(Erakonnad tülitsevad) 2. Seleta, kuidas toimivad järgmised valimissüsteemid: Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkodadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub Majoritaarne valituks vaid üks kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli. Ehk võitja võtab kõik, kaotajad ei saa midagi. Vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus. Teisisõnu, kui erakond A kogub 20% häältest, siis saab Proportsionaalne ta ka umbes 20% kohtadest parlamendis, kui erakond B kogub 30% häältest, siis kindlustab ta endale umbes 30% parlamendikohtadest jne. 3
1. Millal ja mis tulemusega lõppes 1. Ms? 1918. aasta nov. Sõda nõudis miljoneid inimelusid. Lõppes Compiegne'i vaherahuga. Sõja võitis Antant(Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotas Kolmikliit(Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria,Türgi). Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Otsustati, et kaotajad peavad maksma sõjakahjud e. Reparatsioonid. 2. Mis on reparatsioon? Sõjakahjud. (kaotajatel lubati omada vaid väga väikest sõjaväge. Samuti vähendati kaotajate territooriumi). 3. Millal ja mis eesmärgil loodi Rahvaste Liit? Selle organisatiooni eesmärk oli lahendada riikide tülisid rahumeelselt. 4. Miks 1930ndatel aastatel said paljudes riikides võimule diktaatorid?
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heli...
Versailles' süsteem- õiglane või ebaõiglane? Esimene maailmasõda, mis toimus aastail 1914-1918, puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel, kuid peapõhjuseks võis siiski arvata Saksamaa ning Suurbritannia võitlust liidrirolli üle maailmas. Avalöögiks saab siiski nimetada Slovakkias, Sarajevos toimunud atentaat Franz Ferdinandile, kes oli Austria-Ungari vürst. Keskriikide poolel olid Saksamaa, Austria-Ungari, pärast ka Türgi ja Bulgaaria. Itaalia, kes esialgu sõtta ei sekkunud ja Keskriikide poolel oli, astus 1915. aastal samuti Antandi riikide poolele, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa ning Suurbritannia. Ka Jaapan, Portugal, Kreeka ning Ameerika Ühendriigid astusid Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning sõjavägi, kuid tal nappis liitlasi. Saksamaa juhid mõistsid, et ainu...
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia-
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "...
Sõda ja noored Sõda sõna, mis külvab hirmu, kurbust ja suurel hulgal negatiivsust. Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad. Selle teadmisega tuleb noortel meestel sõja puhkedes minna teadmatusse. Ilma väljaõppeta, otse koolipingist, siis kui nad on veel vabad ja rikkumata. Treeningul, tehes kõike ohutult, kuuldes püssipauke ja miiniplahvatusi, võttes kõike julguse ja entusiasmiga. Kuid jõudes reaalsesse situatsiooni, kus tuleb ellujäämise nimel võidelda, kaob kõik. Mis jääb järgi noortest meestest, kes imekombel jõuavad tagasi sellest veresaunast? Kas neil on võimalik naasta oma
Saksamaal. Esimese maailmasõja ajaloolisest taustast Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos slaavi salaorganisatsiooni poolt. Austria-Ungari keisririigi ja Serbia konflikt haaras aga kiiresti kogu Euroopa, USA sekkumine muutis selle maailmasõjaks. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamistaktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on kõik kaotajad, kuigi lõpuks mõistsid Antandi riigid võitjatena Saksamaa üle kohut. Tolle aja kohta kõige moodsama lahingutehnika kasutuselevõtt põhjustas suuri kaotusi juba sõja algul. Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. Romaani sisust ja tegelastest
