tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade antakse mingi kindla kiiruse ühikuga m/s või m/a nagu euronormides. 1776. Boussinesq' ja Flamant' lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni meetod pinnasele meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), peentes torudes või piludes pindpidevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi uurimused savipinnase plastsusest ja saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil...
pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m) Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti pinnaga. Kui ved ja tahke keha molek omavahelised kõlgetõmbejõud on Kapillaarsus , veesamba kõrguse valem: suuremad kui ved.sisesed, siis ved märgab tahket pinda. Athesioon> Kui ved molek omavahelised külgetõmbejõud on suuremad kui h-kõrgus, roo, r-raadius(m), ved ja tahke keha, siis ei märga. Kohesioon> pipi.t. Abs.õhuniiskus, grammi kuupmeetri kohta. Suhteline õhuniiskus = /0*100% Küllastusolekule vastavat temperatuuri nimetatakse...
Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
tahked ained: l)hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, N:väikese molekulmassiga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid; 2)hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub: ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, N:süsivesinikud, eetrid, rasvad, kõrge molekulmassiga alkoholid ja karboksüülhapped. Kapillaarsus on nähtus, mis põhjust molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Märgava vedeliku tõus mööda kapill. ja pragusid on pöördvõrd. kapillaaride raadiusega. Osmoos: lahusti molekulide...
Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-3 tähtsamat): Vajalik hingamiseks raku tasandil;...
20. Millisel juhul vedelik märgab tahket ainet, millisel juhul ei märga? Kui vedeliku molekulid tõmbuvad omavahel nõrgemini kui vedeliku ja tahke aine molekulid, siis nimetatakse vedelikku seda ainet märgavaks. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku ja tahke aine molekulid, siis nimetatakse vedelikku seda ainet mittemärgavaks. 21. Mis on kapillaarsus e kapillaarnähtus? Märgav vedelik tõuseb kapillaartorus üles ja mittemärgav langeb alla. Vastavaid nähtusi nimetatakse kapillaarnähtusteks. 22. Kas kapillaarsetes veresoontes esineb kapillaarnähtus? Pole pind, veresoonel pole vajalikku pinda. 23. Miks ei tohi veresoonde süstimisel sattuda veresoonde õhku? ei sest see tapab, kuna veresooned võivad ummistuda 24. Muutuva raadiusega kapillaartorus on õhumull. Mis juhtub õhumulliga?...
42. Millisel juhul avaldub vedelike elastsus, millisel juhul voolavus? Voolavus esineb nt jões, või siis kui valame vett yhest anumast teise. Elastsus järskude löökide korral (lutsu viskamine). 43. Mis on absoluutne õhuniiskus? Kui palju on maksimum grammi kuupmeetri kohta. 44. Mis on aururõhk? Rõhk, mida veeaur avaldab. 45. Mis on härmastumine? Aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse olekusse nii,et vahele jääb vedel olek. 46. Mis on kapillaarsus ? Nähtus, mis seisneb selles,et peenes torus vedelik tõuseb üldisest tasest ülespoole. (kahe nähtuse koos mõjul) 47. Mis on kastepunkt ja kuidas seda saab määrata? Temperatuur, mille juures tekib küllastus. Kui võtame külmkapist õllepudeli ja kui pudel läheb pealtpoolt niiskeks, võime väita, et pudeli temperatuur on allpool kastepunkti. Nt: Hingame peeglile, kui peegel läheb niiskeks, on peegel allpool kastepunkti. 48...
Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Märgava vedeliku pind on anumas nõgus, mittemärgava vedeliku pind kumer. Vedeliku pind lõikub tahke aine pinnaga mööda teatavat joont. Nende pindade vahelist nurka (teeta) nimetatakse äärenurgaks. Märgamist ja mittemärgamist saab määrata ka äärenurga kaudu. Kui >90°, siis vedelik ei märga ja kui < 90° siis vedelik märgab (joon.2.). Märgamisega on seotud kapillaarsus . Kapillaarsus on vedeliku taseme muutumine peenikestes torudes ( läbimõõduga 2 mm ja vähem ) - kapillaarides ja poorides. (Joon. 3). Toru seina märgava vedeliku tase tõuseb ja mittemärgava vedelikutase langeb.Vedeliku tõusu ja langust väljendab valem: h = 2 /gr kus h ( m ) - vedeliku tõusu või languse ulatus, ( N/ m ) - vedeliku pindpinevustegur, ( kg/ m3 ) vedeliku tihedus, r ( m ) - kapillaartoru raadius, g ( m / s2 / - vabalangemise kiirendus. g = 9,8 m/s2...
Mittemärgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F = F = S Pindpinevustegur alfa on arvuliselt võrdne jõuga, millega pind tõmbab ühikulise pikkusega kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h= g r Vedelikusamba kõrgus. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon sõltub temperatuurist. Vedelikes aeglasem kui gaasides, kuna molekulid paiknevad tihedamalt vedelikus kui gaasis. Soojusjuhtivus tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne....
Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus . Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab:(adhesioon suurem kui kohesioon) tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr), ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud; 90; surub kapillaaridest välja. Valgub laiali täielik märgamine...
Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamisel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (raskusjõud); temperatuur; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus . Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Välisteguritest mõjutab eelkõige temperatuur (viskoossus ja temperatuur on omavahel pöördvõrdelises seoses. Viskoossuse arvutamiseks on vaja teada temperatuuri sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud...
peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
Keral on kõige väiksem pind. Sulametalli pindpinevust kaustatakse kuulide valmistamisel, putukad kasutavad seda vee peal kõndimiseks. Vedeliku pinna jaoks F= 6l, kelme jaoks F=2 6l (6-vedeliku pindpinevustegur, näitab a)kui suure jõuga tõmbab vedeliku pind 1m pikkust joont b)kui palju energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus , kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles. Vedelik tõuseb kuni tõstev pindpinevusjõud F saab võrdseks vedeliku samba kaaluga P. Mittemärgamise korral tekib vedeliku samba langus kapilaaris. Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad gaasidega: kokku surumisel tihedus suureneb, rõhk tõuseb, temp. tõuseb. 2)küllastunud aurud- tihedust antud temp...
*tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala. Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga. Valemid: Kapillaarsus . On vedeliku märgamisega seotud nähtus. Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi. a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale. Kapillaaris vedelik tõuseb nii kaua ja saavutab kõrguse h, kui vedelikusamba raskusjõud mg saab võrdseks pindpinevusjõuga, kus m on sambas oleva vedeliku mass, g on vabalangemise kiirendus ja F on pindpinevusjõud. b) pinda mittemärgav vedelik. Valem :...
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg =...
Anita Zuravljova KANGASTE OMADUSED REFERAAT Õppeaines: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11 29. oktoober 2010. a. TTKK Tallinn 2010 2 29. oktoober 2010. a. TTKK SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...............................................................................................................................4 1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................................ 5 a. Tugevus...
Nt:väikese molekulmassiga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid; 2)hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub: ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, Nt:süsivesinikud, eetrid, rasvad, kõrge molekulmassiga alkoholid ja karboksüülhapped. Kapillaarsus: on nähtus, mis põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes keskkondadess olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Märgava vedeliku tõus mööda kapillaari ja pragusid on pöördvõrdeline kapillaaride raadiusega. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk...