või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4. KAPITALISM JA EETIKA 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust, et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks
või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4. KAPITALISM JA EETIKA 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust, et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks
või Ameerika Ühendriikide? USA 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls'i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick'i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick'i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada. 4. KAPITALISM JA EETIKA 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust, et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
Aine üldeesmärgid on anda süsteemne ülevaade ETTEVÕTLUSE ALUSED ettevõtlusest mikro-, makro- ja ka mesotasandil ning eeldused ettevõtluse põhiprotsesside ning P2PC.00.281 3EAP -probleemide mõistmiseks ja seostamiseks, mis võimaldavad läbida järgnevaid kursusi. Rakendusvaldkond? Õppejõud: Projektijuhtimine? Ettevõtjana tegutsetakse Varsti näeme, ...
Ta teab, mida tahab ja ka neid võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on lollus. Oskab valida parima, et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid. · Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole.
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
15. saj ülemineku ühelt ühiskondlik- poliitiliselt reformatsioon laiemas tähenduses korralt teisele kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine; reform ümberkorraldus, uuendus ja kitsamas tähenduses usupuhastus ehk mõnes ühiskonnaelu valdkonnas ristiusu puhastamine eri sajanditel riigivõimu poolt tehtud muudatus ladestunud täiendustest ja tõlgendustest kapitalism ühiskonna- ja majanduselu vastureformatsioon katoliku kiriku korraldus, mis sai valitsevaks 19. saj tegevus reformatsiooni käigus kaotatud kolonialism poliitika, mille eesmärk on positsioonide tagasivõitmiseks laiendada riigi võimu väljaspool oma piire absoluutne monarhia kus võim kuulub urbaniseerumine linnastumine, piiramatult ühele valitsejale linnaelanikkonna osakaalu kiire kasv
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
üldine majanduslik stabiilsus, seda ka kaugemas tähenduses- kindlus, julgeolek rahva ja riigi jaoks. Suureneb tolerantsus ühiskonnas. Õpetajate ootused Euroopa Liidu garanteeritud sotsiaaltagatise suhtes on aga üllatavalt suured- loodetakse automaatselt suurenevatele palkadele, abirahadele ja pensionitele. Kõik intervjuus osavõtjad väljendasid veendumust, et ,,õiglased euroopalikud seadused saabuvad koos Euroopa Liiduga ning kaob senine metsik kapitalism. Euroopa Liidus olemine sunnib siinseid võime ka käituma vastavalt Euroopa seadustele, see on lihtsalt nii öelda paratamatus, mis tuleb". Intervjuus selgub, et õpetajate arvamus sisaldab tublisti ,,sinisilmset" optimismi Euroopa Liidu kui automaatset heaolu tagava süsteemi võimalusest. Tekib mulje, et õpetajad on jäänud ootama ,,õiglase ja hea" Euroopa Liidu saabumist ning loodavad eriti sotsiaalsete probleemide lahendamisel euroliidu regulatiivsele rollile, mis
· parteis süvenes fraktsionalism, kõik grupid pürgisid võimutipule lähemale, mõned rääkisid avalikult uuenduste vajalikkusest. · Partei juhtkond, mis oli muganenud olemasolevaga, seisis vastu ümberkorraldustele, mis ometi olid vajalikud sedamööda, kuidas ühiskond arenes. · Tugevnesid sellised negatiivsed nähtused nagu korruptsiooni, riigivara ebaperemehelik kasutamine, kapitalism. Ükski Sato järeltulijates ei suutnud partei esimehe ja peaministri kohal püsida rohkem kui kaks aastat. 1972. aastal peaministriks saanud Tanaka Kakuei oli suhteliselt noor peaministri kohale, kuid tal oli rikkalik poliitilise tegevuse pagas. Ta oli karismaatilisem kui ükski eelkäijatest. 1970. aastate algul oli ta väga populaarne, pälvides heakskiidu eriti majandusringkondades, mille huvides olid nii tema visiidid Washingtoni ja Moskvasse, kui ka
