VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASU...
2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D
Äriplaan ,,Kasside spaa" 1. Kapital: mina ja mu kaaslase säästud 10 000 krooni, 2 inimest Kogemus: otsesed kogemused puuduvad, kvalifikatsioon omandatakse töö käigus, olemas algteadmised. Tööjõud: algselt kapitali sissepanijad. Hiljem palgatakse tööjõudu juurde. Asupaik: asula piiril, suurtest magistraalidest eemal, isiklik omand. 2. Asutus on mõeldud inimestele, kellel hõivatuse tõttu ei ole aega tegeleda oma lemmikloomaga, kassiga
traditsiooniline stiil ja tunnused, vanalinna suurim ajalooline mošee ehitati 10. sajandil, ümber ehitatud 17. sajandil. ● 7.sajandil araablased vallutasid linna. ● Aastal 1951, Liibüas kuulutatud ametlik iseseisvumine määrati pealinnas Tripolis. ● Tänapäeva Tripoli kohale asutasid foiniiklased 7. sajandil eKr Oea linna. Hiljem läks linn kreeklaste koloonia Kürenaika, seejärel Kartaago võimu alla. Linna Tutvustus ● Tripoli on kapital, Liibüa, ja majandus-, kultuuri- ja transpordi keskus, on ka riigi suurim linn ja oluline sadamalinn. ● Kohalik kliima on tüüpiline vahemereline kliima. ● Tänavad on kitsad ja kurvilised. ● Tänavatel palju antiiki ● Tripoli koos toidu-, tsemendi-, vaiba-, naha-, jalatsi-, tekstiili-, keemia-, metalli-ja muude ettevõtete, tootmise tööstustoodangu väärtusest moodustab üle poole riigi. . Vaatamisväärsused
* uued juhtimise paradigmad ja uued teooriad Juhtimise baasteadmised * muutunud käsitlus organisatsioo- nidest ja juhtimisest Meeskonnatreeni * organisatsiooni kujundamine ja ng struktuur kui kapital * isiksuse rolli tähtsuse kasv orga-nisatsioonis (sama mis eelmisel grupil) Koolitusplaan Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht
Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Samas on ta ka ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei sa...
toota või müüa. 2)Inimesed soovivad tihti oma hobi ametiks muuta, uue firma alustamine ja juhtimine on nii huvitav kui ka tore. 3)tema ja tööjõudu kvaliteet; stiil, mida ta kasutab; viis, kuidas ta tarbijad ära kuulab; hind, mida ta võtab 4)Konkurents võib muuta meid tugevamaks, targemaks, kiiremaks paremaks ja isegi loovamaks, annab meile uusi ideid ja muutub kaupade kvaliteedi paremuse poole. 5)Idee, turg, kapital, materialid, inimressursid, turundus, vahetus, kasum. Elatusase standard of living inimeste elu kvaliteet, mis põhineb materiaalsete väärtuste liigil ja kogusel, mis on nende omad. Eraomand private property maa, hooned või kaubad, mis on eraisikute omad. Siia hulka võib kuuluda ka intellektuaalne omand, nagu laulusõnad, arvutiprogramm või uue leiutise plaanid. Ettevõtja entrepreneur isik, kes loob ettevõtte lootuses teenida kasumit.
pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus sõltuv tööjõu pakkumise kõvera tõusust ● Tööhõive paindlike tööturu regulatsioonidega riikides volatiilsem/rohkem muutlik ● Välismaal asuvate ettevõtete muutlikkus suurem Kolmas peatükk: ● Välismaised ettevõtted: suuremad, kõrgemad palgad, tugevam kapital, suurem produktiivsus, koondunud omandiõigus, tegutsevad tootmisvaldkonnas ● Välismaised põhiinvestorid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Suurbritannia, USA. ● OECD riikide firmade laienemine: 1. Kõrgemalt arenenud riikidesse 2. Vähemarenenud riikidesse Neljas peatükk ● Tööhõive muutlikkus Euroopa riikides, võrdluses välis- ja kodumaised ettevõtted ● Võrdluses Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa: 1
Preisnachlass-eine Verringerung des zu zahlenden Preises Preisabsprache- Vereinbarung zwischen mehreren Produzenten, bestimmte Preise einzuhalten und nicht zu unterbieten Einkaufsverbund-wenn etwas viel zu teuer ist und du kaufst die Prudukt mit einen andere Unternehmen zusammen Rendite- Ertrag oder Verzinsung von Wertpapieren oder von Kapitalanlagen. Zinsen- ist in der Wirtschaft das Entgelt, das der Schuldner dem Gläubiger als Gegenleistung für vorübergehend überlassenes Kapital zahlt. Kreditsicherheit------ Zahlungsziel- Zahlungsfrist Lieferant- jemand, der an jemanden eine Ware liefert Betriefbrat- von den Arbeitnehmer eines Betriebes gewählte Vertretung zur Wahrung ihrer wirtschaftlichen und sozialen Interessen Eigenkapital-investoren Fremdkapital-banke,Kredit
vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA METS
2. detsembril 1881 suri tema naine vähki. 14. märtsil 1883 suikus Marx Vaikselt oma tugitoolis igavesele unele. Ta on maetud koos oma naisega Highgate´i kalmistule Londonis. (Sealsamas: 7) Mõned Karl Marxi teosed, mis on eesti keede tõlgitud: · Filosoofia viletsus: vastus hr. Proudhoni "Viletsuse filosoofiale" eessõna F. Engels, ilmus eesti k.1964 · Gotha programmi arvustus tõlge saksa keelest, ilmus eesti k.1936 · Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide, Kapital, ilmus eesti k 1936 · Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. 1. kd. 1. raamat, Kapitali tootmise protsess, ilmus eesti k 1953 · Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast, ilmus eesti k 1982 12 KOKKUVÕTE Tabel 1. Tähtsamad aastad Karl Marxi elust. Aastaarv Tähtsus
piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest.
EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide-
välismaalt laekunud maksete kõrvutus Maksebilanss näitab: jooksvate operatsioonide seisu, kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigis, välisvaluutareservide muutumise põhjuseid, riigi välismajanduslikku positsiooni Fikseeritud valuutakursside süsteem- kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel. Majanduskasvu tegurid: looduslikud ressursid, inimressursid, kapital, tehnoloogia mõju, ressursside ümberpaigutamise efekt tootmisharude vahel, majandusvälised tegurid-kultuur ja poliitiline korraldus
läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks direktor. Direktori võimuses on psühholoogilin surve, vaimne terror. Samuti on võimalus anda käskkiri, mis on samuti vaimne surve. (Tegemist on pigem sunniga.) Direktor peab olema autoriteet ehk karismaatiline liider
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
mis viisil kogukonnaliikmed suhtlevad ning milline on suhtluse kvaliteet ja positsioon ühiskonnas. Võib ette tulla olukordi, kus mõni grupp on kogukonnas hoopis välistatud ja omavahel hakatakse konkureerima. Eriliselt tähtis on sotsiaalsed suhted oleksid tugevad ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks oleks vaja ühist võrgupõhist keskkonnamudelit. (Vihma & Lippus, 2014) Kogukonnatööst rääkides, ei saa ümber sotsiaalsest kapitalist. Sotsiaalne kapital tähistab kollektiivset ressurssi, ühist koostööd, võrgustikke ja usaldust, mis tõstavad kogukonna liikmete võimet tegutseda ühise eesmärgi nimel. (Avatud Eesti..., 2007) Üks tuntumaid sotsiaalse kapitali käsitlejaid Robert Putnam on öelnud, et kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskondades on valitsuse töö tõhusam ja majandusareng parem (Smith, 2007). Kogukonnatöö ongi eesmärgistatud ja professionaalne tegevus sotsiaalse kapitali kasvatamiseks kogukonnas
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital Kuidas maj. süst. Toimib? Maj.süst. on mehhanism, mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest. Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimre...
Hinnang Eesti majandusgeograafilisele asendile Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi asend oluliste selle territooriumi majandusliku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi.
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete valmistamiseks näiteks vajalikud masinad, seadmed, hooned, teed jne. Otsesed rahalised vahendid ( raha, aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks. Rahalise väärtusega omand Inimressurss Inimressurss töötamisest huvitatud inimese olemasolu, oskus ja teadus, mis rakendatakse töö tegemisel ja tulu
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale ...
o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed Pinnamood (tasane taimed; mägine loomad); sellest sõltub, kas riigis on tähtsam taime või loomakasvatus Mullastik taime kiire kasv, väetis, kündmine II MAJANDUSLIKUD TEGURID Kapital raha, et osta Tööjõud tähtis, et tööjõud oleks odav ja kvaliteetne Transport et arendada kaubavahetust, transport mõjutab omahinda Turg Valitsuse poliitika toetused (PRIA) Põllumajanduse tootmise vormid 1) Alepõllundus tänapäeval peamiselt vihmametsade alal; agraarühiskond 2) Rändkarjakasvatus beduiinid, mongolid; agraarühiskond 3) Segatalu põhiliselt toodetakse enda tarbeks, ülejääke müüakse
20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon www- worldwide web Infoühiskond
Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivsed energiaallikad, mida saaks teoreetiliselt kasutada oleksid: a) Päikese -ehk helioenergia b) Tuuleenergia Päikeseenergiat saaks kasutada, sest: a) seal paistab aastaringselt päike. b) asub suhteliselt headel pikkus ja laiuskraadidel. Tuuleenergiat saaks kasutada, sest: b) seal on aastane tuule keskmine kiirus umbes 6-7m/s. Nende tegurite kasutuselevõttu võib takistada: a) Vähene kapital (rajamine kallis) b) Ei kata piisavat energivajadust c) Teisi ressurrsse on veel piisavalt palju 8 Pilte 9 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa http://www.google.ee/images?hl=et&q=Liib%C3%BCa& http://et.wikipedia.org/wiki/Tripoli http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11572 http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/ http://www.photius
ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete ...
