Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjut...
tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts
kunsti ajaloo keerkäikude poole vaadates veidi ehk kurb hakkab, siis Buñueli suundumine neorealismi on meeliülendavalt positiivne. Filmis "Unustatud" on olemas kõik, mis peaks olema ühes tõeliselt heas filmis - selge narratiiv, tugevad karakterid ja mõtlema panev sisu. Film loob aga kõige tugevama üllatusmomendi ühe stseeniga, mis on ühtlasi ka ainus helge hetk filmis. Stseen, kus peategelane kohtub põllumajanduskooli direktoriga. Suisa imestama panev on kui ülimalt humaanne karakter on loodud direktorile, kes pakub läbi usalduse poisile väljapääsu oma tumedast minevikust. Direktori dialoog pätipoisiga on psühholoogiliselt nii kõrgtasemel, et on lausa üllatav, kuidas suutis Buñuel juba 50.ndatel nii humaanset ja tugevalt meelde jäävat kõrvaltegelast kujutada. Paljud intervjueerijad on pärinud Buñuelilt, kuidas ta tuleb selliste filmiideede peale. Rezissöör oskab vaid vastata, et see on puhas instinkt ja intutsioon. Ka mina usun, et just
kumb domineerib, alguses vaikne ja järjest valjenev helitugevus. Dünaamika on vaheldusrikas, vorm: rondo, heakõlaline harmoonia, vahelduv rütm ja tempo, müstline tämber. Kolmandaks teoseks "Edelweiss" on rahuliku rütmiga, Margus Toomla (Kapten von Trap) tämber on bass ja sopran Marli-liis Rahumets (Maria Rainer). Laulu meloodia on kurvem, dünaamika on peano (vaikne), klassikaline harmoonia. Loo karakter on selline ilus ja aeglane hetk. Kõige rohkem meeldis "Do-Re-Mi", kuna see on lõbus ja õpetlik, etenduses käis ka sinna juurde tants, mis mängib olulist rolli. See oli ka üks esimesi laule muusikalis. Helilooja Richard Charles Rodgers on kirjutanud põhiliselt muusikat televisioonile ja filmidele. Helilooja oli väga andekas ja kirjutas väga palju meeldejäävaid teoseid (900) ja muusikale (43, kaasaarvatud "Helisev Muusika")
saanud Volturid neile midagi halba teha. 4. Kuna Alice leidis Renesmeega sarnase surematu lapse, kes oli nüüd juba teismeline, ja kuna ta polnud ohtlik, ei olnud ka Volturidel põhjust Renesmeed tappa. 5. Kuna Volturid looobusid võitlusest, said Edward, Bella ja nende tütar Renesmee rahulikult edasi elada. · Minu lemmik karakter on Bella, sest ta on hea, hoolitsev ja ta seab koguaeg ennast ohtu, et vaid teisi päästa. · Kõige ebameeldivam tegelane on Caius, sest ta on halb ta tappis vampiiri Irina meelega, vaid sellepärast, et tema õdesi vihale ajada. · Kui ma saaksin olla keegi selle raamatu tegelastest, siis ma oleksin Bella, sest ma tahaksin kogeda sellist armastust, mis tema ja Edwardi vahel on, samuti tahaks teada, mis tunne oleks olla vampiir.
Kultuurilood II essee 1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kir...