Marx eitas rahvuslust - proletariaadil ei ole isamaad, kõigi maade proletaarlaseid liidavad ühised huvid. Olulisemad teosed 1848.a. ilmunud “Kommunistliku partei manifest” ja “Kapital” 1867.a. 3.4.. Marksismi kõrval kujunes hulganisti teisigi sotsialistlikke voole. Oluliseim neist oli anarhism, mis eitas igasugust riigivõimu (vt. Vikerkaar 1998, nr.1-2) Tuleb kõrvaldada riik kui sotsiaalse rõhumise peamine põhjus ja luua vabadest indiviididest koosnev riigita ühiskond. Mitte kapitalism ei ole pahe, vaid riik, mis kaitseb kapitali. ülim ideaal on üksikisiku vabadus, mis toetud võrdusele ja koostööle. Üksikisik teostab end loova töö kaudu - kes ei taha töötada, on harv erand ja käsitletav kui haige. Anarhism kujunes samuti 1840.aastatel Prantsusmaal, termini võttis kasutusele P.J. Proudhon. M. Bakunini juhtimisel kujunes kiiresti poliitiliseks vooluks. kui 1864.aastal loodi sotsialistlikke parteisid koondav I
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
Kindel, et mittetvabatahtlik ja ajalooline termin pärisorjus. 4. Kuidas käsitleb orjust ja päriorjust marksistlik ajalookäsitus? Etteheide, et Marx käsitles ajalugu ülimalt lihtsustatuna. Nagu tänapäeva sotsioloog. Formatsiooni teooria. Marx taandas kõik läbi tootmisviisi prisma, eriti milline vahekord tootjate ja ekspluateeritavate vahel. Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism, orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus oluline vana aja institutsioon, siis pärisorjus oluline feodalismi jaoks. Marxistid
Majandus piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess. Majanduse limiteerib ära kõige piiratum ressurss. Järelikult tuleb seda ressurssi kõige mõistlikumalt kasutada. Majanduse kolm põhiküsimust: 1. Mida tööta? 2. Kellele toota? 3. Kuidas toota? Infoühiskond Inimene läheb tootmisest välja. Inimese tööks jääb vaimne töö. ? Kapitalism Sotsialism Feodalism Orjandus Ürgühiskond Milline ressursside jaotus on parim? Piiratud ressursid jaotame kuidagi laiali. Uus jaotus keegi võidab, kuid mitte keegi ei kaota. Nii kaua selline areng, kuni jõutakse momendini, et ressursse ei ole võimalik ümber jaotada nii, et keegi ei kaotaks (keegi võidab kui keegi ka kaotab).
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
Teda kutsuti konsulteerima paljudesse riikidesse, mis kannatavad Peruuga analoogiliste probleemide all. Kuid tal tekkisid ka võimsad vastased. Leftistide kriitika Esiteks, sotsialistlikult orienteeritud intellektuaalid, ennekõike sotsioloogid ja majandusteadlased. Kuid nende kriitika turmtuli osutus nõrgaks. Põhiline argument, et see squatterite apostel on neetud kapitalist, hunt lambanahas. De Soto põhimõtted on vastuolus Marxi teesiga: kapitalism kontsentreerib kapitali järjest vähematesse kätesse. De Soto vastus on lihtne, esiteks ei tegele ta majandusteooriaga, vaid arendab konkreetse ühiskonna majandust. Teiseks, erinevalt oponentidest, ei ole ta Marxi tudeerinud valikuliselt ja meenutab Marxi ennustuse konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt. Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised
kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
muutuste ja reformide eest. Veel 19. sajandil vaieldi päris tõsiselt selle üle, kas Burke oli ikka konservatiiv või liberaal. Aga see, kuidas ta väljendas oma antipaatiat Prantsuse revolutsiooni suhtes, väljendab selgelt konservatiivset mõtlemist. Antud kursuse teoses pöördub Burke peamiselt nö uute viigide suunas, kes on vaimustuses Prantsusmaal aset leidnud arengutest. Prantsuse revolutsioon ise (algas 1789) Prantsuse revolutsioon leidis aset olukorras, kus Lääneriikides olid kapitalism ja turumajandus välja arenemas, feodaalne kord lagunemas, ühiskonnad üle minemas vanalt elukorralduselt uuele. Prantsusmaal aga oli areng seiskunud väga pika ajaperioodi jooksul Prantsuse parlament (generaalstaadid, kus oli kolm seisust - vaimulikud, aadlikud ja maksumaksjad), polnud kogunenud 1614. aastast alates, riiki oli valitsenud absoluutne monarhia, mis oli viinud riigi sõna otseses mõttes pankrotti.
teoste kommenteeritud väljaanded: Lev Tolstoi: Anna Karenina. Tln, 1984; 2.kd.lk. 111. Te vist sõidate Pattit kuulama? - Kuulsa itaalia koloratuursoprani Adelina Patti (1843-1919) õde Carlotta Patti gastroleeris 1872-1875 Venemaal ja esines kirjeldatud ajal ,,Don Juanis". Positivistlik lähenemine annab häid tulemusi, kui vaadelda: ühiskondlik-poliitilise surve all valminud tekste. Näide: Eesti kirjandus nõukogude perioodil Juhan Smuul Poeem Stalinile Poeem Stalinile Maha kapitalism Astuge julgesti tööliste väed Heiskame lipud Ajaloo käänakul Stalini targal juhtimisel Töötavad väed Astuvad julgesti Lenini lipu all Ikka edasi Nüüd ja igavesti! (Lembit Anton) Hando Runnel: Keldrikakand Keldrikakand kena kakand,keldris söönd ja keldris kakand.Pole keldrist väljas käinud,pole välisilma näinud.Kõik, mis kehtib keldri õhus,kehtib ka ta peas ja kõhus.Ta ei ole isehakand,ta on sünnist saadik kakand. Poolfiktsionaalsete tekstide tõlgendamine Nt
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
○ Kultuurilise mitmekesisuse (rohkem erinevaid kultuure/riike enda reeglitega) kvalitatiivne mõju ○ Organisatsiooni ja juhtimise vastutus töötaja ees (töövõtja peab hoolitsema töötaja eest) ○ Riigi suurem kaasahaaratus ○ Ametiühingute laiem toetus ja mõju Rahvusvahelistumine toob endaga kaasa spetsiifilise nõude - keeleoskus. 21. sajandi kapitalism: Me püüame võimalikult odavalt toota ja seda võimalikult palju eksportida, et siinsed töökohad jääksid alles. Odav tootmine ei pruugi olla alati eetiline (looduse, keskkonna kuritarvitamine jne), nt odavad tooted Hiinast. Odava tööjõuga riikides on palju tööd lihtsale ja rutiinsele (lihttöölised). Nõuded tööjõule võivad olla piirkonniti väga erinevad Ametite kategooriad uue aja maailmas (Reich)
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
osavõtuta ● Emissiooniäri sisu: tööstusriigid võivad end CO2 -e emissiooni vähendamise kohustusest vabaks osta, makstes teistele riikidele selle eest, et need oma heitmeid vähendavad ● CO2 -st saab vara, millega võib hakata maailmaturul kauplema ● Kyoto protokollis käsitleb kauplemist vaid 2 paragrahvi ● Heitmelubade turg peab end ise looma ● Täitevkogu on vaba äri vahekohtunik ● Eeldus, et kapitalism on suuteline kliimat päästma ● Idee on pärit USA-st, kes lõpuks protokolliga ei ühinenud 55. Emissiooniäri ja saastekvoodid. Tuua näiteid. Emissiooniäri sisu: tööstusriigid võivad end CO2 -e emissiooni vähendamise kohustusest vabaks osta, makstes teistele riikidele selle eest, et need oma heitmeid vähendavad. (Nt Niederaussemi elektrijaam Saksamaal.) 56. Säästva arengu kontseptsioon, olemus ja kontseptsiooni tekke põhjused.
Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised,
Sotsialism - 19. sajandi algus, tööstusrevolutsiooni tulemus väga vaene töölisklass, rikastuvad kapitalistid. Eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist - sotsialistide ettepanek: sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algselt oli meetodiks veenmine ja eeskuju. Anarhism - kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Ideoloogiakriitika - Arvati et kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit tuleb vajalikkus ideoloogiakriitika järele: paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Vrd. kasvõi praeguse retoorikaga: Ameerika kui "demokraatia kants", hea demokraatia ja halvad teised vormid jne. Ideoloogiakriitikute arvates viib mistahes filosoofilise teooria universaliseerimine poliitilises praktikas paratamatult rõhumiseni.
süsteemsed muutused kogu ühiskonnas. Siirdeühiskonna põhitunnuseks on ühiskonnatüübi vahetumine, mis tähendab seda, et jõutakse mingi ühiskondliku arengu etapilt teisele. Siirdeühiskond on arengusuund, kus põhirõhk on inimeste toetamisel ja nende loomuse arendamisel. Samuti ollakse keskkonnasäästlikud ja luuakse uusi töökohti. 6 Samuti on näha, et sellel ajal oli ühiskonnas võimalikuks saanud kapitalism. Oli näha kapitalismile omaseid jooni, näiteks seda, et töövahendid kuulusid erakätesse ja, et eesmärgiks oli kasumi teenimine, kusjuures hinnad olid kujunenud vabalt. Margusel ja Ivol oli võimalus teha enda äri. Nad ei pidanud töötama riigi heaks. Nendest eelnevatest aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprots...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
1554 Thomas Wyatti juhtimisel ülestõus, see nurjus Londoni väravaid ehtisid maharaiutud pead ja neljakskistute kehaosad. Kuninganna lisanimi Verine. · Abiellus hispaanlasega, asus taastama katoliiklust. Parlament palus paavstilt andestust, hukati Henry aegseid riigi- ja kirikutegelasi, ketserite põletamine 1555. aastal. · Mary suri 1558, võimule tuli Elizabeth Esimene algas pool sajandit kestnud Elizabethi ajastu. Arenes kapitalism, tugev mereriik, edusammud kultuuris. Ta taastas reformeeritud kiriku, fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus parlament kinnitas 1571. aastal korrastati kiriku organisatsioon. USUPROBLEEMID SOTIMAAL · Eraldi kuningriik, iseloomustas sugukondlike kogukondade e. klannide suur osatähtsus ja piirkondlikud erinevused. Lõhestatust lootsid ära kasutada Inglismaa, Prantsusmaa jt.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
2. Inimene on olemuselt poliitiline olend 3. Inimene on olemuselt ühiskondlik olend * 4. Inimene on olemuselt kaval ja kahepalgeline nagu see on poliitikas 12. Thomas Hobbesi arvates on inimesed oma loomulikus seisundis 1. Vaenulikud ja sõjameelsed * 2. Passiivsed ning tagasihoidlikud 3. Sõbralikud ning rahumeelsed 13. Millise mõiste abil kirjeldab Karl Marx ühiskonna arengut? 1. Ajalooline kapitalism 2. Ajalooline kommunism 3. Ajalooline pessimism 4. Ajalooline determinism * 14. Anoomia mõiste autor on 1. Herbert Spencer 2. Max Weber 3. Vilfredo Pareto 4. Emile Durkheim * 15. Plato arvates peab ühiskonnas olema kolm inimgruppi. Millised need grupid on? 1. Töölised, sõdurid, kuningad 2. Töölised, sõdurid, aristokraadid 3
6 Sotsiaalvõrgustike ja teiste võrguteenuste kasutamine turunduskanaline aitab oskusliku planeerimise korral vähendada turunduskulusid. Mitmesuunalise kommunikatsiooni oskusliku juhtimise teel on võimalik tekitada olukord, kus kliendid ise aitavad kaasa ettevõtte teenuste ja toodete reklaamimisele. Varustuskanali puhul on võimalik luua nn. hõõrdevaba kapitalism, kus kõikidel turuosalistel on täielik informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda otse tarbijani. Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
hakkasid rajama viinavabrikuid väga laialdaselt ehitama. Viinavabrik- käib kaasas kõrts. Kõrts on asutus, mis hävitab talupoega nii füüsiliselt kui ka majanduslikult.. Alkohol röövib talupojalt füüsilist jõudu ja ta töö on ebakvaliteetne. Kõrtsis kulub ka talupoja raha. Kõrts röövib need vähesed tulud, mis talupojal on. Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga.
