Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
1. Ühiskond MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas. 2. Ühiskonna sektorid: 1. Avalik sektor 2. Erasektor 3. Mittetulundussektor Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Nüüdisühiskond: Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus
4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad. 1) Adam Smith propageeris turumajandust. Turumajandus - seda mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Väga tähtsaks pidas turgu öeldes, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx kapital. Millistele reeglitele allub kapitalistlik kaubatootmine. 3) Max Weber nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremine, sest protestantidele on omane kasinus, töökus, kokkuhoidlikus jms. 5. Heaoluühsikonna tunnused ja mudelid. Tunnused: 1) Ressursside ülekandmine 2) ½ avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Mudelid: 1) Sotsiaaldemokraatlik mudel kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses 2) Konservatiivne mudel hüvede puhul arvestatakse inimese majanduslikku seisukorda ja töö panust.
Sissejuhatus majandusse I osa Majanduse alused Viimsi Kool 10ml 2018 Majanduse alused. Majandusteadus • Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda kuidas INIMESED, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Näited: 1. Rihanna kontserdile mahub 100,000 inimest. Üks pilet maksab 100 EUR 2. Lõuna-Aafrika vabariigis Kaplinnas keeratakse varsti vesi kinni, kuna on põud 3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlus...
Vahearvestuse küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Mis olid II maailmasõja tulemused ja tagajärjed? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevresi rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsü...
regioonide vahel; kirjaoskuse tõstmine; sooline võrdõiguslikkus; elanikkonna vananemine; illegaalne tegevus. Sotsiaalne vastutus: Ressurssude säästlik kasutamine; floora ja fauna säilitamine; teadus; töötingimused; laste töölt hoidumine; õiglane kaubandus Globaliseerumise kontseptualiseerimine- *Kõhklejad: toimuvad muudatused, kuid need ei tähenda globaliseerumist; riigi roll ei vähene *Sponsorid: piirideta maailm, globaalne kapitalism, valitsemine ja kodanikuühiskond. *Transformaatorid: maailm muutub, kuid paljud traditsioonilised inimtegevuse mustrid jäävad samaks. Globaliseerumine ja igapäevaelu- *Individualiseerimine ja uus individualism: inimene loob ise oma identiteedi; võtab riske; kollektiivseid elulugusid pole; valikute paljusus. *Fragmentaarsus: katkendlik tööelu, haridustee, perekonnaelu) *Paidlikkus: kohanemise vajadus *Identiteet: identiteetide paljusus; ebavajalikust loobutakse
KAASAEGSED ÜHISKONNAD. anoomia sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus
Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama Inglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale
mõiste (erinevad põlved ei elanud enam ühe katuse all). Seega kadus perekonna tugi ja vaja oli riigi toetusija riik pidi tagama esmased toetused ellujäämiseks. Saadi aru ka sellest, et tööstus sõltus oluliselt töötajatest, ning kardeti streike ja püüti seetõttu töölistele vastu tulla. 11. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut kapitalismi teooria? Riik loodud kapitali heaks ja kindlustab kapitalismi: kulutused legitiimsuse ja kapitali toeks; vana ja uus kapitalism O'Connori teooria, aga väidab, et kapitalistlik riik peab tagama kahte vastukäivat funktsiooni accumulation and legitimisation. Need kaks funktsiooni peaksid tagama püsivuse, stabiilsuse, efektiivse töötamise majandussüsteemis ning tagama sotsiaalsete klasside integratsiooni ja nende heaolu tagamise. O'connor nägi heaoluriigi arengut seotuna kapitalismi arenguga. Ta võrdles ka monopoolste kapiatlismi (esialgu srred korporatsioonid ja puudus konkurents) ja konkureerivat