Kinnitavad lavastatavad tekstid. Kirjandustuba- tekstide valik, töö tekstidega, tekstiraamatud, kavalehed, pressitekstid jms Turundus- ja müügiosakond- reklaam, töö pressiga, mängukava, piletite müük, publikuteenindus Tegelane- fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus Tegelaskonseptsioonid- põhimõtted, mille alusel tegelane on loodud: mask, ampluaa, tüüp, karakter Paralingvistika- hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus Nulltasand- neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus Miinusvõte- millegi tugevalt silmatorkav puudumine (nt alasti olemine teatris) Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku
Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Tänu sotsiaaltöö õppimisele saame tundma ennast, tänu praktikatele saame näha, mida tegelikult erinevad abivajajad vajavad. Isa põlvel lapsepõlvekodus saame küll põhitõed õigest/väärast kuid eetilisi otsuseid vastu võtma õpetab meid elu
Rober Schumann (1810-1856) Käevigastus lõpetas klaveriõpingud, küroplas, 1834 asutab muusikaajakirja, kus käsitleb kaasaegset muusikat, analüüsib seda, tutvustab noori näitlejaid. Kriitikuna oli tal hea võimalus kujundada publiku arvamust. Oli konservatooriumis õppejõud, Schumann oli jaatav romantik, tema muusikas on tormakust, kontrraste, eredaid karaktereid, tema teeneks jääb sumgooniaorkestri kõla võimaluste laiendamine ja esimesena loob karakter variatsioone. Looming: klaveriteosed väikevormid, karneval,Fantaasiapalad,Vokaalmuusika Poeedi armastus, naise elu ja armastus, Orkestri suurvormid 4 sümfooniat, 1 ooper. KLAVER Virginaal, kaksikvirginaal spinett,klavikord,klavesiin. 1709 Bartolameo Cristofori, tema instrumendil olid olemas kõik nüüdisaegsed klaverivahendid. 1739 sündis I vertikalklaver e püstiklaver Klaver täiustub ja areneb terve 19. Saj. Haydni ajal eelistatakse klaverit klavesiinile, 19. Saj
Intervjuu Sonja Marmeladoviga Tere Sonja. Olen kuulnud teie elu kohta palju huvitavat ja imeks panevat, mis tekitas minus huvi teie vastu ja usun ka, et lugeja jaoks olete huvitav karakter. Selles, et isiksusest paremini arusaada küsin teilt mõned küsimused. 1. Sonja, mis moel te endale elatist teenite? Kui aus olla, siis ma ei tahaks sellest eritit rääkida. Ma lihtsalt pole selle üli uhke. Sellise asjaga ei saagi eriti uhkustada ma usun, kuid eks see oleneb inimesest. Minu töö...see ei ole imetlust väärt, kuid vähemalt ma ei varasta. Nimelt ma töötan maailma vanima ameti peal olen prostituut. 2
Märts ,,Lõokese laul") jpm. Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist. Norra rahvusliku koolkonna rajaja.Tema muusika on tihedas seaoses kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, see on põhjamaiselt karge ja põhitoonilt lüüriline. Looming: Grieg on kirjutanud klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Laulud: · umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: Klaveripalade tsüklid: · ,,Lüürilised palad" · ,,Albumilehed" kogumik klaverile (1878) · ,,Humoreskid" kogumik klaverile (1865) Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile op.16 a-moll Orkestriteosed:
Teose tegevus leiab aset paari päeva jooksul Tartu linnas ja selle ümbruses. Suur osa tegevusest toimub perekonna mõnetoalises korteris, kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai
noorsootöötajad, treenerid ja teised huviringide juhatajad. Mida rohkem on eeskujusid, seda mitmekesisem on mall, mille järgi õppida. Eriti tähtsaks pean õpetajate rolli. Kool on põhiline koht, kus inimesele õpetatakse väärtusi, lisaks kõikidele õppeainetele. Peamised õppeained, kus väärtusi ja moraali edasi antakse on kirjanduse ja ajalootund. Erinevate raamatute sisu seisnebki tegelaste õigete ja valede valikute tegemisel ja nende karakter kujneb nende iseärasustest ja väärtushinnangutest. Õpetaja on see, kes selgitab seda ja annab ka omapoolse hinnangu ja laseb õpilastel mõtiskleda, mis on õige ja 3 mis on vale. Nii kujunevad uued arusaamad ja õpitakse asju vaatama ka teisest nurgast, läbi kellegi teise silmade, mis on väga oluline. Haridus ja teadusministeerium on välja töötanud programmi nimega ,,Eesti ühiskonna
aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2. EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming: a) Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema muusikas on iseloomulikud programmilisus, impressionistlikud jooned. Tema looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest(nt: julge karakter ja südamlik huumor).Tema muusikas on ka muinasjutulised karakterid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Lemmikzanriks on soololalul b) Looming: Klaverile ,,Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid: ,,Lüürilised palad", ,,Albumilehed", ,,Humoreskid" Orkestriteosed: ,,Sümfoonilised tantsud", süit ,, Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile
armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred, hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Isa Goriot oli minu jaoks kergelt häiriv tegelane. Ma ei mõista tema pimedat armastust oma tütarde vastu, kes teda ei austanud ega armastanud. Mõistetav on vanema armastus, kuid kuskil on piir millest üle ei saa enam astuda. Samuti oli tema karakter aeglane, veidi rumal ja piiratud maailma vaatega. 6) Autori juht mõte: Probleemideks on raha ja eetika. Autor toob välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Käsitleb ka isaarmastuse olemust. Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahab autor näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Ta näitab, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. 7)
juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning seetõttu mõnda aega redus viibisid. Üsna pea aga sureb nende ema ning esimest korda mõtlevad vennad tulevikule. Valitakse vanem vend Juhani enda juhiks ning otsustatakse talu uuesti väärilisse korda seada. Mõeldakse
Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Edvard Grieg- 2 süiti, Solveigi laul. Kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Veel 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. muinasjutulised karaktereid on üleküllatestatud soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid puuduvad. Bõliina- lugulaul, eepos. Gusli- pill (kannel). Mihhail Glinka- Kamaritskaja. hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» ja «Öö Madriidis» mis olid kirjutatud hispaania stiilis.Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks. "Võimas rühm"oli Vene noorte muusikute ring kuhu kuulusidModest Mussorgski,
Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige"
arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid, mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik, kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire
kõik muidugi Ennud ja Ened, kes usuvad surmkindlalt, et just need kaks meest Eestisse teatrit kavandama sõidavad. Samuti teavad nad rääkida, et tegelikult kuulub maja lõpuks ikkagi eestlastele. Müürid pole olulised, vaid sisu, millega ruum nende vahel täidetakse. Bubõr on iseloomult alandlik mees, kellel on suured raskused käreda abikaasaga (Elina Reinold). Nimelt võtab naise võimukus kogu tema otsustusvõime ja nõrk karakter ei saa vastu naiselikule kavalusele ja manipuleerimisele. Reinoldil tuleb eriti hästi välja just kanaemalikult pere eest seismine ning tähendusrikas halisemine võtaks igalt mehehakatiselt tahtmise tema soovidele vastu seista. Vassiljev seevastu on elulainetel seikleja, liiderlike elukommetega ennast armastav tegelane. Ta on valmis kaunitele naistele kogu maailma kokku lubama, samuti on ta meister oma naha puhtaks rääkimisel
signatuuriks. Peale seda ei signatuurinud ta enam ühtegi oma tööd. Naasemine Firzenesse Neljandal augustil 1501. aastal peale aastaid kestnud poliitilisi segadusi taasjõustati vabariik Firenzes. Michelangelo toetas seda otsust kindlameelselt. Samal ajal väljendas artist oma poliitilist hoiakut, mida polnud näha tema varasemates töödes. Peagi valmis tema järgmine suurtöö "Taavet". Taavet oli valmistatud ajavahemikus 1501-1504 peale naasemist Firenzesse. Taaveti karakter ja see, mida ta sümboliseerib oli samastunud Michelangelo isamaaliste tunnetega. Sellel ajal oli Firenzes raske periood ja linnaelanikud pidid pidevalt olema valves, et ära hoida ohte. Michelangelo kasutas Taavetit kui kangelaslikku julget eeskuju ja lootis, et inimesed saavad tema sõnumist aru. See noor piibli kangelane demonsteeris, et sisemine tugevus võib olla palju efektiivsem kui käed. Samal ajal kui ta oli hõivatud Taavetiga anti Michelangelole võimalus
Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning seetõttu mõnda aega redus viibisid. Üsna pea aga sureb nende ema ning esimest korda mõtlevad vennad tulevikule. Valitakse vanem vend Juhani enda juhiks ning otsustatakse talu uuesti väärilisse korda seada.
