sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik )
püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia Riigipööre- vabariik Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile Alates riigi sünnist on kulgenud kodusõda juutide ja palestiina araablaste vahel Ladina Ameerika Arenguteede otsimine Jaguneb: Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina) Vabaturumajandus: parempoolsed (Tsiili) Vasakpoolsed (Nicaragua) Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid Kasutatud allikad Õpik Lähiajalugu II osa Google pildid Wikipedia www.google.ee www.miksike.ee www.kuuste.ee
traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) – kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon jne) • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Ratsionaalne kapitalism: kasumi-orientatsioon; võtmetegutseja: aktsiaseltsi tüüpi ettevõte raamatupidamine, bürokraatia, distsiplineeritud töötajad, kutsumus, riigi roll tagaplaanil; ennustatav, stabiilne õiguskeskkond Poliitiline kapitalism – private property and profit-and-loss accounting are at work, unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordiva...
vastuollu olemasolevate tootmissuhetega ja põhjustavad revolutsiooni pöördelise perioodi ühiskonna ja riigi ajaloos, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Näiteks võib tekkida täiesti ületamatu vastuolu töölisklassi ja varakate kihi vahel (kapitalistliku ühiskonna arenedes süveneb töölisklassi üha suurem rõhumine) ning selle pingeseisundi loomulik lõpp ongi revolutsioon, mille käigus töölisklass võtab tootmisvahendid üle ja ka kapitalism hävitatakse. Tarbimisühiskonna tootlikud jõud mõjutavad nii valmistatavat toodet kui ka inimest, kes seda toodet hiljem kasutama/karbima hakkab. Näiteks sõltub toit suuresti seda mõjutavatest tootlikest teguritest selle valmistajatest ja algmaterjalist. Lõppude lõpuks aga sööme seda toitu meie, tarbijad, ning see, millest on toit valmistatud, kuidas ja kes selle teinud on, mõjutab ka meid. Seega, mina ei ole kindlasti sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest, kuna
ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate
idseaalseks. Erinevates maades jaguneb klassitsim perioodideks erinevalt. Prantsusmaal, itaalias, Inglismaal ilmnesid klassitsismi ilmingud juba barokiajastul. Prantsusmaa klassitsismi perioodid: Louis XVI stiil 1760-1790 direktooriumi stiil 1790-1800 ampiiristiil 1800-1830 Inglismaal ei olnud barokkstiiili, seal jätkus palladionismi traditsioon, mis oli lähedane klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. all.,kasu toob liikuv raha) võtta üldiseks kasutamiseks ilma seda hüvitamata. See oli otsene Kõva raha-alandada inflatsioonimäära.Riik hoolitseb;etkäibel löök utopistide ja sotsialistide vastu Olevraha hulk iialt ei kasvaks.Oluline-raha.Riik kindlustab
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
Arutlus: Miks muutus sõja käigus inimeste suhtumine sõtta? 20. sajandi algul oli maailmas kujunenud vastuolud suurriikide vahel, kes olid huvitatud oma mõjualade suurendamisest ja teiste riikide mõju vähendamisest. Ja seda põhiliselt asumaade pärast. Seniste favoriitide Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvale oli kerkinud Saksamaa, kelle tööstus oli võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide ...
t raske ,ei Võib töö,ilmastik arvesta tekkida võib alt tegelikult üle vedada,alglis inimeste pakkumin ed vahendid vajaduste e väike toodang ga (mõtle NSVL ajale) ·Vabamajanduslik kapitalism –Majandus on vaba, riik reguleerib ainult seadustega · Heaolu majandus – Riik jaotab tulu ümber et tagada ühtne heaolu aga erakapital domineerib (Rootsi) · Riigikapitalism –Riik domineerib tähtsates majandus valdkondades ning kontrollib ettevõtet (Venemaa) · Dumping-ehk hõivemüük, kauba või teenuse alla oma hinna müümine, et vabaneda konkurentidest ja/või laienda turgu · Monopol- Ainult üks tootja paku toodet (Tallinna Vesi)
7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- ja Ida-Euroopas erines märgatavalt, veel suuremad olid lahknevused Euroopa ning teiste maailmajagude vahel. Ajal, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja uus ideoloogia, olid muutused Aasia ning Aafrika traditsioonilises ühiskonnas märksa vähem murrangulised. Vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, kuid selle kõrval tekkis õige pea uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline ideoloogia jäi uusajal ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks
1964 . konflikt Palestiina Vabadusorganisatsiooni (PVO) ja iisraeli vahel. 9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks. 10.Oli kolm arengu suunda : eriline suund, mis pole lääneriikidele omane kapitalism ega kommunism ; vabaturumajandus ; kolmas rühm ehk vasakradikaalid otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. 11. Sandinistid on käremeelsed vasakäärmuslased , kes kukutasid endise hirmuvalitseja ja kehtestasid oma diktatuuri. 12. Äkki kuna ühiskonnas pole demokraatia juurdunud, kuritegevus on suur ja toimuvad pidevad võimuvahetused .
Inimeste elu on täidetud töö ja kiirete muutustega, pole mahti aidata kedagi teist kui iseennast. Elutempo tõmbab meid halastamatult kaasa, kes ei suuda sammu pidada, kaotab. Ainult iseenese peale mõtlemine on olukorda halvendanud ka majanduses ja ärimaailmas. Eetilised probleemid on laialt levinud ettevõtluses. Eesmärgiks on võimalikult suur kasum ja sinna jõutakse vahendeid valimata. Probleeme ei tekita altkäemaksud ega ebaseaduslikud võtted. Kapitalism on viinud meid situatsioon, kus kasuahnus muudab inimesed külmavereliseks ja ebamoraalseks. Eestis aset leidnud maadevahetuse skandaali tuumaks oli korruptsioon ja ametiseisundi kuritarvitamine omakasupüüdlikel eesmärkidel. Eetika ja moraal olid puudulikud ka siinkohal. Isekus võib viia tõsiste tagajärgedega tegudeni. Sarnaseid probleeme võib leida ka kirjandusest. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" pidas Raskolnikov end seadusest ja moraalsest kõrgemal asuvaks
rivaalide põhimõtteid ning uske. Kuigi liberalism ei olnud arenenud poliitilise ahnusega kuni üheksateistkümnenda sajandi alguseni, olid liberaalsed põhimõtted ajajooksul arenenud juba eelnevad kolmsada aastat. Liberalism sai alguse lagunenud feodalismist ja selle arengust turgudel või kapitalistide ühiskonnast. Varajane liberalism peegeldas ambitsioonikat keskklassi tööstuslikku tõusu, ja seepärast on liberalism ja kapitalism tihedalt seotud. Liberalismi algses vormis oli liberalism poliitiline doktriin, rünnates absolutismi ja feodaalide privileege, selle asemel, et toetada konstitutsioonilist ja hilisemalt esindavat valitsust. Hilisemal üheksateistkümnendal sajandil ilmus välja sotsiaalse liberalismi vorm, mis paistis kasulikum heaolu reformil ja majanduslikus sekkumises. See rõhutus muutis moodsa aja või niiöelda kahekümnenda sajandi liberalismi karakteristikut.
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoid...
Charles Dickens Kristel Onno 11ac *Charles John Huffam Dickens Inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja 7. veebruar 1812 9. juuni 1870 Sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John ja Elizabeth Dickensi pojana Oli seitsmelapselise pere vanim laps ELUKÄIK Kui Charles oli kolmeaastane, kolis perekond elama Londonisse Tema isa pandi võlavanglasse Kümneaastane Charles asus tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi 12 tundi päevas viksikarpidele silte kleepima Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina noor Charles Dickens 1836 abiellus ta ajalehe "Evening Chronicle" toimetaja tütre Catherine Thomson Hogarthiga Neil sündis kümme last Aasta pärast abiellumist asus Dickens koos oma na...
4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, varad kuuluvad ettevõtetele, mitte juhile Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid Universaalsed reeglid, formaalsuse olulisuse kasv Domineerimine teadmiste ja kompetentsi alusel Kapitalismi põhiüübid: Ratsionaalne kapitalism, poliitiline kapitalism, traditsiooniline kapitalism Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1
Töölisi ei sidunud erinevalt talupojast, kes oli seotud maaga, nende produktiga miski. Lisaks sellele on ühe klassi huvid teistega alati vastuolus (Bergman, 2005, LK 119). Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta uskus tõsimeeli, et on võimalik klassiteta ja eraomandita ühiskonnavorm. Ta leidis, et kapitalismi enesehävitus ja seeläbi proletariaadi võimulepääsemine, on ajalooline paratmatus. Tootlikuse tõstmiseks pakkus vahendeid kapitalism. Kapitalism oli 4 vajalik vaheetapp. Kommunismis pidid tootmisvahendid saama ühiseks. Rikkused tuli kõigi vahel võrdselt jagada. Kommunistlik riik oli Marxi käsitluses kapitalistliku vastand ning ühtlasi ajaloolise dialektika viimane ning kogu inimkonnale kasu toov faas (Bergman, 2005, lk 119) 5 2. DIALEKTIKA
(TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse
vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- ja Ida-Euroopas erines märgatavalt, veel suuremad olid lahknevused Euroopa ning teiste maailmajagude vahel. Ajal, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja uus ideoloogia, olid muutused Aasia ning Aafrika traditsioonilises ühiskonnas märksa vähem murrangulised. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Eruroopa maadeavastajatele ja hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Kauplemisest saadav kasum tõi juba keskajal kaasa mitmete kaubalinnade esiletõusu, aga ka tihedama läbikäimise eri maade vahel.
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Klass iseeneses/klass iseenda jaoks. Klass iseeneses, sarnases seisus inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi.Ei tunneta huvide sarnasust. Klass iseenda jaoks – suudavad teadlikult oma huvide kaitseks organiseeruda.Tähtsad ka omandisuhted. Kui klass hakkab ennast teadvustama ja teisele klassile vastandama, tekib klassivõitlus. Klassivõitlus otsustavas faasis siirdub osa kodanlusest proletariaadi poolele (ideoloogid, Marx ise). Kapitalism on viimane klassiühiskond.Klassivõitlus viib proletariaadi diktatuurini ja eraomandi kaotamiseni. 6. Võõrandumise problemaatika Marxil. Töö produkti võõrandumine. Esemes asjastunud töö. Esemestumine tähendab töölise jaoks eseme kaotamist, selle orjusesse langemist. Tööline võõrandub esemest. Töö võõrandumine. Tööline näeb tööd kui protsessi endast eraldiseisvana. Ei
Liberalismi hiilgeaeg jääb siiski 18-19. sajandi lõppu. 19. sajandi teisel poolel levima hakanud sotsialistlikud, natsionalistlikud, totalitaarsed ehk kokkuvõttes vasakpoolsemad valitsemisreziimid, tõrjusid liberalismi lihtsalt nurka. Politoloogia tundides on palju juttu tulnud demokraatiast ja üldse parempoolsetest riikide valitsemisreziimidest. Liberalismi võib väga hästi lugeda tänapäevase demokraatia eelkäijaks, sest maailmast pole kusagile veel kadunud kapitalism. Tänapäeva kapitalistlikud riigid ei oskaks enam selle peale mõeldagi, mis saaks siis, kui kaotada ära eraomand ja muuta vabaturumajandus käsuturumajanduseks. Arvatavasti satuks maailm siis samasse situatsiooni, mis toimus 20. sajandi esimesel poolel. Tuumasõdagi poleks siis enam välistatud. Politoloogia tundides sai aasta vältel põhjalikult nii grupitööde, külaliste kui ka teooria kaudu läbi töötatud palju erinevaid valitsemismudeleid. Liberalismist ei tulnud koolitundides
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
tulemusel: 1) kodanlus 2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad: konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist. sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei. marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse
tungivad sisse ja räägivad oma keeles. Prantsusmaa on oma rahvuskeele kaitsmiseks välja töötanud karmid seadused. Eestis näiteks midagi sellist ei ole, ja meedia ning reklaamid risustavad keelt. Rahvas peab sellest aga ise aru saama, et keel on ohus. Tuleks teha teadvustamistööd ja üritada oma keelt ja pärandit Maailma globaliseerumisega on hakanud inimesed oma kodumaadelt lahkuma. Pettutakse riigivõimus, korruptsioon on kõikjal, kapitalism samamoodi. Kõik sõimavad kõiki ja rahvustunne kaob. Tahetake leida parem elu, kõrgem palk ja miski ei motiveeri jääma. Mõnel rahval ei olegi kedagi, kes juhiks ja nad kaovad. See on lühidalt ja mustalt öeldud, kuid keskne mõte on olemas. Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet
katoliikluse kantsideks. Kuid reformatsiooniga kaasnenud probleemide käigus arenes tohutult kirjasõna ning sel ajal valmisid mitmed trükitud raamatud. Kokkuvõtteks arvan, et reformatsioon tõi kaasa mõningal määral katoliku kirku teoloogilist ja organisatsioonilist uuenemist, kus oluline roll on ka vastureformatsioonil. Lisaks on ühiskonnateadlased arvanud, et reformatsioonist on edasi hakanud kujunema kapitalism. Reformatsiooni käigus küll tulid liikvele väga ranged kombed ning sallimatus usu vastu, kuid teisest küljest hakkas haridus laialdasemalt levima ning pühakirja võis hakata ise tõlgendama. Igal asjal siin elus on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed, nii on seda ka reformatsiooni puhul.