reguleerib inimeste elu ja riigil on täielik haldussuutlikkus allutada kogu elanikkond riigi poliitikale, õigussüsteemile, bürokraatiale etc. Haldussuutlikkust kasvatas bürokraatia kasv, alguse sai 16.-17.saj, mis 19.saj kasvas hüppeliselt. Max Weber rõhjutab ,,Protestantlikus eetikas..(?)" , et ratsionalism oli samamoodi alus ka bürokraatiale. Weber näitab, et mida arenenum on riik ja ühiskond, seda selgelt suurem on riigi bürokraatia. Kapitalism oma olemuselt on riigi bürokraatiale väga sarnane: kapitalism toimib seda paremini, mida ratsionaalsem ja dehumaniseeritum on riik. Ka bürokraatia on seda edukam, mida rohlkemtoo suudab dehumaniseerida: kui ei arvestata enam indiviididega, kui kaotatakse ära subjektiivsed erinevused. Igal juhul või öelda, et 19.saj pööras riik oma huvid selgelt sissepoole. Kui varauusajal tegeles riik dünastiliste huviide kaitsmisega, ja kõik kulud läksid väljapoole( sõja pidamisega). Siis 19
Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Ühiskonna üldine eetiline tase on aastasadade jooksul tugevasti langenud. Lääne tsivilisatsioon ning selle alustala kapitalism on teinud võimalikuks materiaalsete objektide, välise ilu ning edukuse kultuse. Inimliku võrdsuse, helduse ja austuse hind on kujunemas üha väärtusetumaks, sest see ei too kaasa silmnähtavat kasu ega toida inimlikku egoismi. Kunstile on antud võime moraalseid väärtusi taas au sisse tõsta. Looja peidab oma ideaalid loomingusse vaid vihjamisi, need lähtuvad tavaliselt ühiskonna kitsaskohtadest ning
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S. väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: Tööjaotusest; Turgude laienemisest ; Kapitali kogumisest ; John Mainor Keyness pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. 9. Mis kujutas endast merkantinism? (seotud isikud) - esimesene turumajanduslik tootmisviis teoreetiliseks töötluseks; vabaturumajanduse pooldamine, valitsus peab vähe sekkuma majandusse -
Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega
· Eesmärk on saavutada soodne kaubandusbilanss. Mis on kaubandusbilanss? · Riigi eksport ületab impordi. Millal tegutsesid füsiokraadid ja millised olid nende põhimõtted? · 18.saj. · Põllumajandustoodang ja loodusressursid tulenevad loodusest(jumalast). · Seega peaks valitsus jätma ettevõtluse omapäi ja laskma asjadel kulgeda mööda oma looduslikke radu. · "Laissez faire, laissez passer."(pr.k. Laske teha, laske minna) Mis on kapitalism? · Vaba ettevõtlus Kellest moodustub majandussüsteem? Milliseid otsuseid need osapooled teevad? · Tarbijad, ettevõtted, riik · Mida, kellele, kuidas? Mis on turg? · Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. Mis on makroökonoomika? · Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mis on mikroökonoomika? · Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Mis on eraomand?
kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased).
muutusid- lõhuti Euroopa keskaegsed võimustruktuurid, esile tõusid varem nõrgaks peetud riigid (Jaapan). Kolooniad said vabaks, kuigi suurem osa neist pole lokkava vaesuse ja abi puudumise tõttu tänapäevalgi õieti jalgu alla saanud ja on endiselt suurriikide mõju all/neist sõltuvad. Veidi taskaalustus ka rikkuste jaotumine. Omavahelist tasakaalu otsisid 3 suurt maailmavaadet: kommunism, fasism ja kapitalism, mis põrkusid teravalt juba enne I maailmasõda. Ajaloolased on määranud enamiku 20. sajandil toimunud sündmuste tähtsuse ja tundub, et ajaloo seisukohalt on tähtsaimad poliitikaalased ja konflikte põhjustanud sündmused. Aga 20. sajandi alguses elanud inimesed ei adunud maailma nii, nagu loeme meie ajalooõpikuist. Nende jaoks olid palju tähtsamad käegakatsutavad muutused: tänavatele ilmusid autod, meredes sõitsid suured aurulaevad, mida peeti uppumatuks
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.18 saj. 1) Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. 1453. sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. sest Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517. sest Algas Reformatsioon 1640. sest Inglismaal algas kodanlik revolutsioon mis lõpetas feodaal suhted inglismaal, alguse sai kapitalism. 17. saj algus, sest Paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid neile tähtsad sündmused. Minu jaoks on kõige loogilisem aasta 1517, sest see hõlmas kogu euroopat. 2) Uusajal toiminud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. Muudatused kaubanduses : Kujunes välja maailmakaubandus, tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Muudatused põllumajanduses : Lääne-euroopas kadus pärisorjus, Ida-euroopas vastupidi,
see ei kõlba süüa. Ainult vähesed teavad, mis tunne on loobuda sellest ja olla vaba. Olenemata kõigest me siiski teenime ja arvame, et vajame seda. Inimesed on väga rumalalt jaotatud vaeseteks ja rikasteks. Minu arvates paberihunnik raha ei näita iialgi inimese väärtust, vaid ilma selleta elamine ja hakkama saamine teeb ta imeliseks. Seda ei saa nimetada imeks, kuna tuhandeid aastaid tagasi saadi väga hästi elada ilma rahata. Kui maailmas puuduks kapitalism ja inimesed teeksid heast südamest tasuta riideid, süüa, maju, siis saaksime nimetada ennast rikasteks, kuna me ei vaja enam kasumit, vaid oleme õnnelikud, et saime teha kellelegi midagi. Andmisrõõm on alati suurem saamisrõõmust. Maailm võiks olla rahast valla, sest ka inglise keeles on sõnal ,,free" kaks tähendust vaba ja tasuta. Ma kulgeksin seda teed, kus oleks vaid tänulikkus tehtud töö eest ja ei midagi muud, aga inimesed on muutunud
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris:
mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1
Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse viivate kaubateede ristumiskohas. Üleminek raharendile vabastas suure osa talupoegi pärisorjusest. 16.-17. saj. tärkasid Austrias sporaadiliselt varakapitali suhted. Eriti avaldus see mäetööstuses, milles Austria oli Euroopa tähtsamaid alasid. 17.-18. saj. hakkas Austrias kujunema kapitalism. 1 maailmasõjas oli Austria-Ungari Saksamaa liitlane. Lüüasaamine sõjas ja äärmiselt raske majanduslik olukord vallandasid 1918. A. oktoobris kodanlik demokraatliku revolutsiooni. 2 maailmasõjas võitles Austria Saksamaa osana. 1945. a. märtsis jõudsid Nõukogudeväed Austria territooriumile ning vabastasid 13. Aprillil Viini. Austria jagati ajutiselt NSV Liidu, USA Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel 4 okupatsiooniks. Austria on olnud paljude rahvaste kunsti kokkupuuteala. 13. saj
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama? Kiire elutempo ning aina keerulisemaks muutuva maailma tõttu jäävad meil sageli elu kõige peenemad ja tähtsamad nüansid märkamata. Unustatakse, et on olemas nähtusi, mis võivad pikema vaatluse järel vägagi olulisteks osutuda. Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm ega ühegi inimese elu ei ole sajap...
korraldus. nürnbergi rahvusvahelise protsessi koostamise arutamine. iseloomusta ja võrdle saksamaa ja NSV liidu käitumist okupeeritud aladel-sarnasused ja erinevused. NSV okupatsiooni erinevused: sotsialism pikemaajalisem, toetati vähesel määral, riigistati ettevõtted. Sarnasused: massirepressioonid; NSVL-küüditamine, Saksamaa- koonduslaagrid; ei tunnistatud eesti iseseisvust; tsensuur; kehtestati omavõim. Saksamaa erinevused: kapitalism, lühiajalisem, toetati esialgul rohkelt rahva poolt. millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad. sest punaarmee liikus edasi, meil nappis sõjaline jõud, puudus side rindel olevate sõduritega. nsvl okupatsioon baltimaades- 15-17 juuni 1940. talvesõda-nov 1939.
