Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja
1.Keskaja algus, lõpp ja tunnused.-5-17.saj. Tunnused-rahvasteränne, religiooni levik, rahvuste- ja keeltekujunemine, feodalism, kiriku ainuvõim, vähene kirjaoskus ja kujunevad ühised kultuurid. 2."Vanema Edda" tegelased, teemad, teose aeg ja olemus.-kääbused, haldjad, koletised, jumalad, Odin, inimesed, loomad ja Loki. Viha, kättemaks, reetmine, aga leidub ka tarkust, ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategela...
Holden Caulfield kas positiivne või negatiivne kangelane? J.D. Salinger on loonud ,,Kuristik rukkis" peategelaseks teismelise poisi. Holden Caulfield on tema nimi ja ta pole sugugi lihtne karakter selles loos. Noormees on eluga pahuksis ja on juba mitmest koolist välja visatud. Teos algab sellega, kuidas poiss on haiglas ning hakkab jutustama oma lugu. Autorile meeldib väga lapseiga, mis tänapäeval kipub lühikeseks jääma. Ta idealiseerib oma tegelaskuju Holdeni lapsikut käitumist. Romaani alguses, kui poiss on haigla voodis, ütleb ta, et on seitsmeteist aastane, aga käitub vahel nagu kaheteist või kolmeteist aastane poisiklutt
Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos Asus Göteborgis tööle õpetajana ja koorijuhina 1860. a tuli Prahasse tagasi 1866. a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks Pühendus ennast muusikale 1884. aastal vaimne kokkuvarisemine (surm) Muusika Põhimaterjalid millele tuginedes Sm...
Missuguses stiilis kujutatakse maailma (ekspressionistlik, romantiline jne)? Maailma kujutatakse romantiliselt ja lüüriliselt. Olustikku on kirjeldatud väga kaunilt ja meeleolukalt ning tegelaste tundeid on rõhutatud. Missugusel tasandil tekib tegelaste vahel konflikt: kas moraalsel või eetilisel? Konflikt tekib moraalsel tasandil, sest Maalil ei ole soovi mingit tegemist Kustaga teha. Kuidas on tegelased ja ühiskond omavahel seotud (Tugev karakter - tugev ühiskond; nõrk, jõuetu tegelane - nõrk ühiskond) Kustas ei anna enne alla kui saab oma tahtmise, mis näitab tugevat karakterit ja sellepärast ka tugev ühiskond. Leia tekstist kõnekujunid · Kuis see tulikera veres veerleb · ,,Oi, kui tükaldi poiss hingas ja kuis ta silmad nagu kassil põlesid." · Ajus kohises vaid kuum tuul · Suudlused põletasid palgel ja kaelal · Ühe vaiba all magamine
Souls, The Witcher, Final Fantasy, Fallout, Torchlight jne.. Üks versioon RPG-st on MMORPG ehk Massively Multiplayer online role-playing games, mis on kombinatsioon RPG-st ja MMOG-st, kus on väga palju mängureid, kes suhtlevad üksteisega onlines virtuaalsesmaailmas. Siis on ka olemas Action RPG-d, kus võitlused toimuvad reaal- ajas; Strategy RPG-d, kus on vaja nutikust, et võita vastane; Adventure RPG-d, kus tegevuselemendid on kombineeritud "asjade" ja spetsiaalsete relvadega, mida karakter korjab oma teel; Tactical RPG, kus ülistatakse taktikad enne strateegiat. Mäng tiirleb ümber "kuninga", kes peab oma sõdurid juhatama lahingusse. Seda kutsutakse ka varaseks RTS-iks. Jaapanis kutsutakse neid simulatsiooni RPG-deks. Siis leidub ka tekstipõhiseid RPG-sid ehk MUD(Multi-User Dungeons), kus mängur saab peas mõelda maailma peale. Seal kujutatakse kaarte ja menüüd kasutades ASCII-d. MUD-id on
sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale impressionismile. · Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana. Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniaorkestrile
1.Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) · 1820-80 · lüüriline, psühholoogiline, emotsionaalne, tormiline · Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. 2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhi...
pärast. Näiteks on riigikogus 101 liiget ja neist vaid 20% on naised. Riigi eesotsas peaksid olema inimesed, kes suudavad vastu võtta kaalutletud otsuseid ja teha eelkõige ratsionaalseid valikuid. Usun, et see on loodusega paika pandud, et mehed suudavad paremini emotsionaalset taset stabiilsena hoida. Enam pole esmaoluline, kui tähtis diplom on ette näidata, vaid kui tugev on mu persoon. Pole oluline, mis soost inimene on, tähtis on isiksus. Tuleb olla tugev karakter, et ilmas läbi lüüa. Paraku on enamik naisi väga õrnahingelised ega suuda ennast tänapäeva ühiskonnas piisavalt kehtestada. Viimaste aastate jooksul on naised leidnud endale koha ühiskonnas ja tahaks loota, et õrnema soo esindajate positsioon veelgi tugevneb. .
Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamar...
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
Alati ei saanud kõigest aru, mulle jäi veidi segaseks Mister X-i minevik. Miks Mister X jäeti vürsti pärandusest ilma? Jäi mõningaid lahtiseid niidi otsi mis ma hiljem internetist otsides leidsin. Sellegi poolest oli palju vaeva nähtud. Üldpilt oli hea ja arusaadav. Minu lemmik tegelaseks oli Hanna-Liina Võsa kehastatud Mabel Gibson. Ta oli sinisilmne elu nautiv tütarlaps. Ta tundis uhkust oma tsirkuse ameti üle ja ei häbenenud näidata inimestele iseennast. See karakter tundus nii emotsioonidest pakatav. Hanna-Liina Võsa esitas oma rolli kuidagi enesekindlamalt kui teised näitlejad. Orkester ja koor tegid ilusti oma töö ära. Orkester polnud liialt domineeriv, orkester oli lava toetav partner. Kõik oli ilusti tasakaalus. Kõige huvitavam oli teise vaatuse restorani osa. Koht kus Toni Schlumbergerg ei julgenud oma karmikäelisele emale oma plekkiga pruudist rääkida. Seda ei julgenud ka staažikas kelner
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi n...
oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) õige mõtlemise seadused ja vormid. Eetos (kr k thos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) kõneleja isiklik mõju kuulajale. Paatos (kr pathos kannatus, läbielamus) mõjutamine, apelleerimine tunnetele. 18. sajandil muutus stiili tähendus: kirjaliku kõne iseloomustusest üldise tähendusega kategooria ,,väljendusvahendite ühtsus" (hakati kasutama kujutava kunsti, muusika, rõivastuse, mööbli jm kohta; tänapäeval inimtegevuse kõikvõimalikes valdkondades: spordis, käitumises, juhtimises, töös tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam
IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE KORDUS LIIGID: REFRÄÄN,EPIFOOR JT. TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT KULMINATSIOON VÕRDLUS,EPITEET,METAFOOR KÕNEKUJUND SUUR KUI ELEVANT
Kõige selle kütkestava ja meeldiva sees oli minu jaoks ka üks pisike häiriv tegur Hennu vanem vend. Tema olemus ja punaste poolele minek oli kui realistlik toon, mis paiskas õhust selle ulja ja romantilise. Kuigi ta täitis vaid oma kohust, käskides nooremal vennal koju jääda ja jälgis vaid oma vaatevinkleid, minnes vastaste poolele, oli tema tegelaskujus siiski niivõrd palju reaalsust, mis tõi sind õhkõrnast põnevusfilmi fiilingust maa peale tagasi. Tema karakter oli see, mis süvendas mõttet noored kogenematud poisid sõjas ellu ei jää. Olgugi, et poiste kadedust väärt omavaheline tugev side ja hea läbi saamine hoidis neid kaua elus, oli peagi käes see hetk, millal jälle ja jälle keegi sai surma või haavata. Need leinavad ja abi paluvad emotsioonid jõudsid filmist üllatavalt hästi vaatajani. Seda kindlasti tänu väga heal tasemel filmipildi kvaliteedile, helile ja ka suurpärasele näitlejate valikule.
