3) kõrgem inflatsioon toob kaasa suurema volatiilsuse suhtelistes hindades (kui hindu mitte piisavalt sageli muuta) 4) inflatsioon võib tahtmatult mõjutada inimeste maksukäitumist (tõsta kõrgemasse maksuklassi) 5) pidevalt muutuva hinnatasemega majandus nõuab harjumist (rahaline mõõdupuu muutub) · Ootamatu inflatsiooni kulud Ootamatu inflatsiooni olulisim tagajärg on rikkuse (juhuslik) ümberjaotav efekt ühiskonnas ehk tekivad võitjad ja kaotajad, näiteks: 1) laenuandja & laenuvõtja vahel kui tegelik inflatsioonimäär osutub kõrgemaks laenulepingu sõlmimisel eeldatud määrast, on võitnud laenuvõtja; kui tegelik inflatsioonimäär osutub madalamaks, on võitnud laenuandja 2) tööandja ja töötaja vahel töötaja kaotab, kui tööleping (=töötasu) on sõlmitud pikema aja peale ja seda inflatsiooniga ei kohandata
elukvartalid ja põlluharijate asulad. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad. Maiad arendasid hieroglüüfkirja, mis olid juba enne maiade endi esiletõusu kasutusel. Maiade nagu teistegi Kesk-Ameerika rahvaste religioonis mängis muistest ajast peale tähtsat rolli jumalatele ohverdamine, sealhulgas ohverdati ka inimesi. Neil olid ka rituaalid, tähtsamail kohal pallimängud arvuka publiku ees. Kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriikide elurütmi määravad ritaalid olid korraldatud täpselt välja arvesatud kalendri järgi. Maiade linnriike tabas 9. sajandil langus, millest saadi küll üle, ent juba 16. sajadil võitsid hispaanlasest maadeavastajad nende linnriike. Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said Kesk-Ameerikas domineerivaks kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda oli eurooplaste maadeavastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium
Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Dominantne strateegia reetmine, omakasu Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Sageli modelleeritakse just jaotusprobleeme selliste mängudena, mis muidugi poliitikatlihtsamaks ei tee. Kaotajad asuvad barrikaadidele ja lahendusi ei tule. Motivatsiooniprobleemid - Ökonoomika eeldab, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades oma stiimuleid (huve, motiive) Stiimulid = käitumist suunav kasuootus võivad indiviide suunata koostööle aga ka seda takistada. Seos strateegilise ebakindlusega: teadmatus partneri kohta on raskem probleem siis, kui partneri stiimulid võivad viia meie (koostöö) kahjustamiseni.
10. Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja? nimeta 3 põhjust 11. nimeta 3 väeüksust milles teenisid eestlased Saksa armees 13. Kas II maailmasõja lõpetamine oli õiglane? Põhjenda oma seisukohta kahe argumendiga 1.Kuivõrd tulenes ii maailmasõda I maailmasõja järel lahendamata jäänud probleemidest? 4p Näiteks kaotaja riigid, kes olid niigi raha hädas oma riigiga, pidid veel maksma suurtematele riikidele reparatsioone. Veel kehtestasid võitjad omad tingimused, milles kaotajad osaleda ei saanud ega oma arvamust avaldada, see põhjustas ka uusi tülisid. Rahulepingu tingimuste mitte täitmine ja suurte riikide mitte sekkumine sellesse. 2.Seleta, mis on. 4p välksõda-sakslate rünnak NSVLi vastu, eesmärk kiirelt võit saavutada, kuid see ei õnnestunud. kummaline sõda-aastal 1939, kui suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid saksamaale sõja, otsest sõjategevust ei olnud. lend-lease-USA poole saadetud abipakid NSVL-le. Talvesõda-NSVL ja Soome vahel toimunud sõda
Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest asendusliikme asumine Riigikogusse. 7. VALIMISED ON SALAJASED Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Paljudes riikides kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimul olnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku, et ühiskonna üldprobleemide lahendamisel tehakse koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE
6aug aatompomm Hiroshimale 9aug Nagasakile; Punaarmee kallaletung Kaug-Idas o Vallutati Põhja-Korea ja Hiina, Lõuna-Sahhalin, Kuriili saared 2sept kirjutas Jaapan alla kapitulatsiooniaktile II MS lõpp *VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne) o SB&Prmaa (mõjuvõimu langus) o Baltiriigid (Okupeeritud) o Kultuuritegelased (Pidid lahkuma/tapeti) o Jaapan&Itaalia *MIKS SMAA KAOTAS? Nõrgad liitlased Euroopas Sõda 2 rindel Ei jätkunud ressursse pikaks sõjaks Ründas NSVL suvevormis sõduritega Naised hoiti vabrikutest eemal Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Ahnus, ülehindas oma võimeid
Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 2. Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti. 3. Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks. 5
asjadega. Kohandumine, tasandamine – alla andmine ja teiste huvide paigutamine enda omadest kõrgemale. Sobib kui vaidluse lõpptulemus pole väärt heade suhete katkemist. Võidu saavutamine jõuvõtetega – füüsiline või verbaalne. Võitleja rollis oleja on kindel oma õiguses ja on valmis kasutama oma võimu teiste mahasurumiseks. Juhid kasutavad seda ebapopulaarsete otsuste vastu võtmiseks. Kompromiss – mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeeld. Mõlemad pooled on kaotajad. Koostöö, probleemi lahendamine – lõpliku lahendi leidmine ''võitja-võitja'' mudeli järgi. Avaneeldselt arutatakse erimeelsused läbi ja ausalt arutatakse läbi tekkepõhjused. Kehtestav võitumine on olukorra neutraalne kirjeldamine, oma tunnete väljendamine, empaatia, läbirääkimine ja võimalikele tagajärgedele viitamine. Konflikte saab õhutada organisatsioonikultuuri muurmise ja suhtlemise teel, tuues sisse kõrvalseisjaid, organisatsiooni struktuuri muutmisel.
siis, kui okupant on võõras. Vabaduste piiramine mis iganes püha idee nimel, olgu selleks puhas eestlus või parem toiduvalik – see on iseenda okupeerimise algus. Veelgi kummastavam on retooriline reljeefsus vaidlustes, kus erimeelsused on vast vaevu 20-30 kraadi, mitte 180. Ei saa taotleda ühiskonna eestvedamise vastutust ja siis teha kompromisse Eesti pikaajalise tuleviku ja oma lühiajalise poliitilise huvi vahel. Võit on kohustus teha tööd selleks, et kaotajad ei tunneks ennast teerulli (Metafoor) alla jäänuna. Aga kuidas seda teha, kui valimiste eel on kõvasti verbaalset rusikat (metafoor) vastase nina all hoitud? (retooriline küsimus) Me võime öelda, et radikaalne retoorika on vaid tähelepanu võitmiseks; et 21. sajandil teisiti ei saa. Aga ma pelgan, et selle mõju on siiski sügavam. Kaikamehe keelekasutus teeb meist kaikamehed. Väärikaks jäämine teeb riigimehi. Nii see on.
· Määrati reparatsioonimaksete kord · Otsustati sõlmida rahulepingud Itaalia, Ungari, Poola, Soome ja Bulgaariaga. · Arutati sõjategevust Kaug-Idas. Stalin andis lubaduse Jaapanit rünnata (tasuks lubati Sahhalini ja Kuriili saari) Pariisi rahukonverents 1946-1947, osales 21 riiki. Toimus rahulepingute allkirjastamine kaotajatega Saksamaa tulevik jäi esialgu lahtiseks, rahulepingut ei sõlmitud. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951.a. San Francisco (NL ei allkirjastanud). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945-1946 rahvusvaheline tribunal alustas kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24. Nt: Göring, Goebbels, Ribbentrop, 12 mõisteti surma). Erakordne, et riigijuhtidele määrati kriminaalkaritused inimsuse vastaste kuritegude eest. Ei võetud arvesse, et täitsid kellegi käsku. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. Stalini tegudele vaadati n.ö
6. Miks 1923. aasta oli Saksamaal ohtlik äärmusliikumiste poolest? Saksamaa majandus oli kokkukukkumisäärel ja sellest üritasid kasu lõigata nii kommunistid kui natsid. 7. Kuidas olid omavahel seotud Saksamaa reparatsioonid ning Euroopa ja maailma majandus? USA laenas raha Saksamaale, kes maksis reparatsiooni Prantsusmaale, kes maksis võlga tagasi USAle 8. Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus? Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte. 9. Mis põhjustas suure depressiooni? Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu. 10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku
Selle läbi kaotas Saksamaa kaheksandiku oma aladest ja nende lõigete puhul ei arvestatud üldse inimeste soovidega. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla suurem, kui 100tuhat kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Lennuväge ja laevastiku ja allveelaevu ei tohitinud olla sammuti. Analoogilisi lepinguid sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Baltimaade olukord jäi lahtiseks. Kõigi nende lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad nõnda pidid tunnistama. Koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igalühel 1 hääl, istungid toimusid septembris, tegeles maaima rahu mõjutavate küsimustega, viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, eesmärgiks oli riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada, põhiliselt olid seal ainult euroopa riigid. Saksamaale määrati ka reparatsioonide maksmine, mille suurus oli alguses määramata ning eriliselt suuri makse nõudis Prantsusmaa.
