· Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide riigi territooriumil teatud ajavemiu jooksul toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale.
Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: oodatav eluiga sünnimomendil, imikusuremuskordaja, enese-hinnanguline üldine terviseseisund, pikaajalise haiguse olemasolu, igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu ja ülekaalulisus. Eesti Soome Venemaa 4,4 7,1 0,1 Töö- ja pereelu ühitamine
Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu. Inimesed elavad peamiselt maal, linnadel väiksem tähendus Suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega, kaubanduse ja
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos moodustavad tootmise sisendid
koondunud. Mastaabiefekt- ehk mastaabisääst on tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse. Toote väärtusahel- on tegevuste kogum teenuste või toodete valmistamisel, mille käigus lisatakse neile väärtust. Kapital- raha või realiseeritava väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara-maa,hooned, tarbekaubad jne ; 2) finantskapital-sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist, poliitilist ehk tuntuse kapitalist. Võrgustikupõhine majandus- kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Kõrgtehnoloogiline tootmine-
lõpuni sõltumata kuluvast ajast; mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne); töö- ja eraaeg sulavad tihti ühte; puhkeaeg sõltub isklikest suhetest; ajakava allutatud suhetele 19. 4 distantsi Edward Halli järgi Intiimne (45 cm) ruumivöönd Isiklik (45 cm 120 cm) ruumivöönd Sotsiaalne (120 350) ruumivöönd Avalik (350 - ) ruumivöönd 20. 4 kapitali liiki Bourdieu järg 1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus,
ühtne 5)polükroonses ühiskonnas sõltub puhkeaeg isklikest suhetest 6)organisatsioonis on kihte vähem, organisatsioonid pigem paljunevad, organisatsiooni edu sõltub juhist; organisatsiooni sisse pääsemiseks on tarvis isiklikke kontakte. 20. 4 distantsi Edward Halli järgi: 1)Intiimne (45cm) ruumivöönd 2)Isiklik (45-120cm) ruumivöönd 3)Sotsiaalne (120-350cm) ruumivöönd 4)Avalik (350+cm) ruumivöönd 21. 4 kapitali liiki Bourdieu järgi: 1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust
Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 2 Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne
kapitalistlike maade esikümnesse.Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tegelik majanduslik võim kuulub 50 monopolistlikule perekonnale, kes osalevad kolmes tähtsaimas finantsrühmitises. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi
· Rantso suur loomakasvandus majand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. · Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatuse majand, kus tegeletakse teepõõsa, kohvi- ja kakaopuu, viinamarjad, banaanide ja muu sellise, peamiselt ekspordi kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides. · Ekstensiivne teraviljakasvatus suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital, vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides. Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad) · Kuivendamine tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). · Niisutamine (Aafrikas) tagajärjel muldade sooldumine kuival alal ja veereziimi muutumine.
kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi. 9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital. 10. Üldine usaldus on inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes. 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama; potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. 12. Kodanikujuglus tähendab, et kodanik teab oma õigusi, kodanik julgeb oma õigusi kasutada ja kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab liikumist erinevate elukutsete vahel ja liikumist ühiskonna positsioonihierarhias. 14
ettevõtete loomisse. See on peamiselt majanduslik teooria, kuid selle rakendamiseks on vajalikud kõne, kirja ja organiseerimise vabadused. Riik tegutseb hoopiski siis kui, ta võtab enesele algatuse riiklikke ettevõtteid luua. Muidugi oleneb palju konkreetsest majanduslikust olukorrast. Kui erakapital on alles tekkimas ja pole küllaldane, on riigi sekkumine majandusellu arusaadav. Kuid riigid on praegusajal nii tihedate majandussidemetega seotud, et kapital rändab riigist riiki. Tavaliselt kapital valib riigi, kus on vähem bürokraatiat ja vähem kitsendusi tegutsemiseks. Kõige laiemalt on riigil kahte liiki ülesandeid. Esiteks, loob riigi ja kasutab sümboleid, mis kujundavad ühtekuuluvustunnet. Teiseks ülesandeks on valitsemine. Valitsemine korraldab elu riigi valitsuse all oleval territooriumil . Eesti riigi valitsemisülesanded jagatakse viide põhivaldkonda. Riik peab tagama iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks
5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine 6. , 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , , , (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida kasutatakse hüviste tootmisel 2) Kapital, capital - tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi
tegemisel Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel, parima heaolu punkti leidmiseks. Kompromiss valik, kus loobutakse pisut ühest et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Mikroökonoomia uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomia õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandusest tervikuna Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad. Konkurents Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe
Majandus ringlus Majandus subjektid -majapidamine (pere, leibkond) -ettevõttõtted -valitsus Majandus subjektid Majandus rollid MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt
- ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine. Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Võimusuhe- domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Võimu ressursid: 1. ainelised: omand, kapital 2. vaimsed: teadmised, kogemused 3. inimkapital( teadmised, oskused) 4. sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö. Riigi võimu tunnused, komponendid. Tunnused: - seaduste kehtestamine. - Maksude kogumine - Vägivalla kasutamisõigus - Otsuste kohustuslikkus - Avaliku halduse teostamine - Riigi esindamine Riigivõimu komponendid: - Võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse - Riigibürokraatia- valitsemiseks koolitatud ametnikud
Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame kõik ausalt makse, kuna teame, et see on meie kõigi huvides, sund hirm võgivalla ja karistuse ees. Ka seadused on sund. Komponendid: asutused ja instit., riigibürokraatia, kirjalikud õigusnormid. Tänapäeva valits. lähtub: hiearhilisusest, sots. partnerlus, paljusid osapooli
Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi poliitika Loodusvarad ja looduslikud tingimused - maavara vähe (põlevkivi, turvas, paekivi, liiv, fosforiit) - vesi, mets piisavalt - põllumaa piisavalt, keskmise viljakusega, kohati hea - kliima keskpärane nii turismi kui põllumajanduse arenguks Kapital - raha mitmesugused fondid, projektid, laenud - välisinvesteeringud ebastabiilsed, tuleb siia meelitada
majandusüksusele. Kuidas, kellele, millise hinnaga müüa? - Inimese eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõte käitub ratsionaalselt. - Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt MPK- kapitali piirprodukt Keskmine toodang APK = q/k APL = q/L
· Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk.
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted
4) poliitilised TURISMI PIDURDAVAD TEGURID: 5) Ilmastik 6) Katastroofid 7) Majandus 8) reisisihina tundmatu 17 Turismi mõju keskkonnale. 9) Õhureostus ja jäätmed 10) Müra 11) Piirkonna ressursside halvenemine 12) Haljasaladele ehitatakse maju 13) muldade kinnitallamine ja -katmine 18 Mis on kapital? Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. 19 Rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused. 14) mitmepoolse kasu olemasolu 15) hindade erinevused 16) ressursside piiratus 17) toodete mitmekesisus 20 Miks püütakse rahvusvahelist kaubandust piirata? Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise;
d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a. inimese teadmised-oskused b. usaldus c. sotsiaalne kapital d. kodakondsus 10. Üldine usaldus on a. inimeste sotsiaalse kapitali summa b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d
võrdlusbaasi olemasolust. Analüüsi tulemusena valmiv hindamisakt sisaldab ülevaadet turust, ettevõttest, finantstulemuste analüüsist, valitud hindamismeetodi(te) ülevaatest ning põhjendusest, järeldustest ning väärtuse hindamise arvutustest. Meie ettevõtte poolt koostatavat erapooletut hindamisakti on võimalik kasutada õiglase hinnataseme määramiseks aktsiate või osakute ostu- müügi tehingute puhul. 26. Intellektuaalne kapital, inimkapital Intellektuaalne kapital: Inimkapital on see, mille inimesed koju kaasa võtavad, struktuurkapital see, mis jääb neist maha: 1) Kliendikapital (maine, populaarsus jm) 2)Organisatsioonikapital (organisatsioonisisene tegevus) Inimkapital - Inimkapital on inimesed, kes laenavad organisatsioonile oma "inimkapitali" võimed ja pühendumise, teadmised ja kogemuse. Inimkapitali koostoime mõjul luuakse struktuurkapital: Sotsiaalne kapital, Emotsionaalne kapital, Suhetekapital, Teadmuskapital. 27
poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive
kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla
kujuneb ka tema arusaam vaadeldavasse ehk sotsiaalne positsioon. Seda on illustreeritud erinevate näidetega millest võiks esile tuua ,,Loomulik maitsetus" mis selgitab, et mis on ühe silmis maitsetu võib teise mõttes ja arusaamas leida rohkem tolerantsust ja positiivset tooni. Bourdieu väidab, et sotsiaalne ruum on konstrueeritud nii, et agentide või gruppide paiknemine vastab nende positsioonile kahel eristumisprintsiibil milleks on majanduslik kapital ja kultuuriline kapital. Sellest järeldub, et agentidel on seda enam ühist mida lähemal need kaks dimensiooni üksteisele on ja seda vähem mida kaugemal nad üksteisest asetsevad. Bourdieu väidab, et inimeste seisukohad sõltuvad kultuurilise ja majandusliku kapitali osakaalust kapitali kogumahust. Habitus on generatiivne ja ühendav printsiip, mis tõlgib ühe positsiooni seesmiselt omased ja relatiivsed karakteristikud ühtseks elustiiliks ja ühtseks valikutetervikus isikute, hüvede ja praktikate osas
sissetulek,muutunud majandusolud või väärtussüsteem *samas inimesed ju ei sünni siia ilma nii, et nad oleksidkohe sotsiaalselt tõrjutud. Selline olukord tekib mitme halva teguri koosmõjul ja sellest ontegelikult võimalik välja tulla. Inimese ees on tavaliselt kaks valikut: kas jään käed rüpes abitultkellegi abi ootama või leian rasketes oludes sisemise jõu, mille abil elu jälle korda seada Võimu ressursid *võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised-omand, kapital Vaimsed-teadmised, kogemused. *on tähtsad ka aineline kapital, inimkapital ja sotsiaalne kapital. Võimu teostamise meetodid *autoriteet ja sund *sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nenede mittetäitmine toob kaasa karistuse- trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. *autoriteetses kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad
● Mida? Tarbekaupade, tootmise ja tootmisvahendite vahekord? ● Kuidas? Turu mõjutamine maksude ja soodustuste abil? ● Kellele? Kellele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub? 3 majanduse põhiküsimust - ülesanne Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil: ● Mida? ● Kuidas? ● Kellele? Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid LOODUSRESSURSID INIMRESSURSID KAPITAL ETTEVÕTLIKUS Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid ● Loodusressursid – see on osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. ● Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel. ● Kapital – hälmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (näiteks: ehitised, seadmed, materjalid) ● Ettevõtlikkus – teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et
materiaalsed ressursid (tööobjektid) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks. • Taastootmine jaotub faasideks, milledeks on tootmine, jaotamine, vahetus ja tarbimine. • Taastootmise kaks tüüpi – lihtne (tootmisprotsessi kordamine endises mahus) ja laiendatud (tootmisprotsessi kordamine suuremas ulatuses) taastootmine • Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige ressursside hulk Tootmistegurid • Tootmissisenditeks maa, töö ja kapital • Mõju järgi aktiivsed (töö ja ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks
päikesekiirgus(keskkond ei tohi olla hävinud) 38. Milliseid majandustegevusi on Eestis loodusvarad kõige enam mõjutanud Põllumajandust ja selle kaudu toiduainetetööstust, metsandust ja metsatööstust, energeetikat. Põllumajanduse jaoks pole eriti soodne koht, saagid palju väiksemad kui lõunapoolsetes riikides. Energeetika tegelemist mõjutab loodusvarade rohkus ja asukoht. Põlevkivivarud asuvad Kirde-Eestis, seepärast on suured soojuselektrijaamad ehitatud just sinna. 39. Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital- inimese loodud tootmistegurid Jaotatakse kolme rühma: 1)tööga valmistatud tootmisvahendid( füüsiline kapital) 2)säästetud või laenatud raha(rahakapital) 3)inimesed oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega(inimkapital) 40. Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb kaheks: 1)majanduslikult aktiivne rahvastik(hõivatud,töötud)
investeeringud kinnisvarasse hightech (TMT) Investing 3. Corporate finance Trigon Capital pakub laiahaardelist finantsnõustamisteenust: ühinemised ja ülevõtmised väljaostud kapitalihanked kinnisvaratehingute nõustamine erastamised Peamised finantsnäiajad: 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne): Varad ja bilansimaht 1 386 433 krooni. Omakapital 1 255 781 krooni Puhaskasum 948 762 krooni (2006. a oli 120 712 krooni) Kawe Kapital on asutatud 1996.a. novembris esialgse eesmärgiga pakkuda väärtpaberimaakleri ja varahaldusteenust põhiliselt Kawe grupiga lähedalt seotud isikute ringile. Kawe Kapital sai 1997.a. veebruaris Tallinna Väärtpaberibörsi liikmeks. 2000. aasta juulis otsustasid Kawe Kapitali omanikud Tallinna Väärtpaberibörsil kauplemise lõpetada ja pühenduda vaid varahaldusteenuse pakkumisele. Alates 1999 aastast on Kawe laiendanud oma
4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus. 11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14
jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Kuna võim jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt, kerkib küsimus, mis on need omadused või ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid
olla õiged. · Ühiskondliku kapitali loovad normid peavad vastupidi eeltoodule kindlasti hõlmama voorusi nagu tõerääkimine, kohustuste täitmine ja vastastikune toetus. · Ka ühiskondliku kapitali puudumisel on täiesti võimalik luua edukalt toimivaid rühmi mitmesuguste ametlike koordineerimismehhanismide abil nagu lepingud, hierarhiad, põhikirjad jne. · Ühiskondlik kapital elutähtis kodanikeühiskonnas. · Teadaolevalt esimesena võttis märksõna ,,ühiskondlik kapital'' kasutusele Lyda Judson Hanifan 1916. · Ilma ühiskondliku kapitalita ei saa olla kodanikeühiskonda ja ilma kodanikeühiskonnata ei saa olla demokraatiat. · Putman kasutab ühiskondliku kaptali mõõtmiseks kahesuguseid näitajaid esiteks teavet rühmade ja nede liikmeskondade kohta(kuidas inimesed oma ärkveloleku aja ära kasutavad jne) ja teine allikas on
Teokraatlik teooria: 1. Jumal lõi maailma 2. Maailmakorraldus ja kaasa arvatud riigid on loodud Jumala poolt Marksistlik teooria: 1. Ühiskond on jagunenud sotsiaalseteks klassideks. 2. Viimane jaotus on riigivõim tekkepõhjuseks. 3. Majanduslikult valitsev klass vajab oma privileegide säilitamiseks teiste eesinstitutsiooni, milleks on riik. Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressurssid: Ainelised · Omand · Kapital Vaimsed · Teadmised · Oskused · Kogemused · Sotsiaalne kapital Võim nüüdisühiskonnas: · Traditsiooniline võim · Majandulik võim · Avalik arvamus/prestiiz · Riigivõim Riigivõim (oma institutsioonide, valitsemis mehhanismidega) on tänapäeva ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide ees. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on monopoolsed ehk ainuomased. Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused:
tööjõud. Tehnoloogia arenedes ja oskustööjõu tähtsuse tõustes on maailmas ühe enam hakatud tööjõu asemel rääkima inimkapitalist. See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada. Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmideks, tähistatakse mõistega kapital. Kapital omakorda jaguneb reaalkapitalik ja finantskapitaliks. Viimane kujutab endast peamiselt rahalisi vahendeid, olgu siis sularaha, arveldusarveid või väärtpabereid. Majandusteadlased toovad tihti välja ka neljanda ressursi ettevõtlikkuse, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. Ettevõtlikkus on siiski pigem üks osa inimkapitalist, kuna see on tihedalt seotud ühiskonna väärtushinnangute
Putnam "Üksi keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd" Sissejuhatus - 1. peatükk Sotsiaalse kapitali teooria - sotsiaalsetel võrgustikel on oma väärtus. "Täpselt nagu kruvikeeraja (sotsiaalne kapital) või ülikooliharidus (inimkapital) võivad (nii individuaalset kui kollektiivset) tootlikkust tõsta, nii mõjutavad üksikisikute ja rühmade tootlikkust ka sotsiaalsed kontaktid" Sotsiaalne kapital võib olla samaaegselt nii isiklik hüve, kui ka avalik hüve. Yogi Berra: "Kui sa ei lähe teise inimese matustele, siis ei tule nad ka sinu omale". See tähendab - mina sulle, sina mulle - vastastikune seotus. Kaks tähtsaimat mõõdet sotsiaalse kapitali vormide eristamise juures - sildu ehitavad (endassehaaravad organisatsioonid) - nt inimõigusliikumine, noorteühendused ja siduvad (muud välistavad organisatsioonid) - etnilised
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Sissejuhatus majandusse II osa Vaba ettevõtlus ehk turumajandus Viimsi Kool 10ml 2018 Turumajandus Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS Turumajandus. Eraomand • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2013. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta;...
- Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused - Usaldus - Sotsiaalne kapital 23. Üldine usaldus on - Inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes 24. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära: - Nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama - Potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu 25. Kodanikujulgus tähendab, et: - Kodanik teab oma õigusi - Kodanik julgeb oma õigusi kasutada - Kodanik oskab oma õigusi kasutada 26. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: - Liikumist erinevate elukutsete vahel
) Suurem kvalitatiivsete meetodite osakaal C.) Laiem uuritavate ühiskonnatüüpide spekter D.) Uurija kui autori roll on vähem teadvustatud E.) Kasutatakse enam kvantitatiivseid uurimismeetodeid 1p. Milliste teemadega seoses käsitletakse näitena kula ringi? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F.) Sotsialiseerumine 2p. Millist või milliseid kapitali tüüpe kirjeldab Bourdieu? A.) Kultuuriline kapital B.) Sümboliline kapital C.) Pärimisõiguse kapital D.) Mütoloogiline kapital E.) Riskikapital F.) Ökoloogiline kapital G.) Sotsiaalne kapital 2p. Strukutuurifunktsionalistlikest hälbekäitumise teooriatest lähtudes võib väita, et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B.) Vaenullik suhtumine hälbijatesse suurendab grupi solidaarsust C.) Hälve võib tuua kaasa vajalikke muutusi ühiskonnas, kui saab piisavalt levinuks ja
2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA NÕUDMISED
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
