Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus-
selle ära tõukab, kuid naise imestuseks ei võtnud mees oma käsi ära. Samal hetkel langes Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega
asju märgistada sai. Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada. Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest. Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad
nende suurust muuta. Shape tool, millega saab erineva suuruse ja kujuga kujundeid asetada, ning nende suurusi muuta. Poly tool, millega saab värvust ja nähtavust muuta. Joint tool, millega saab mootoreid lisada, nende jõukust muuta. Special item tool, sellega saab spetsifilisi asju lisada, nagu: ehitusplokid, karakterid, mündid, lõpu ala, relvi. Texst tool, millega saab jätta kirja taustale. Trigger tool, millega saab panna käima mingid tegevused, liikumised, kui karakter sellesse alasse läheb. Mida mina tegin? Ma asetasin erinevaid objekte õhku(nt: toolid, prügikastid, noad, klaaspaneelid, telekad ja wc-potid), et kui levelit mängima hakatakse, kukuvad need alla ja leveli eesmärgiks on jääda ellu ja jõuda lõppu. Ma panin üle terve leveli erinevaid takistusi(harpuun, vibupüssid, miinid, ogad), et selle läbimine ka pinget pakuks. Karakterid ja levelid
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud. Sellest probleemist kasvab välja juba ka järgmine probleem. Faustile ei andnud hingerahu see, et tal polnud naissooga kunagi olnud intiimset ja lä...
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt
hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma eluga, et üks kala kätte saada. Merel olles ei söönud ta korralikult ega maganud peaaegu üldse. Liiniga töötamisest olid ta käed katki ja verised. Ta oli väga kurnatud ja jõuetu, sellel vaatamata ei läinud ta ilma kalata koju. Ta pigem suri, kui andis alla. Santiago jõudis koju küll elusalt, kuid haid olid terve kala hävitanud ning mehe käed olid nii kohutavas seisus, et neid nähes hakkas poiss nutma. 3
KASUTUSJUHEND: Tegemist on odaviskemänguga. Esimesena valib mängija, mis nurga ta soovib hoovõtuga saavutada. See-järel vajutab mängija nupule "Alusta jooksu" ning karakter hakkab liikuma. Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis.
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi
KIRJANDUSE PÕHILIIGID: 1)Luule ehk lüürika ehk poeesia 2)Draama ehk näitekirjandus 3)Proosa ehk eepika-jutustav kirjandus näiteks:jutustus,romaan, kunst,novell,eepos TEEMAD:seiklus,armastus,ajalugu,õudus,kriminaalne,ulme,noorsoo-romaanid TUNNUSED:jutustav,süzee ehk tegevustik,karakter ehk tegelased,keda saab isesoomustada,miljöö ehk keskkond EEPIKA:tunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu MÕISTED: SÜZEE-tegevustik KARAKTER-tegelane,keda saab isesoomustada MILJÖÖ-keskkond Eepika liigid/zanr: KIRJANDUSE VOOLUD KIRJANDUSE VOOLUD ROMANTISM ROMANTISM REALISM ZANRID ZANRID ...
alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. 6.Tee kokkuvõte teose põhiprobleemidest? Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine või 7.Missugune on su lemmiks karakter , miks ? Kes on ebameeldivam tegelane , miks ? Minu lemmiks karakter oli Isa Goriot, sest ta oli vanake , kes oli oma elu pühendanud kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Kõige ebameeldivam tegelane oli Härra Poiret ta oli vana, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. 8.Kui sa saaksid olla keegi selle raamatu tegelastes, kes tahaksid olla ja miks ?
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus ta väidab, et ei imestagi et temasugusele ära öeldi. Ta tundis, et ei olnud Kittyt väärt ja leidis et kõigil teistel on tema ees eeliseid. Levin oli täiesti individuaalne karakter ning teda ei saa rühmitada ühessegi seltskonda. Ta eelistas maaelu linnaelule ning perekonda, kas või üksinudust, suurele seltskonnale. Ta tundis, et tema koht on maal, kus pole kunagi tegevusetust ning talutööd olid justkui tema põgenemisviisiks emotsionaalsete probleemide eest (kui Kitty talle eitava vastuse andis, tegeles ta iga päev talutöödega, sest need viisid ta mõtted eemale ning tal ei jätkunud isegi aega nende probleemidega tegelemiseks)
lauluhääl on tõepoolest vaimustav ja väga nauditav oli kuulata kõiki tema esitatud laule. Arvatavasti mängib siin suurt rolli see, et juba väga noores eas huvitas teda laulmine ja näitlemine. Lavakogemusi on tal kuhjaga, alustades lauluvõistlusega Laulukarussell, lõpetades Eesti esindamisega Eurovisioonil 2007. aastal. Näitlejad olid osavalt valitud ja rollide jaoks täpselt õiged. Kõige silmapaistvam ülesastumine oli Merle Jäägeri poolt, kelle käre hääl ja värvikas karakter sööbis mu mõtetesse mitmeteks päevadeks ka pärast lavastust. Kahjuks aga mitte heas mõttes, sest Merle Jääger pole just mu lemmiknäitleja ja ka tema mängitud karakter polnud mulle meeltmööda. Teiste seas mainiksin ära ka Marika Barabansitskova ja Andero Elmeri, kes täitsid oma osa samuti meeldejäävalt. Viimane paistis eriti silma oma siira ja vahetu näitlemise poolest. Lavastuse laulud olid kaasahaaravad ja humoorikad, kuid minu eriliseks lemmikuks
siis see tähendab, et ta sidus oma hobuse puu külge. ● Näitlejal on tavaliselt etenduses sama tüüproll, mida ta tunneb peensusteni. Varem oli kombeks, et kõiki rolle, ka naiste osasid, etendasid mehed. ● Pekingi ooperis on see täiesti tavaline nähtus, et näitlejad etenduse ajal ennast publikule tutvustavad ja nendega vestlevad. ● Näitlejad puudutavad üksteist ● Esimesest hetkest on karakter selge, ei ole läänelikku karakteri tasahaaval avanemist või kulgu. ● Laval on näitleja individuaalne töö, lavastaja puudub ● Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigent puudub, teda asendab trummimängija. ● Löökriistad määravad ka näitlejate tegevuse- kui lavale astub näiteks tähtis isik, siis kõlavad suure gongi aeglased löögid, teenija tulekul mängitakse väikesel gongil kiiresti. Keel- ja puhkpillid saadavad laule ja esitavad vahemänge.
Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest. Theo puhul meeldis mulle tema üksindus ja peaaegu autismi piiril võbelev võimetus emotsioone jagada. Kindlasti pole ei Theo ega ükski teine karakter "Sügisballis" lõplikult väljapääsmatus olukorras. Nad on küll absoluutses ummikus, kuid see, et nad suhtuvad sellesse kamikazeliku pideva edasiliikumisega ja sooviga iga hinna eest oma kannatustest vabaneda, on minu arvates selle filmi ainulaadsus. Nad kõik algavad ühest punktist ja lõpetavad hoopis teistsuguste inimestena. See mida nad enda kohta teada saavad, pole küll see, mida nad ootavad, kuid nad kõik jõuavad inimestena uuele tasemele
võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mis kõik laiendas Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis eri rahvakeeli. Trupis tõusis ta peagi eesnäitlejaks. Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis idee, mida ta karakterid kehastasid.Tema esimeseks näidendiks sai "Arutu", mille lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naases trupp 1658. aastal. Kui Moliére oma etendustega Louis XIV huvi pälvis, sai trupp võimaluse esineda
Näiteks: Jersey sadama alal oleval ranajoonel on viibimine rangelt keelatud. Meie pankrannikud. Tänavad mõjuvad tihti piirina, mis eraldavad kahte ruumi ja samas ka ühendavad neid. Näiteks: Pärnu mnt. mis eraldab Tammsaare pargi südalinnast samas ka ühendab neid. Piirid või ääred võivad käituda tihti kui rajad. Ääred võivad olla ka suunajad. Piirkonnad Rajoonid on suhteliselt suured piirkonnad, kuhu võib kujutluses siseneda ja millel on teatud ühine karakter. Piirkond erineb alati ümbritsevast alast. Kui liikumisteede süsteem on ebaselge, siis piirkond hõlbustab orienteerumist. Rajoonid on osad linnast, millel on ühene või identifitseeritav karakter. Vahel võib reeta ka rajooni nimi natukene tema olemuse kohta. Inimesed ja nende kombed loovad piirkonnale oma näo. Näiteks: Tallinnas Põhja-Tallinn on väga isikupärane ja eriline. Erinevaid piirkondi iseloomustavad seal tehtavad toimingud. Näiteks: Ärirajoonid, magalad
12. Naturalism on kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870.a. Pranstusmaal ja kasvas välja realismist. Taotleb tõepära ja toetub faktidele. Pikad ja täpsed kirjeldused, asjade rahulik/asjalik kulg, põhjus-tagajärg seos. Ühiskonnaelu probleemid. Põhjused aga füsioloogilise- ja bioloogilised. VÄGA HALASTAMATUD KIRJELDUSED! 13. Dünaamiline karakter- e. arenev, muutub teose sündmustiku käigus. Tema põhimõtted ja arusaamad elust muutuvad. Nt Rastignac Staatiline karakter seevastu ei muutu teose sündmustiku käigus. Vaated püsivad, nt. Isa Goriot 14. Realism muutus 1860ndatest tekkis naturalism, psühholoogiline romaan, põhjus- tagajärg seos (seostas hästi olulisel kohal inimese sisemised, psüühilised käitumisajendid).