Tsivilisatsioonidel selliseid selgeid piire ei ole. Tegemist teoreetilise konstruktsiooniga, mis püüab kul.morfoloogilisi argumente ära kasutades põhjendada selgepiirilist poliitilist agendat. Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada vabanemine lummusest (entzauberung). See tähendab seda, et kui varem inimesed lõid illusioone sellest, et kuidas süsteemid toimuvad, milline maailmakord on, et nüüd nad on arusaanud, et nende illusioonid ei ole
tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on inimese vabaduse mahasurumine, sõjaohu kasv, toorainete raikskamine. See totaalselt rõhuv süsteem on allutanud inimteadvuse ning seda ei tajutagi. Rõhuvusele aitab eelkõige kaasa massmeedia. Inimene on ainult rattake suures süsteemi masinavärgis. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma. Marcuski peab ühiskonna arengut dialektiliseks e uute nähtuste teke vastandite alusel. Kuid moodne ühiskond on selle dialektika halvanud. Kapitalism suudab end ise stabiliseerida, luues uusi kunstlikke vajadusi ja pannes inimesi nende nimel töötama. Marcus leiab, et inimene on maapeal mitte tootmiseks e töö tegemiseks, vaid nautimiseks. Inimene soovib järgida oma ihasid ja tunge. Tööd peaks elus vältima. Käsitleb ka teadust. Leiab, et teadus pole kunagi neutraalne, ta on konservatiivne või kritiseeriv. Marcuse hinnangul on inimesel vaja kriitilist teadvust, mis näeks olemasolevad tõsiasjad läbi. 21. PILET
turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse inimtöö Turumajandus asemele peab asuma Maades kus toimius solidaarsuse toimub kõigi mõistuspärasus. reformatsioon arenes hoidmine. hüvanguks. Kapitalism tähendas kapitalistlik Inimsuhete äärmused Turg juhib tema jaoks tootmisviis ei ole hea majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised
- Industrialiseerimine -> nt Nõukogude Liit ● Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad -> nt Nõukogude Liit - Ratsionaalsus ● Suhtelised kasud -> kasuta ära oma absoluutseid eelised ja jumala eest ära saa vähem kui keegi teine - Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi - Null-summa World Systems Theory ● Immanuel Wallerstein, 1974 ● Maailma-impeerium või maailma-majandus - Kapitalism ** Kasu ** Klassid ** Riigid kaitsevad valitsevat klassi ● Tuum-perifeeria-pool-perifeeria X loeng - Rahvusvaheline õigus ja eetika Eetika rahvusvahelistes suhetes ● Kas riigil saab olla moraali? -> Riiki ei saa katsuda, pole otseselt füüsiline asi. ● Kas grupil saab olla moraali? ● RV poliitikas kaks tasandit [ajalooliselt]: - Moralistid -> asju tuleb teha õigesti ja õiglaselt ka siis, kui see toob riigile kahju.
