Sotsiaalne kapital Page 1 Sotsiaalse kapitali olemus Üldiselt mõistetakse selle all sotsiaalsete võrgustike koostoimimist, kus jagatud arusaamad ja usaldus toetavad koostööd ja ühistegevust. · Sotsiaalne kapital ja inimressurss ei ole sünonüümid. · Väidetakse, et sotsiaalne kapital on kontseptuaalne kujund. · Sotsiaalse kapitali hulk mõjutab riigi majanduslikku arengut. Majandusteadlased on huvitatud, kuidas oleks võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus Sotsiaalse kapitali komponentide mõju ja tähtsus
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.
Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 Keel kui kapital Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur
Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus (ptk. 4, 5a ja 5b) Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et antud tekstis on väga hästi kirjeldatud ülerahvastuse eksisteerimisvorme. Välja on toodud, et ülerahvastus võib olla nii akuutne (terav, äge, teravalt päevakorral olev), mis on loomulik pigem kriiside ajal, kui ka krooniline (pikaldane), mis üldiselt lööb välja loiu äritegevuse ajal. Kuid kui need aspektid kõrvale jätta, siis omab relatiivne ülerahvastus pidevalt kolme vormi: voolava, varjatud ja püsiva. Räägitakse palju sellest, kuidas rahvahulki koheldakse ebavõrdselt, kuidas rikkamad isikud nende arvelt veelgi rohkem rikastuvad. Millistes tingimustes peab töölisklass elama, koos oma perega. 19. sajandil oli olukord lausa nii halb, et sellist viletsat seisu ei oldud Inglismaal enne nähtud. Seda olukorda nimetati isegi põrgulikuks. Näiteks Newcastle'is oli olukord selline, kus üksikuis toakest...
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.
Tunnitöö OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI Osaühingu ABC KAPITAL (edaspidi Osaühing) põhikiri on kinnitatud 20. mai 2012.a. asinuosaniku otsusega. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Osaühingu ärinimi on osaühing ABC KAPITAL. 1.2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn. 1.3. Oma tegevuses juhindub osaühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest. 1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5
TAVAMAJANDUS üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik reguleerib majandust Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem - tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduse äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle
Vahendajad, Eksperdid, nõustajad, Hääletajad, Toetajad ja patrioodid, Mitteaktiivsed. Poliitiline kaasatus- Hõlmab nii aktiivsettegutsemistkui poliitika passiivsetjälgimist(nt informeeritus). Vastandiks tõrjutus ja võõrandumine. Erinevalt poliitilisest osalusest on kaasatus alati kehtivat valitsemissüsteemi toetav, konstruktiivne. Sotsiaalse osaluse eeldused: Lisaks teadmistele, oskustele ja soovile osaleda, seab osalus ka teatavaid sotsiaalseid kriteeriumeid. Usaldus, sotsiaalne kapital. Putnam: usalduse teke ühiskonnas: Samm-vastusamm,Kordumine, Isikutevaheline usaldus, Ühendused usaldatud isiku sõpradega ja usalduse ülekandumine neile soodsa kogemuse puhul, Sidemed ühendustes jt kooslustes: usalduse ülekandumine liikmeskonnale, liikmete sõpradele jne, Usalduse laienemine kogu ühiskonda katvaks. Sotsiaalne kapital-kui palju kontakte sul on ja kuidas neid kasutada. Usaldus on oluline, et oleks sotsiaalne kapital. Sotsiallne kapital pole ainus
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kriteerium FIE OÜ AS SA / Ühing Täisühing Omanikud Iga Osanikud Aktsjonärid töövõimeline inimene! Algkapital Ise peab andma vähemalt Äriühingu algkapitali! 2500 euro aktsiakapital suurune peab olema osakapital vähemalt 25000 eurot Kes Ise otsustab! Kõigil on Aktsjonärid otsustab ? võrdne vastutus! Saab endale! Reeglina Kes saab võrdselt kasumi? Kes FIE-tal on 100 osaühing Aktsiaselts vastutab? % vastutus! Iga vastutab oma vastutab oma üks ise kohustuste kohustuste vastutab! täitmise eest täitmise ...
Karl Heinrich Marx Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väi...
Vastutus FIE vastutab OÜ vastutab AS vastutab TÜ vastutab Ühingu liige ei kogu oma kogu oma kogu oma kogu varaga, pea võtma varaga varaga, varaga, osanikud isiklikku osanikud aktsionär solidaarselt vastutust, kui isiklikult ei isiklikult ei kogu varaga. ühingu kapital vastuta vastuta UÜ puhul on vähemalt täisosanik 2500 eurot kogu varaga, usaldusosanik oma tasumata sissemakse
VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus.
Avalikkus tekkis, kui oli huvi kokku saada ja millegi üle arutleda, kodaniku mõiste teke. Räägib, et süsteem tungib elavikku koloniseerib. Avalik arvamus vs mitteavalik arvamus avalik avalikkus: arutleme, kas suudame ratsionaalselt arvamusi esitleda (arutlev demokraatia); mitteavalik avalikkus: PR, manipuleerimine, eesmärgi nimel sõnumi moonutamiseks, ratsionaalsust ei ole (institutsioonid teostavad oma süsteemseid eesmärke). Sotsiaalne kapital Robert Putnam populariseeris selle termini (Bill Clintoni abiga). Seda mõistet kasutas ka urbanist Jacobs (Youtube) mis hoiab linna meeldiva kohana? Ka Bourdieu puudutas seda mõistet tema jaoks oli sotsiaalne kapital see, tänu millele saame vahetada erinevaid kapitale omavahel egoistlik vaatenurk. Bourdieu kapital kasutades väheneb, Putnami oma suureneb. Putnami esimene uuring, kus liigub selle tähenduse suunas uuris Itaalias demokraatiat --> Põhja-
Kalarand is a part of Kalamaja district in Tallinn, it is a unique beach in the city centre, only few hundred meters from the Old Town. While being close to the city centre, it still has a remote area atmosphere to it where people could enjoy the seaside and views in a car-free environment. While not officially a public beach, the locals have still put in great effort into keeping it a clean and enjoyable public area (Klementi, 2011). In August 2015 historic Kalarand beach was fenced by Pro Kapital and public was denied access despite laws against such conduct. The action of Pro Kapital, one of the leading real estate developers in Estonia, is reminiscent of Soviet times when citizens where denied access to seaside. In order to solve the situation, both lawfully and justly, the city council should go to court against Pro Kapiatal. Tallinn is known for its picturesque seaside silhouette, surrounded by multitude of beaches,
Ettevõte on võimeline emiteerima 12%-st tulumäära tagavaid võlakirju. Ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on võõrkapitali maksujärgne hind selles ettevõttes? tulumäär 0,12 tulumaksumäär 0,26 võõrkapitali maksujärgne hind ? võõrkapitalihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus ki= 0,089 uruväärtus ettevõttel on emiteeritud 1000-kroonise nimiväärtusega võlakirjad, mille tähtajani on jäänud 10 aastat ja mille turuhind on praegu 920 krooni. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ja ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on ettevõtte võõrkapitali maksujärgne hind, kui selle hankimiseks emiteerib ta ka tulevikus samade näitajatega võlakirju? vülakirjad 1000 turuhind 920 võõrkapitalihind = aastane intressisu kupongimäär 0,...
omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Ressurss kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas
väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P.Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Sotsiaalne ruum
3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained. Puhkemajandusele on olulised Kliima, pinnamood ja veekogud. 2) Kapital Kapital on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks. * Töövahendid ja raha Vajalikud majandustegevuse läbiviimiseks ja läbiviiatele tasu maksmisel. * Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid
Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas?
7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1. Loodusvara (maa, maavarad, mets, vesi, jm loodusest saadav) 2. Inimressurss (Töö) 3. Kapital (materiaalsed vahendid) Maa iseärasused: · Looduse and, pole loodud inimtööga · Ruumiliselt piiratud · Tootmisvõime on piiramatu · Erineb kvaliteedist · Kasutamine mõjutatud asukohast MAA TULU ON RENT 10. Töö · Töö on kehaline või vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete ja teenuste valmistamisse. · Tuleneb töötaja võimetest, oskustest ning vilumustest. 11. Kapital · Kapital on asi või varaline õigus.
ning mägistel aladel on hea tegeleda loomakasvatusega. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kõige tähtsamaks toodanguks värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Kapitali alla käib tööjõud, tehnoloogia, maa, seemned, väetised ja kapital ise. Horvaatias töötab põldudel vähe inimesi, kuid siiski on olemas kombainide juhid. Tootmistsükkel on pikk, investeeritud kapital on kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle endale tagasi teenib. Tehnoloogiat ostab Horvaatia endale oma `'äripartneritelt'', kellega import ja eksport käib, sisse. Maad on riigis piisavalt, et tegeleda nii looma-, kui ka viljakasvatusega. Põlde väetatakse normaalsusepiirides,
Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1 326 3,10% 1 222 Muud pikaajalised võlad 759 1,77% 1 420 Pikaajalised kohustused kokku 2 084 4,86% 2 642 KOHUSTUSED KOKKU 18 285 42,68% 15 912 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15 714 36,68% 15 714 Kohustuslik reservkapital 858 2,00% 1 219 Realiseerimata kursivahed 0 0,00% 0 Jaotamata kasum 7 387 17,24% 7 738 Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 23 959 55,93% 24 672 Vähemusosalus 574 1,34% 456
paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad meid potentsiaalsete majanduspartneritega, varustavad kvaliteetse teabega ning on tagatiseks. Näiteks ettevõtted, mille rahalised tehingud laenuandajaga põhinevad sotsiaalsetel sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost,
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
Selle seadusega muudeti inimene majandusliku tegevuse subjektiks. ettevõtja sisendid väljundid loodusrikkused kaubad, teenused ettevõte tööjõud tootmine kapital informatsioon II informatsioon I Tootmine materiaalsete hüvede valmistamine, inimeste vajadusi rahuldab tegevus. 2 Ettevõtte juhtimine Ettevõte kui organisatsioon Kõikjal kus inimesed ühendavad oma jõud mingi eesmärgi nimel on vajalik juhtimine.
torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta. *Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Nt. Kui pank annab ettevõttele laenu 100 000 krooni intressiga 5% aastas, peab ettevõtte selle 100 000-kroonise rahasumma kasutamise eest maksma pangale 5000 krooni intresse. 29. Kapital Terminiga rikkus tähistatakse kapitali ehk vara, mida mõõdetakse kroonides (eurodes) teatud kindlal ajahetkel ja see jaotub kahte gruppi: 1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne. 2) finantskapital – sularaha, pangahoiused ehk deposiidid, aktsiad ja muud väärtpaberid. Põhierinevus rikkuse kahe osa vajel seisneb selles, et füüsiline kapital on nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital
on suunatud ettevõtte varade mahu ja struktuuri muutmisele. Tekivad küsimused: Kui suur on vajalik investeering? Kui pikaks ajaks investeerida? Milline on investeeringu risk? 6 II Finantseerimisotsused Kaaluda, kuidas investeeringut ellu viia ehk kust leida vajalik raha? Milliseks kujundada kapitali struktuur palju omakapitalile jätta ja palju võõrkapitali kaasata? Millise hinnaga kapital on optimaalne? 7 III Käibekapitali juhtimise otsused Peamised küsimused on seotud efektiivse juhtimisega, maksevõimega, tasuvustega. Pole kindlat reeglit ette antud, sõltub ettevõttest endast ( nt. Tootmisettevõte tegeleb varude ja laomajandusega, ent koolitusfirmal on oluline teadmiste täiendamine, varudega pistmist pole). 8 Finantsotsustajad
Risti 1. Teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. 2. Vahendid, mille inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. 3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8. Suutmatus rahuldada kõiki vajadusi, sest ressursid on piiratud. 10. Maavarad, kapital ja inimressur...
c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele? a) AS Balti Realiseerimiskeskus; b) OÜ Aleks Suure lehmatalu; c) AS Riigikogu d) TÜ RII. 5. Mitu prokuristi või äriühingul olla? a) 1 b) mitte üle 3; c) piiramatu arv. 6. Millal võib prokuristi tagasi kutsuda? a) kord aastas; b) igal ajal; c) prokuura on eluaegne. 7. Kuidas moodustatakse äriühingu kapital? a) läbi rahalise ja mitterahalise sissemakse; b) läbi rahalise sissemakse; c) äriühingu kapitali ei ole vaja moodustada. 8. Millised dokumendid äriühingu asutamisel kinnitab notar? a) asutamislepingu, põhikirja ja allkirjanäidised; b) asutamislepingu; c) põhikirja ja riigilõivu maksmist tõendava dokumendi. 9. Milline on mittetulundusühingu liikmete arvu miinimumnõue? a) miinimumnõue puudub; b) vähemalt 2 liiget, c) vähemalt 3 liiget;
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasut...
laenukapitali suhet. Reeglina on kapitali püsivateks finantseerimisallikateks pikaajalised kohustused. Kapitali optimaalne struktuur selline omakapitali ja laenukapitali suhe, mille juures firma turuväärtus (ka omanike tulu) on maksimaalne. Kapitali struktuuri mõjutavad: rahavood, turutingimused, tasuvus ja stabiilsus, sisemine kontroll, finantsiline paindlikkus, risk. Kapilitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja opitmaalne kapital struktuur firma jaoks. Finantsvõimendus (financial leverage) ehk ettevõtte finantseerimise struktuur on ettevõtte kapitali sihtstruktuuri funktsiooniks. Kapitali sihtstruktuur on pikaajaline soovitud finantseerimisallikate struktuur (segu), mille kaudu on võimalik rahuldada ettevõtte kogu finantseerimisvajadus. Arvutatakse turuväärtuses. Finantseerimisallikate struktuuri arvutamiseks kasutatakse olemasolevat turuinfot eeldades, et finantsturud on efektiivsed 36
Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe las...
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
Eesti majandus. Ressursside kasutamine Majanduse peamine eesmärk on rahuldada inimeste soove ja vajadusi. Ressursid selleks on aga piiratud. Seega proovitakse ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne. Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad, kapital ja tööjõud. Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal
Lühiajalised kohustused kokku 13,270 € 32% 16,701 € Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1,222 € 3% 782 € Muud pikaajalised võlad 1,420 € 3% 1,968 € Pikaajalised kohustused kokku 2,642 € 6% 2,748 € KOHUSTUSED KOKKU 15,912 € 39% 19,450 € Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15,714 € 38% 15,714 € Kohustuslik reservkapital 1,219 € 3% 1,277 € Realiseerimata kursivahed 0 € 0% 1 € Jaotamata kasum 7,738 € 19% 10,063 € Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 60% 27,055 €
Arvuti ost -2 000 2 000 Kokku muutused 88 000 350 000 12 000 500 000 s) KOHUSTUSED OMAKAPITAL = + (Liabilities) (Owners equity) Mööbel Laenuvõlg Omaniku kapital 300 000 200 000 50 000 50 000 200 000 300 000 = 500 000 VARA kontod Tehingute analüüs (Transactions' Analysis) Raha Ehitised Masinad ja seadmed Mööbel
ARVESTUSTEST 1.2 (Sissejuhatus majandusteooriasse) 1. Kapital on: a. Hüvitis, mida saab kasutada teiste hüviste tootmisel b. Raha, mida on võimalik kasutada c. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse d. Pika elueaga hüvis 2. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ... eelis pitsade valmistamisel: a. Chrisil on absoluutne b. Chrisil on suhteline c. Andil on suhteline d. Andil on absoluutne 3
Mida see tähendas? Nad väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodus ressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsused jätkuma piisavalt tarkust, et lasta asjadel kulgeda loomulikku radu ja jätta ettevõtlus omapäi. 6. Selgita järgmisi mõisteid: 1.Ressursid On põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks, ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. 2.Loodusvarad On see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma ekuks ja majandustegevuseks kasutab. Näiteks maavarad, mets, õhk. 3.Tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toote ja teenuste loomiseks. 4.Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete/teenuste loomiseks. 5.Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. 6
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised
ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine. Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima. III etapp 1920-1940 Pankrotid. Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine. Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult. IV etapp 1940-1950 Maksevõime taastamine. Kapitali taas soetamine. Ettevõtete liitumine.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel.
85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66% KOHUSTUSED KOKKU 17,975 € 43.83% OMAKAPITAL Aktsiakapital 15,714 € 37.51% Kohustuslik reservkapital 858 € 2.05% Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum 7,348 € 17.54% Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 58.89% OMAKAPITAL KOKKU 25,096 € 59.90% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU(Passiva) 41,895 € 100.00% KASUMIARUANNE 2010 Äritulud % Müügitulu 43550 82.77% Saadud toetused 1285 2.44% Muud äritulud 7779 14
Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
MAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslike ja majanduslike tegurite m õju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus), asukoht transpordivõimalusteks. Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) AUTOTÖÖSTUS Tootmiskor ralduse muutusi autot ööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja ...
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