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...
meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab teatavat osa inimhääle või instrumendi ulatusest. INSTRUMENTATSIOON ...tähendab muusika seadmist teatud instrumentide koosseisule. ORKESTRATSIOON ...on muusika seadmine mingile orkestri tüübile. FAKTUUR ...on heliteose omapära. DÜNAAMIKA ...on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. HELILAAD ..
Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt
Mida võime õppida teose tegelastelt? Selle teose tegelastelt võime õppida nii mõndagi. Igaüks vastavalt oma soovile. Raamatus oli palju tegelasi, igalühel oma karakter ja head ning vead. Nii mõnigi tahaks olla Nemecsek julge ning aus ja astuda välja oma sõprade eest isegi siis kui see võib maksma minna ta elu. Kindlasti leidub ka selliseid, kes tahaksid olla nagu Gereb välaandja, pugeja, valelik ning salatseja. Kuid tema kohta ei saa ka midagi halvemat öelda. Lõpuks ta siiski üritas oma vigu parandada lahinguväljal võideldes Pal tänava poiste ,,lipu all." See on ka koht,
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ul...
inimlik lihtsus ja loomulikkus. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks kõige sobilikum on komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Mille tõttu olid paljud tema tegelased ühekülgsed ja mitte arenevad. Moliere arvates oli armasutus, kui moraalne tunne, väga oluline, sest seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sellel ajal kui Moliere elas ei olnud tähtis siiras tunnete avaldamine vaid tunnetega mängimine, mis on ka tema loomingus väga tähtsaks teemaks. Moliere lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis
Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti. Ühel hetkel saabusid La Grange ja Du Croisy, kes oma teenritele koha kätte näitasid ning
läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste olemust: Veronique Houille (Kersti Kreismann) oli aktiivne naine, kes arvas, et just temal on kõige õigem maailmavaade, kuid kahjuks ei näinud ta probleeme, mis olid ta enda ümber, Michel Houille (Sulev Teppart) kohta ei ole midagi öelda, tõetruu karakter, Anette Reille (Piret Rauk) tundus vaevlevat alaväärsuskompleksi all ja lisaks sellele tahtis ta olla oma mehele meele järgi, ta mehe nimi oli Alain Reille (Jüri Aarma), advokaat, kes oskas rääkida ka musta valgeks. Kogu etendus oli minu arvates hästi mängitud ja seda oli huvitav vaadata, ainuke asi, mis natuke häiris oli see, et poolteist tundi oli vaja istuda. Minu arvates oli etendus oma piletiraha väärt ja ilmselt ei ole ma ainuke, kes seda arvab, sest saalis rahvast jagus.
Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd vabatahtlikult. Õpetajal peab olema vastav loovus ning tahe õpilastele midagi selgeks teha ning neid parendada. Õpetajad, kellel aga on olemas karakter, keda on huvitav kuulata ja kes on tulvil emotsioone, jätkaksid oma rolli. Head õpetajad oleksid meistrite eest, jagaksid kogemusi oma õpilastele ning aitaksid neil tulevikus elus toime tulla. Samuti hakkaksid andma vabatahtlikele nt koolitusi. Kui kool laiali saadetaks, hakkaks toimima samasugune süsteem, nagu oli see Keskajal. Lapsed tahaksid ise õppida ning hakkaksid käima teadmisi omandamas kaasaegsete meistrite ehk õpetajate juures.
teda ka edasi kirjutama. Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880–1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojade rütmide ja fantaasiaga.
Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta karakterid kehastasid. 2. Tema esimesed satiirinooled olid suunatut salongipeenutsejate vastu. Mitte ühtegi asja ei tohtinud ütelda otse, ainult ümber nurga. Salongidesse püüdsid jõuda
Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda. Oluline tegelane on ka väikese printsi roos. Ta on uhke ja üldse mitte tagasihoidlik. Esiti põhjustab ka see mõnes mõttes printsi lahkumist, kuid ära olles taipab prints, et olenemata roosi iseloomust igatseb ta teda ning et aeg, mis ta roosiga veetis teda kastes ja tema eest hoolitsedes, on see, mis teeb roosi tema jaoks asendamatuks.
tallel on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda. Oluline tegelane on ka väikese printsi roos. Ta on uhke ja üldse mitte tagasihoidlik. Esiti põhjustab ka see mõnes mõttes printsi lahkumist, kuid ära olles taipab prints, et olenemata roosi iseloomust igatseb ta teda ning et aeg, mis ta roosiga veetis teda kastes ja tema eest hoolitsedes, on see, mis teeb roosi tema jaoks asendamatuks.
Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada. MIS ON ISELOOM JA MIS ON ISIKSUS? Iseloom ehk karakter väljendub inimesed individuaalsusest, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub inimese tegutsemises ja suhtlemises. Inimeste karakterid, võivad olla erinevad. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske, mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas ning vastuoluline. Inimese iseloomu ehk siis karakterit ei ole lihtne tema käitumisest välja lugeda. Pealegi väljenduvad paljud iseloomuomadused vastavalt inimese soole, haridusele ja temperamenditüübile
kõri läbi ja torkasid noaga südamesse. Nad vaatasid K.le otsa ja ütlesid ,,Nagu koer!" Raamat mulle ei meeldinud. Liialt raske sisuga ja mitte eriti kaasakiskuv. Ebasümpaatse mulje jättis mulle ka advokaat Huld. Huvitatud oli ta K. kaitsmisest ainult seepärast, et endale au ja kuulsust teenida, sest ta oli enne tegelenud ainult alama astme kohtu asjadega. K6ik liikus tema käe all väga aeglaselt. Titorelli oli kohtumaalija ja üks meeldiv karakter, ta püüdis aidata K.tema protsessiga.Titorelli seletas asju nii nagu need olid ja tal oli palju tutvusi kohtus. Novell algas suhteliselt huvitavalt aga lõppes täieliku seisakuga,kuna on siiani lõpetamata, siis ka sellepärast ei tundunud raamat huvitav, kuna tavaliselt jätab lõpp üld mulje.
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul häbelikud ning ei julgenud midagi teha ega öelda. Aja jooksul võtsime julguse kokku ning peale seda vestlesime terve öö. Peale lobisemise naersime,
Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Aitäh!
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks.
Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud. Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. Tema arvates ei eksisteeri vaba tahet, inimesed tegutsevad nõnda, nagu on nende loomuses, samuti loomad. Iga inimene on erinev, samas muutmatu karakter, ta on küsinud, et kuna inimesed tegutsevad oma loomuse põhjal, siis kas on õiglane inimesi üldse karistada? Ta oli mõjukam pigem oma psühholoogiliste kui filosoofiliste võtete poolest. Ta armastas rääkida, oma väikeses sõprade ringkonnas võis ta südaööni ja veel kauem rääkima jääda. Poliitilise suuna koha pealt on ta öelnud: "Ma pigem laseks end valitseda lõvil, kui rotil mu kõrval". Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Schopenhauer http://www.hot.ee/indrme/schop
"Deliirium". Ansambli liikmed on korduvalt ise maininud, et hiphopi stiil ei pea ilmtingimata sisaldama sügavamõttelist lüürikat ega olema grammatiliselt korrektne. Seda on ka nende lauludes tunda. Et nende muusikastiilis edukust saavutada, peab olema lihtsalt kaasahaarav, mis neil on ka õnnestunud. 5 miinuse peamine kuulsus on pärit nende kontserditelt, kus köetakse rahvas üles ning korraldatakse unustamatu show. Huvitavaks teeb neid veel see, et iga ansabli liige on omamoodi huvitav karakter. Liikmeid on kokku viis, nagu nimi juba vihjas. Liikmetel on ka igaühel oma nimi: Päevakoer, Lancelot, Estoni Kohver, Põhja-Korea ja Venelane. Ka nende nimed vihjavad natuke karakteri omapärale – Venelane laulab vene aktsendiga, Põhja-Korea on sama nimetusega riigile omaselt natuke kitsa maailmavaatega ja üleolev jne. Minu arvates jääb nende lauluoskus soovida, kuid see käib hiphopi stiili juurde, kus peamine
Hamlet oli Taani surnud kuninga poeg, kes sai kohtudes isa vaimuga teada, et too oli mõrvatud lihase venna poolt. Vaim jutustab kogu loo ära ning käsib pojal kätte maksta. Eesmärgile lähemale aitab peategelast tema armastatu isa Poloniuse kuulujutt, et Hamlet on peast segi läinud. Hullunud armastajana saab ta haududa kättemaksuplaane ja öelda vahepeal kuninga poole teravaid väljendeid, mis peaksid panema ta enda tegu ülestunnistama. Taani prints Hamlet on traagiline karakter. Teda kummitab pidevalt küsimus: "Olla või mitte olla?". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna Poloniuse arvamuse tõttu peetakse Hamletit hulluks, siis ei saa ta ka kuninga tegusid otsekohe paljastada, sest see tema hullus oleks nendele sõnadele seletuseks. Lõpuks otsustab ta lasta näitlejatel etendada näidend, mille sisu on sarnane tema isa
VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks. 4) "Ilias" räägib Trooja sõja sündmustest, teine eepos "Odüsseia" kirjeldab kangelase elu. 5) Kreeka luulezanrid on: koorilüürika, monoodiline lüürika. 6) Monoodilise meelika kuulsaim autor on Sappho Lesbona saarelt. 7) Näitekirjandus arenes 5.saj. e.m.a. jumal Dionysose pidustustes vms. 8) Draama jagune...