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
täh.); ka lavateose tegelase tekst. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. Igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased mingil viisil kahte leeri. Niisiis tuleks teose analüüsimisel küsida: · Mis alusel vastandumine toimub? · Mille poolest tegelased üksteisest erinevad? · Mille poolest tegelased üksteisega sarnanevad? 41. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. Tegelaskontseptsioon tähendab tegelaste loomise üldpõhimõtteid, teatud mudelit, mis mõjutab draamatehniliste vahendite valikut. Kaasa mängivad ajajärgu esteetilised ideed ja draama- ning teatrikonventsioonid. Tegelast luues tehakse valikuid erinevate, kuid mitte üksteist välistavate võimaluste vahel. Nii lõikuvad tegelaskujus mitu tasapinda Personifikatsioon on tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Et
jõudis ta läbi kogu romaani kestnud meenutuste ja mälestuste, mis sidusid teda rannikurahvaga. Lisaks hakkas ta uskuma isa õpetust, et õnneks pole vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Selleks oli aga tarvis läbida see nö. elukool. Raamatut hakkasin ma lugema tüüpilise eelaimdusega, et see on igav ja täielik jama jutt. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda enam see tekst pani mind mõtlema ja siis muutuski raamat juba täitsa loetavaks. Kõige enam meeldis mulle Turja isa karakter, tema suhtumine ellu, tema lõbusus ja mis kõige tähtsam- tema elutargad õpetussõnad.
kunstilist taset pianistina. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav. Helilooja suri Bergenis südameatakki. Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Ta suri 1907. aastal sügises. Looming Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga Grieg kui romantik Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões
2. Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt iseloomustada, et tekiks hea ülevaade tegelastest ja koomilisest olukorrast. Näiteks kirjeldab ta Piibelehe riietust, millest võib järeldada, et ta pole väga jõukas, samuti see, et Piibeleht räägib murdes. Ning Vestmani üleolev suhtumine Sandrisse, vastukaaluks teistele tegelastele on välja toodud Laura headus ja siirus. Tegelastel palju omapäraseid omadusi, igaüks on omamoodi karakter, kõik on teineteisest väga erinevad ja suhteliselt vastandlikud. 3. Ludvig Sander- Otsis erinevaid võimalusi, et saada jõukaks ja rikkaks, seega püüdis oma äiale ja Matildele meelejärele olla, sest nad olid rikkad. Täitis kõik Matilde soovid. Vestmaniga rääkis alandlikult. Oli libekeelne ja lubas asju mida ta täita ei suutnud, seda tegi ta valetades. Vestman suhtus temasse üsna halvasti ja üleolevalt, sest talle ei meeldinud luuletajad
Edvard Grieg Koostanud: Külli Stroo Kes oli ? Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta...
Juba ilmumise ajal ei jätnud see külmaks ühtki mõtlevat inimest Prantsusmaal. Ka praegu on "Tartuffe" paljudes seltskondades niivõrd teatud näidend, et on lausa võimatu leida kedagi, kes sellest komöödiast vähemasti kuulnud ei oleks. Teos on säilitanud samaväärse kõlajõu nagu "Hamlet", "Don Quijote" või "Faust", samuti on kõik need tegelased pälvinud au saada üldnimeks. Näidend toob nii hästi välja, kuidas persoon ennast usust pimestada laseb. Tartuffe on oskuslik karakter, kes tuuakse lavale alles kolmandas vaatuses, muidu räägitakse temast vaid kaudselt. See on väga hea, loob väga hea ettekujutuse inimesest, kelle ümber kogu sündmustik lahti harutub. Mees on lausa uskumatu oskusega perepea ümber sõrme keeranud, näidates välja vaid oma vagadust ja jumalakartlikkust, paljastamata oma pahelisi külgi. Seesuguseid inimesi on ka tänapäeval üllatavalt palju, kahjuks on veel rohkemgi Orgoni tüüpi tegelasi
Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus. o Tüüp - üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/või psühholoogiliste tunnuste kogumit Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral. o Karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Karakteri loomuomadustest järgnevad tema kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja. Karakter vajab mitmest küljest eksponeerimist (biograafia, temperament, väärtushoiakud, kõlbelised omadused jms.), mistõttu neid tuleb rohkem ette kesksete tegelaste hulgas. o Harva on näidendi tegelaskond tüübi- või karakteriühtne
Legendi järgi suri ta seksi tagajärjel hobusega. * Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68aastane. * See naine oli väsimatu naudingutes, kuid samas oli tal erakordne enesevalitsemisvõime, oskus kui tahes keerulises olukorras mitte kaotada silmist peaeesmärki. Juba Brockhausi entsüklopeedia 1822. a väljaandes võetakse Katariina karakter lühidalt kokku järgmiste sõnadega: "Kaks kirge valitsesid teda kuni hauani: armastus ja kuulsuseiha".
