kuninga FilipeII'ga. Tekkis ülestõus 1554.a Thomas Wyatti juhtimisel, kardeti et Inglismaa langeb Hispaania võimu alla. Mässajad hukati, Mary sai hüüdnime ,,verine". Hakkas taastama katoliiklust, parlament palus Roomalt vabandust, hakati hukkama HenryVIII aegseid tegelasi kes olid kuninga poolt. Tema surma järgselt tuli võimule ElizabethI(1558-1604)- inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, arenes taas kapitalism, suured edusammud kultuuris. Taastas reformeeritud kirikud, fikseeriti anglikaani usutunnistus 1571.a Usuprobleemid sotimaal- eraldi kuningriik, iseloomustasid klannid. L-sotis oli väheke ka reformatsiooni mõjusid, seda üritati ära kasutada teiste riikide poolt. Uus kuningas 1542.a mõne päeva vanune Mary Stuart, kes kasvatati prantsusmaa katolikus vaimus. Koju naastes tõi kaasa ka prantsuse väeosi. Levis kalvinism, ideoloogiks oli John Knox. Tekkis mäss, Mary lahkus Inglismaale ja
täidetud. · Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele. 1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus. 1868- lõpetati ära teoorjus. Keelati nõuda teotööd. Tegelikult tehti seda siiski edasi mahajäänud piirkondades, eriti Saaremaal ja Põhja-Eestis. 18 -vabastati talurahva kogukond, vallavalitsus mõisniku kontrolli alt. Muutus struktuur. MAJANDUS. 1860ndad- saabus kapitalism. Mitmeväljasüsteem, uued loomaliigid, uued põllukultuurid. MÕISAT Agrotehnilisi uuendusi propageerisid juba seltsid. Hakati maksma rahalist motivatsiooni. Trahvihirm kehva töö eest. Talud. Peremehed pidi muutuma kapitalistlikeks väikeettevõteteks. 1860ndad. Käivitus liivimaal talude ost. Eestimaal umbes 10 aastat hiljem, 1870ndatel. Talupojad said raha oma talu saakide müügist. Talupoeg oli vaba edendama oma talu nii kuidas tahtis. SOTSIAALNE KIHISTUMINE
arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur • Chikago subkultuur sai alguse 20. sajandi alguses aga post-
Koostaja: P.Reimer 9 1.8. Sõja mõju majandusele: Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele: 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism – majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest
Koostaja: P.Reimer 9 1.8. Sõja mõju majandusele: Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele: 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest
1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _ sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. *tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. *majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus:
*Täielikult ei saa fiskaalpoliitikat välistada. *Monetaarpoliitika peaks pehmendama tsükli äärmusi, on fiskaalpoliitikast leebem. *Monetaarpoliitika piirangud: tarbija ei pruugi reageerida lühiajalistele intressimäärade kõikumistele. *Intresside tõstmine haavab ka tööstust ja võib kaasa tuua agregeeritud pakkumise vähenemise. INDUSTRIAALPOLIITIKA Poolt argumendid: · Pakkumine ja nõudlus ei valitse enam rahvusvahelist majandust. · Kapitalism ei ole kunagi kiirustanud asendama vanu põhivahendeid. · Taandarengud on piirkondlikud. Vastu argumendid: · Turg on kõige efektiivsem ressursside paigutaja. · Valitsus ei tee seda paremini kui turg. · Majandus ei ole hädas. Agregeeritud nõudlus: AD= C+I+G+(X-M) C-tarbimisnõudlus I- investeeringute nõudlus G- valitsuse nõudlus X- Eksport M- Import Agregeeritud pakkumine: · Tarbijate pakkumine · Firmade pakkumine · Valitsuse pakkumine · Import
- Budism - ??Keskkonnnaõigused – indias keeruline tagada sest liiga palju inimesi, pole universaalne,?? - Social security ei ole nii oluline kuna haridus ja töökoht on tagatud. - Leinamise eest tasu - Õigus haridusele – kui enamusel pole võimalik siis raske tagada Hinduism - Kastisüsteem – usuvabadusel pole mõtet sest preestrid on esimesed - Lasteabielud – lastelt ei tohi lapsepõlve - Naise müümine – ülim kapitalism Seminar 4 – funktsionaalne universaalsus Kas inimõigused on lääne leiutis, lääne kultuurist tulnud? JA MIKS Kas nad on universaalsed? - Mõeldud välja läänes elajate poolt, hindude välja mõeldud oleks - Teistele ei saa õigusi välja mõelda – pole universaalsed - Kompromisside loomine – kõik kaotavad - Kuidas levitada - Esmased vajadused on olulisemad kui muud õigused Kus universaalsus asub Seminar 5 Mida USA teha saab?
