Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalalt oodati, seda väärtuslikum pidi ohver olema. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Rituaalide seas tähtsal kohal ka pallimängud arvuka puliku ees, spetsiaalselt rajatud väljakutel. Pole kahtlust, et tegu oli surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega. Kaasnesid võistlustega ka inimohvrid. kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriigi elurütmi määravad rituaalid olid välja arvestatud kalendri järgi põhines preestrite sajanditepikkusel taevavaatlusel, mille tulemusel saavutati kõrge tase astronoomias. Tunti planeetide liikumist ja osati ka kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Arvutati välja päikeseaasta pikkus. Kõik see eeldas head matemaatika tundmist. Maiadel on 2 erinevat, kuid seounduvat kalendrit. Rituaale reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas
võistkonna vastu. NÄIDE: A-alagrupi teine mängib H-alagrupi kolmandaga jne. Selle mängu võitja pääseb 16 parema hulka. · 16.parema hulka jõudnud võistkonnad jätkavad mängimist turniirisüsteemis, kus mängu kaotaja jääb jagama 9-16 kohta ja mängu võitja pääseb 8 parema hulka. · 8 parema hulka jõudnud võistkonnad mängivad poolfinaali koha eest. Võitjad pääsevad poolfinaalidesse ja kaotajad jagavad etapil 5-8.kohta. · Igal etapil selgitatakse välja ka etapi võitja. · Kõik võistkonnad saavad vastavalt saavutatud kohale üldedetabelisse punkte. Peale igat etappi paigutatakse 8 edetabeli liidervõistkonda eraldi alagruppidesse, teised võistkonnad loositakase. Alagruppidesse loosimine toimub hiljemalt 3 päeva enne etappi! JALKA - parim ajakiri jalgpallihuvilisele! Alates 2009. aastast ilmub jalgpalliajakiri Jalka igakuiselt ehk 12 korda aastas
kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
pitseeritud valimiskastid valimiskomisjoni, ajakirjanike ja sõltumatute vaatlejate juuresolekul. Esimesed valmistulemused selguvad 4-5 tunni pärast, lõplikud tulemused nädala jooksul. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtades ehk mandaatides. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkusele ja demokraatiale. Seadusandlik võim Eestis Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21. aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu liige ei ole seotud
Kõigele vaatamata hoidsid nad isamaalist vaimu ja saavutasid iseseisvuse ligi pool sajandit hiljem. Meie olukord oli kehvem: olime sõjavangid ja mõneski ringkonnas peeti meid sõjakurjategija teks . Olime võõral maal, paljud puuduliku keeleoskusega , meie tulevik oli tume ja lootusetu. Kuid siiski poleks me ühegi hinna eest oma seisundit kodumaa saatuskaalastega vahetanud. Olime küll kaotajad, kuid olime sellel poolel, kus inimõigused, demokraatlikud põhimõtted ja vabadus olid hinnatud. Mõne aasta pärast leidsime endale kodud kaugetel maadel ja hakkasime elu uuesti üles ehitama. Püüdsime jääda eestlasteks, toetada kodueestlasi pakkide saatmisega ja jätkata võitlust kommunismi vastu. Seekord oli meil tugev liitlane: lääne leer , kes kommunismi tõelise iseloomu olid avastanud. Kodumaast aga olime eraldatud raudse eesriidega.
Kõikide I ms, kaotajariikidega sõlmiti eraldi rahulepingud ja nad olid äärmiselt kaotajariikidele vaenuikud Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahulepingu järgi hakati kogu ajastut nimetama selle järgi. Nõudmised kaotajatele Pidid loobuma osa territooriumitest (NT.Elsass-Lothring Prantsusmaale) Vähentati kaotajate sõjavägesid miinimumini (nt. Saksamaal ainult 100000. meest armees Kõik kaotajad kohustusid maksma reparatsioone võitjariikidele Kõigis riikides pidi kehtestatama demokraatlik riigikord Rahukonverentsi kohaselt moodustati Rahvasteliit ühendus mis pidi tulevikus sõjad ära hoidma. USA kahe Maailmasõja vahel: Usa valis peale sõda isolatsionismi poliitika, jäljendades Inglismaad 1815. a. ST Isolatsionism tähendas selja pööramist Euroopa poliitikale, ning tähelepanu alla võeti Aasia Kuiv seadus- 1919. a
Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Tegelikkuses peavad mehed ja naised võrdõiguslikkuse eest hoolt kandma ühiselt. Kui soovitakse midagi muuta ei ole seda võimalik teha vaadeldes meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusi eraldi, vaid neid tuleb teha koos. Ühiskond ei saavuta võrdõiguslikkust sundimise ega ka seadustega, vaid ainult sellega, et me kõik aktsepteerime teise sugupoole õigusi sedavõrd, et mingit sudust ei ole vaja. [Jüri Uljas]
surub maha säästmise ajendeid. Inflatsiooni tõttu võib olla takistatud kapitali akumulatsioon, olenevalt ootustest ja investeerimisfondide võimalustest. Nimetatud tunnusjooni käsitletakse ka kui inflatsiooni moonutuskulusid (distortion costs of inflation). Inflatsiooni sotsiaalsed kulud avalduvad ka inflatsiooniperioodide üldises kindlusetuses. Tüüpilised kaotajad ootamatult ilmnenud inflatsiooni korral on kreeditorid (võlausaldajad), tarbijad, fikseeritud sissetulekutega inimesed, hoiustajad, ja teised, kelle reaalsissetulekuid ja majanduslikku olukorda inflatsioon kahjustab. · raha hoidmise efektiivsuskaod · menüükulud · raha reaalse väärtuse langus 30.Äritsükkel ja tema faasid. Majandustsükli faaside tunnused Äritsükkel on reaalse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine. Äritsüklit
Esialgsed grupi sihid ja eesmärgid kaovad tahaplaanile, sest sõdivate osapoolte eesmärgiks saab võit. 12 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Võit-kaotus situatsioonides kaotab grupp tervikuna, sest tal ei õnnestu saavutada oma pikaajalisi sihte ja eesmärke. Kaotaja pool ei ole võitja osapoole otsuste täideviimiseks motiveeritud. Kaotajad põlgavad võitjaid ning võivad püüda otsust ümber lükata või ümber pöörata või selle täideviimist tõkestada. Sellises õhkkonnas kasvab oponeerivate poolte vastastikune usaldamatus, suhtlus muutub piiratuks ja ebatäpseks ning grupi ühtekuuluvus langeb. Grupiliikmete lahendamata emotsioonid mõjutavad tihti nende otsuseid ja tegevusi, näiteks keelduvad grupiliikmed sagedasti hääletamast hea idee poolt lihtsalt seetõttu, et neile ei meeldi idee väljapakkuja.
erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Nominaalne SKP Reaalne SKP * 100 = SKP deflaator (SKP=T+I+V+Exp (E-I)) 3 erinevat moodust 11.3 Inflatsiooni kulud ja tagajärjed tulude ja vara ümberjaotumine inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid: ,,-,, KAOTAJAD ,,+" VÕITJAD Vanad Noored Laenuandja Laenuvõtja Töövõtja Tööandja ettevõtete lõppotsused muutuvad lühiajalisemaks ja spekulatiivsemaks mõeldakse ainult homsele kiirele hetketulule; vähendab maa konkurentsivõimet kaupade eksport osutub raskeks;
2. I Saksamaa reparatsioonid olind nii kõrged , et riigil polnud enam raha et majanudust taastada. Rahandus varises kokku. II Kaotati alad, rahvad elas teiste riikide aladel, väljas pool Saksamaa piire. III Hüperinflatsioon. Raha väärtus langes nii võrd et ei suudetud lubada ka tavalisi tarbekaupu. Põhjustas ka nälga ja rahulolematust. 3. Välispol pinged võitjad polnud rahul, kaotajad polnud rahul. Majanuslikud pinged majanduskriis. Sisepoliitilised pinged riikide sisesised. 4. Majanduslik kui poliitiline ebastabiilsus rahvas polnud kindel ega rahul. Sõda paiskas segi inmisete psüühika, muutis arusaama maailma asjadest, põhiväärtused. 5. Saksamaa jaoks keeruline neid maksta, see raskendas nende maj olukorda (see tõttu võttis Prantsusmaa neilt ära nende suurima töötuspiirkonna). See
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema otsesed, ausad, vabad, ühetaolised, salajased ja perioodilised ning põhinema võrdsel kohtlemisel Saame eristada 3 tüüpi valimissüsteeme: Majoritaarsed e enamusvalimiste süsteem - "võitja võtab kõik ja kaotajad ei saa midagi" - > riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub valituks vaid 1 kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli nt USA, UK Proportsionaalsed - vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus nt kui erakond A kogub 20% häältest -> 20% kohtadest parlamendis nt Eesti, Läti, Holland
proovime nüüd vaadata kõiki lahendusvariante, mis meil kirja said, millised sulle ei meeldi ja millised meeldivad. Millised on sinu arust kõige paremad lahendused?) b) tõmmake maha kõik need vairandid, mis teisele ei sobi c) andke teada oma seisukohtadest (nt. ma ei saa selle ideega nõustuda, kuna...) 4. samm Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine a) 3. sammu lõpus jääb sõelale tavaliselt mitu erinevat lahendust b) ärge hääletage! Hääletamise puhul on alati võitjad ja kaotajad. Eesmärk on saavutada üksmeel! c) kujutlege ette kuidas võiksid erinevad lahendused toimida (nt. kui me valime selle lahenduse, mis siis juhtub? Kas sellel lahendusel on mingisuguseid puudusi?) d) kirjutage üles väljavalitud variant. Kuulake tagasisidet 5. samm Lahenduse elluviimise planeerimine a) sageli pidurdub või ebaõnnestub probleemlahendusprotsess, kuna ühiselt vastuvõetud otsuseid 17 ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt see, et ei otsustata, KES ja MILLAL midagi teeb.