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
küllaltki introvertne persoon ning andis enamuse oma melanhooliast ja ängist ühiskonnale just läbi oma teoste, siis võib iga raamatu peategelast kohati tema enda prototüübiks pidada. Kõik romaanid on täis binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides/alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Sellega seoses võib Mati Undi juures pidada väga eriliseks seda, et ta ei kajasta oma tegelasi vaid ühe nurga alt - iga karakter on kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena". Tegelaskuju positiivne külg on pea alati lahutamatult läbi põimunud ebameeldiva "varjuküljega", tema negatiivse poolega. KOKKUVÕTE Mati Unti võib käsitleda kui lihtsalt kirjanikku, autorit. Samas ei tasu unustada, kui meeletult palju on ta lavastanud erinevaid lavatükke ning läbi selle andnud Eesti teatrikunstile märgatava panuse. Õnneks on aga tema värvikas elu ning
Viiul alustab jälle vaheosa teemaga muutudes aina dramaatilisemaks. Peale vaheosa algab jällegi algne teema seekord klaver mängib veidike tagasihoidlikumalt ning rohkem üksikuid noote. Siis tuleb sisse üks lõputeema, mida ennem ei ole veel mängitud. Teema lõppebki sellega ning lõpe vaikselt ning ühe noodiga. Kogu pala on väga ilus ning nagu ka pealkirjast aru saada väga romantiline. Teose karakter muutub küll pala läbi aga ta ei ole siiski väga dünaamiline ning tema aura on põhiliselt väga rahulik ning meloodiline. Iga mängitud noot on väga selge ja puhas , mis tuleneb arvatavasti ka sellest, et viiiulil mängib virtuoos maailma parima viiuli modelliga. Klaver on terve pala vältel suhteliselt tagasihoidlik mängides ainult saadet ning mitte kordagi meloodia viisi. Teos mulle meeldis, kuna ta ei olnud meloodia poolest väga raske
omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi. Eesti keel on eestluse tuleviku seisukohalt keskse tähtusega. Kuni 19. sajandi lõpuni kõneles valdav enamik eesti rahva helgemaid päid omavahel saksa keeles, kuna eesti keel polnud kultuursele inimesele kohane. Juhan Kõpp on öelnud: ,, Keel on rahvuse märk. Kui me eesti keelt ei kõnele, siis ei ole me eestlased; ilutunne, karakter seisavad keeles varjul; keele tarvitamine äratab armastust keele vastu; kõik arvamised eesti keele mitte-rääkimise kohta on naeruväärilised; äraandjad on need, kes eesti keelt ei kõnele." Kultuurrahva küpsustunnistuseks pidada Tartu ülikooli üleviimist eesti keelele, millega kaasnes kogu kultuuri-ja teaduselu eestistumine. Praeguste eestlaste puhul pole rahvuse hajumine tõenäoline, sest meie rahvustunne on üsna tugev , iseäranis veel peale"pronksiööd"
Süzees esinevad sündmused võib jagada tuumsündmusteks (süzee arengu seisukohalt olulised sündmused) ja kaassündmusteks ( aitavad esile tuua tegelase iseloomuomadusi, käitumismotiive vms) On eristatud järgmisi sündustiku alaliike : 1) progressiivne süzee-sündmused kronoloogilised järjekorras. 2)episoodiline süzee-üksikud sündmused või episoodid on ühendatud ühise tegelase, olustiku või teema kaudu. 3) kumulatiivne süzee-igas järgnevas episoodis lisandub uus karakter või sündmus. Sündmustik võib olla esitatud ka raamjutustusena, kus üks jutustus sisaldab endas veel ühe või mitu jutustust. Esimene jutustus juhatav loo sisse, kirjeldas selle toimumise tagamaid ja esitades järgnevat nt leitud käsikirjana, sõprade ringis jutustatud looma vms, Lastekirjanduses levinud raamjutustus on täiskasvanu poolt lastele jutustatud lugu (A. A. Milne. Karupoeg Puhh, 1926, e.k 1968).