II seminar: Režiimid (II pool). Globaalne poliitika Riikide režiimide jaotuse üks nõrk külg on kindlasti inimeste ja riikide erinevus, mistõttu on võimatu leida sellist režiimi, mis sobiks kõigile ja millega oleksid kõik rahul. Iga inimene on erinev isegi riigis, kus on karmid reeglid ja kindel usk. Kui need inimesed teaksid (eriti kommunistlikes maades), mis toimub mujal maailmas, ja näeksid, kui erinev on elu seal ja kui palju võimalusi on elada n-ö täisväärtuslikku elu, hakkaksid nad mässama, sest ’miks ei või meie, kui teised võivad?’. Seepärast eelistavadki näiteks Põhja-Koreas kõrgemad võimud, et rahvas oleks rumal ja saaks minimaalselt informatsiooni välismaa kohta. Võrreldes seda olukorda demokraatlike riikidega, näeb, et ka demokraatia ei ole ideaalne: inimõigused on küll tagatud, kuid mis on seaduste taga – seda me siiski ei tea, sest saladusi on palju. Mõned riigisüsteemid on aetud nii keeruliseks, et rahvas ei viitsigi selle...
Laenukapitali osatähtsus 62.5% suhe 5.00% ÜLESANNE 170 (ETTEVÕTTE OMAKAPITALI VÄÄRTUSE HINDAMINE). Hinnake alljärgnevalt kirjeldatud väärtust 2017. aasta alguse seisuga. Ettevõtte kapitali kulukuse määr on 8%. Ettevõtte laenukapital Alljärgnevalt on esitatud rahavoogude prognoosimiseks vajalikud sisendnäitajate prognoosid aas Ettevõtte kapitali kulukuse määr 8% Ettevõtte laenu kapital 1,000,000 € Inflatsioon 3% 2017 2018 2019 2020 EBITDA 150,000 € 170,000 € 175,000 € 210,000 € Ärikasum (EBIT) 100,000 € 120,000 € 125,000 € 130,000 € Põhivara kulum 50,000 € ### 50,000 € 80,000 €
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoü...
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Kaubeldakse toodetega, tehnoloogiaga, informatsiooniga ja kapitaliga. Kapital - oma raha paigutamine kuskile mujale (investeerimine) Riigi ekspordipoliitika: Ülesanne on soodustada tootmist ekspordiks, sest tagab kodumaiste ettevõtete tootmismahud tagab tööhõive, elatustaseme tõusu Vahendid - maksutoetused, ekspordikrediidid, ekspordigarantiid, ekspordi vabatsoonid, võimalikele konkurentidele piirangud. Garantii - tagatis Krediit - laen Vabatsoon - ettevõtlus maksud kas on väga väikesed või siis puuduvad (nt. Hong Kong) Väliskaubanduslikud kitsendused: Otsesed: Tollimaks - sisseveetavalt kaubalt võetavat maksu või lõivu. Kvoot - koguseline piirang Embargo - kõige karmim piirang. Kasutatakse teise riigi vastase surveabinõuna kui ka oma tööstuse kaitseks väliskonkurentide vastu (pigem alati poliitiline) (mõjub majandusele väga rängalt) Embargot võib olla: osaline (relva...