demilitariseerima 50 kilomeetrili laiuse vööndi. Reparatsioonid kujutavad endast sõjaga tekitatud kahju täielikku või osalist korvamist kaotaja poolt võitjale. Saksamaa oli tõepoolest võitjatele, eriti Prantsusmaale rohkem kahju tekitanud, kui võitjad temale, sest läänerindel oli ju sõda kulgenud Prantsumaa territooriumil. Sisuliselt tahtsid võitjad aga nõuda kaotajatelt, sealhulgas eriti Saksamaalt, palju rohekm kui need kahju olid tekitanud. Veelgi enam, kaotajad taheti koormata selliste maksudega, et neist ei kujuneks enam kunagi võitjatele majanduslikke võitlejaid. Kõige suuremad olid Prantsusmaa soovid. Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki. Versailles' rahuleping nägi ette, et selle määrab kindlaks eriline komisjon 1. maiks 1920, seni
Kuubale. USA-le see ei meeldinud , kuna see võimaldas tuumalööke anda peaaegu kogu USA-le. USA viis vastukaaluks oma relvajõud lahinguvalmidusse. NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Kui lõpuks andis NSVL järele ja teatas , et rakettide ülesseadistamine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. Järeldus on , et NSVL pidi oma tahtmisele järeleandma. Kokkuvõtteks võib lugeda, et Külma sõja järel olid kõik omakorda kaotajad. Keegi ei saanud hiiglama suurt kasu ning sõjategevuse tõttu suri suur hulk süütuid inimesi. See oli sõda, mis oleks võinud lõppeda tuumakatastroofiga , kuid seda ei juhtunud ja see on võit tervele maailmale. Aga , et mitte öelda külma sõja kaotaja siis kõige väiksem võitja oli NSV Liit ning lakkas eksisteerimast kahepooluseline maailm. Veiko Kallas
Ka tänapäeval püüab tugevam süüdistada nõrgemat, nägemata oma tegusid. Olgugi, et ametlikult on juba ammu lõppenud ka külm sõda, kostavad mõne suurriigi ähvardused väikeriikide aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960
Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile
positsioon muutus päritavaks ning suurenes rikkus ja võim. Nt nad lahendasid tülisid, juhtisid ühiskonda, sõjategevuse juhtimine, jagamine. Pikapeale k´ujunes valitsev ülemkiht. Selle järgi oleks riik eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. *Teised arvavad, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus tekkinud vägivalla ning sunni läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega.
maailmas. Sõjakolded: 1931- Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935- Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.1936-1939 -Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes I ms olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Saksamaa sammud sõja suunas- 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria...
Compeigne`i linna lähedal sõlmitud vaherahu. Esmakordselt kasutati tanke. 15. Bresti rahu ?- 1918 märts sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus seni kõigist sõjas kaotatud aladest( Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga- Kaukaasia. Kui idarindel oli sõda lõppemas otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21 märts- 17 juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700000 meest. 16. Kes olid sõjas kaotajad, kes võitjad ?- Venemaa oli kaotaja ja kokkuvõttes polnud keegi võitja. 17. I maailmasõja tagajärjed ja mõju ühiskonnale.- ÜHISKONNA: Naised läkisd tööle; naiste õigused suurenesid; üldine töökohustus; vähenes religiooni mõju IGAPÄEVAELUS: toiduainete puudus; elatustase langes; epiteemia levik 18. Nimeta tähtsamad sõjalised ja tehnilised uuendused I maailmasõjast- mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine
1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA. Soovisid saada (neilt vallutatud) alasid, sõjahüvitist. Rahutingimused: kaotajad maksavad reparatsioone. Territooriume kärbitit võitjate huvides, Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Piirati kaotajate sõjavägede suurust. Kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad). Saksamaa ja Austria-Ungari ühendamine keelati ning neid kuulutati peamisteks sõjasüüdlasteks. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Versailles´i rahu sõlmiti 28.06.1919. 6
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 28. juuni 1914 serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa pii...
Sõdurite kodumaal, eriti Ameerika Ühendriikides, ollakse sõja vastu.Micheal Moore filmis ,,Farenheit 9/11" palub ta kongressiliikmelt saata oma lihane poeg sõtta, mille peale keeldutakse. Samas kongress oli kiitnud heaks otsuse saata sõtta sõdurid.Riigijuhid mõtlesid järjekordselt enda heaolu peale, mitte, et oleks mõeldud inimeste peale, kes lähevad sõtta võitlema nende eest. Sõjas ei ole võitjaid, vaid kõik kaotavad. Need riigid, kes ka peale jäävad on samuti kaotajad, kuna ka nende sõdureid on langenud. Lisaks laostab sõda riikide majandust ja nõuab suuri kulutusi. Valitsejate arvates on riik võitja kui suudab alistada vaenlase.See on võit valitsejatele, mitte ühiskonnale. Riigijuhid saavad nii näidata, et sõda oli vajalik. Tegelikkuses ei osata hinnata kahju, mida kannab ühiskond aastaid. Remarque'i romaanis ,,Läänerinel muutuseta" oli idee, et valitsejad, kes sõda tahavad, läheksid oma vahel kokku ja võitleksid aluspesu väel ning publik
Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000
Ott Aardam Ott Aardam on sündinud 1. juulil 1980 Orissaares, ta on noor näitleja. Koolis talle käia ei meeldinud pigem oleks ta veetnud terve päeva kodus. Koolis ei meeldinud talle see, et seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Prii...
mahitusel Iisrael ning peagi asusid sõtta veel Prantsusmaa ja Inglismaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid riike sõjategevust lõpetama. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja ning mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, kui samal ajal suurenes NSV Liidu mõjuvõim Lähis-Idas. Külma Sõja järel olid kõik mingis mõttes kaotajad. Keegi ei saanud suurt kasu ning sõjategevuse tõttu suri suur hulk süütuid inimesi. Ka teiste Euroopa riikide õnneks ei kasutanud NSV Liit ja USA tuumapomme, mis oleksid võinud hävitada pea kogu maailma. Tuumapommi kasutuselevõtt tagas omamoodi ka kolmanda maailmasõja puhkemise hirmu. Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast kahepooluseline maailm ning NSV Liit lagunes. Taaskord sõda, mis oleks võinud olla olemata, kuid ilma milleta ei oleks meil arvatavasti väga
ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati
Parim meeskond sai asetuse 1D ja nõrgim 12D. Meeskonnad 1D-4D (iga alagrupi võitja ja parim teise koha omanik) said otse veerandfinaali. 4 Ülejäänud kaheksa meeskonda (5D-12D) selgitasid kvalifikatsiooni play-off-süsteemis neli paremat, kes pääsesid samuti veerandfinaali. Seejuures mängisid omavahel 5D ja 12D (võitja sai asetuse E1), 6D ja 11D (E2), 7D ja 10D (E3) ning 8D ja 9D (E4). Kaotajad said 9.-12. koha. Kvalifikatsiooniringi paaride võitjad kohtusid veerandfinaalis eelringi nelja esimesega süsteemi 1D–E4 (võitja saab asetuse F1), 2D–E3 (F2), 3D-E2 (F3) ja 4D-E1 (F4) alusel. Võitjad jõudsid poolfinaali, kus omavahel kohtusid F1 ja F4 ning F2 ja F3. Poolfinaalide võitjad selgitasid omavahelises mängus olümpiavõitja, kaotajad olümpiaturniiri eelviimases mängus pronksmedali saaja. Naiskondade võistlus
Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3.Sõjakolded:
Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3.Sõjakolded:
interventsioon: ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõja lõpp 11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal: Veebruarirevolutsioon: Ajendiks on Petrogradi vilets varustamine toiduainetega(inimeste rahutused), sõjavägi oli ülestõusnute poolel. 27. vbr 1917 oli võim ülestõusnute käes. Asi lahenes Nikolai II troonilt loobumisega ja andis võimu Ajutisele Valitsusele Oktoobrirevolutsioon: 25. okt 1917 võtsid enamlaste väeüksused Petrogradi
kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid riike sõjategevust lõpetama. Inglismaa ja Prantsusmaa seejärel viisid oma väed Egiptusest välja ning mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, kui samal ajal suurenes NSV Liidu mõjuvõim Lähis-Idas. Kokkuvõtteks võib lugeda, et Külma Sõja järel olid kõik omakorda kaotajad. Keegi ei saanud hiiglama suurt kasu ning sõjategevuse tõttu suri suur hulk süütuid inimesi. Ka teiste Euroopa riikide õnneks ei kasutanud NSV Liit ja USA tuumapomme, mis oleksid võinud hävitada pea, et kogu maailma. Tuumapommi kasutuselevõtu hirm tagas omamoodi ka kolmanda maailmasõja puhkemise. Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast kahepooluseline maailm, NSV Liit lagunes.