24 Karl Marx sotsioloogina · Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel Karl Marx sotsioloogina · Kapitalism ja klassivõitlus: Karl Marx sotsioloogina · Lähtudes omandijaotusest eksisteerivad järgmised tootmisviisid: · 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses; · 2) orjanduslik · 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; · 4) kapitalistlik Karl Marx sotsioloogina · Kommunistlik - eraomand kaob, tootmis-vahendid riigi omad. · Revolutsiooni toimumise tingimused:
Paavst keeldus. 1534a. kuulutas parlament kuninga Inglise kirikupeaks. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Suleti kloostrid ja kuningas konfiskeeris nende varad. Inglise reformatsioon Pärast Henry VIII surma sai kuningaks ta poeg Edward VI, kes oli alaealine ja suri peagi. Troonile sai Henry VIInda tütar Mary I. Ta üritas taaskehtestada katoliku usku.. pärast Mary I surma sai troonile Henry VIII tütar Elizabeth I. Kiiresti arenes kapitalism ja tehti edusamme kultuurialal. Taastati reformeeritud kirik. Inglismaast sai võimsaim mereriik. 3.6 Ususõjad Prantsusmaal Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses
pataloogiad tõid esile sotsialistliku ideoloogia, kelle autorite seisukohalt tuli ühiskond rajada omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismiideoloogia tuumaks on võrdsuse idee. Seda ideed üritati rakendadaka praktilises elus, paraku varisesid need katsed üksteise järel kokku. Kuid nende jälgedes tekkis hiljem mitmasuguseid tarbijate ja tootjate ühistegevusorganisatsioone kooperatsioone. 1840.aastaks oli kapitalism, s.o. eraomandusel ja turumajandusel baseeruv ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Ühiskonna struktuur oli muutunud endine feodaalühiskond, mis tugines seisuste põhimõttele (aadli, vaimulikkonna, linnakodanike ja talupoegade seisused) asendus kapitalistliku ühiskonna põhiliste sotsiaalsete klassidega (kodanlus ja töölisklass). Nende klasside omavahelised suhted (klassivõitlus) muutusid järjest tähtsamaks teguriks ühiskonna arengukäigu edasisel kujunemisel
70ndateni, Ida-ja Lõuna-Euroopas 10 a kauem. Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvastik saavutas tänu kasvule suure väljarändepotentsiaali, sisseränne Euroopasse algas juba 1960ndatel ning nõnda oli Lääne-Euroopa muutunud väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. 37.Globaalsete identiteetide edenemine 1945-1973. 9 Nii kapitalism, kommunism kui ka III maailm olid ideeliselt pühendunud rassilise ja soolise võrdsuse arendamisele, eri leerides vastandati kollektiivse tegutsemise ja vabaduse ning võrdsete võimaluse olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu tuli peale tarbimisstiili olulisus ja isiklikud materiaalsed valikud, mis ei sõltunud enam klassikultuurist. Vähenes rassism, võeti vastu diskrimineerimisvastaseid seaduseid, samuti rakendati
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
Kirikukogukonnad. 1920'te ,,moraalne degeneratsioon" (vabameelsus, korralagedus, demokraatia, eksperimentaalsus) on ,,vaimse juutluse" tulemus. Vanameelsete arvamus: Saksa rahvusorganism on saanud eluohtliku mürgituse ja vajab puhastamist/tervendamist. II. Majanduslik põhjendus: juudid on rahalaenajad ja pankurid. Liigkasuvõtjatena nad on (suutud sakslaste) ,,vereimejad, ekspluateerijad, parasiidid". Juutlus = (rööv) kapitalism. Põhjus: kuni renessansiajastuni kristlased ei tohtinud tegeleda rahandusega, millest kujunes juutide jaoks oluline tegevusvaldkond. Maaomand oli juutidele keelatud (põllumajandus), samuti käsitööametid. Nii kujunes arvamus, et juudid on jõukad pankurid. Weimari Vabariigis see ei pea paika, aga juudivastased on selles veendunud. Juutide ,,jõukus" äratab kadedust. Teravnes majandusprobleemide ajastul.
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
