja lugeja märgid. See on tasand, kus kahe alama tasandi elemendid integreeruvad, see tasand ilmnebki läbi madalamate tasandite integratsiooni, olles viimane tekstisisene tasand. Kõiki B poolt kirjeldatud tasandeid läbib ühendamise ja jagunemise mehhanism
Kangelase poolt korda saadetud kurjus on motiveeritud üllast eesmärgist. Poeemide tegevus leiab aset eksootilistes paikades (Kaukaasia, Hisp, It) 2 poeemi: ,,Deemon", ,,mtsõri". Draama: ,,Maskeraad". Romaan ,,Vürstinna Ligovskaja". ,,Meie aja kangelane" romantismile iseloomulik Petsorinis on rõhutatud jooni, mis on iseloomulikud romantilisele kangelasele: ta seisab lähedal autorile enesele, tema minevik on salapärane ja jääb lugeja jaoks varjatuks, karakter on staatiline ega arene süzee käigus. Teose tegevus toimub Kaukaasias(Idamaa), on loodusekirjeldusi, peategelasel on spliin. Romaani peategelane Petsorin on oma ajastust, ühiskondlikust psühholoogiast determineeritud,kuid samas realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn liigsetest inimestest. Petsorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk. Tal olid lokkis
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Jungi tüpoloogia........................................................................................................................ 3 Myers-Briggs'I küsimustik.......................................................................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE................................................................................
Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle. Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast
oleks pidanud tulistamiseks kasutama varbaid, kuid tal olid kingad jalas. Mõned arvavad, et ta mõrvati. Arvatakse isegi, et seda tegi Courtney. Temast jäid maha 22 lehekülge kirjutisi, kui ta suri. Need on nüüd avalikustatud `'Journalsis''. Paljud kirjanikud on kirjutanud tema dramaatilisest elust. Peale kõike seda halba, mida ta enda elus kannatama pidi, on ta siiski legend kel oli mässav karakter ja kes armastas muusikat ning kes oli kuulsuse poolt piinatud. 7 Suitsiidikiri Ta jättis endast maha ka kirja, mille ta peamiselt pühendas enda väljamõeldud lapsepõlvesõbrale Boddahle, kuid ka Courtneyle ja oma tütrele Frances Beanile. 8 See jutt tuleb kogenenud kergemeelse inimese suust, kes parema meelega oleks lapsik hädaldaja. See kiri peaks olema lihtne aru saada
TANTS, KUI KEHAKULTUURI OSA Sisukord: Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Tantsu ajalugu lk.4 Miks tants on hea? Lk.7 Tantsuliigid lk.9 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 1 Sissejuhatus ,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu j...
ettevõtjatega, oma erialale rakendust mitte leidvate koolilõpetajatega ja läbi põlenud ning pankrotistunud ettevõtjatega. Pikalt on vaieldud teemal, kas liidriks sünnitakse või õpitakse? Öeldakse, et me sünnime kõik võrdsetena ja võimed arenevad meil välja elu jooksul õppimise käigus. Kuid miks on siis nii, et osad inimesed omavad rohkem potentsiaali kui teised? Kas siis tõesti kõik meie võimed arenevad elu jooksul või mängib sünnipärane karakter ka siin mingit rolli? 3 1 LIIDRI MÕISTE Inglisekeelse sõna manager vaste eesti keeles on juht, sõna leader on aga eestvedaja, liider, spordis esikohal olija, vedaja. Seega sobib kasutada eestikeelset sõna liider. Ametlik võim annab õiguse juhtida, anda korraldusi seega olla juht. Liider viib oma ideed alluvateni selliselt, et nad on valmis tegema ka seda, mis neile eriti ei meeldi.
mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala.
temperatuuriks peetakse 12 kraadi Dekanteerimine toiming, kus vein valatakse pudelist sobivasse anumasse karahvini, rikastades veini õhuga ja eemaldades veinist sademe. Vajalik eelkõige vanemate veinide puhul. Veini juures hindab hindaja ... värvi, maitset, aroomi, viimistlust, üldist välimust ja kvaliteeti Mida tähendavad veinipudeli etiketil: cabernet sauvignon - viinamarjasort 1995 veini sünniaasta chateau la Petrus - veinimõis A.C. - kvaliteet ja karakter vastavad tema päritolu geograafilisele keskkonnale, (Appellation Contr'olee) brut kuiv cava ekstra dry kuiv, suhkruta demi sweet - poolmagus consist sulphur sisaldab väävlit late harvest hiline korje dolce - magus seco -kuiv methode champenoise vana traditsiooniline sampanja valmistamise viis, Champagne maakonnas cava sampanjameetodil valmistatud vahuvein noble rot väärishallitus Piirkonna kvaliteeditähised: ·D
Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle. Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast
mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala.
Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle. Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim’i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu................................................................................. 6 1.4 Eluväsimus....................................................................................................... 7 Kokkuvõte.........................................................................
üks Euroopa juhtivaid luule ja filosoofia meediume. Mõisateenija poeg tundis parema seltskonna elu ja julges oma unistusi sellega siduda. […] „Tasujas“ väljendus 17-aastase nooruki soov anda Rinaldiinide, Morandiinide ja Abelliinode kõrvale ka üks eesti soost kangelane, kes oskaks nii mõõka vibutada kui ka vanu keeli ja daamide südameid lugeda. Olevikus puudus usutav eeskuju, tuli minna minevikku. […] „Tasuja“ kõige vastikum karakter on mõisakubjas, kes oma laimuga käivitab teose kolmanda loo ehk Jüriöö vastuhaku. On huvitav vaadata, kuidas aidamehe poeg Bornhöhe kujutab kubjast lurjusena. […] Mõisasundijate pojad teevad kirjasõnas tasa oma isade patte. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-eduard-bornhohe-tasuja?id=51147207 1. Mis ülesandeid täitsid mõisas järgmised ametimehed? kilter . . . . .
kuplees ( koomilise või satiirilise sisuga nalja- või pilkelauluke, mis algselt koosnes kahest, hiljem neljast riimitud värsist ) jt. KUJUNDILISUS Ilukirjandust eraldab kõigist teistest sõnalise väljenduse vormidest tema spetsiifiline omadus kujundilisus. Kujundi all mõtleme piltlikku kujutust, mille kaudu kirjanik näitab ning üldistab tegelikkuse olulisi ja iseloomulikke külgi. Ilukirjanduslik teos käsitleb elu kogu tema täiuses. Kunstilise kujundi liigid 1. Karakter, tegelaskuju. Kuju all mõtleme pilti, mis me saame tegelasest, jälgides tema iseloomu ja saatust nende ühtsuses. Oma abstraktsed ideed ja üldised moraaliprintsiibid kehastab kirjanik just konkreetsetes tegelaskujudes, nt vabadusvõitluse ideed kehastab Tasuja, Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas" aga omandikire laostavat mõju inimesele. 2. Looduskirjeldused, -pildid. Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse
Kirjandusliku andekuse tagatiseks on faktorid V,W ja R; matemaatikul peaksid primaarvõimetest olema arenenud faktorid P,S,N ja R. Võimete mõõtmine Ameerika Ühendriikide ettevõtteis testitakse uute töötajate ametisse sobivuseks järgmisi võimeid: - õpivõime - verbaaalsed võimed(sõnatundmisoskus ja aktiivne sõnavara) - arvutamisoskus - ruumikujutlusvõime - ruumitaju kvaliteet, - kujutlusvõime - vormitaju, - motoorse koordinatsiooni võimed. Iseloom Iseloom ehk karakter väljendab inimese individuaalsust, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub kätumisviisides. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske,mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas,vastuoluline. Iseloomatu väljalugemine kellegi käitumisest pole lihtne,sest paljusid käitumismalle ja tegevusviisile kujundavad omandatu harjumused, sotsiaalsed konvetsioonid ja tegutsemisrutiin märksa rohkem kui inimloomuse omadused.Pealegi väljenduvad mitmed