Olles suures luikede parves võrdsena teiste seltsis, ei sulandunud ta teiste sekka, vaid oma uhke ja intelligentse olekuga paistis ta silma olenemata sarnasusest teistega. Mulle meeldis ta emotsionaalsus, mille ta suutis tuua elutruult rahvani. Teine väga põnev isiksus oli peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevits. Rothbart oli õel ja kaval peaminister, kuid samas ka võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes mängu oma tütre. Tema karakter oli väga põnev, lisades rolli põnevust ning pinget, mida suutis Andrei Mihnevits tõetruult välja tuua. Tema riietus, mille kujundas Eldor Renter, oli efektne ning lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikust. Tema punakas pea ning suured kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelase karakterile. Eldor Renteri poolt kujundatud kostüümid ja lavakujundus paistis silma oma lihtsuse ja kaunite värvide valikuga
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. 27. Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36
DRAAMA Dramaatika 1. Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate silmade ees, kusjuures iga üksik moment on tajutav olevikuna. Mineviku sündmuste teatavaks tegemi...
Euroopa maad, valides ta muusika- akadeemia liikmeks. Griegiloomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg
Lätte avamäng ,,Kalevala“, kaks osa Artur Kapi orkestrisüidist nr 1 ja Mihkel Lüdigi ,,Avamäng-fantaasia“ nr 1 jm). 3. Iseloomusta Mihkel Lüdigi muusikalist käekirja. Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks peetakse ja miks... Helilooja käekirja iseloomustab rahvalik väljenduslaad, rahvuslik koloriit, ja meeldejääv meloodilisus. Loodud koorimuusikat iseloomustab muusikaline karakter: Loodusmeeleolud ,,Põlismetsa järv“, ,,Ühest vaiksest pühast hiiest“, ,,Mets“. Humoorikas alatoon ,,Naabri külas“, ,,Kits ja hunt“. Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks on kahtlemata hümnilis-heroiline ,,Koit“. 4. Millise olulise jälje on jätnud Peeter Süda oma loominguga Eesti muusikasse? Nimeta tuntuimad oreliteoseid. Olulise jälje jättis oma loominguga eeskätt Eesti orelirepetuaari. ,,Ave Maria“, ,,Gigue“,
ajalookroonikad:Henry VIII”, „Henry VI”, „Henry V”, „Henry IV”, „Richard II”, „Richard III”, „Kuningas John”. Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis „Henry IV”. Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad, armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu. Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning omahakatuslik filosoof, viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta oli valgustaja ning kuna Goethe oli romantismi kirjanik, siis p...
HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa. Ta oli õiglane tema eesmärgiks sai rahvale Claudiuse tõeline pale päevavalgele tuua
arusaamatused kaaslastega, mõtlematus ning suhted vanemate ja vastassooga. 4. Teose peategelaseks on poiss, Holden. Ta on 17- aastane, kes oma vanuse kohta käitus aeg-ajalt lapsikult. Kuid järgmisel hetkel liiga täiskasvanulikult. Pidevalt ta ärritus pisiasjade peale ja oli kärsitu. Holden oli väga otsekohene ning ütles asjad alati välja nii nagu tema arvas. Vahest muutus ta aga haletsejaks, see olenes tema tujust. 5. Minu arvates tegelase karakter teoses ei muutu. Tema kergelt pohhuistlik käitumine kooli suhtes, jäi ka veel teose lõpus püsima. Samuti ei muutunud Marili Maar MT-12 tema arvamus oma lähedastest. Muutuseks võib siiski lugeda peategelase arvamuse oma kaaslastest, kellega ta küll suhtles, kuid leidis kõigis midagi ebameeldivat
Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte' ,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus, tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle. ,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva" väidab Camus. Arvan, et sellest lähtus ka Meursault
Autori Surm R. Barthes 2011 Balzac arutleb selle üle, et kas Autor väljendab end igas loos kui antud karakter või väljendab ta igas loos kui iseennast või hoopis üldsuse arvamust..? Eri aegadel on Autori surma mõistetud erinevalt. Lähtudes sellest, et kui Autor jutustab ilma mingi konkreetse eesmärgita, pannes tähti ritta kui suvalisi sümboleid leiabki aset Autori surm, sest Autori hääl kaotab päritolu, mõtte. Primitiivsetes ühiskondades on Autor kui jutu vahendaja. Suurima tähtsuse autori "isikule" omistas positivism. Autor püüab ühildada oma isiklikku mina oma loominguga
Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seisundiga klasse annab romaan ülevaate kogu tollase Eesti Vabariigi aegsest ühiskonnast. Palju on karakterite vahel arutelusid isamaalisuse teemadel ning vaieldakse Pätsi poolt ja vastu teemal. Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu 80-aastasele praostile August Tammikule ning tema 18-astasele lapselapsele Ingele. Teose alguses jätab vana praost hüvasti oma kodu Palunurme kirikumõisaga ning veedab oma viimsed elukuud jõuka perekonna Sibelrgleichide mereäärsess suvemajas. Enne kirikumõisast lahkumist tähistatakse Palunurmes jaanipäeva, millest võtab osa ka äsja saabunud uus kirikuisa oma perekonna ning noorema venna leitnant Pajuga
Ta on kirjutanud ka sümfooniaid ja prelüüde. Kirjutas ungari rapsoodiaid Sibelius – soome helilooja. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Finlandia, Kurb valss, Viies sümfoonia Grieg – norra helilooja ja pianist. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga .Kuulsam teos on Peer Gynt Bizet - prantsuse helilooja, ooper : Carmen – dramaatiline lugu Tšaikovski – vene helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Balettid : Luikede Järv, Pähklipureja. Ooper : Padaemand. 8. Kuulmise järgi kohustuslik ära tunda ja osata iseloomustada:
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. Nad on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlaste iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka nende karakter. Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult
kes ennem ilkusid Mari kallal Kremeriga suhte pärast. Mari kasutas taas oma võimu, lõpetas lepingu ja soovis vaba olla. Kremer küll palus teda, et ta jääks, aga Mari lausus kuldsed sõnad: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind". See lause selgitab, et Mari oli väga iseseisev ja arukas naine, kes ei soovi elada kuskil puuris, mehe käskude järgi vaid olla vaba ja teha, mida hing ihaldab. Minule Mari karakter sümpatiseeris. Mulle meeldis ta võimukus ja julgus erineda teistest, panemata tähele külajutte ning hukkamõistu. Marit saab mõista vaid juhul, kui panna end tema olukorda. Mina tegin seda ja tõepoolest, ma saan aru ta teguviisidest. Enamik siiski, lugedes arvustusi raamatu kohta mõistavad Mari hukka ja peavad teda litsakaks naisterahvaks, kes andis oma mehele järele ja läks mõisa Kremeri juurde head elu nautima.
Ta sai aru, et hea suhtlus ja läbisaamine venelastega toob kaasa suuremad vabadused eestlastele. Hugo Treffner oli kärsitu loomuga mees, kes tundis vahetpidamata tungi tegutseda, korda saata, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Teda on seetõttu edevaks ja ülespuhutuks peetud, kuid tegelikult laskis Treffner alati läbi enda just oma koolil silma paista. Treffneri ägemeelsuse ja pideva suhtlemisvajaduse tõttu sai kool üsna suure tähelepanu osaliseks. Treffneri karakter inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja „Tõde ja õigus” II osas. Pärast tervise järg-järgulist halvenemist ja mitmetes raviasutustes viibimist, suri Hugo Treffner 13. märtsil 1912 ja ta maeti Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.
Ilmselgelt ei tunne kõik üksteist, seega peaks olema elementaarne kõigi vastu viisakust üles näidata. Inimeste loomuses on tahe olla teistest parem ja ehk on see põhjuseks, miks kukutakse väga kergekäeliselt liigikaaslast kritiseerima. Öeldakse, et ära hinda raamatut tema kaane järgi. Ka inimeste puhul on nii, et see, mis võib silma paista esmaselt, ei pruugi tema puhul üldse oluline olla. Ka see, mis teisena silma paistab, ei pruugi selle inimese põhiline karakter olla. Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ oli inimene jaotatud kaheks, üks pool hunt ja teine inimene. Teose vältel aga saime teada, et kõik pole päris must ja valge ning reaalsuses on neid tahke loendamatu arv. Selle kohta on teoses toodud hea lause: ,,Rind, keha on küll alati üks, seal olevaid hingi pole aga mitte kaks või viis, vaid lugematu arv; inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngatest põimitud kude.’’ See näitabki, et isegi kui me õpiks inimese