publikumi. Nii oli kogu näitlejaskond terve etenduse ajal nähtaval ja meeleolu kõrgendatud. Kõrvu hakkas vihjeid tänapäeva poliitilise komejandi kohta, näiteks viie jõukama talu hulka püüdlemine. Ka noorele vaatajale ei ole keeruline seostada Märdi protsentidega jändamist praeguste laenupakkujatega. Kõige drastilisem muutus lavastuses oli lõpuosa poleemika ära jätmine. Peale traagilist õnnetust oli Märdi mõistus küll kadunud, kuid ahnus alles. Tugev karakter asendus haleda kujukesega. Lõpukummardus tuli siiski küllaltki ootamatult, kuid samas oli lavastus täpselt õige pikkusega, tähelepanu jagus viimaste minutiteni. Kahtlemata on ,,Kauka jumal" lavastus, mida tasub soovitada teistelegi.
See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3. Läbikomponeeritud laul Salme pole, muusika muutub ja areneb pidevalt. Muusika on otseselt seotud tekstiga. Schuberti laulud räägivad surmast, õnnetust armastusest, õnne otsimisest ja loodusest Meloodiad on küllaltki lihtsad kuid väga laulvad, tundelised. Klaveripartiid on erakordselt tähtsad, harmooniad ja karakter on sageli laulu mõtte tegelikud avajad. Laulude hulgas on 2 tsüklit ja 1 kogumik. Tsüklid ,,Ilus möldrineiu" , milles on 20 laulu, kirjutati 1823. ,,Talvine teekond" 24 laulu, kirjutatud 1827. Kogumik ,,Luigelaul" ehk hüvastijätt sisaldab 14. laulu, kirjutatud 1828. Kogumik koostati pärast Schuberti surma ta sõprade poolt.
helilooja kõrget taset klaverimängijana. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav. Helilooja suri Bergenis südameatakki. Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Looming Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on paljuski mõjutatud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema teosed muinasjutulisi karaktereid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad.
Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus.
kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Ungari helilooja, dirigent ja pianist Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasus...
Maria õpetas lapsed laulma ja muusikat tegema, millest oli neid senieemale hoitud. Lapsed hakkasid Mariat armastama, nad laulsid koos ja mängisid palju.Kui kapten saabus koju oli ta pahane Maria peale, kuid hiljem leidis ka kapten muusika enda sees ja pikaajapeale tekis Marial ja kapten VonTrappil armastuslugu ja etenduse lõpus pidid nad põgenema võimude eest. Mulle vägameelids Hanna-Liina Võsa, sest ta oli soe karakter ja ta laulis väga hästi. Muusikalis lauldi palju ka mulle tuntuid laule.Kuid mulle ei meeldinud Kapten Von Trapp osatäitja keda mängis Jüri Lumiste ,minuarvates ta ei laulnud hästi ja ei sobinud sellesse osasse. Muusika sobis igas eas olevatele inimestele,sest saalis olid nii pensonääre, kui ka kooliõpilasi. Orkestri muusika ja tehnika oli väga hea mis tekitas minus väga hea ja üleva meeleolu, laulud olid tuntud ja hästi lauldud. Minu lemmik looks sai Richard Rogersi