1)Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti.3)Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel.
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad,
inimesi. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum pidi olema ohver. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas ka vabatahtlikke mehi, naisi, lapsi. Rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees spetsiaalselt rajatud väljakutel. Tõenäoliselt oli tegu surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega- kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. See eeldas ka head matemaatika tundmist. Maiad kasutasid arvutamiseks kahekümnendsüsteemi ja tundsid arvu 0. Rituaalne aasta oli 260 päeva pikk = 13 kuud, igas 20 päeva. Päikesekalender oli aga 365 päeva. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle
1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad Atant GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem mis Venemaast saab? Kaotajad Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..........................................................
vene keelt Venemaal. Aga Euroopa ei taha Venemaad väga süüdistada tänapäeval massimõrvades ja sellises suhtumises, kuna Euroopa sõltub Venemaa gaasist ja naftast, nad kardavad, et kui nad tülli lähevad Venemaaga, siis Venemaa tõstab hinda, nagu tegi ta seda Eestile peale Pronksööd. On tulnud artikleid sellest, et võiks kirjutada Teise Maailmasõja ümber, et mitte ainult ei kirjuta võitja riigid, vaid ka erapooletud, ohvrid, kaotajad ja võitjad, aga muidugi sellest tekkis kohe uus skandaal, et ei tohi mingil juhul kirjutada ümber, aga eks näeb kuidas ja mida juhtuma hakkab. Film oli iseenesest väga hariv ja avas silmad, et mis Nõukogude Liidu ajal toimus ja kuidas valitsemine käis ja kes sõdisid. Sander-Sven Nook 10.A
mis viidi läbi Türgis, türgi keeldub siiani tunnistamast, 1,5 mln ohvrit, kadunud Põlvkond- sõjaväelased, kes koju naastes olid ees leidnud uue ühiskonna korralduse, olid melanhoolsed, depresiivsed , Asutav Kogu pidi otsustama Venemaa edaspidise korralduse, Weimari vabariik revolutsiooni tagajärjel loobus keiser Saksamaal troonist ja Weimari linnas kuultati välja vabariik, Compiegne'i vaherahu sõlmiti 1918.11.11, sellega lõppes I MS, reparatsioonid pidid kaotajad riigid tasuma sõjakahjusid Tsekaa - Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaaziga Rahvakomissaride nõukogu I nõukogude valitsus. 10) Muutused igapäevaelus ja majanduses I maailmasõja ajal. *Puudus toidust ja tarbeesemetest. *Normisüsteem. *Ersatskaubad *tööjõupuudus naised tööle * majandus muutus tsentraliseeritumaks(suurettevõtted) *religiooni tähtsus vähenes
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4
BP töötles lekkekohta Euroopas keelustatud kemikaaliga et nafta vee pinnale ei tõuseks. Ometi jõuab Pilt 3. Merikilpkonn naftas (allikas: .glassforthegulf.com) naftat üha enam rannikuile, toimub loterii ning selguvad üha uued kaotajad. Inimesed kirikutes paluvad, et nafta nendeni ei jõuaks. Missuguseks aga kujuneb mõju orkaanide ajal? Orkaanid hooaeg on teatavasti praegu kuni oktoobrini ning missuguseks kujuneb kemikaali kasutamise tegelik mõju, vähendades küll nafta sattumist rannikuile, kuid suurendades mõju sügavamatele veekihtidele ja merepõhjale. Kurioosumina on õnnetuse tulemusena lisaks BP rannikuosariikide abirahale eraldatud BP grandid ka kohalikele ülikoolidele