Inimovreid toodi eriti 11.sajandil. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. Maiade rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees selleks spetsaalselt rajatud väljakul. Kindlasti oli see seotud surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega. Tõenäoliselt kaasnesid võislustega ka inimohvrid kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Pallimängustaadion Chichen-Itzas Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas. Maiade usund pidas maailmas loojaks taevajumalat. Peajumalaks oli tema poeg vihmajumal, kellele alllusid taevakehade, ilmakaarte ja
Nendes olukordades on inimesel raske öelda, kuidas börsirobot käitub. Lõppude lõpuks on tegemist siiski tehnoloogilise arenguga, mis on lihtsustanud tööd väärtpaberiturgudel. Samuti, võib tunduda mõttetu „võidujooks nullini“ ning jagelemine miljardikega sekundist, kuid praeguses olukorras on see loomulik – keegi on alati kiireim, nii ka finantsmaailmas – mingi algoritm on kiirem kui teine, optiline fiiberkaabel on parem kui vaskkaabel. Alati on võitjad ja alati on kaotajad – nii ka börsirobotite puhul. 10 Kasutatud kirjandus [1] Kirilenko, A., Kyle A.S., Samadi, M., Tuzun, T. (2010) „The Flash Crash: The Impact of High Frequency Trading on an Electronic Market.“ [2] Cartea, A., Penalva, J. (2012) „Where is the value in High Frequency Trading?“ [3] Lin, T.C.W. (2014) „The New Financial Industry.“ [4] http://www.bbc.com/news/business-23095938 [5] http://www.bloomberg
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma..............................
Kas on üldse võimalik täielikku rahu leida? Harmooniline inimene (ehk välise ja sisemise maailmaga tasaskaalus olija) omab hingerahu. Harva aga kohtame enese ja maailmaga rahujalal ning balansis olevat isiksust. Rahulolu tähendab ju ikkagi leppimist, aktsepteerimist... Me ei saa aga sulgeda silmi-kõrvu meid ümbritseva vägivalla ees ega sellega ka leppida! RAHU siinkohal juba globaalsel tasandil on olukord, kus puudub sõjaline tegevus. Öeldakse, et sõjas on kõik kaotajad. Praegused tulipunktid jäävad Iraagi ja Afganistani aladele. Olles kaotanud juba nii mõnegi tubli Eesti sõduri, tekib humaanne küsimus miks Eesti sõdur on seal? Miks suleme end hirmunult arusaamatusse vihkamiskapslisse??? Eurooplase (ning seega põlise läänekultuuri esindajana) olen ühel meelel Heiki Suurkasega: ,,[---]Messianistlik ettekujutus, et vaid sina oskad maailma parandada, võib sobida äärmuslikele sektidele, kuid mitte inimesele, kes tahab maailmast aru saada
Antandi ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda. Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele. USA sõttaastumine 1917. aastal tagas uue tugeva jõu Antandi poolel. Poliitilised liidrid olid pädevamad nind vägede koostöö lahingutes parem. Saksamaa liitlased olid nõrgad ning neid oli vähem. 7. Mida otsustati Pariisi rahukonverentsil kaotajate suhtes, kes olid peaotsustajad? Kaotajad – pidid maksma reparatsioone. Territooriumite kärpimine võitjate huvides. Sõjaväe suuruse ja relvastuse piiramine. Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine sõjasüüdlasteks. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. 8. Kuidas kärbiti Versailles’i rahulepinguga Saksamaa territooriumi, millised sõjalised piirangud kehtestati?