* Giddens: Mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud. Kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted ja abielud varem seadusega, praegu nõrgemat laadi sotsiaalsete normidega keelatud valgete ja mustade vahel). * Majanduslik kommentaar: tööjõu mobiilsus on takistatud => majanduslik areng ja kapitalism on võimatu. - Seisus: Feodalism Euroopas, Venemaal. Mitte-religioosne alus (vrd. kast): seadused. Ka endogaamia. Jäik tööjaotus. Straatumitel on erinevad kohustused ja õigused. * Vaimulikud, aadel, kodanlased, talupojad (Prantsusmaal riigipäevadel esindatud 3 seisust; Rootsis 4 . talupoegade esindatus oli Euroopas haruldane). * Erinevus kast-seisus: Kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud
Peamiselt eraomandi tõttu. Teine viis majandussütseemide eristamiseks on toimetuleku viis. Erinevates ühiskondades on vaja teha erinevaid asju, et toime tulla. Näiteks peavad erinevalt toimima kütid/korilased, aiapidajad, põllumajandajad, pastoralistid, talupojad ja industriaalühiskonna elanikud. KAPITALISM TOOTMISSÜSTEEMINA Alates II MS-st on kõik maailma inimesed osa maailma majandusest. Kapitalistliku maailmasüsteemi järgi pole kapitalism ise tootmise domineeriv süsteem, aga see seab piirid ja eeskirjad teistele süsteemidele. Olulised on investeeringud. Antropoloogide jaoks on oluline uurida ja analüüsida kohalikke muutumisprotsesse. TALUPOEGADEST PROLETAARLASTENI Mõnes ühiskonnas võivad talupojad ja proletariaadid eksisteerida külg külje kõrval. Paljudes ühiskondades pole see siiski nii olnud. KAPITALISM JA TALUPOJAD Üks töötaja on vaid osake kogu tootmisest
muutuda täiesti monokultuurseks, riigid, mis osalevad RV tööjaotuses sunniviisiliselt, neile surutakse midagi peale, perifeerias puuduvad tugevad valitsused, valitused on ebastabiilsed. //näited on muutunud ajas, kord ühed, kord teised. * Kui kaugest ajast alates on W. maailmasüsteem olemas? 16. sajandi paiku saab alguse – kuni 21. sajandi algus. Maailmasüsteem on kapitalistlik. Kapitalism kui selline tekkis W. järgi alles 16. sajandil Itaalia linnriikides. Kapitalism ei ole ainult suurtootmine (seda olnud ka enne 16. sajandit), kapitalism on ennekõike kapitalismi kontsentratsioon (tootmine allutatud ainult kontsentreerumisele, monopoliks muutumisele – Lenin). //näited: algselt hõlmas see maailmasüsteem kitsast ala maailmast (va Orient, India, Hiina – lihtsalt põhjusel, et seal puudus kapitalism, kontsentratsioonipõhimõte). Perifeeria pärast 16. sajandit – endised kolooniad
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism
suurettevõtted, mis dikterisid hinnaklassi, neil ei olnud konkurentsi ja nemad seadsid ka toote kvaliteedi. Võtsid ära paljude väikeettevõtete võimaluse luua oma äri. Positiivne: · Leiutati sisepõlemismootor ja tänu sellele arenesid trantspordivahendid, leiutati auto ja nt Saksamaalt taheti ehitada raudtee kuni Osmanite impeeriumini. Tänu trantspordivahenditele olid kaubad kättesaadavamad, kui varem. · Kapitalism lõi igale ühele võimaluse rahaliselt edukaks saada ja andis võimaluse ka massitoodanguks, mis oli teostatav tänu tehnika arengule, Inimeste olmetingimused muutusid samuti tänu kättesaadavatele kaupadele ja massitoodangule paremaks. · Linnastumisel oli plussideks see, et inimeste eneseteostuseks oli parem võimalus ja olmetingimused olid mugavamad ja kaup oli kättesaadavam.