puutumatud. Kõik lõppaktile allakirjutanud kohustusid täitma inimõigusi. Inimõiguslased sotsialismimaades hakkasid jälgima helsingi deklaratsiooni sätete täitmist ning said võimaluse võidelda sotsialismileeri totalitaarsete reziimide vastu.mõne aasta pärast hakkas NSVL ida-euroopasse paigutama rakette. Usa hakkas omakorda lääneeuroopasse samu rakette seadma. Suhted 2 üliriigi vahel jahenesid taas. Deklaratsiooni käigus toodi välja, et kapitalism ja sotsialism saavad koos eksisteerida. Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas. Töölised lõid sõltumatu ametiühingute ühenduse Solidaarsus, mille liikmete arv kasvas kiiresti 11-12miljonini. Võim hakkas poola ühinenud töölisparteil käest libisema. 1981.a kehtestati sõjaseisukord, arreteeriti Solidaarsuse juhid,keelustati nende tegevus
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Om...
jääb üksi ■ filister- olemasolu ilma eksistentsita (väikekodanlane), elab parajasti kehtivate arusaamade kohaselt, edukas kodanliku klassi esindaja ■ inimene-tõde-Jumal, mitte inimene-jumal-tõde 12.KARL MARX- saksa (1818-1883) ■ kapitalism- on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud (Laissez- faire). Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Milton Freidman Referaat Koostaja: Hando Rand Tallinn 2013 Contents ....................................................................................................................................................2 Contents...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 .....................................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 1. HEAOLURIIK...............................................
Le Coqi töötajate käekäik ainult Eestis tarbitavast alkoholist. Klassikalist argumentatsiooni ülesehitust, kus kõigepealt esitatakse väide, seejärel selgitatakse seda väidet, toetatakse tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega ning viimaks tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega (Aava ja Salumäe) kasutatakse väga vähe. Siinkohal tooksin ühe jutustava lõigu Kasaku tekstist: 1) „Maatriks, milles elame, on kapitalism. See loob illusiooni, et kelle käes raha, selle käes võim ja võim on kindlasti midagi, mida tasub omada. Niisiis soovivad mõned inimesed aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada. Alkohol on ideaalne kaup, mille pealt teenida. See on kohest naudingut pakkuv ja mis veelgi tähtsam – sõltuvust tekitav.“ See lõik on ilmekas näide autori lihtsustavast ja jutustavast stiilist. Ei saa unustada, et autor
Lõppkokkuvõttes on see nii intensiivse efektiivsuse kui ka tegevuse ulatuses parem ning on ametlikult võimeline kohaldama haldusulesannete aliini. Kaasaegsete organisatsioonivormide arendamine kõigis valdkondades on mitte vähem kui identne burokraatia juhtimise arendamise ja pideva levikuga. Valik on ainult burokraatia ja dilettantismi vahel haldusvaldkonnas. KAPITALISM JA BÜROKRAATIA Tööjaotus, kapitalism tõi kaasa burokraatliku viisi. Selle arendamine, mis on suures osas kapitalistlike egiidi all, on tekitanud tungivat vajadust stabiilse, range, intensiivse ja arvutatava halduse järele. See on selline vajadus, mis on nii saatuslik Iarge-skaala haldusele. Uhelt poolt eeldab kapitalism oma moderaalsetes arenguetappides burokraatiat, mis mõlemad on tekkinud erinevatest ajaloolistest allikatest. Vastupidi, kapitalipõhimõte on burokraatliku
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Ühiseks jooneks on meessugu. Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi. 1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike,...