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
Ressursid omakorda määravad iga riigi ja maailma majanduse loomulikud piirid. Ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab küll majanduskasvu kestust pikendada kuid piire täielikult kõrvaldada ei ole võimalik. Ebapiisav varustatus tootmisteguritega: Looduslikud ressursid (tähtsamateks põllumajanduslik maa ja energiakandjad); Inimressursid (tähtis rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Arengumaades ülerahvastatus, soodustab vaesuse levikut); Kapital (suurendab töö tootlikkust); Tehnoloogia; Arengu astmelisus; Dualistlik majandusstruktuur; Rahvusvaheline kaubandus 10. lineaarsete astemete teooriad uurivad pikaajalisi muutusi majanduses Rostow kasvustaadiumite teooria viis majandusarengu staadiumit: 1) traditsiooniline ehk turueelne ühiskond (arengumaad) 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (peavad olema täidetud kolm tingimust: tootlike investeeringute osa
kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse)
· Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile ( maa, raha, kinnisvara ) tähtsaks kujunenud ka inimkapital ( teadmised-oskused ) ja sotsiaalne kapital ( suhted, usaldus, ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). NB! kolmas tee Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
Vali üks: a. maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest b. teise tako tootmise alternatiivkulu c. maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest d. kahe tako tootmise alternatiivkulu Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. Vali üks: a. Maa, ettevõtlus ja inimkapital b. Ettevõtjate ja inimeste oskused, maa mida nad omavad ja nende kapital c. Maa, inimeste oskused, masinad firmade omanduses d. Inimeste oskused, inimeste raha ja firmade raha Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtelist (comparative) eelist tomatide kasvatamisel, kui Vali üks: a. tema piirkasu tomatitest on suurem kui Timil b. tema alternatiivkulud tomatite kasvatamisel on väiksem kui Timil samuti tomatite kasvatamisel c
sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor – energiamajandus, masinatööstus, ehitus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, kergetööstus Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus, tervishoid, riigivalitsemine, finantstegevus 10
Töökohti rohkem Ülerahvastatus Kauplused Agulid räpased Elekter Epideemia/haiguste levik Tänavavalgustus kuritegevus WC ja vannituba meelelahutus 18. Kiire linnastumise põhjused. Vabrikud vajasid suurt hulka töökäsi. 19. Selgita: pärisorjus, sunnismaisus, tööstuslik pööre, manufaktuur, vabrik, kapital, kapitalist, proletariaat, aktisa, börs, aktsiaselts, monopol, kapitalism, turumajandus, industrialiseerimine, industriaalühiskond, kerge- ja rasketööstus, linnastumine. Pärisorjus- Talupoja sõltuvus mõisnikust, mis tähendas, et talupoeg pidi töötama mõisniku põllul (teotöö) ja maksma makse, ta oli sunnismaine. Sunnismaisus- Keeld talupojal kodukohast lahkuda. tööstuslik pööre-Üleminek käsitöölt masinatööle, mis tähendas, et manufaktuurid ja käsitööliste
mis tasandil. Organisatsioon on mingisugune teatud ühing, ettevõtmine, mille liikmed teemad midagi õilsa eesmärgi nimel. Näiteks heategevuslik organisatsioon. Ressurss tähistab vahendeid, mida on võimalik majanduses kasutada. Sageli on tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. Sellega mõtlen ma, et inimeste rahuldamiseks ei jätku lõpmatult tasuta kasutatavaid ressursse. Tootlike ressursside alla kuuluvad: 1) Loodusressurssid 2) Inimressursid 3) Kapital 4) Ettevõtlus. Loodusressursid on esmaseks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Loodusressursside hulka kuuluvad- maa, maavara, mets ning ka veevarud. Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi tegureid, et toota kaupu ja osutada teenuseid. Kapitali saab kasutada lisaväärtuste loomiseks, see on väärtus. Kapitaliks võivad olla nii mitmedki asjad
Õige vastus on: töötusega. Oletame, et firma toodab 10 ühikut väljundit, ühiku väljundi kohta tuleva 30 muutuvkulu ja 5 püsikulu tasemel, siis kogukulu on: Vali üks: a. 350 b. 3 c. 35 d. 300 e. 50 Tagasiside Õige vastus on: 350 . Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. ettevõtlus b. kapital c. töö d. maa e. raha Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. töö inimkapitali aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi: VARA = VARA KATTEALLIKAD Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et VARA = KAPITAL Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele.
Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga
Sellise lähenemise kohaselt luuakse uut väärtust rohkem, kui kõik kasulikult hõivatud tööliste osakaal on suur. 7 RAHVA RIKKUS (tarbitavad hüvised) Tootlikult hõivatud Tööjõu tootlikkus tööliste arv (spetsialiseerumine) Rahvaarv Kapital Kapital Turu suurus /1 lk 326-327/ David Ricardo hakkas huvituma majandusteaduse probleemidest, peale ,,Rahvaste rikkuse" lugemist ja arendas edasi Smithi seisukohti. Ta hakkas uurima sissetulekute jaotust. Tema jaoks oli oluline põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Ricardo lähtus eeldusest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Ta jagas ühiskonna klassideks inimeste teenitava sissetuleku
SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere saartel banaane, Brasiilias kohviube, Sri Lankal teepöösast jpm Tänapäeval iseloomulikud arengumaadele (Mustas Aafrikas) SPETSIALISEERITUD SUURTALUD
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna poolsaare läänerannik on liivane ja levinud on luited.Enamjaolt on ikkagi valdav osa Taanist põllumajanduslike eeldustega. 2. 1) Põllumajandusel on kapital olemas, riim toetab, võttis kaua aega üleminek põllumajanduselt tööstusele. 2)Põllumajandusega tegeleb tänapäeval ligi 4% inimestest. 3)Taanis on industreaalne tootmisvorm 4) Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang.Et suurim käibe tuleb enda maa toodetud varadest. peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. 3. 1) Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