Selleni siiski ei mindud, sest kardeti NLi vastulööki ja ülemaailmset tuumasõda. Paralleelselt sõjategevusega käivitati vaherahukõnelused, milleni jõuti 1953. a. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani, samuti pole kahe riigi vahel sõlmitud rahulepingut. Lisaks jättis sõja ebamäärane 5 lõpptulemus võimaluse seda suvaliselt tõlgendada. Kõik sõja osapooled kuulutasid valjuhäälselt oma võitu, kuid tegelikult olid kaotajad kõik ja tundsid end ka vastavalt. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud
Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan
sõjaväebaaside aatomipommitamist. Selleni siiski ei mindud, sest kardeti NLi vastulööki ja ülemaailmset tuumasõda. Paralleelselt sõjategevusega käivitati vaherahukõnelused, milleni jõuti 1953. a. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani, samuti pole kahe riigi vahel sõlmitud rahulepingut. Lisaks jättis sõja ebamäärane lõpptulemus võimaluse seda suvaliselt tõlgendada. Kõik sõja osapooled kuulutasid valjuhäälselt oma võitu, kuid tegelikult olid kaotajad kõik ja tundsid end ka vastavalt. SUESSI KRIIS 1956.a Kõige rahvarohkemas araabia riigis Egiptuses kukutas rühm natsionalistlikult meelestatud ohvitsere 1952. a senise britimeelse monarhia. Võim koondus riigipöörde juhi Gamal Abdel Nasseri kätte, kes vaatamata senistele soojadele suhetele USAga hakkas viimasest üha rohkem kaugenema. Nasser üritas üles ehitada "araabia sotsialismi" ja ühendada kõik Araabia maad, lubades näiteks vabastada Palestiina.
Saksamaa kaheksandiku oma pindalast. Ümberjaotamisel ei arvestatud ka elanike soove. Veel kehtestati Saksamaale sõjalisi piiranguid: Sõjaväge vähendati 100 000 meheni, võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi, vähendati relvastust ja tehnikat ning Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks. Veel pidi Saksamaa maksma kompentsatsoone Prantsusmaale, Belgiale ja Suurbitaniale. Lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. Rahvasteliidus toimus riikide rahvusvaheline koostöö, konflikte lahendati rahulikul teel, peakontor paiknes Genfis ning koosnes Täinskogust ja Nõukogust. Selle eesmärgiks oli sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel Valdas lootus demokraatia võidule. Sel ajal tähtsamaks probleemiks oli Saksamaa reparatsioonide küsimus. Eriti nõudis makseid Prantsusmaa Saksamaa käest ja 1923 okupeeris Ruhni piirkonna.
Rahulepingute üldised sätted. Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti, Õiglane maailmakorraldus, maadejaotuse säilitamine ja Rahvasteliit. Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist. Mandri Euroopa. Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjavägede suuruse piiramine kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad) Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Saksamaa ja Austria-Ungari - peamised sõjasüüdlased 14. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse (süsi Prantsusmaale) Elsass-Lotring tagasi Prantsusmaale
sündmustik) · Austria-Ungari Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi kaotas valdused Lähis-Idas 3. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping Pariisi rahukonverents: · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud
Weimari vabariik. 11. novembril kirjutas 1918 aastal kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist.Pidi üle andma liitlastele oma sõjavarustuse, allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Pariisi rahukonverents 18. jaan 1919. Kõik ,,võitjariigid" seal, lükati tagasi Ameerika presidendi Wilsoni rahuplaan, keskenduti prantsusmaa ja inglismaa huvidele, kaotajad kutsuti vaid alla kirjutama. Samuti tehti seal Rahvasteliidu põhikiri. Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Versaille'i rahuleping peeglisaalis 28. juunil 1919. Saksamaa loovutas sõjas saavutatu valdused, Tsehhoslovakkia, Leedu ja Poola, 1/8 territooriumist. Sõjaväe vähendamine, keelati omada lennuväge, allveelaevu. Reparatsiooonid.