Prantsusmaaga, rõhutab ta ka patriootilisi ideid. Ajalookroonikad: ,,Henry VIII", ,,Henry VI", ,,Henry V", ,,Henry IV", ,,Richard II", ,,Richard III", ,,Kuningas John". Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju nimi siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli kaval ja vempe täis ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Samas iseloomustas teda renessanslik elujanu, nooruslik rõõmsameelsus, vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on
ilma et igavus või tüdimus oleks tekkinud. Zola oskab suurepäraselt tuua lugejani Pariisi aristokraatia ning samuti ka prostituudi igapäeva elu. Kirjanik kirjeldab täpsusteni inimeste tundeid, emotsioone, kapriise ja ihasid. Teoses tuleb selgesti välja aristokraatia soov tunda madalikke himusid, kuid samal ajal on neile oluline hoida oma positsiooni ühiskonnas ja seda mitte kuidagi rikkuda. Nana, kui paheline, kuid paeluv karakter, suudab keerata kõik mehed enda ümber, saades kõik, mida ta soovib. Kui tal aga kõik oli, ei olnud ta ka sellega rahul. ,,Nana" on lugu sellest, kuidas ka kõik ilus võib närtsida ning paheline Nana kaotas teoses oma ainukese vara oma ilu.
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogline Seminar Noorsootöö eriala Sigrid Kiisk Oskar Luts: ,,Nukitsamees" Draamaprojekt Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2015 Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lis...
Claude-Nicolas Ledoux (1736 1806) Ta lähtepunktiks on arhitektuuri sotsiaalne loomus: arhitektuuris peegeldub sotsiaalne kord ja arhitekt on seetõttu erilises positsioonis- tal on nii poliitilisi, moraalseid, seadusandlikke, kultuslikke ja ühiskonnaelu juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on ,,geenius", kes ,,puhastab" sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on kasvataja, arhitektuur tema instrument. Ledoux pole oluline hoone funktsioon vaid suurus ja karakter. Ehitusülesandena on nad arhitekti silmis võrdsed (vaestemaja palee). Arhitekt peab ühiskondlikke ühiselureeglid ka omalt poolt aitama väljendada. Tema arhitektuur pidi olema rääkiv. Tõi maalilisuse arhitektuuri. Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane. Prantsuse nn revolutsiooniarhitektuuri peamine esindaja. Tema stiil põhineb geomeetrilistel kujunditel, mis omavahel ei sulandu, vaid põimuvad teineteisega muljetavaldaval moel liikumatute plokkidena
Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele 4 inimesele mõistetav, temaga peab saama samastuda, et ärkaks kaastunne ja, kui vaja, ka hirm. Traagilise käsitlus saavutab eesmärgi, kui ta vapustab tekib katarsis. Näitekunstis näeb Aristoteles elu jäljendamist mimesis. Jäljendamise abil tekitavadki
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine......................................................................
kriisidest, mis on põhjustatud endise presidendi Bush´i poolt, kus Kongress ja meie endi ükskõiksus on kaasosalised." Juba see näitab, et Obama suutis oma isiksusega juurde saada toetust. The Los Angeles Times kirjutas: "Me vajame juhti, kes jääb pinge all rahulikuks ja graatsiliseks, kedagi, kes ei oleks aldis kerglastele zestidele ja kapriissetele teadetele... nüüd kui presidendikampaaniad on jõudmas lõpule, on Obama temperament ja karakter 5 jäänud esiplaanile. See on tema rahulikkus. Tema küpsus." The Chicago Tribune, kes ei ole mitte kunagi heaks tunnistanud demokraadist presidenti kirjutab: "Meil on täielik kindlus tema intellektuaalse karmuse, tema moraalse kompassi ja tema võime kohta teha häälekaid, läbimõeldud ja ettevaatlikke otsuseid. Ta on valmis... " Sellist austusavaldust ei olnud võimalik ära osta, saada ähvardades või muul ebaharilikul viisil
Ludwig Wittgenstein 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................... 3 Elu.......................................................... 3 Teosed.................................................... 6 Kirjandust.............................................. 9 Kokkuvõte.............................................. 9 Kasutatud kirjandus............................. 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtt...