SISSEJUHATUS Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos slaavi salaorganisatsiooni poolt. Austria-Ungari keisririigi ja Serbia konflikt haaras aga kiiresti kogu Euroopa, USA sekkumine muutis selle maailmasõjaks. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamistaktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on kõik kaotajad, kuigi lõpuks mõistsid Antandi riigid võitjatena Saksamaa üle kohut. Tolle aja kohta kõige moodsama lahingutehnika kasutuselevõtt põhjustas suuri kaotusi juba sõja algul. Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. E.M. Remarque raamat „Läänerindel muutuseta“ annabki ülevaate
Mõlemad meeskonnad arutavad salaja millise nad valivad, kas kivi,paber või käärid. Siis tulevad keskjoone juurde umbes pool meetrit joonest(igal ühel on vastane vastu). Õpetaja lugemise peale näitavad mängijad oma välja mõledud asja(kivi,paber või käärid), kivi võidab kääre aga kaotab paberile, paber kaotab kääridele aga võidab kivi, käärid võidavad paberit aga kaotavad kivile. Kaotaja meeskond peab kiiresti põgenema korvpalli otsajoone taha, võitjad peavad kaotajad kinni püüdma. Kõik kinni püütud mängijad lähevad vastasvõistkonda. Mängu võidab see tiim, kus on lõppedes rohkem mängijaid. Kahte vähe kolme palju Osavõtjate arv: 10- 20 õpilast Mängu käik: Õpilased on paaride kaupa ringis piisavate suurte vahedega, üks ees ja teine taga. Valitakse üks paar, kellest üks on tagaajaja ning teine põgeneja. Kui põgeneja jõuab uue paari ette, siis neid on kolonnis kolm ning selle kolonni viimasest saab uus põgeneja.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
vastu puud (või seina või puuriita) ja hüüda: "Uka-uka, mina prii!" Ukaka ülesanne on aga mõnda põgenikest märgates sama koha juurde joosta ja hüüda: "Uka-uka, Kaarel kinni!" 30 Hüütu peab peidust välja tulema ning on mängust välja langenud. Võitjad on kõik need, kellel on õnnestunud end priiks hüüda, kaotajad aga need, kes kinni löödud. Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. EESMÄRK: Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. ,,Mädamuna'' MÄNGUKÄIK: Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija "stopp
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
2) poliitiline skaala Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei 3) lk 83 küs 1. viimaste valignute loosungid ei olnud ideoloogiatega seotud. ARUTLUSE TEEMAD 1. Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile 2. Tänase Eesti võitjad ja kaotajad 3. Töötud Eesti arengu pidurdajad või kasutamata võimalus. 4. Eesti e-riigi tuvegus ja tarkus 5. Tarbimise mõju globaalsel tasandil 6. Euroopa Liit kas Euroopa tuleviku kindlustaja või Euroopa riikide arengu pidur? Käsitsi arutlus 2-4 teemaelementi väide,näide,arutlus peab poole valima juba sissejuhatuses kava sissejuhatus positiivne lähteriigis väheneb tööpuudus sihtriigis on migrandid nõus töötama kohtades kus kohalikud ei tahad
3. Balti tee taasiseseisvumisele, sarnasused ja erinevused. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 2. Maailmakorralduse põhimõtete sarnasused ja erinevused pärast Esimest ja Teist maailmasõda. 3. Võrrelge Teise maailmasõja eelset ja järgset rahvusvahelist olukorda: sarnasused ja erinevused 4.. Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? 5. Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad. 49 DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID 1. Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? 2. Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? SAKSAMAA XX SAJANDIL 1. Võitjate poliitika Saksamaa suhtes pärast Esimest ja pärast Teist maailmasõda: sarnasused
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