1 AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka.
vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas NSV Liit Jaapanile sõja ❧ 6. august 1945 heideti tuumapomm Hiroshimale ❧ 9. august 1945 heideti tuumapomm Nagasakile ❧ 2. september 1945 alistus Jaapan ja lõppes Teine maailmasõda 19. veebruar – 26. märts 1945 Iwo Jima lahing Pariisi rahukonverents 1945–1946 ❧ 10. veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega ❧ kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume ❧ Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone ning võeti ära Ida-Preisimaa ja teised alad ❧ 8. september 1951 kirjutati alla rahulepingud võitjariikide ja Jaapani vahel (välja arvatud NSV Liit) Nürnbergi protsess 1945–1946 ❧ Rahvusvaheline tribunal natslike partei-, riigi ja sõjaväejuhtide üle kohtumõistmiseks ❧ kuriteod inimsuse vastu
selle ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest - asendusliikme asumine riigikogusse. Salajasus Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Veel kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimulolnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku teha 12 ühiskonna üldprobleemide lahendamisel koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita vajalik ja tähtis osa. 3. VABADUS JA DEMOKRAATIA
kutseala tasand, riigi tasand. · Tööturupoliitika: uus ettevõtlus, tulemuslik rakendumine, uuendustega kohanemine, võrdsed võimalused. · Struktuurne töötus kui tööjõukvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. · Erimeelsusi tööandjate ja töötajate vahel lahendab Riiklik lepitaja ja Tööinspektsioon. XI PEATÜKK: KONKURENTS · Konkurents võitlus piiratud ressurside nimel. Kus ühes on võitjad ja teised kaotajad. Konkurentsis on kaks või rohkem osalejaid. · Ettevõte on hinnakujundaja, kui ta püüab leida oma kauvale õiget hinda. · Ettevõte on hinnavõtja, kui ta lepib turu poolt määratud hinnaga ja otsustab palju selle hinnaga toota. · Koostöö, kokkumäng kokkulepe või turukorraldus, mille puhul ettevõtted piiravad oma toodangut, et selle läbi tõsta hindu ja teenida kasumit.
alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1 · Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). · Versailles`i rahulepe (1919): Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest.
saavutamisel jõudnud · Hüvitatakse vastavalt sellele, kui kaugele isik eesmärkide saavutamisel jõudis (kas tasustada töötajale tulemustasu v mitte) 13.Visioon Tegeleb tulevikuga, aga mõjub juba praegu. Visioon-vaade tulevikku; kontseptsioon sellest, milliseks org tahab saada ja kuidas teised võiksid org näha. Visioon on org seisundi kirjeldus. Visiooni takistab: piiratud juhid, dogmaatikud, pidevad kaotajad, rahulolevad paigalistujad, traditsiooniarmastajad, enamusega arvestajad, õnnetuse ennustajad 14.Missioon Missioon erineb kvalitatiivsest eesmärgist · Kannab endas org jaoks püsiväärtust · Tal on lisaks majanduslik- pragmaatilisele alati ka ühiskondlik e. eelis- filosoofiline aspekt
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
andis eestlastele julguse esitada ka poliitilisi nõudmisi ja viis lõpuks Eesti iseseisvumiseni. KASUTATUD KIRJANDUS: HEIKI VALK, LAURI VAHTRE , MART LAAR – „Kodu lugu“. AS „Infotrükk“ Tallinn 1992 MATI LUKAS väljaande direktor Teatmik- aastaraamat 2002 „Elu Eestis“. Tunne Kelami Büroo „ Hirvepark 1987“. MTÜ Kultuuriselts Hirvepark 2007. Ruutsoo,R. (2009,august 21). Balti kett1989-kes olid võitjad, kes kaotajad. Õpetajate Leht Varrik,M.(2009). Balti Ketist ajaloolase pilgu läbi. Balti kett 20.Meie Maa.,6. Kruuse,K.(2009, juuli 22). Balti kett ühendas 20 aastat tagasi oma riigi taastajate käed.Balti kett 20. Meie Maa., 6-7. Prei,T.(2009,august 8).Balti kett kuulutas vabaduse vääramatut saabumist. Oma Saar., 10.
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud
Itaalia ründas Etioopiat Eesmärk:Rooma impeeriumi taastamine Tagajärg:Etioopia vallutati ning Etioopiast sai Itaalia koloonia 3)Euroopas Rahvasteliit: Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja
Rahulepingu tagajärjed tehti palju ebasoodsaid territoriaalseid muudatusi, mis ei arvestanud teiste rahvastega Saksamaa karmid tingimused, pahameel süsteemi vastu kasvas, kuna leiti, et tingimused on liiga rängad Saksamaa soov saada revanši suurenes, kuna reparatsioonide tõttu majanduslik olukord raske, samuti ei saadud aru, miks nemad pidid ennast sõja süüdlasena tunnustama I maailmasõja võitjad ja kaotajad Võitjad: USA, Prantsusmaa, omariikluse võitjad, tehnika areng Kaotajad: Venemaa, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa pidid kõik loobuma osadest oma territooriumi osadest, kes suuremal, kes vähemal määral, lisaks Saksamaal reparatsioonid 7. 1917.a. Venemaal - nõukogude võimu kehtestamine. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Kaksikvõimu olemus. Reformid. Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...
Heaoluökonoomika on see metoodiline käsitlus, mis võimaldab hinnata ressursside paiknemist majanduses ning tuvastada kriteeriumid, millal on õigustatud valitsuse sekkumine (interventsioon) majandusse. Heaolu analüüs on süstemaatiline meetod, mille abil on võimalik hinnata alternatiivseid ressursside paiknemise võimalusi majanduses. Analüüsiga otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: kas antud ressursside paiknemine on majanduslikult efektiivne; kes on võitjad ja kes on kaotajad alternatiivsete võimaluste puhul; kui suured on võidud ja kaotused. Pareto – efektiivsus: Esimesena tõi mõiste majandusteooriasse A. Smith – an invisible hand. Kui leidub mingi kaup või teenus, mida isikud soovivad, siis on nad nõus selle eest maksma. Ettevõtjad soovivad kasumit ja on nõus kaupa tootma. Järelikult tekib turule vajalik hulk kaupa, ilma et peaks sekkuma “otsustuskomitee” Efektiivsus: Majandus suudab üldjuhul tagada efektiivsuse
kahtlane, kas sellest, et rahvale ei meeli, piisab, et liigset skoorimist moraalselt hukka mõista. Mõnikord rahvas aga ergutab suurelt skoorimist -igavusest nõutakse nt 100 punkti korvpallis. 2) 50. Iseloomustage turu piiride kaalutlust. Turul on eetilised/moraalsed piirid – Not for sale! Paljude arvates tugevaim argument: Mõned asjad lihtsalt ei ole (st ei peaks olema) müügiks ning seks alandatuse argument - Ülisuures kaotuses tunnevad kaotajad end alandatuna. Alandatusega seotud tagajärjed: frustratsioon, depressioon, võistlemisest loobumine, spordist loobumine. Moraalsest on nende hulgas! Seks raha eest on seesmiselt moraalselt väär. Prostituut ja klient käituvad immoraalselt, isegi kui mitte kumbki ei saa häda. 1. Küsimus - Nõus, et mõned asjad ei peaks olema aspektist lähtudes ei pruugi suurelt võitmine otseselt olla seotud alandamise ja domineerimisega. Võitja ei pruugi omada soovi vastast alandada
kõigepealt kuulda teda, kes on maailma tulnud, et meile rahu õpetada. Teil on võim ja jõud hävitada Jumala kohalolek ja jumalasarnasus: Jumala mehed, naised ja lapsed. Palun kuuletuge Jumala tahtele. Jumal on meid loonud selleks, et oleksime armastatud tema armastusega, mitte hävitatud omaenda vihast. Lähimas perspektiivis võivad selles sõjas, mille ees me kõik hirmu tunneme, selguda nii võitjad ja kaotajad. Ent ükski võit ei õigusta kunagi nii paljude elude viletsust, valu ja kaotusi. Ärge unustage, et kõike seda hakkavad põhjustama Teie relvad. Ma pöördun Teie poole Jumala nimel selle Jumala nimel, keda me kõik armastame ja kellest osa saame, et paluda kogu maailma süütute ja vaeste eest ja nende eest, kes sõja läbi vaeseks muutuvad. Nemad kannatavad kõige rohkem, sest Teil on võimalus põgeneda. Ma palun põlvili nende inimeste eest
sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest. 1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon, mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT loodi 1920.a. ning tegutses 1946 aastani ja on ÜRO eelkäija.Juhtroll oli seal Inglismaa ja Prantsusmaa käes.Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Üldiselt olid 20.ndad aastad demokraatia aastad,kus sündisid mitmed lepingud: 1) 1925. a
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste. On ka pronksskulptuure maadlejatest, mõned kujutavad koguni meest ja naist omavahel maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid omavahel kas siis relvadega või ilma võitlema, võitjad jäid ellu, kaotajad aga ohverdati. Etruskid korraldasid ka loomadevahelisi ja looma ja inimese vahelisi võistlusi. Sellised võistlused on hiljem üle kandunud Rooma gladiaatorite võistlustesse. Roomlased Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende olümpiamängud ja jätkasid neid kuni 393.AD. Olümpiamängude iseloom võis selle aja jooksul loomulikult muutuda. Näiteks kasutasid kreeka poksijad himantes't, pehmeid
- Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1. Austriat ei käsitletud kui Saksamaa liitlast, vaid kui Saksamaad ja tema küsimust käsitleti Potsdami konverentsil - jagati okupatsioonitsoonideks. Okupatsiooni lõpetas Austria riigileping 1955.a. 2.2.2. Saksamaa saatus peale sõda Saksamaaga Pariisi konverentsil rahu ei sõlmitud. Saksamaa reparatsioonide suuruseks määrati Jaltas 20 mlrd $. USA, I ja Pr. tühistasid selle nõude
alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes – Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 1.2. Pariisi rahukonverents 1919-1920: Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: - Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass- Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale).
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
Pärast II MS hakati mõtlema, et mida saaks paremini teha, et sõda enam ei tuleks. Oli palju erinevaid mõtteid ja katseid. Põhi-idee, mis Euroopa liitu looma sundis oli RAHU TAGAMINE Euroopas. Alguses oli majandus fookusel, kuid rahu tagamise idee oli alati olemas. Peeti silmas seda, et Euroopa riigid tuleks ühendada sellisesse ühendusse, mis muudaks sõja puhkemise nende vahel võimatuks. Naginaid on kindlasti olnud, kuid otseselt relva võitluseks pole läinud. Pärast I MS olid kaotajad ja võtjad. Võtjad ENTENTI blokist. Vene impeerium lagunes. Kaotajatega käituti nende enda meelest väga jõhkralt. Kaotajad riigid jaotati umbes tükkideks. Eriti hullusti läks ungariga, kes kaotas 2/3ndikku. Jagati naaberriikidele. Saksamaal ja Austriast võeti ka tükke. Türgit taheldi tükeldada, aga hakkasid vastu. Lisaks territooriumitele sunniti riikidele majandus ja sõjanduslikus mõttes. Nende eneseväärikust alandati. Probleem oli revansism. Tingis Hitleri
>eriti raske olukord Venemaal; ainsana ei andnud raskused end tunda USAs >ranged okupatsioonireziimid; 1915 Armeenia genotsiid (Türgi vägede poolt) >nn kadunud sugupõlv: tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, koledused jäid sügavalt inimeste mällu 4. Maailm pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919-1920 >nn suur nelik Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, USA (+teised liitlased) koostavad iga kaotaja riigi jaoks eraldi rahulepingud, kaotajad kutsutakse vaid alla kirjutama (Inglismaa-Prantsusmaa huvide keskne) *Esindajad: D. Lloyd George, G. Clemenceau, V. Orlando, W.Wilson >28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Saksamaaga: a)Saksamaa alade kärpimine: *Elsass-Lotring Prantsusmaale * Ülem-Sileesia Tsehhoslovakkiale * veel maid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale =>NB! Pooltel loovutatud aladel kõneldi saksa keelt
Vooru mõiste on siin sama mis ringsüsteemis. Esimeses voorus kohtuvad kõrvuti olevad numbrid - 1 ja 2, 3 ja 4 jne. Teises voorus kohtuvad esimeses voorus võitnud osavõtjad samas järjekorras - esimese paari võitja teise paari võitjaga jne. Nii peetakse mängud joonestiku lõpuni. Mängu viimases voorus kahe osaleja vahel nimetatakse finaaliks, üks voor enne seda, kus osaleb 4 osalejat, nimetatakse poolfinaaliks. Poolfinaalide võitjad saavad õiguse mängida finaalis, kaotajad jagavad 3.-4. kohta (Sirel, Piisang, 2010, lk 55). Paremaks orienteerumiseks tabelis märgitakse esimese vooru horisontaaljoonte otstesse osavõtjate järjekorranumbrid ja vertikaaljoonte juurde ringi sisse mängude järjekorranumber. Mängu võitja kantakse mängijatepaari ühendava joone peale ja tulemus selle alla (Lenk, 1974, lk 43). Väljalangemissüsteemi tabelid võivad tulla nii korrapärased, kui ka ebakorrapärased. Tabel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