Schumanni (1810-1856) soololaulude tsüklid ,,Poeedi armastus", Heinrich Heine sõnadele ja ,,Naise elu armastus". Enim tuntud soololaul maailmas on ,,Ave Maria" (1825). 1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud" (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus
TALISMAN Walter Scott 1.AUTORI LÜHIANDMED Walter Scott elas 1771-1832, ta oli Soti-Inglise kirjanik. Ta on jäänud maailmakirjandusse kui romantilise ajaloolise romaani rajaja ning viljelja, ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Edinburghis juristi pojana, õppis ülikoolis õigusteadust. Töötas Sotimaa kohtuametis. Ta alustas rahvaluule kogumisega ja keskajateemalistega romantiliste poeemidega. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. 1.1. TEOSE LÜHIANDMED Romaani ,,Talisman" taustaks on Kolmas ristisõda (1189-1192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses. Ristisõda mosl...
Arutlus "Tramm nimega iha" probleemide üle - Blance'i kannatused Filmis "Tramm nimega Iha" oli keskseks tegelaseks Blance, kes otsustas oma nooremat õde, Stellat, New Orleansis külastada. Algul tundus see olevat lihtne puhkus, kuid pärast filmi vaatamist võib nentida, et tegemist oli traagiliste kannatustega, läbi peategelase silmade. Ajaliselt toimus sündmustik pärast Teist maailmasõda ning tol-ajal oli ühiskond pingeline ja rahutu. Lihtsaks ei teinud naise elu ka asjaolu, et noorem õde elas vaeses piirkonnas ning inimene,kes oli mugavustega harjunud, vajas kohanemiseks aega. Blance'i elu varasemad aastad, mis tulevad jutuks alles filmi keskpaigus, ei olnud rõõmsameelsed. Naine abiellus noorelt mehega nimega Allan, kes kahjuks suri. Lähedase inimese kaotamine on alati raske, eriti abikaasa, ning leseks jäänud naine elas kaotust väga tugevalt üle. Ta piinleb ka filmis armastatu lahkumise pärast, kuigi m...
1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähemale. Ja purjetada on selle võrra kergem,
kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 42. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. · Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms (nt Voorus, Karskus jne) · tüüp - üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. · mask - eatriajaloolised tüübid (nt arlekiin, Pierrot) · karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane
Härma(,,Kalev ja Linda"), R. Tobias (,,Johannes Damaskusest"), V. Tormis, L. Sumera, R. Rannap. Sonaat XVI sajandi algul tähistati sõnaga sonata (it.k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. Tsükkel, mille iseseisvatel osadel on kindel karakter. Sonaaditsükkel: I kiire (allegro) tsükli põhiosa II aeglane (andante, adagio) III tantsuline (allegretto) enamasti menuett, hiljem skertso (kolmeosalises jäetakse see osa ära) IV kiire (presto) finaal I osa on alati sonaadivormis: I Ekspositsioon Jaguneb peateemaks (energiline, ühes helistikus), sidepartiiks, kõrvalteemaks (rahulik, teises helistikus) ja lõpupartiiks. Selle käigus esitletakse kahte kontrastset teemat.
MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED Romantism: Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...
oma nimi, Jess Origliasso ütles: "Nime me mõtlesime kaua aega ja me tahtsime, et see oleks tüdruku nimi, aga me ei tahtnud, et see oleks "Jesses." Me olime väga kindlad, et ei soovi seda jätta kaksikute asjaks, sest me ei uskunud, et see on tõesti lahe. "Me ei tahtnud seda ka nimetada " The Lisas`` . Laulja Lisa Origliasso lisas. "Et ühel päeval me nägime filmi Heathers, ja seal oli osa, kus Christian Slater küsib," Kas sa oled Heather? " ja Winona Ryder karakter vastas, "Ei, ma Veronica," ja nii me läksime sellega, sest ta oli selline lahe. Ja bändi nimi tuli ka lahe (1). Joonis 3. Veronica koomiksiraamat 7 5. ISIKLIK ELU Praegu mõlemad õed (vt joonist 4) elavad Los Angeleses nende kodulinnas Brisbane, Austraalia, kui nad ei ole tuuril või reisil (1). Joonis 4. Origliassod
Ta algas aeglaselt ning kurb meeleolu valdas mind terve laulu vältel. Lõpupoole muutus mäng elavamaks ja ka jõulisemaks. Järgmisena kuulasime Joaquin Rodrigo sonaadi kolm osa. Esimene oli Sonata Giocosa I Allegro moderato. See, nagu pealkirigi ütleb, oli väga kiire ja rütmikas. Mõnikord kostsid üksikud noodid, mis olid valjemad, kui meloodia ise. Teos läks väga soravalt ja kiirelt omandades jõudu. Järgmisena tuli II Andante moderate. Sellele sonaadiosale oli omane astmeline karakter, kuna ta läks mõnikord valjemaks ja siis jälle vaiksemaks. Ma ei olnud väga vaimustuses sellest teosest, kuna jällegi tundus ta liiga kurbana, mina eelistan lõbusamaid meloodiaid. Viimane sonaadiosa oli III Allegro. See meeldis mulle eelnevast kahest osast kõige rohkem. Algus oli väga kiire ja lõbus. Kuigi me istusime kõige viimases reas, kostis see teos nii, nagu me oleksime eesotsas. Meloodia oli lustakas ja astemeline ning lõpp oli väga vaimukas.
