antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada
Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000). Teenused aitavad eakal harjumuspärases keskkonnas igapäevaeluga toime tulla ning nende teenuste puudumisel vajaksid nad hooldust asutuses (M.Medar & E.Medar, 2007). Koduteenuse osutamisel ...
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud
enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma. BILANSI MUDEL Aktiva Passiva Passiva
teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele...
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest
5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine 6. , 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , , (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida kasutatakse hüviste tootmisel , 2) Kapital, capital - tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg
vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ?
· viimased sõjavaremed kadusid, · majandusime jätkus; 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg). Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone ehk pealemaksmine ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine.
· Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes? Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL) · 3) Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms -> KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Tarbimise/ tootmise alternatiivkulu. Ressursside efektiivne kasutamine · Majandussüsteemi eesmärk: saavutada nii tarbija kui tootja heaolu!
perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid, mis toovad kasumi. Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Turumajandus – tootmine areneb sõltuvalt nõutavusest. Omahind – tootja kulutused, mis on suunatud toodangu tootmiseks.
tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused
Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital
Liberalism: *indiviidi vabadus *seadused ja sõltumatu kohtusüsteem *majanduses turumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine *kõrged maksud *igaühe elujärg sõltub isiklikest jõupingutustest *rahvusvaheline koostöö Konservatism: *traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal *stabiilsus, ettevaatlikud nind järkjärgulised reformid *kollektiiv üksikisikust tähtsam *majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Sotsiaaldemokraatia: *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine
Särke; lipse b. Lipse; särke c. Särke ja lipse; ainult lipse d. Ainult lipse; särke ja lipse 8. Kui majandus kasvab, siis: a. Võimaliku tootmise piir nihkub sissepoole b. Majandus liigub mööda võimaliku tootmise piiri c. Kõigi toodete alternatiivkulu väheneb d. Võimaliku tootmise piir nihkub väljaspoole 9. Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a.: a. Ettevõtjate ja inimeste oskused, maa mida nad omavad ja nende kapital b. Maa, inimeste oskused, masinad firmade omanduses c. Inimeste oskused, inimeste raha ja firmade raha d. Maa, ettevõtlus ja inimkapital 10. Võimaliku tootmise piir (Production possibility frontier) eraldab: a. Kaubad ja teenused, mida inimesed soovivad nendest, mida ei soovi b. Toodete ja teenuste kogused mida on võimalik toota nendest, mida ei ole võimalik toota c
nõudlus); Konkurentsitegurid (nende arv ja tugevus, võimalus neist erineda); Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid [Sektori arengupotentsiaal,tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste,Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed, tehnoloogiad), Sisenemise ja väljumise tõkked, Juurdepääs toormele ja tööjõule]; Keskkonna tegurid (Regulatsioonid,üldine ärikliima,Sotsiaalne kapital,Inimkapitali kvaliteet) 7. Nimeta tööjaotuse etapid kaasaegses masinatööstuses, selgita erineva etapi ettevõtete paiknemist. Uurimis- ja arendustegevus(kõige kulukam) kõrgelt arenenud riikidesse (emafirmad, ajupotentsiaal); detailide ja sõlmede valmistamine arenenud riigid, odavam tööjõud; kokkumonteerimine odav tööjõud; müük ja hooldustööd tarbimispiirkond (rikkad riigid) 8. Mis on rahvusvaheline ettevõte? Too näiteid
Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv,
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas.
EELISED Lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks Ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja 7 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE PUUDUSED Suure kontrollimis ja juhtimisaparaadi vajalikkus Vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele 8 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE NÄIDE Need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigi omanduses 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.google.ee/search?q=plaani+ehk+k %C3%A4sumajandus&ie=utf8&oe=utf 8&aq=t&rls=org.mozilla:en GB:official&client=firefoxa http://et.wikipedia.org/wiki/K %C3%A4sumajandus http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/majandus/ pohikysimused.html 10
Autoparandus, juukselõikus. - Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove - Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. - maa (loodusvarad) - töö (inimressursid) - kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju) - Kuidas (tuleks neid kaupu ja teenuseid) toota? - Kellele (on vaja neid kaupu ja teenuseid) toota? - Nendele küsimuste üle otsustab Eesti turumajandussüsteem. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA - Mugavuse tõttu uurivad majandusteadlased üksikisiku, perekonna ja ettevõtte valikuid eraldi nende moodustatud riigi valikutest.
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78
o Paindlikkus Vähemarenenud riigi o 4 valdkonda soodustingimused laenudel SDR - Special drawing rights VII loeng - Finantssüsteem Tekkelugu 'finantsrevolutsioon' 1970ndatel Probleemid: o Suhteline osakaal väiksem kui varem o Investeeringute objektid o 'high-frequency' investeeringud kestab lühikest aega, eesmärgiga investeering edasi müüa o Feldstein-Horioka mõistatus kapital liigub kohta, kus on kõige parem, ent mõistatus ütleb vastupidist, kapital liigub kohta, kus on säästlik Finantskriisid Süsteemi haavatus o Riskifondid Kriiside tüpoloogia: o Lokaalsed kriisid: 1970ndate Ladina-Ameerika 1990ndate Euroopa 1994-95 Mehhiko o Globaalsed Ida-Aasia 1998 Käesolev/lõppev Kriiside tüpoloogia
Maksimaalne põhikirjaga lubatud aktsiakapital on 8 800 000 krooni ja minimaalne 2 200 000 krooni. Kohus- Jaota- Aruande- tuslik mata perioodi Kokku Aktsia- reserv- Muud kasum kasum oma- kapital kapital reservid (Kahjum) (kahjum) kapital Saldo seisuga 31.12.2004 2 200 000 220 000 1 237 831 9 604 701 2 103 584 15 366 116 2004. a kasumi jaotamine 2 103 584 -2 103 584 0 Muude reservide suunamine jaotamata kasumisse -1 237 831 1 237 831 0
4 valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng 2 probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat: Liberalism: indiviid ja vabakaubandus Merkantilism: realism, riik Definitsioon ,,Meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlastest" Tekkimine Isik Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat;
Turunõudlus kõik, kus turult midagi ostavad moodustavad turunõudluse Asenduskaup. kaup, mida saad vahetada millegi muu vastu Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada Kaup toode, mida müüakse Konkurents võistlus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Monopol ainuõigus Tootmisressursid kapital, tööjõud, loodusvarad, maa. Pakkumine kaubakogus , mid pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Nõudmine kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Turg paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed Kaubandus majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Täiendkaup nt
- APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised - Krediit võimaldab koheselt kaupu omandada - Paindlikkus- tähendab sisuliselt sama - Ohutus- krediitkaart reisidel - Abiks ootamatutes olukordades Krediidi puudused - Kalduvus üle kulutada - Kauba hind kujuneb kalliks - Kalduvus impulssostudele Krediidi taotlemine - Iseloom, maksekäitumine - Maksevõime - Kapital kui tagatis - Tagajaks võib olla ka käendaja
Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete
· Juhatuse liikmed vastutavad ühingu ees. 7 Sihtasutus · Ei ole liikmeid; · Loodud vara valitsema ja kasutama; · Rajavad üks või mitu asutajat (füüsilised või juriidilised isikud) määramata või määratud ajaks; · Võib asutada ka testamendi alusel; · Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu; · Nõutav on audiitor; Euroopa äriühing (Societas Europaea) (SE) · Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 2157/2001 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. · Suunatud peamiselt suurtele ja keskmistele ettevõtetele. Euroopa äriühing (Societas Europaea) (SE) · Äriregistri Tallinna haru registreeris teisipäeval kindlustusfirma Sampo Life
tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali Analüüsi käigus tehtavat viga,kus tagajärge ei seostata õige põhjusega,nim vale ja kapital Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne-
d) eksisteerib alati ja igas ühiskonnas e) on probleem ainult arenguriikide jaoks 11 3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige ÕIGE/VALE ringiga. Variandi VALE asemele kirjutage õige 1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist 2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks 3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest 4) Põhilised tootmistegurid on töö ja kapital 5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati loobumis - ehk potentsiaalsed kulud 6) Vajaduste piiramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui nende rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue 7) Vajadused on piiratud, majandusressursid aga piiramatud 8) Hüviste piiratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud tootlikud ressursid on eraomanduses; kui nimetatud ressursid oleksid riigi omanduses, ei oleks ka hüvised piiratud
related y= ax + k tarbimine = a * (sissetulek) + k(konstant) Majandus · Defineeritakse tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. · Nappuse teadus. · Ühiskonna toimimise allasüsteem mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Loodusressursid tööjõud ja kapital mida on vaja kauba või teenuste tootmiseks, sageli lisatakse neile ka ettevõtlikus. Tootmine = f (w,k) Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp)
Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk
konkurent, riik, klient, tarnija, krediidiasutus) 8 27. september 2013 Finantsaruannete tõlgendamise tähtsamad valdkonnad: 1.Kasumlikkus 2.Efektiivsus 3.Finantseerimine 4.Likviidsus 9 27. september 2013 Raha 10 Võlad ja ettemaksed 40 Nõuded ja ettemaksed 20 Pikaajalised kohustused 30 Varud 30 Kapital 20 Põhivara 40 Kasum 10 Kokku aktiva 100 Kokku passiva 100 Müügitulu 100 Kaubad, toore, materjal -20 Tegevuskulud -20 Tööjõukulud -30 Põhivara kulum -20 Kasum 10 10 27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
kaitse väliskaubanduse teaduse rakendamine toimimine. Tagada majanduses ja piiranguteta poliitikas. turumajandus Tähtsaim kapital maa Raha, tooraine, tööjõud Energia, maavarad, Teadmised, tehnoloogia oskusteave Tekkimise põhjus Söögi ja kehakatte Masinate kasutuselevõtt Teadust hakati Infotehnoloogia ja saamiseks on vaja palju tähtsustama teaduse areng inimesi
Intress ehk intressimäär- Panka hoiustatud või välja laenatud rahalt teenitav tuli, mille suurust väljendatakse protsentides. Investeering- Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Kapital- tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu. Kartograafiline uurimismeetod- Uurimismeetod, mis põhineb geograafilise kaardi kasutamisele. Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi tehnoloogiad rakenduses maavaradest ( nt naftast, põlevkivist, sooladest) või muudest ainetest uusi aineid. Keldid- Keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud, asustasid I aast...
Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus) Ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia ( vihikus ) Demokraatia peamised tunnused; otsene-, esindus-, osalusdemokraatia. Siirdeühiskond.
1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) - Isik, kes teenib ise endale sissetulekut ja ei tööta mõnele teisele ettevõttele või ei ole selle juht. FIE vastutab kohustuste eest täielikult oma varaga. Algkapital puudub. 2. Osaühing (OÜ) - Äriühing, mille osakapital on määratud asutamislepinguga. Kõige sobilikum mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte loomiseks. Osakapitali miinimum nõudeks on 2500 eurot. 3. Aktsiaselts (AS) - Äriühing, kus ettevõtte kapital on eraldi osanike kapitalist. AS tuleb registreerida juriidiliselt notari kaudu. Algkapital AS-i asutamisel on 25 000 eurot. Osanik ei vastuta isiklikult kohustuste eest. 4. Täisühing (TÜ) - Äriühing, mille osanikuks on füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või kohalik omavalitsus. TÜ-l on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest oma varaga. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 5. Usaldusühing (UÜ)
ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
18. Rahvastiku kasvu mõju majandusarengule-vähendab heaolu sest, kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid,tekib surve toiduainete pakkumisele,linnad hakkavad üle- rahvastuma,tööpuudus suureneb,säästumäär väheneb,kapitali ja tööjõu suhe halveneb.Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed tootmistegurid nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud,siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.Piisavalt suure languse korral,kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele,hakkab ta tulutase ühe elaniku kohta alanema.See analüüs ei võta arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefeki mõju,mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19
õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa rent; töö palk; kapital intress; risk kasum. Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada.
kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused: *varanduslik *regionaalsed, sh linna ja maa v pealinna vahel *rahvulikud *ideoloogilised, sh usulised. 6. Mis on võim? Võimu ressursid. Võim on suhe in.vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhe- domineerimine e.valitsemine,ülekaalus olemine. Võimu ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. *Ainelised:omand ja kapital *Vaimsed:teadmised ja kogemused. *inimkapital (teadmised-oskused) *sotsiaalne kapital(suhted,usaldus,koostöö). 7. Riigivõimu tunnused, komponendid. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased e.monopoolsed. *seaduste kehtestamine *maksude kogumine *vägivalla kasutamise õigus *otsuste kohustuslikkus *avaliku halduse teostamine *riigi esindamine. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. *võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole tulu saamine. 8. Aktsiisimaks – kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarvele tulu saamiseks. 9
KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. Turumajanduse käivitab kasumimotiiv. 4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA Vaba ettevõtluse tugisammasteks loetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust. Järgnevalt toon välja täpsemalt mis on mis ja kuidas nad on seotud ettevõtlusega. 2.1 Eraomand Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Eraomandi tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, botased, autod jne. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu kellasepatööd, rehvivahetus, taksosõit, juukselõikus jne. Eraomand on seadusega kaitstud ning muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Eraomand annab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