Ostad odavamalt asju kokku, tassid mujale, määrid teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) juutide valduses ja ka võim. Juudid ja kodanlus ühinesid. Silmapaistval hulgal oli Õhtumaa kodanlaste hulgas juute. Juudid olid raha peal väljas kuid mitte alati ainult raha peal. Raha oli põhk nende jumala ees. Raha oli üksnes vahend muude asjade saavutamiseks. Juudid hoolitsesid piinliku täpsusega selle eest, et nende lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Ja varasest noorusest peale pühendati lapsed usku,
· Kunsti erinevuste alusel jagatakse euroopa riigid 3me rühma: I Itaalia, Hispaania, Austria Absolutistlik valitsemine ja katoliku kirik olid liidus. Kunstis olid esiplaanil kiriku huvid. Barokk kõige ehedamal kujul. II Prantsusmaa ja Saksa väikemonarhiad Kirik allus absolutistlikule valitsejale ja kunstis olid esikohal õukonna tellimused. III Holland, Skandinaavia, Inglismaa, Põhja Saksamaa Levis kapitalism ja protestantlus. Põlatud olid nii absolutism kui katoliku kirik. Kunsti tellis peamiselt linnakodanlus. BAROKK · 17. saj. kohta kasutatakse ühise stiilinimetusena sõna barokk. Tuleb itaalia keelest sõnast barocco iseäralik, korrapäratu. · Barokk kunsti eesmärgiks oli meelte ja tunnete mõjutamine. Köitis laia publikut. · Tekkis Itaalias 16. saj. Lõpul. Levis üle Euroopa ja hääbus 18. saj. keskel. · Isel
korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx kapitalistlikust tootmisest klassisuhetest; Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4
Tööline seega võõrandub oma tööst (ta ei kontrolli seda) ja töö produktist (tema poolt loodud produkt on tema jaoks täiesti võõras). Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumist. Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: - ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism); - orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass); - feodalism (feodaalide ja talupoegade klass); - kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass); - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut takistada. Seetõttu toimub üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus asendatakse varasemad tootmissuhted uutega.
Liberaalse majanduse printsiipidest lähtuvalt ei ole õigustatud näiteks: Põllumajanduse subsideerimine. Impordi ja ekspordi tariifid üüripiirmäärad. Miinimum palk Lubatult kõrgeimad hinnad. sotsiaalkindlustusprogrammid litsenseerimine sotsiaalmajad rahvuspargid Kapitalism ja diskrimineerimine Kapitalism on olnud neegrite suurim võimalus ning võimaldanud neile seda, mida nad ise pooleks iial saavutanud. Riik ei tohiks keelata rassilist või muud diskrimineerimist, kuna see on vastuolus indiviidide vabadusega astuda tehingutesse vabatahtlikkuse alusel. Ei ole ka õigustatud „õigus tööle“ seadused kuna see piirab tööandja õigusi vabale valikule. Kuna eksisteerib tööandjate konkurents, siis ei tohiks piirata nende õigust määrata mistahes
• Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus – moderniseerumine (sekulariseerumine (kiriku mõju vähenemine) ja ratsionaliseerimine (teaduspõhisus, süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg, kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitilise võimuga) 3) Traditsiooniline kaubanduslik (traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud). Domineerimistüübid - Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline
keskpunkti ühe põletavama probleemi tööpuuduse. Ta püüab kindlaks teha põhjused või mõjurid, mis on tööpuuduse aluseks, millest sõltub rakendatuse tase. Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes: 1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus); 2) kapitali piirefektiivsus (kasuminorm);. 3) protsendinorm (-määr). Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas. J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J
-RUSTIKA- erinevad korrused laotud erisuurustest kividest BAROKK- 16.saj lõpp- 18.saj Peeter Paul Rubens-haamlane (alumine väga raskepärane) Säravad värvid, lopsakad kehad Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees, -Maalikunst ja skulptuur iseseisvuvad arhitektuuris Absolutism VANA Protestantism habemega -maalikunst muutub kõige tähtsamaks BAROKK KLASSITSISM BAROKLIK ''Kolm graatsiat''- 3paksu naist, tselluliit, vanad
jättes ruumi filosofeerimisele – “mis on üldse võimalik”. Autorist saab filosoof. 70ndatel hakkasid postmodernismi mõistet tarvitama kunstikriitikud. Postmodernismile omistatakse järgmised tähendused: Pärast modernismi tulev – laiendab tendentse, mis modernismis juba sündinud Kontramodernism – kummutab, oponeerib ``hiliskapitalismi ekvivalent`` - kogu postindustriaalne kapitalism Järelmoderism Kunstistiilide eklektika ``Globaalse küla`` fenomen – kultuuride, rasside, imagode, kapitali, toodete, teabe globaliseerumine. Postmodernismi märksõnad: Kaos – maailm pole selgelt etteantud, mis ootab avastamist, tundmaõppimist, korrastamist, vaid hoopis määratlematu, suhteline, osaduslik. Avatus – kohandutakse uute mõtteviisidega, avatud suhtlemisviisiga
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega. Vabariik riigivorm, mida iseloomustab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte (riigipea harilikult president). Tööstuslik ühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses. Kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kodanlus (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele.
Traditsionaalsetes ühiskondades. Kaup-kauba vastu vahetus, kus puudub universaalne väärtuse mõõtevahend (raha). Jagamine see kellel parajasti on, annab kõikidele grupi liikmetele. retsiprooksuse printsiip saadud kingitusele tuleb vastata kingitusega. Nendesse, kes ei vasta, suhtutakse halvasti. Need vahetusmajanduse printsiibid kehtivad ka tänapäeval nt. sugulaste ja sõprade vahelises suhetes. o Kapitalism põhitunnusteks on vaba konkurents (riik ei sekku); toomisvahendite eraomandus; kasumi saamise motiiv (inimesed peavad tahtma saama kasumit, kui nad seda ei taha, siis kapitalism ei tööta) ning anonüümne turg (majanduslikud suhted võõraste inimestega) o Sotsialism tootmisvahendite eraomandus puudub, st. tootmisvahendid kuuluvad riigile. Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest, mitte kasumi saamise võimalustest
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
4. punased olid nõus kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvumist tunnustama. Lääneriigid ei toetanud balti iseseisvust. Mõisted: Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Toiduainete andmise kohustus. Tasuta teenused, palka ei saanud. Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Imperialismi tunnus, proletariaat, kodanlus. Suurriigid tahtsid võimu. Sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Ühiskond kõik võrdsed, puudub eraomandus. Kerenski Ajutise Valitsuse juht Kaksikvõimu ajal. 1917 a arreteeriti enamlaste poolt. Kaksikvõim Veebr. Rev tagajärjel tekkiv võim 1917 a. Rahudekreet Vn. Rahu sõlmimine Sks-ga. Kokkulepe
talupoegi omastama ja omavahel ära jagama eramaid.Kommunistid võitsid kodusõja ,sest nad kontrollisid maa rahvarohkemat piirkonda,kus enamik selle tööstuslikke varasid paiknesid. Kui välja arvata võimu enda käes hoidmine, kogesid bolsevikud tagasilööke peaaegu kõigis oma taotlustes: Riiki puutuvatest küsimustest valmistas Leninile pettumust kontrollimatu bürokraatia tekkimine. Majandusliku juhtimine valmistas samuti pettumust.Usuti et kapitalism,mida suunab kasum on sünnipäraselt kaugelt vähem efektiivne kui riigi monopolina toimiv majandus Nad uskusid, et mida suurem on ettevõte, seda paremini see funtsioneerib. Need oletused osutusid vääraks. Tehaste ebaõiglane juhtimine vähendas järsku tootlikust. Selle tulemuseks oli toodangunäitajate katastroofiline langus.Majandusliku katastroofi kõige traagilisem külg oli toiduainete tootmise vähenemine. Stalinism
Moto :igaüks on oma õnne sepp. Mudel pole suutnud leevendada vaesust: USA-s üle 10% elanikest allpool vaesuspiiri) Heaoluriigid kujunesid pika aja jooksul, edenemise periood: 1950.-1970. Tagasilöök 1980. aastad- maj kliima halvenemine kogu maailmas. 2 Demokraatia levik. 20.saj. lõpul lõppes külm sõda, süvenes maailmamaj. integratsioon. Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi 2 Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena
eluvaldkondades Majanduse seotus religiooniga: usus kaovad ära sakramendid, leping jumalaga, milles inimene saab kindluse, et ta saab taevariiki. Puudub kollektiivne garantii, et oled mingi koguduse liige indiviid vastutab üksinda, kaob maagia religiooni mõistes. Vabastab ühiskonna traditsioonilistest piirangutest, aga samas tekitab eraldatuse ja võõrandumise, et peab ise hakkama saama Kapitalismi põhitüübid Ratsionaalne kapitalism kasumiorientatsioon, riigi roll tagapplaanil, stabiilne õiguskeskkond (vaba turg, kapitalistlik tootmine ja kapitalislik spekuleerimine, finantseerimine) Poliitiline kapitalism (praegu?) röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism (praegu?) traditsioonilised kauplemis- ja rahalisedvahetustehingud Peamised domineerimistüübid
Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisiga majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Kõikidesse tootmisviisidesse (väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on: Ürgkogukondlik kommunism, Orjanduslik kord, feodalism., Kapitalism, Sotsialism ja kommunism. 10. A. Comte positivism Positivistliku koolkonna parim näide on prantslane A. Comte. Ta oli vaimselt ebastabiilne. Juba 20 aastaselt ilmutab teose "Hädavajalike teaduslike tööde plaan, selleks, et reorganiseerida ühiskonda." Mõni aasta hiljem "Positiivse filosoofia süsteem". Peab eraloenguid ja annab elu lõpuni matemaatika tunde. Sünnib 6 - osaline "POSITIIVSE FILOSOOFIA KURSUS"
algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19
Eravaldus-vägivaldus Seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel. Euroopa poliitilised reziimid XX saj. Lühiessee 1 Tartu 2008 1 Foto autori erakogust Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2008 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee "Eesti Vabariik on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peak...
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS „Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. ...
hakkas nõudma kõva kätt ja korda. Tulemus oli põhiseaduse kriis. Rahvahääletusele pandi mitu põhiseaduse projekti ja 1933 leidis vapside oma heakskiidu see nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. · 1934.a. Riigivanem Päts sundis Riigikogu vaikivasse olekusse, keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reiimi. Järgnes nn. Pätsi aeg, mis oli leebe, vabameelne ja majanduslikult edukas. 10. Demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses : kapitalism, konkurents, eraomandi olemasolu, ettevõtlus, vabaturumajandus (ehk riik ei sekku). · Poliitikas : puudus oma põhimõtete vägivaldselt pealesurumine, pluralism ehk mitmekesisus. · Kultuuri ja ideoloogia vallas : erinevad ideoloogiad konservatism, liberalism, sotsialism, vaba mõtlemine, tsensuuri puudumine, inimõiguste kehtestamine. 10.2 Diktatuuririikidele iseloomulikud tunnused.
IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism · Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine, majandusvaldkonnas, detsentraliseritus) · Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal rahva võitlus õiguste eest Pärast I-maailmasõda uute riikide teke
Peamiseks veoloomaks oli härg. Araablased, kes võtsid üle vana maailma kultuuri ja suutsid seda säilitada, aretasid üle maailma tuntud aarabia hobuse. See tõug ei ole oma tähtsust kaotanud veel tänapäevalgi. Feodalismi ajal paranesid ka peenvillalambad. Keskaja Euroopa lambakasvatajad saavutasid märgatavat edu lammaste hindamisel eksterjööri ja villa kvaliteedi järgi Ida rahvastest märksa hiljem, alles keskaja lõpul. Loomakasvatus kapitalismi ajal. Arenev kapitalism tungis kiiresti põllumajandusse, nõudis loomakasvatuse intensiivistumist ning kohalike põllumajandusloomade põhjalikku parandamist ja uute tõugude loomist. XIV-XVI sajandini oli Lääne- Euroopa üheks kõige rikkamaks ja võimsamaks maaks Hispaania. Seal oli kõrgelt arenenud lambakasvatus ning villa järgi oli terves maailmas suur nõudlus XVII sajandi keskpaiku toimus Inglismaal revolutsioon mis tähistab kapitalismi ajasu algust. Revolutsioon tuli ka põllumajandusse ja loomakasvatusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