rajas Grieg Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. 1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile. Helilooja suri Bergenis südameatakki. Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge´i Ülikooli audoktoriks. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Klaverile „Sümfoonilised „Norra tantsud“ „Klaverikontsert tantsud“ „Pulmapäev a-moll“ (1868) Süit „Holbergi Troldhaugenis“
töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei paku kontroll ja ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtet hoopis paremate tulemusteni viia kui ühe inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine. (Karthick 2010, p 125) Autokraatne/autoritaarne juht on kõige enam levinud raske juhi karakter. Tal on suur võimujanu ning ta teeb kõik, et võimule võimalikult lähedale saada. Kuna võimule saamine eeldab suurt pühendumist ja tööd, on ta tihti tööst sõltuv. Oma põhilise aja ja energia suunab ta tööle ning tihti on tal hämmastav töövõime. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 38) Autokraatsel/autoritaarsel juhil on kalduvus teada, kuidas on õige, kuidas asjad peavad käima.
Andrese – Jussi suhe, suuruse ja tühisuse vahekord; Juss elusana ja pärast oma surma varjuna Vargamäe kohal. Sauna-Madis – filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses (Andrese saunamees, kelle saun asus Pearu maa peal). Sõnastab ühe esimese osa olulisemaid ideid Vargamäest, jumalast ja Andresest. Hr. Maurus – kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Vaatamata kõigele pidas eesti poiste kooli venestamise tingimustes, olles ise samas saksameelne. Seesmiselt lõhestunud karakter. Tammsaare naistegelased vastanduvad meestele. Tõe ja õiguse asemel väärtustavad nad headust ja armastust. Nad mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti ning on võimelised ennastunustavalt armastama. Krõõt ja Mari – nad ühtekokku annavad eesti naise koondportree. Krõõt – igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele hääl”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Krõõda pealt peegelduvad Pearu ja Andrese puudused.
Vaatamata sellele on aga kõige ajatumaks just "Tõde ja õigus" I osa, kuna kujutab eestlaste põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel
Karakteri käsitlus romaanis lähtub sellest, et inimest ei kujutata antud sotsiaalses olukorras täielikult. 9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse põhjalikumalt, kõrvaltegelaste kohta vähem. Romaanis avatakse karakteri ajalugu. Vähemal või rohkemal määra olenevalt ideest saame teada päritolust, lapsepõlvest. Peategelase arengu protsess saab teada. Peamine vahend, kuidas tegelaskuju avatakse on tegevus. Kõigepealt avaldub tegelase karakter teguvuses ja pärast dialoogis. Dialoogist avab meile tegelase mõtte ja tundemaailma. Kolmas karakteri avamise vahend on tegelase vaatepunkt. Romaani sündmustikku avatakse just selle tegelase mõttetest lähtuvalt. Tegevus, dialoog ja tegelase vaatepunkt on peamised asjad, kus saame tegeleja kohta teada. Kasutatakse nii otsest ( omane vanematele romaanidele, tähendab, et kirjanik on kõike teadval vaatepunktil ja tema tõeliselt kirjeldab) ja kaudne (tegelase olemus avaldub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
