Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kapsaliblikas" - 33 õppematerjali

kapsaliblikas – (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje.
thumbnail
19
pdf

Liblikalised

Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas . Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam....

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Evolutsioon

Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud ­ mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid ­ atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...

Evolutsioon
30 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

Röövikute toiduks on esmapilgul lootusetult seeditav materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. KOKKUVÕTE Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

EVOLUTSIOON

Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts- liblikalised, sugukond-põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas , Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Põualiblikad

Tagatiibade alakülg on pruunikas- kollane, keskel valge täpp. Liblikas lendleb juuni algusest juuli keskpaigani. Röövik toitub enamasti sinikal harvemini mustikal. Talvituvad röövikuna samblas ja jätkavad toitumist ning nukkuvad kevadel. Mitte eriti haruldane. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Raba-võiliblikas 25.06.2013 mets-harakputkel 11 Võiliblikate kollaaž 2.6. Suur- kapsaliblikas (Pieris brassicae) Suur- kapsaliblikas on levinud Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Aasias. Eestis on ta tavaline avamaastiku liik. Iga 4-6 aasta järel on see liik eriti massiline. Suur-kapsaliblikas kahjustab massilise paljunemise aastail kapsapõlde ning ka teisi põllumajanduslikke ristõielisi kultuurtaimi. Eelmisel suvel kohtas suurt-kapsaliblikat minu kodukohas harva. Liblikal on suve jooksul enamasti 3 põlvkonda, esimene mais- juunis, teine juulis-augustis ja kolmas septembris kuni...

Eesti putukad
2 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Nimetu

105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...

17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Putukate kogu protokoll

06.2010 Raja tn - + Phyllopertha Coleoptera horticola 9 Naeri Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Raps + hiilamardikas Coleoptera Meligethes aeneus 10 Punalutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn - + Pyrrhocoris Heteroptera apterus 11 Suur Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Kapsas o kapsaliblikas Lepidoptera Pieris brassicae 12 Maasika Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Maasikas + õielõikaja Coleoptera maasikad Anthonomus rubi 13 Ristikunirp Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Ristik + Coleoptera ristikupõld Apion apricans 14 Kartulimardikas Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Kartul o+...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline n...

Loodus
19 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid e monofaagid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid (nt panda) EESTIS KAPSALIBLIKAS (sööb õienektarit). Generalistid e polüfaagid – laia ökoamplituudiga segatoidulised organismid. Herbi-, omni- ja karnivoorid Herbivoorid – taimetoidulised loomad Omnivoorid – kõigetoidulised loomad Karnivoorid – lihatoidulised loomad Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Iga toiduahela...

Ökoloogia
71 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Paljunemine ja areng, kontrolltöö

Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas , rästik SELGROOGSED PUTUKAD Otsene areng Moondega Vaegmoone Täismoone Rästik Rohukonn Prussakas Kapsaliblikas 29. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook. 1) Ainevahetus 2) Loote varustamine antikehadega 3) Toodab hormoone 30. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut....

Eesti keel
29 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Loovtöö LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID

a) väikelumik b) sootäpik c) kase-sirktiib 4. a) rohetäpik b) raba-võiliblikas c) nurmikusilmik 5. a) pisitiib b) kevadsinitiib c) harilik taevastiib 6. a) valgetähn-pajuliblikas b) vareskaera-aasasilmik c) peegeltäpik 7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11. a) leinaliblikas b) suur- mosaiikliblikas c) väike-kiirgliblikas 12. a) väike-täpikpunnpea b) kollatähn- kuldpunnpea c) luhatäpik 13. a) niidu- võrkliblikas b) kase- siilaktiib c) punatiib 14. a) harilik lottsuru b) tontsuru c) sirelisuru 15. a) admiral b) ohakaliblikas c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane b) harilik päevakoer c) kase-sirptiib 18. a) punatiib b) aasa-verikireslane c) väike-pärlmuttertähnik 19...

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
11
docx

ÖKOLOOGIA

paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik füsioloogiline (talveuni, talveuinak) Ökoamplituut ­ teatud keskkonnatingimuste väärtuste vahemik. Ökoniss ­ populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu.ökoamplituutide vahemik) Spetsialistid ­ kindlatele keskkonnatingimustele kohastunud organismid. Nt panda ­ pambus, kapsaliblikas , naeriliblikas, Generalistid ­ laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutvad) organismid. Biootilised keskkonnateguris igapäevaelus: Konkurents, kisklus(kiskja ja ohver), parasitism(parasiit ja peremees) Mis vahe on kisklusel ja parasitismil? Kiskja tapab oma ohvri, parasiidil on oluline, et tema peremees oleks elus. Kõikidel liikidel on oma parasiidid ja isegi parasiitidel on parasiidid. Viirus on raku parasiit. Parasideerib meie rakkudes....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun