90° (nt. vesi), ei märga kui äärenurk on üle 90° (nt. elavhõbe) ning kui äärenurka ei teki valgub vedelik laiali (nt. bensiin). Kui tahke aine pinnal on kaks vedelikku, siis nende märgumise järgi klassifitseeritakse tahked ained hüdrofiilseteks (märguvad enne vee kui süsivesikutega) ning hüdrofoobseteks (märguvad süsivesikutega). f. Kapillaarsus on nähtus, mida põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahutuspinnale või tahke ja vedela aine piirpinnale. Märgav vedelik tõuseb mõõda kapillaare ja pragusid üles. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. g. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina
lõppemist tekib alati keeris, mille suund on vastupäeva. Miks? 8.3. Pesemine · Miks pesuvahendid pesevad? Vihje: nad vähendavad pindpinevustegurit. · Miks märg seep on libe? · Miks vannitoa peegel läheb uduseks? · Pesemisel mõned riided tõmbuvad kokku, teised mitte. Miks? Vihjeks märksõnad: märgamine, pindpinevus, hõõrdumine. · Tuled vannist välja , hakkab jahe . Miks? Vihje: aurustumiseks on vaja juurde anda soojust. · Miks rätik kuivatab? Vihje: kapillaarsus. · Miks juuste kuivatamisel kasutatakse fööni? · Põranda kuivatamiseks hõõrume vee laiali ja paneme lapi radiaatori peale. Miks? · Miks niiskele ihule on raskem riideid peale tõmmata kui kuivale? Peaks ju olema vastupidi, st märghõõre on väiksem kui kuivhõõre? 8.4. Saun · Miks niisked tikud süttivad halvasti? · Miks me saame olla saunalaval, kus õhutemperatuur on näiteks 100 ° C ? Vihje: õhu soojusmahtuvus on väike, higistamine.
Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus. Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab:(adhesioon suurem kui kohesioon) tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr), ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud; 90; surub kapillaaridest välja. Valgub laiali täielik märgamine
juhul, kui vesi pooridest saab välja surutud. Kui seda ei toimu väikest gradientide korral, ei toimu ka vajumist. Probleemi ei saa lugeda lõplikult lahendatuks. Rida uurimusi (Matyas 1966, Mitchell 1969) on näidanud , et Darcy seadus kehtib savides ka väikeste gradientide puhul. Eesti pinnaste kohta vastavasisulised uuringud seni puuduvad. 3.2 Kapillaarnähted pinnases Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vi hk Joonis 3.7 Kapillaartõusu kõrgus torus piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu. Vastasel juhul veepind alaneb. Tõusu kõrguse määrab toru raadius (vi pilu laius), vedeliku pindpinevus ja tihedus ning märgamisnurk (joon. 3.7) ja on ümmarguse toru puhul väljendatav seosega
Näited. Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamisel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (raskusjõud); temperatuur; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Välisteguritest mõjutab eelkõige temperatuur (viskoossus ja temperatuur on omavahel pöördvõrdelises seoses. Viskoossuse arvutamiseks on vaja teada temperatuuri sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
ning antibiootikumid ja palju mürkained (muud orgaanilised ained). Vesi organismides Vee omadused. Unikaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest. Suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega, see tõttu aitab säilitada organismis ka püsivat temperatuuri. Suur aurustumissoojus. Soojusjuhtivus. Pindpinevus. Kõrge keemistemperatuur. Kapillaarsus. Funktsioonid. I Molekulaarne tasand. 1. Vesi on reaktsioonis lähteaineks- fotosünteesi reaktsioonis. 2. Reaktsioonis lõpp-produkt- moodustub kõige organismide rakkudes hingamise käigus; ainevahetuse jääkproduktid eemaldatakse organismist eritus- ja hingamiselundkonna kaasabil. 3. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. 4. Vesi on väga hea lahusti-enamik aineid on organismis lahustunud olekus.5
Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega (b). Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika Elektrostaatika uurib seisvate elektrilaengute tekitatud ja ajas muutumatut elektrivälja.
saab välja surutud. Kui seda ei toimu väikest gradientide korral, ei toimu ka vajumist. Probleemi ei saa lugeda lõplikult lahendatuks. Rida uurimusi (Matyas 1966, Mitchell 1969) on näidanud , et Darcy seadus kehtib savides ka väikeste gradientide puhul. Eesti pinnaste kohta vastavasisulised uuringud seni puuduvad. 3.2 Kapillaarnähted pinnases Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vi piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu. Vastasel juhul veepind alaneb. Tõusu kõrguse määrab toru raadius (vi pilu laius), vedeliku pindpinevus ja tihedus ning märgamisnurk (joon. 3.7) hk J o o n is 3 .7 K a p illa a r tõ u s u k õ rg u s to r u s ja on ümmarguse toru puhul väljendatav seosega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