Burke arutleb oma raamatus, et miks osad inimesed on mütogeensemad ehk miks mõnele isikule jääb külge kangelase või hoopis kaabaka imidz. Seda saab seletada sellega, et mõnda isikut peetakse, teadlikult või mitte, sellele ajale sobivaks stereotüübiks. Selline sobivus paneb tööle inimeste kujutlusvõimed ning siis hakkavad tegelaskuju kohta liikuma kuulujutud ja müüdid. Erinevad kultuurid suhtuvad minevikku vastandlikult. Öeldakse, et ajalugu kirjutavad võitjad. Samas kaotajad ei saa leppida toimunuga ja on määratud selle kallal juurdlema, läbi elama ja mõtisklema, kuidas oleks võinud teisiti minna. Näiteks on eestlastel oma kultuuriline mälu seoses venelastega. Küüditamine painab siiamaani nii vanu kui noori. Eesti suhtub sellesse teisiti kui Venemaa ja see näitabki, et ühiskondade mälu ajaloo suhtes on väga erinev. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus Kultuuriajaloolasi on hakanud huvitama kultuuride kohtumised, konfliktid, konkurents ja
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus
võistlusprotokolli vastavalt kaalumisel võetud numbritele. Väiksemast numbrist alustades suurema suunas. Võistlused algavad kvalifikatsiooni ringiga , alustades võistlusprotokolli alumisest osast. Teist ringi alustatakse siis, kui võistlejat arv on saadud pärast I ringi kohtumisi vastavalt 4, 8,16, 32. Maadlusvõistlused jätkuvad väljalangemissüsteemis niikaua kui kaks finalisti on selgunud. Kahele finalistile kaotanud maadlejad jätkavad maadlust lohutusringis. Kahele finalistile kaotajad moodustavad kaks eraldi lohutusringi. Lohutusringi kaotajad lõpetavad võistluse ja võitjad lähevad edasi järgmisesse ringi niikaua, et kahe viimase lohutusringi võitjad saavad pronksmedali. Maadluses on kaks 3. kohta. MAADLUSMATT Olümpiamängudel ja tiitlivõistlustel peab olema FILA poolt kinnitatud matitootja uus maadlusmatt. Võistluste nõuetele vastav maadlusmati kate on suurusega 12 x 12 m. Alusmattide paksus on 56 cm ja alusmati mõõt 1 x 2 m
võistkonna viimase "lüli" kätt ja siis liigub käepigistus impulsina mängijatest oleneva kiirusega rea ette. Valeimpulsse saata ei tohi (võid suruda eesistuja kätt ainult siis kui oled ise tundnud selja tagant tulnud käepigistust). See kes istub reas kõige esimesena, püüab impulssi saades haarata "mänguobjekti". Mängijad võivad vaadata ainult ettepoole. Võitnud võistkonna esimene "lüli" läheb nüüd rea lõppu viimaseks "lüliks", kaotajad aga jäävad oma kohale. Mängu võidab võistkond, mis esimesena suudab esialgse reajärjestuse taastada. Mädamuna Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija "stopp!" ning kõik peavad peatuma
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
Treener laseb ujujal seinast ära tõugata nagu meritäht, tõugates seinast ära käed õlgade laiuselt, ning seejärel tõugata seinast ära käed üksteise peal voolujoonelises asendis. Paljud lapsed teevad algul asju valel moel kui osana loomulikust õppeprotsessist. Seejärel, tehes seda hiljem õigesti, mõistavad nad kasutegurit (eelist). Enamus siiski enne ebaõnnestuvad, seejärel õnnestuvad (saavutavad edu). Võitjad ei nõustu kaotusega ning nad liiguvad edasi edu otsima. Kaotajad nõustuvad läbikukkumisega (ebaõnnestumisega, võimetusega) ja leiavad vabandused (ettekäänded, õigustused). 3. Sõrmed tõmbavad esimesena, pole vahet, mis ujumisviisi sportlane ujub. Ujuja säilitab tõmbe ajal stabiilse randme asendi. 4. Ujuja minimeerib takistuse, hoides pead all ja tuharad üleval. Pole vahet, mida ujuja teeb ujudes - kui pea tõuseb üles (on liiga kõrgel), siis vajuvad tuharad alla. Et maksimeerida vees