okupatsioonitsooniks. · Määrati kindlaks Saksamaa reparatsioonimaksete tasumise kord, selleks otsustati demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded. · Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, mille Jaapani keskvõim tagasi lükkas. Teise maailmasõja tagajärjed 1. Sõda põhjustas seninägematuid purustusi ja kaotusi. Sõjas hukkus kokku ligi 60 miljonit inimest. Suurimad kaotajad olid Nõukogude Liidus. 2. Järsult suurenes hukkunud tsiviilelanike arv. 3. Nõukogude Liidu kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, seal kujunesid kommunistlikud riigid ehk tekkis teine maailm. 4. Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestus ning külma sõja algus. 5. USA-st ja Nõukogude Liidust kujunesid üliriigid. 6. Algas koloniaalisüsteemi lagunemine. 7. Loodi ÜRO, määratleti inimõigused (1948) ja algas võitlus inimõiguste eest. 8
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
lahendus puudub. Linnapea omakorda pidas linna uuendamist võrdseks reaktiivlennuki mootori parandamisega, lennu ajal, väljaspool lennukit. On võimalik ka selline olukord, et võitjaks osutub hoopis see, kes kiired ja valusad otsused tegemata jätab. Näiteks aktiivsed kohvikasvatajad raiuvad kohvi hinna langemise järel oma istandused kiiresti maha ja suunduvad alternatiivsetele tegevusaladele. Passiivsed kohvikasvatajad jätavad aga kahjumis olevad istandused hingitsema. Nad on kaotajad … kuni hind taas tõuseb ja nad võidavad oma tegevusetuse tõttu suuri kasumeid enne kui nende aktiivsed kolleegid oma kohvikasvatused taastada jõuavad. 24. Majanduspoliitiline otsustamine ja tahte kujundamine Otsustamine toimub n-ö otsustuskeskkonnas, mille olulisemad tegurid on järgmised (Raudjärv, 1995, lk 64–67): õiguslik-institutsionaalsed tegurid (seadused, määrused, rahvusvahelised lepingud jms);
Dana Valdre *Kui väga ka inimest armastaksid, teed talle vahel tahtmatult haiget. Teesi Tônissoo *Inimeses tuleb alati näha head, sest vôibolla parem ei suutnud ta ollagi. *Mälestus on ainus vara, mida ei saa keegi meilt ära vôtta. Silver Naarits *Iga jôgi voolaku omas suunas, iga asi olgu omal kohal, iga kukk olgu oma supi sees. Inge Rauba *Iga inimene vastutab nii vôi teisiti enda eest ise. Liisi Korv *Elu on nagu sport, kus on alati vôitjad ja kaotajad. Jaanika Matson *Me teeme tihti otsuseid, mida hiljem omaks ei vôta. Krista Letlane *Inimene usub seda, mida ta uskuda tahab. *Inimene ei saa kunagi täiskasvanuks. Tanel Assman *Sünd sünnitab surma. Kirjandi teemad 1-Praegune hetk Eesti poliitilisel maastikul 2.Jumalateenri kahepalgelisus 3. Kas Eesti on Liliputtide maa 4.Ameerikalik... 5.Lugedes Rochefoucauld'd 6.Väikekultuuri kestmise väljavaated. 7.Kommertshuvidest lähtuv maailmavaade Saksa valgustuskirjandus ôpiku järgi
*** Õnn ei jagune võrdseteks osadeks. *** Kaotustes karastuvad vaid tugevad. *** Töörõõmud on kõige kindlamad rõõmud. *** Kõige suurem häda peidab ennast ikka seal, kust ta välja ei paista. *** Eneseanalüüsini jõuavad enamasti kaotajad. *** Rõõm võib olla konks, mille otsa riputab end jäädavalt õnnetus. *** Kes ülistaks headust, kui kurjust poleks olemas? *** Vana mure on kergem kanda kui uut. *** Rõõm armastab valmistada üllatusi - ta tuleb su juurde alati siis, kui sa teda ei oota. ***
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
37* Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): 38* Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). 39* Versailles`i rahulepe (1919): Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: 18* Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). 19* Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest.
hinnatõusust toodanguturul). Kogupakkumise vähenemise tulemusena nihkub KP-kõver asendisse KP', mille tagajärjel hinnatase tõuseb (Ho-H1). Kuna tootmismahu tasandil Q1 toodab majandus allpool potentsiaalset tootmismahtu, toob see kaasa ka töötuse. Kui siin suudetakse alandada palgataset, peaks KP nihkuma uuesti asendisse KP. 11.3 INFLATSIOONI KULUD e. TAGAJÄRJED 1. tulude ja vara ümberjaotumine inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid: ,,-,, KAOTAJAD ,,+" VÕITJAD Laenuandja Laenuvõtja Vanad Noored Töövõtja Tööandja 2. ettevõtete lõppotsused muutuvad lühiajalisemaks ja spekulatiivsemaks mõeldakse ainult homsele kiirele hetketulule; 3. vähendab maa konkurentsivõimet kaupade eksport osutub raskeks; 4
pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid
milline on uus parlamendi koosseis. Häälte lugemine - kui hääletamiseks ettenähtud aeg on lõppenud, avatakse valimiskastid sõltumatute vaatlejate juuresolekul. Esimesed valimistulemused selguvad 4-5 tunni möödumisel, lõplikud tulemused nädala jooksul. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtadeks ehk mandaatideks. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. 2) Omariikluse taastamine (jaanuarikriis, iseseisvusreferendum, augustiputš, omandireform). 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid
(leevendab), milliseid mitte? Nicholas Kaldor ja John Hicks pakkusid välja nn. kompensatsiooni printsiibi, mille kohaselt teatud muutust loetakse paranduseks kui selle järel ressursside paigutuses võitjad hüpoteetiliselt kompenseerivad kaotajatele ning on sellele vaatamata paremas olukorras kui enne seda muutust. See kriteerium jaotab seega muutuse efekti kaheks: 1) efektiivsuse võit/kaotus; 2) tuludejaotust puudutavad tagajärjed. Niikaua kui võitjad hindavad oma võitu kõrgemalt kui kaotajad oma kaotust, õigustab täiendav efektiivsus parandust ressursside jaotuses isegi siis kui kompensatsioonimaksete puudumise tõttu tegelikult leidis aset muutus tulude jaotuses. Kui võitjad maksavad kaotajatele täieliku kompensatsiooni ning ikkagi veel omavad teatud puhaskasu, võime rääkida ka parandusest Pareto mõttes. 30.Utilitaristlikud, egalitaarsed ja J. Rawlsi arusaamad ühiskonna heaolust ja vastavad ühiskonna ükskõiksuskõverad. Utilitaristlik heaolu kontseptsioon
pealiku võimu aluseks, sest nii ei saa ju pealiku võim tõusta - jagab ju kõik ära. Seega peab koguma rohkem ja jagama vähem või jagama neile kellest on kasu tema võimu kindlustamisele. Jaotamine pole seega teene vaid eksploteerimine. H. Chervis? Ei seletanud, kuidas see tootmine tekkis. Carneriro järgi oli pealik see, kes pani lisaväärtust tootma. Tema arvates oli sõda see, mis andis võimaluse pealikul nii käituda. Sealt kaks suunda: kui on mets siis saavad kaotajad ära minna ja asustus laieneb. Kui pole kuhugi minna nt kõrbes saab allutada lüüasaanud endale ja nad tööle panna- kujuneb chiefdom. Sõda siis tekitab chiefdomi piiratud maaressursiga piirkonnas. Sealt edasi võib pealik juba asju ümber jaotada st tekib alles tagantjärgi. Kõigepealt sõda ja sellest tekib ümberjaotamine. Ei pea olema tingimata looduslikud olud, mis selle tingib, võib olla ka väga tihe asustus, mis ei välistab teistel lahkumise(social)
põllukultuure) kui nad toodavad (liha). Seega võib Kaiko't vaadelda kui reguleerimisvahendit parasiteerivate sigade vastu. Enamgi veel, elanikkond on vähem kontsentreeritud, kui on palju sigu, kuna naised, kes on seakarjused, peavad külast päeva jooksul üha kaugemale ja kaugemale liikuma ja on seetõttu sõjaliste rünnakute vastu aina haavatavamad. Suuremahulisele sigade tapmisele järgnev vägivald teenib ühtlasi ka elanikkonna hajutamise eesmärki, kuna sõja kaotajad peavad edasi liikuma ja uued asulad looma, vähendades seeläbi survet ökosüsteemile. Ökosüsteemi, sealhulgas selles eksisteerivaid inimesi, analüüsitakse kui isereguleeruvat süsteemi. Rappaport näitab, et Kaiko algab ja vägivald puhkeb, kui sigade ja inimeste arv konkreetses piirkonnas on jõudnud kriitilise tasandini; siis on ökosüsteem oma jätkusuutlikkuse piiri lähedal. Pärast rituaalitsükli lõpetamist kriitilised väärtused vähenevad ja süsteem on stabiliseerunud.