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
arenguvõimalusi. Konverents võttis vastu põhiseisukohad ja tegi ettepanekud ühistegevuse arendamiseks Eestis. Märgilise tähendusega, sest konverentsil määrati ühistegevuse arendamise põhisuunad ja ühtlasi loodeti, et poliitilised erakonnad, riigikogu, valitsus ning ka laiem üldsus aktsepteerib neid ning ka ellu viib. Kirjeldage kolme põhimõtteliselt erinevat ühiskonnamudelit. Teoreetikute kätisluste peajoonteks oli, et kapitalism ja ühistegevus on kaks põhimõtteliselt erinevat ühiskonna majandustegevuse vormi. Samuti toonitati, et ühistegevus ja sotsialism on täiesti erinevad ühiskonnavormid. Nii joonistubki 19.sajandi ühiskonnauurijate töödest välja, et tegelikult ei olnud juba siis ühiskonnal valida kahe teineteisele vasdandliku ühiskonnakorralduse teooria vahel, vaid nende vahele asetasid filosoofid veel kolmanda - ühistegevusliku majanduskorralduse.
teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Marksistlik feminism Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu5 eesmärk on olnud omandi kontsentreerimine väheste kätte ning need vähesed olid mehed. Kapitalism ja meeste ülemvõim toetavad teineteist. Seega esimene tingimus naiste vabanemiseks on kogu naissoo tagasitoomine avalikku tootmisse, kusjuures kodutööd, mida naised on tavapäraselt teinud, tuleb tuua samuti avaliku tootmise sfääri. Teisisõnu peab riik üle võtma perekonna majanduslikud funktsioonid. 5 Monogaamne abielu (mono- μόνο, kreeka keeles ainus/üks), on abielu, mille korral üks mees on abielus ühe naisega. 7
laevastik 2) bojaaride e aadlike võimu vähendamine(nt kehtestati habememaks) 3) uus seisustesüsteem , mis võimaldas saada aadlikeks kõigil 4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest
toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- poliitiline salapolitsei, mis allus 1934. aastast Himmlerile ja SS-le NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, aastatel 19221991eksisteerinud sotsialistlik riik NEP- Uus majanduspoliitika, mis on piiratud kapitalism, selles nähti taandumist sotsialismi põhimõtetest Natsionaliseerimine- riigistamine, e riigi poolne era vara omandamine. Industrialiseerimine-ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine Isikukultus-isiku autoriteedi pimesi kummardamine ja tema teenete ülehindamine. Isikukultus on rahvale sisendatud ega olene kummardatava isiku tegelikest võimetest ja
heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele sotsialistidele, sest siis kui nad tahtsid eraomandit ära kaotada, siis Saksamaa oli nende
Dominant(mis domnieerib), residual(on jäänud kunagisest domineerivast kultuurist), emergent(mis on tekkimas). Eksisteerivad kõik kolm aga on üks mis domineerib ja selleks on dominant. Postmodernism on Patiššne kultuur. Pastišši(sisemuse puudumine) puhul kasutatakse väljendit tühi koopia või tühi paroodia. Tundejõu kahanemine, mida ta kasutab et kirjeldada kultuurilist suhtlemisviisi. Skisofreenia-. Pead nautime tarbimist- see on kapitalism. Tarbimise oluline osa on see, et uudsus on kohal. Kõik mis on uus on olevikuline. Igavus on loovuse esimene samm. Inimene on andmetöötlus ja infotöötlus element, mida kapitalism vajab. Futuroloogia- valmistada inimesi ette selleks mis muutused toimuvad tulevikus. Ta ütleb et sõna tulevik kaob kunagi täielikult, sest seda sõna ei ole enam vaja, inimesed elavad oleviku. Me elame selles lõputus digitaalhetkes. Minevik on ka koguaeg kohal. Ta ütleb et postmodrenne
Nozick ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas, et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat riigiaparaati, millele indiviidid oleksid allutatud. Vabadus ja võrdsus on ühitamatud. Pt.4. KAPITALISM... 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutlustel võib anda ka ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A.Smith? Smithi järgi vabal turul astuvad indiviidid tegutsevad valdavalt egoistlikel kaalutlustel igaüks loodab midagi omavahelisest vahetusest võita. Võitlus tarbija pärast (konkurentsis) tõstab tootjate loovust, efektiivsust ning tekib ka hinnakonkurents mis omakorda toob hea eetilise tulemi - kasu kogu ühiskonnale. 2. A
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
4. Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis, Prantsusmaal ja Ühendatud Kuningriigis? 5. Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv? 6. Ühendatud Kuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu? 7. Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste? 8. Millise Euroopa riigi seadusandlus on enim mõjutanud Eestis praegu kehtivat seadusandlust? Kuidas seda seaduste kogu nimetatakse? 9. Mis on kapitalism ja kes on kapitalist? 10. Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta tegeleb? 11. Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? 12. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 6 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID
2. Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus? 3. Kust pärineb sõna parlament? Mida see sõna tähendab? 4. Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis, Soomes, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis? 5. Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv? 6. Ühendkuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu? 7. Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste? 8. Mis on kapitalism ja kes on kapitalist? 9. Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta tegeleb? 10. Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? 11. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 7 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID
*Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja kultuuri osaks ja neid rikastama. Kuid see nii ei lähe - ainuke tõeline vajadus on raha. Vajadused ei ole enam eesmärk omaette vaid vajadused on ettevõtja tööriistad uue raha tegemiseks Marxi ja teiste kirjutistes on tarbijat võrreldud vahest liiga tugevalt romantilise mittevõõrandunud inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud.
D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees
Peep Reimer 4 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum
avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik
1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pist...
vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Eesmärgid Nõukogude liidu eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimsas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk neil kahel: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted. Algus - Sotsialistlike riikides loetakse Külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta siis rääkis esimest
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. Bagdad (Iraak...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg, (viimati vaadatud 07.11.11) Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385, (viimati vaadatud 07.11.11) Urmas Lekk (20...