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
Sotsiaalne luule, kus kritiseeriti valitsust ja sõdu, inimeste rasket elu, kaotuse kurbusest. Jaotatakse mitmeks perioodiks. Cao perekond üks nendest. Kolm Caod (Cao Cao, Pi, Zhi). Luuletajad erinevates stiilides. Jin dünastia. Bambusesalu seitse pühakut, esimesi luulerühmitusi, mille autorid tundsid üksteist. Said kokku, neid ühendasid ühised huvid, maailmavaated, korraldasid luule võistlusi, üritusi, kus jõid palju veini ja mänge, kus kaotajad pidid luuletusi esitama. Seitsme pühakuga seostatakse zanri puhas vestlus, qingtan. Sotsiaalne kriitika, erinevate riigiametnike vastu. Tuntuim oli Xi Kang. Elas lihtsat maaelu, keeldus ametisse astuda, mis tõttu hukati. Ruan ji sõber, Viimane periood lõuna ja põhja dünastia. Xie Lingyun ja Tao Yuanming. Mõlemad propageerivad lihtsat elustiili ja lihtsat kirjutamisstiili. Lihtne sõnavara luules, maastikukirjeldajad, loomingus olulisel kohal.
· Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele. · Määrati reparatsioonimaksete kord. Pariisi rahukonverents 1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947. Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soomega. Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks. Jaapaniga sõlmiti rahuleping alles september 1951 San Fransiscos (NSVL ei kirjutanud alla). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945 sügisel alustas rahvusvaheline tribunal kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24 inimest). Göring, Ripentrop, Goebbels, Roosenberg (12 said surmanuhtluse, 3 eluaegse vangistuse, 2 õigeks ja ülejäänud lihtsalt vangi). Erakondlik et riigijuhtidele määrati kriminaalkaristused inimsusevastaste kuritegude eest. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale.
Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, ta pidi võitjatele reparatsioone ehk hüvitusmakse maksma. Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni (Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast), kus Saksamaal ei tohtinud olla vägesid ega kindlustusi. Peale Saksamaa pidid teisedki kaotajad paljust loobuma. Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). 4. Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks? Sest Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Ees...
3) kõrgem inflatsioon toob kaasa suurema volatiilsuse suhtelistes hindades (kui hindu mitte piisavalt sageli muuta) 4) inflatsioon võib tahtmatult mõjutada inimeste maksukäitumist (tõsta kõrgemasse maksuklassi) 5) pidevalt muutuva hinnatasemega majandus nõuab harjumist (rahaline mõõdupuu muutub) · Ootamatu inflatsiooni kulud Ootamatu inflatsiooni olulisim tagajärg on rikkuse (juhuslik) ümberjaotav efekt ühiskonnas ehk tekivad võitjad ja kaotajad, näiteks: 1) laenuandja & laenuvõtja vahel kui tegelik inflatsioonimäär osutub kõrgemaks laenulepingu sõlmimisel eeldatud määrast, on võitnud laenuvõtja; kui tegelik inflatsioonimäär osutub madalamaks, on võitnud laenuandja 2) tööandja ja töötaja vahel töötaja kaotab, kui tööleping (=töötasu) on sõlmitud pikema aja peale ja seda inflatsiooniga ei kohandata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