Aktiivsus- töövõime ja energilisus Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe Rigiidsus- jäikus, paindumatus Fluiidsus- painduvus, kohanemisvõimelisus 3.3. ISELOOM. Terminit "karakter" (iseloom) kasutatakse 2 tähenduses: 1. Laiemas tähenduses- inimeste psüühiliste joonte kogum, mis määrab inimese kvalitatiivse omapära ning mõjustab tema käitumist, s.t.karakter väljendab individuaalsust. Karakter Suundus Temperament Võimed 2. Kitsamas tähenduses- karakterit vaadeldakse kui isiksuse spetsiifilist omadust. Isiksuse struktuur Suundus Karakter Temperament Võimed Moraal Tahe Emotsionaalsus Tegelikult on nende 3 komponendi eristamine väga tinglik, sest nad kõik on omavahel seotud. 4. VÕIMED Inimese võimekust näitavad: 1
pigem mäletus kangelasteost, omaaegsest suursugusest. Racine'i näidendites on uue kuue saanud mitte ainult kohusest arusaamine, vaid ka kire olemus ja objekt. Kire aluseks ei ole auahnus, vaid armastus, isegi võim on üksnes vahend armastuse saavutamiseks või õigemini armastama sundimiseks. Armastus on määratud saatusest ja haarab inimese oma meelevalda. Seepärast ei ole klassitsistlikus tragöödias - erinevalt tolle aja komöödiast- sisuliselt karaktereid. Karakter eeldab võimalust määratleda inimese kõlbelist dominanti ja järelikult tema käitumise loogikat. Kirg aga dikteerib käitumise karakterist hoolimata, ta juhib tegelased saatuse väärarmastusega vastu hukkule. Racine asetab oma tegelased pidevalt üha julmadesse piirolukorradesse , kus nad peavad võilust iseenda ja oma tunnetega. Nagu muistsetes kreeka tragöödiates, võib inimese võitlus saatusega olla küll ülev, ent lõpuks jääb inimene siiski kõrgemale jõule alla
Hakkas kasutama dekoratsioone. Triloogia iga tragöödia oli iseseisev lõpetatud tervik. Tragöödiate tegevus on loogiline ja rangelt põhjendatud, vaid tragöödias ,,Philoktetes" kasutas deus ex machina võtet. Tragöödiad keskenduvad tugeva karakteri traagilisele saatusele. Sophoklese tragöödiad on inimesekesksemad, tegevus koondub inimesega seotud eetikaküsimustele, mille puhul jumalad jäid eemalseisja rolli. Kangelaste karakter on välja arendatud, keerukas. Sophoklese kangelasele on iseloomulik tugevus, vankumatu tahe, mida ükski kahtlus ega veenmine ei kõiguta. Nende käitumist suunab sisemine motivatsioon, mitte juhuslikud välised asjaolud. Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema. Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid. Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi
Teosest saab välja lugeda ka seda, et inimene ei suuda kõike teada. See väljendab inimese tegelikku võimetust. Väärtkirjanduseks võib ,,Fausti" pidada ka huvitavate ja mitmekülgsete karakterite pärast. Margareta kehastab puhtust ja ilu. Kurat oli kuri, kuid temas peitus palju muudki peale kurjuse. Wagner kehastab inimest, kes ei näe looduses ilu ning on valede väärtushinnangutega. Teosesse on toodud ka palju ebamaiseid tegelasi, mis teeb selle veelgi põnevamaks. Fausti karakter võib peegeldada kogu inimkonda. Tema otsused, käitumine, vead ja tugevused võiksid olla omased kõikidele inimestele ning seeõttu saaksid kõik tema tegudest ning kogu teosest midagi õppida.
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
12. Instrumentaalmuusika areng - Heino Eller (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Eduard Tubin(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Heino Eller - Tema orkestripala ,,Kodumaine viis'' on eestlastele rahvusliku vaimulaadi sümbol. Temaga on seotud suurem osa Eesti 20. saj ja ka tänapäeva nimekate helimeistrite loometee. Instrumentaalmuusika, kammer- ja orkestriteosed, lüüriline karakter, eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, loodusmotiivid. (,,Koit'', ,,Kellad'', ,,Kodumaine viis'') Heino Eller Eluaastad: 1887 - 1970 Õpingud: alustas 1907. aastal P. konservatooriumi viiuli klassiga (käsi ei pidanud vastu ning õpinguid ei lõpetanud); edasi õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust; peale seda läks aga P. konservatooriumi tagasi õppides kompositsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve heliloojatest, kes selle asutuse lõpetas)
*** ,,Ja nõnda on Luts saavutanud oma loomingu õilsamas osas kunstniku ülima piiri, saavutanud müüdilist, avastanud igavest. Saavutada oma vähenõudliku jutuvestmisega midagi nii suurt ja saavutamatut ongi Lutsukirjaniku paradoks. /... / Lutsu pärast ei pea me muret tundma, ta on tabanud ülimat, mida kunstnik igatseda oskab." 18 Hando Runnel, 1986 *** ,,Jaan Oks ja Oskar Luts on ka kaks ainsamat kirjanikku meie parimate seas, kelle isiklik karakter on nende kummagi loomingu silmatorkavas eripäras otsekui peo peal." Paul-Eerik Rummo, 1987 *** ,,Jutukirjanik Luts ei ole väikeste inimeste kirjanik. Inimesed ei jagune tema jaoks suurteks ega väikesteks, vaid on lihtsalt inimesed. Nad lähevad Lutsule korda, ta armastab neid. Inimesi armastada on raske ja vaevane, aga Luts võtab kanda selle vaeva. Ja see vaevanägemine tõstab ta lood kõrgemale õõnsast konstrueeritud kunstproosast, mida
Selle kontrasti suuruse määrab värvitoonide erinevus- kas need on värviringis lähinaabrid või asetsevad teineteisest kaugel. Tugevaima ja jõulisema kontrasti annavad punane, kollane ja sinine. Mida enam neist primaarvärvidest eemalduda, seda enam on värvide ühiseid komponente ja seda nõrgem on kontrasti toime. Kontrasti esitamiseks on avaja vähemalt kolme üksteisest erinevat värvitooni. Värvide eraldamisel üksteisest valge või musta joonega tuleb iga värvi karakter veelgi mõjuvamalt esile. Eesti rahvusliku ornamentikas on kuni 28. saj keskpaigani iseloomulikuks punase, kollase ja rohelise kombineerimine, millega kaunistatakse musta alus pinda. Kulöörkontrasti võimlusel ei piirdu üksnes puhaste värvidega. Kombineerides värvitoonide erineva heletumedusega varjundeid, võib saada lõpmatu hulga erinevate toimeväärtusega kontraste. Täiendvärvide kontrast (komplementaarkontrast) käsitleb värviringis vastakuti asetsevate
Läheb külasse, kuna ta on vaimustatud Johannesse tütrest Magdaleenast. Magdaleena tahab, et ta oleks tema lapsele isa eest ja õpetaks lapsele ussisõnu. Leemet on nõus. Ülgas tapab Magdaleena ja lapse. Taaskord on Leemet üksi ja murtud. Lõpuks tuleb ta vanaisa tagasi ning nad hakkavad raudmehi, külainimesi ja munki tapma. Leemet on küllaltki emotsionaalne karakter. Ta on sõbralik ja heasüdamlik, ei pea kedagi kellestki paremaks, kuid ta ei salli lollust. Ta on ehe ebauskliku inimese näide. Ta on 4 küllaltki enesekindel, alati avatud uutele seiklustele. Leemetit võiks seostada tüüpilise tänapäeva mõtleva inimesega, kes ei pea lugu jumalast ega muudest teda mitte puudutavatest asjadest. Kogu teose vältel püsib Leemeti olemus samana, selles võib
Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusikaakadeemia liikmeks. Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile
Aga hämmingusse satub ka tegelane ise, kes täheldab, et ta ei suuda oma käitumist teadvuslikult fikseerida, vaid taipab oma võimalusi alles pärast teo sooritamist. Ta ei käitu ootuspäraselt, valmistades pettumuse eelkõige iseendale, sest ta teod ei vasta tema ettekujutusele enda kõlbelisest minast. Seega on Vetemaa tegelane oludes kujunev, iseend oma tegudes tundmaõppiv ning oma piiridest väljaastuv, nn. transtsendentne karakter. (Vetemaal on telenäidendis «Illuminatsioonides üheksale näitlejale (pauguga lõpus)» tegelane Eneseotsija, kes otsib puhast, tõelist mina. Tundub, et sellise tegelase abil on reflektiivsuse äärmuslike võimaluste ja psühhoanalüüsi mõnede aspektide parodeerimise kõrval naeruvääristatud ka isiksusekontseptsiooni, mis kehastub kindlalt defineeritava, iseendaga võrduva ja lõplikult valmi karakterina.) Teo ja tahte vahekordi
Teaduslik tõde eksisteerib ühesainsas semantilises väljas, kunstiline tõde aga eksisteerib ühtaegu mitmes vastastikku suhestatud semantilises väljas. See asjaolu suurendab järsult iga elemendi oluliste tunnuste arvu. Kuid igasugune liigendamine pole ainult teatud diferentseerimisprintsiip. Nende binaarsete liigenduste vastastikune määratlemine loob diferentseerimiskimbud. Osutudes identseiks tegelastega, muutuvad need kimbud karaktereiks. Tegelase karakter see on tegelase teistele tegelastele (teistele gruppidele) kõigi tekstis antud binaarsete vastanduste kogum, st diferentseerivate tunnuste valik. Niisiis, karakter on alati paradigma. Invariantsel kujul on karakter lülitatud süzeelisse põhiopositsiooni. 17 Tegelane ja karakter. Kunstiline kuju formeerub mitte ainult kui teatud kindla
näiteks julmus, alastus, füüsilised ja emotsionaalsed väljaelamised. 3. Elegantsus, detailirohkus 4. Terviklik ja aktiivne kaasatöötamine kogu tööprotsessis. 5. Kannatlikkus, tasakaalukus 6. Rolli, karakteri isikupärane esitamine. See persoon ,keda sa kehastad, võib olla karakteriga, ajaloo ja nimega (N: Romeo, Julia), sel juhul on vajalik määratleda, milline osa on tal terviketenduses, millega ja kuidas ta loob pingestatuse töös, kuidas see karakter areneb töö jooksul, millal ta domineerib ja millal mitte. Iga lavastaja loob oma, mingis mõttes erineva interpretatsiooni, sul tuleb ette kujutada SEDA kuju SELLES töös. Esimese ülesandena tuleb tantsuetenduses toime tulla tantsutehnikaga, kuid sellele lisaks tuleb leida ka dramaatiline rollilahendus (tõusud , langused, konfliktid, lahendused), mis on sama oluline. Sind saavad aidata erinevad küsimused: Kuidas see tegelaskuju hingab? Kus ja millal tegevus, stseen toimub? Millises kohas?
1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", mis lähtub Vana Testamendi ainestikust ja mida võiks nimetada sümbolistlik- juugendlikuks teoseks. Juudit ja Salome olid juugendi lemmiktegelased, Tammsaare Juudit on aga eriliselt seda femme fatale tüüpi kandev karakter. Juuditis on aga olemas kõik vähegi juugendkunstnikke köitev: iha, julmus, saatuslikkus naises ning ülimalt traagiliselt omavahel seotud armastus ja surm. Samuti on Juuditis olulisel kohal võimuiha ja nartsissism. "Juuditiga" jõuab Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. 10 Tammsaare tõlkijana Tammsaare alustas tõlketegevusega Treffneri gümnaasiumis õppimise ajal, et endale lisaraha teenida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