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm sõjast tugevamana kui kunagi varem. Vm laienes Balti provintside arvelt, Kuramaa formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus
Mis aga juhtub, kui valitsus otsustab kehtestada tollimaksu t? Tagajärjeks on imporditava toodete hinna tõus t võrra, mille tulemusel suureneb kodumaiste tootjate müük tasemelt QS0 tasemele QS1, tarbijate nõutav kogus aga langeb tasemelt QD0 tasemele QD1 ning impordi maht langeb mahuni, mida mõõdab kogusemaht, mis jääb QS1 ja QD1 vahele. Aga nüüd siis põhiküsimus: kes on võitjad ja kes kaotajad? Nagu joonisel nähtub, on loomulikult üheks kasusaajaks valitsus, kes kogub tollimaksutulusid. Nagu jooniselt nähtub, mõõdab seda ala (QD1 - QS1) * t, kusjuures t = pt - pm, joonisel ruutudega tähistatud ala. Kuna maksu tõttu hind kasvab, siis sellest võidavad firmad, nimelt suureneb nende hinnalisa, mida mõõdab täisnurkne trapets, joonisel tähistatud triibuline ala. Arvutada saab seda järgmiselt: [(QS0 + QS1) / 2] * t.
alatuid süüdistusi, põhjendamatuid lubadusi, laimu jms. Nende „väärikus” ei kesta kaua. Väärikuse kasvatamine algab juba lasteaiast omades tähtsa koha ka koolis. Oluliseks teguriks on õpetaja eeskuju. Väärikas õpetaja on empaatiline suutes mõista ja lahendada lapse hinge ning keha vahelisi konflike ja vajadusi. Lääne kultuuri oluliseteks elementideks on võistlus, paremusjärjestus, üleolek teistest, pidev enda tõestamine. Sellises „mängus” on alati kaotajad. Kaotamine toodab alaväärsust. Alaväärsusega kaasneb viha endast paremate vastu, see blokeerib mõistuse ja loovuse. Seega võistlusmäng peaks olema alati seotud väärikuse arendamisega. Väärikas kaotaja on õilsam, kui kiitlev võitja. Kaotus on sügav emotsionaalne tunne, kuid see pole süü. Kaotus ei tohiks põhjustada häbi ega alandust. Oluline on, et sa olid seekord parem kui varem. Au säilimine kaotuse korral on edukalt läbitud õppetükk. Väärikaks
o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke. o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222-
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
Sõjakahjud kokku üle 360 miljardi dollari. Inimesed olid moraalselt laostunud "kadunud põlvkond." 2.11 TAGAJÄRJED Mitmel maal toimus revolutsioon - Venemaa, Saksamaa jne. Mitmes riigis kukutati monarhid - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa. Suured impeeriumid hakkasid lagunema - Austria-Ungari, Venemaa. H.S. Maxim - leiutas raskekuuliüilduja, mida kasutati esmakordsels Inglise-Buuri sõjas. 2.12 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS. Osa võtsid kõik Anatante'i riigid. Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada, sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim.
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses. Tegelased, väljarebituna igapäevaelust, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest
poliitilise mõjukuse saavutamise nimel; välisinvesteeringute pärast jne. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) võib olla rajatud o toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul (agressiivsus); o võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse (atraktiivsus). Kuna konkurents on või(s)tlus, peavad olema nii võitjad kui ka kaotajad. Ilmselt peab sum- maarne võit olema summaarsest kaotusest suurem, muidu ei saaks areng toimuda. Kui lähtuda aga eeldusest, et konkurents pole “nullsummamäng”, võivad põhimõtteliselt võita ka kõik selles osalejad. Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse enamasti PEST-analüüsi (political, econo- mic, social & technological change). Jälgitavad põhinäitajad on järgmised.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