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei ...
delegeerimise oskus, personal ja usaldus. Inimesi ei saa alati täielikult usaldada ning kogemuste puudumise tõttu võib just enda alustatud ettevõttes jääda sabotaazi ohvriks. Ettevõtlusega alustamine on Eesti vabariigis kohati väga ettearvamatu seoses meie ärikultuuriga ning mitte kellegis ei saa kindel olla puhtalt ausõna peale, kui puudub eelnev kokkupuude või mingigi tagasiside kellegi saadud kogemustest. Kuna kapitalism on meil napilt üle 20 aasta vana, siis meil sisuliselt puuduvad kogemused aumehe kokkulepetest ja kohati kõige lihtsamast matemaatikast. Kui sellist harimata elementi on palju, siis normaalsest äri ajamisest ei ole võimalik kahjuks rääkida. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui tegeleda ettevõtlusega, tulles toime ja/või elada üle kogu eelmainitud võimalikud riskid/probleemid, võib sellest saada väga korralik sissetulek ja ülim eneseteostus
· Valesti majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. · Sissetulekute ebaühtlane jaotumine · majanduse riikliku regulatsiooni puudumine 17. Milliseid meetmeid kasutati USA-s kriisist väljumiseks? Kui tulemuslikud need olid? USA president Roosevelt esitas kava " Uus kurss" kriisist väljumiseks. Eesmärk oli päästa kapitalism. Võeti vastu hulk seadusi, korraldati ühiskondlikke töid , tühistati kuiv seadus. USA hakkas kriisist väljuma juba 1933. aastal, kuigi päriselt ei õnnestunud sellest toibuda, kuni Teise maailmasõja alguseni. 18. Miks jäi kriisist puutumata NSVL? Kommunistlik propaganda üritas esitada NSVL kui plaanimajandust kasutatavat kriisivaba ühiskonda, millel olid selged eelised kapitalistliku korra ees. Rasketööstuse kiire areng. 19
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja
Henry VIII hakkas taotlema abielulahutust, millest paavst aga ära ütles. 31. Li Thomas Cranmeri ja millele pani aluse?(2) Anglikaani kiriku peapiiskop, kes pani hiljem aluse anglikaani usutunnistusele 32. Miks tekkis ülestõus Mary I vastu, tulemused?(2) Kuna Mary I valmistus abielluma Hispaania troonipärijana, kardeti, Inglismaal riigi allutamist Hispaania võimule. 33. Kuidas arenes riik Elizabethi ajastul?(4) arenes kiiresti kapitalism, tehti edusamme kultuuri valdkonnas, taastati reformeeritud kirik, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks. 34. Millised kaks ususuunda levisid Sotimaal, kes olid eestvedajad?(2) katoliiklus - Mary Stuart kalvinism - John Knox 35. Kirjelda asteekida ühiskonda(5) 36. Mida õpetati asteekida koolides?(3) 37. Millist kirja kasutasid maajad? 38. Milline riigikord oli inkadel? 39. Milline mõju oli eurooplaste vallutustel Ameerikas?(5) 40
Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend
Hispaania võimule. Seepärast püüti ülestõusuga ebaõnnestunult Maryt troonilt tõugata. Abiellunud Felipega asus Mary I Inglismaal taastama katoliiklust. Inglis parlament, mis üksmeelselt Roomast lahku lõi palus nüüd paavstilt andestust. Hukati Henry VIII kirikutegelased ja põletati ketsereid. Mary I valitsusaeg jäi lühikeseks. Uueks kuningannaks sai Elizabeth I. Tema valitsusajal arenes kiiresti kapitalism. Inglismaast sai võimas mereriik ja tehti suuri edusamme kultuurivaldkonnas. Elizabeth taastas reformeeritud kiriku. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaan usutunnistus, mille kinnitas parlament 1571. aastal. Usuprobleemid sotimaal Inglismaa naaber Sotimaa oli eraldi kuningriik, mis iseloomustas klannide osatähtsus. Lõuna- Sotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud. 1542
TOTALITAARNE KUNST Totalitarismi iseloomustavaks jooneks on tugev keskvõim. Lihtinimeste eeskujuks on nende juht, kes toetub ainuõiguslikule valitsevale parteile. Partei eesmärgiks on aga saavutaada mõjuvõim kogu rahva üle. Autokraatsel või diktaatorlikul võimukasutusel põhinebki tugevasti tsentraliseeritud valitsemisvorm. Tüüpilisteks totalitaarseteks riikideks oli näiteks fasistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik NSV Liit. Kuuludes totalitaarsesse poliitilisee süsteemi kontrollib riik nii majanduslikku, poliitilist kui ka tavainimeste isiklikku elu. Tänu julgeoleku- ning salateenistuse abile surutakse maha ka kõige pisemgi vastupanu kehtiva korra vastu. Lahutamatuks osaks totalitaarsete reziimide juures oli ideoloogia, millele allutati kogu ühiskond. Valisin vaatluseks kaks Nõukogude Liidu aegset plakatit, kus kunstnik on kujutanud nõukogude korra eeliseid kapitalistliku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