Ta sai aru, et hea suhtlus ja läbisaamine venelastega toob kaasa suuremad vabadused eestlastele. Hugo Treffner oli kärsitu loomuga mees, kes tundis vahetpidamata tungi tegutseda, korda saata, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Teda on seetõttu edevaks ja ülespuhutuks peetud, kuid tegelikult laskis Treffner alati läbi enda just oma koolil silma paista. Treffneri ägemeelsuse ja pideva suhtlemisvajaduse tõttu sai kool üsna suure tähelepanu osaliseks. Treffneri karakter inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja ,,Tõde ja õigus" II osas. Pärast tervise järg-järgulist halvenemist ja mitmetes raviasutustes viibimist, suri Hugo Treffner 13. märtsil 1912 ja ta maeti Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka enam või vähem varjatud viiteid valitsevatele piirangutele ja loojate päris soovidele. Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga tervikuna ka Tammsaare (Valdur Mikita määratlust kasutades "sookuivendamise käsiraamatu")
Lõpuks Arthur läks the Meegi-ga kuninga juurde suure maoga, kes tappis kõik kuninga rüütlid. Selle peale läks kuningas uuesti vee naiste juurde, et küsida uuesti koletise jaoks võimu aga selleks pidi ta tapma oma tütre, mida ta ka tegi. Toimub eepiline lahing Arthuri ja Vortigerni vahel. Arthur võitis ja lõi ümarlaua rüütlid ja sai kuningaks. Kuna õpetaja rääkis et Arthur ei tundunud hea mees, siis mul olid omad eelarvamused filmi ja Arthuri kohta aga mulle väga meeldis ta karakter. Ta oli väga nutikas ja kaval. Läbi raskuste ta kasvas tugevaks ja mõistlikuks meheks. Ja mulle väga meeldis, et ta oli ka humoorikas ja ei lasknud ennast heidutada. Arthuri isa meeldis mulle kõige rohkem, ta oli nii hea südamlik ja ta hoolis oma perest väga. Vortigern oli väga paha, ta oli kade ja isekas. Ma jälestan teda, kuna ta tappis oma naise ja lapse võimu ja kadeduse pärast. Probleemiks oligi kadedus. Vortigern oli isekas ja tahtis kogu võimu endale. Kui tal poleks
vasak – parem lähedane – kauge avatud – suletud valgus – pimedus Faabula Esimese astme motiividest moodustuvad teise astme motiivid: Karakter (character), nt kättemaksja Süžee (issue), nt mehetapp Kronotoop (aeg-ruum, ruumilisus) (chronotope), nt vanniminek Faabula koosneb motiividest. Faabula realiseerub narratiivina. Süžee Millised on narratiivi põhisündmused ja kuidas need on esitatud? Kuidas on sündmused omavahel seotud? Kas sündmused on esitatud kronoloogiliselt? Kuidas ja kui palju tehakse loos tagasivaateid minevikku?
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
ärakasutavat inimest,seepärast oleks taoline roll väljakutse. Kindlasti on karakteril palju sõnalist esitlust ja muusikalisi numbreid, mis vajab kogenenud näitlejat või lauljat. Tegelane on hästi emotsioonikas ja rõõmsameelne ,mis toob ta just teiste seas esile ja mulle meeldiks olla rohkem positiivses kui negatiivses osas. Tantsuoskus peab olema lihvitud ,kuna selles osas tuleb tihti ette tantsulisi numbreid ja rütmist kinni pidamist. Just tantsulise poole pealt oleks ka karakter mulle igati sümpaatne. Roll on igati mitmekülgne ning vajab palju pühendumust, kuid usun ,et see annaks huvitava kogemuse. Lavaline ülesehitus Vangla elu kujutamiseks oli tehtud mitmekorruseline trellidega liikuv seadeldis ,mille taga olid vangid toimetades oma erinevaid tegevusi. Leian ,et see oli hea variant eraldamaks vangla elu ja väljaspool olevat vaba maailma. Fantaasia ja reaalsuse eraldamiseks oli tehtud lavale pilt,kus näidati filmi või konkreetseid
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armast...
tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid – praegu rohkem kui iial varem.” + Kogu looming Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. +Tema vanemad Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid olid pikad ja voolavad, kasutati lahendusteta akorde, mis jätab tunde nagu vahetataks helistikku. Rütmiline karakter teostes oli üldiselt vaba ja painduv, esines ka äkilisi rõhke ning ostinatosid, mis olid aga enamasti mõeldud rohkem vaikusseisangu kui liikumise edasiandmiseks. Impressionismi heliloojate „lemmikinstrumentideks“ olid orkester ja klaver. Orkestris olid flöödid ja klarnetid kasutatud nende tumedamates, madalamates registrites. Viiulid mängisid kõrgeid partiisid, trompetid ja sarved olid vaigistatud. Kasutati palju harfi, trianglit, kellamängu ja ka celestat.
Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