Võibolla kuskil hõimurahvaste juures võib täheldada loodusseisundile sarnaseid jooni, kuid siiski ka seal on omad reeglid ja tavad, mida inimesed järgivad. Loodusseisundile sarnaseks võib pidada anarhistlikku mõttemaailma. Tänapäeval tahavad anarhistid taotleda sellist ühiskonnakorda, kus ei oleks poliitist korda ning puuduks majanduslikud ja sotsiaalsed hierarhiad. Selle nimel tahavad anarhistid luua anarhia, kus puuduks valitsus, võim, riik ja kapitalism. Nad arvavad, et sedasi saaksid indiviidid olla tõeliselt vabad ning võrdsed. Kuid kas mitte ka loodusseisundi puhul ei kehti samad asjad? On arusaadav, et riik valitseb inimeste üle, kuid kas siis teistmoodi olekski võimalik, arvestades inimeste olemust, siis meenutades "Kärbeste jumala" sündmusi tuleks välja jällegi pigem inimeste kättemaksuiha ning egoistlikkus. Anarhistid kritiseerivad praegust ühiskonda ning nende
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
See on täiesti vale arvamus. Hitleri maailmavaatel oli tugev majanduslik tuum. Nagu Stalin, pooldas ka Hitler kogu oma poliitilise karjääri vältel mitmeid väga kindlaid ja lihtsaid majanduslikke põhimõtteid. Neist tähtsaim on nõue, et majandus oleks alati ja igal tingimusel allutatud Volk'i vajadustele, mida esindab riik. Nii selles kui ka muudes tähendustes oli majandus ,,rassi säilitamise" tööriist. Hitler kuulutas juba ühel varasel parteimiitingul, et kapitalism ,,peab saama riigi teenriks, mitte aga selle isandaks". Arusaam rahvamajandusest kui kogu rahva, mitte aga isehakanud majanduskliki huve teenivast tööriistast levis rahvusäärmuslaste ringkondades laialt ja Hitler võttis selle kõik kõhklemata omaks. Nagu Stalin, pooldas ka Hitler instinktiivselt käsumajandust. Tema soovide nimekiri oli pikk: moderniseeritud ja tootlik põllumajandus, mis vabastaks Saksamaa
Nozick ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas, et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat riigiaparaati, millele indiviidid oleksid allutatud. Vabadus ja võrdsus on ühitamatud. Pt.4. KAPITALISM... 1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutlustel võib anda ka ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A.Smith? Smithi järgi vabal turul astuvad indiviidid tegutsevad valdavalt egoistlikel kaalutlustel igaüks loodab midagi omavahelisest vahetusest võita. Võitlus tarbija pärast (konkurentsis) tõstab tootjate loovust, efektiivsust ning tekib ka hinnakonkurents mis omakorda toob hea eetilise tulemi - kasu kogu ühiskonnale. 2. A
Veel tarbimisest Tarbimise poliitilised (impordimaksud ja muud maksud) ja õiguslikud dimensioonid (luksuskaupade maksud) Tarbimise liikuma panev jõud on individuaalne huvi, tihti julgustatud ja kujundatud kasu taotlustega (siit reklaam ja tarbimise lavastamine). Tarbimine on rohkem kui tähenduste semiootiline mäng; ta lähtub sotsiaalsete suhete süsteemist. Sotsioloog Zigmunt Bauman. Kapitalism ja tarbimine (Hinnang) Viimasel poolel sajandil on kapitalism ära õppinud uute «uudismaade» loomise varem tundmatul ja isegi kujutletamatul viisil. Selle uue oskuse puhul, mille on muutnud võimalikuks üleminek «tootmisühiskonnalt» «tarbimisühiskonnale» ning kapitali ja tööjõu interaktsioonilt tarbekauba ja kliendi interaktsioonile «lisaväärtuse» peamise
Inimesi huvitab suurel määral see, mis on reaalselt juhtunud. Raalsust (moonutatud reaalsust) hakkab kultuuritööstus järjest rohkem müüma. Adorno järeldus kultuuriproduktsioon muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks). Herbert Marcuse Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt. 1929 "tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud" S. Freud Marcuse kommenteeris seda. Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub suurepäraselt. Kaks peamist teost: 1955 "Erose tsivilisatsioon" 1964 "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse Freud'i käsitlus: Mõnuprintsiip vs reaalprintsiip. Nauding ja mõnu pole absoluutsed. Naudingu printsiibi järgimine on selline, mis satub kogu aeg konflikti. Kui inimene oma ihasid järgib, siis loodusseadus(nt meie keha hirmud) takistavad seda. Tsivilisatsioon on loodud inimeste kaitseks, et inimesed ei saaks kogu aeg oma ihadele järgi anda. Marcuse räägib, et meie
Olid olemas ka hõbedastandardid. 1872 sidus saksamaa oma marga kullaga. Saksamaa hakkas maha müüma oma hõbedat. Kulla hind tõusis, hõbeda hind kukkus. Enamik riike läks kullastandardile üle. Pangad arenesid. Kapitalism 19. saj. Põhines eraomandil, toomisel ja võikmalikult vabal turumajandusel. Kapitalist oli see, kellel oli üleliigset eravara. Marxist sai alguse selle sõna halvustav toon. Kapitalismile pakub omad raamid siiski ka riik, ilma riigita ei saa. Kapitalism eeldab ülidselt ka vaba palgalist tööjõudu. 7/5/2009 INDUSTRIAL REVOLUTION Üleminek tööstuspõhisele ühiskonnale. Tõi kaasa majanduse kasvu. Proletariaat ja kodanlus klassivõitlus Marxi arvates. Tööstus tõi kaasa heaolu kasvule. Euroopas jäid agraarriikideks Hispaania, Itaalia ja Venemaa. Pikas perspektiivis paranes elustandard. Tööstusrevolutsioon sai alguse inglismaal 18. saj II poolel 1760ndatest aastatest. Iirimaal tööstusrevolutsiooni 19
jäi ameerikasse, sai seal 60ndatel hipiliikumise ajal isegi omamoodi staariks tema saatus oli kindlasti õnnelikum kui adornol või benjaminil aga alused kultuuri mõistmisel olid kõigil kolmel samad küsimus : miks kapitalismi vastuolud ei mõjuta seda lagunemise suunas, kuigi marx sellest rääkis praegu oleme me situatsioonis kus kõik ütlevad, et kapitalismil alternatiivil pole. sajandite pärast vaadakse meid, mitte otse kui juhmardeid, aga kui kedagi, kes ei suutnud alternatiive näha. kapitalism esineb asiaatlikus diktatuuririigis hiinas, venemaal, teistsuguses asiaatlikus diktatuuris singapuris, rootsis ja nii edasi. kapitalism on praegu poliitiliselt tühi mõiste mis kohaneb kõigega ja kõikjal ameerikat peeti euroopas läbivaks barbaarsuse kehastuseks (euroopas) samas koos oma barbaarsusega hakkas ta materiaalselt euroopast ette jõudma. ja samal ajal oli ta juhtiv riik 20s. ameerikas pole iialgi olnud fasistliku ega kommunistliku pöörde ohtu
Auru-, söe, diisli jne jõul töötavad masinad Loom-, inime, loodusjõud Kapitalist ja palgatööline Töö enesele ja/või maaomanikule Tööstusühiskond Aurujõul, hiljem kivisöe, bensiini, diisli jne jõul töötavate masinate leiutamine Maaelanikkonna maatajätmine (nt tarastamine Inglismaal) = linnastumine Suurtööstuste teke – masstootmine. Kapitalism – suurendada mehhaniseeritust, et tööjõukulusid vähendada. Teenindussektori areng, sh meelelahutustööstud jm Tööjaotus – mõned linnad võivad muutuda töökõrbeteks ehk tööd leida pole võimalik ja mingisugused tööstusharud jagunevad laiali. Transpordisektori areng Tarbimise tähtsuse tõus (tarbimisühiskond) Tarbimine Tarbimise reguleerimine: - Tabud – hindud ei söö veist, moslemid ei söö sealiha.
mastaabisäästu ja kui selle tõttu ettevõtted väga palju investeerivad, kus nad konkureerivad, kuhu nad pidevalt tahavad liikuda, aga selle pahu pooleks on see, et meil on pidevalt selliseid valdkondi mis saavutavad oma nö langusefaasi, kus meil enam ei ole võimalik innovaatiline olla, pole võimalik tehnolooiaid juurde tuua. Ehk need valdkonnad kaovad ära ehk liiguvad vaesetesse riikidesse, kes üritavad hakata seal tootma ja selles valdkonnas midagi teha. See iseloomustab seda kuidas kapitalism toimib. Me pidevalt loome mingisuguseid uusi valdkondi, loome uusi tooteid, tehnoloogiaijad ja just selle tõttu nendes valdkonadaes on teenimisvõimalused palju suuremad. Aga need valdkonnad on väga erineva dünaamikaga- õppimine võib kesta 5-6 aastat, te peate olema võimeline hüppama järgmistele lainetele ja selleks hüppamiseks me sageli kasutame organisatsioonilisi võimekusi ja pidevat uuenemist.
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
