kuid tulemus on isikupärane ja näod kordumatud. Koges elu jooksul mitmeid pahesid ja õnnetusi - peale surma on meedia kujundanud temast boheemlasliku kunstniku musternäidise; tunnustusest jäi eluajal ilma pärast teda sellist kunsti enam eriti pole. (kui ta oleks kauem elanud, oleks vb vanaduses tunnustuse osaks saanud) MAURICE UTRILLO teine põneva ja keerulise kuid eduka elukäiguga mees. Lapsepõlv oli väga kaootiline ja rahutu, oil naiskunstniku poeg kes oli endine naismodell; isa teadmata kuid oletatakse, et mõni impressionist (ema oli nii Degas kui Renoir'i modell..). Poisi kasvatamisega väga ei tegelenud, hiljem abiellus jne. Maurice Utrillo oli tänavapoiss ja tuttav selle pahedega, kuid huvitus kunstist väga. Mingit kunstiõpet pole saanud, maalib kindla käega, hoogsalt, lahtise pintsliga, mahulised vormid, ei viimistle foovilik hoog ja julgus.
energiate summat selle ainekogumi masskeskme suhtes. Ideaalse gaasi siseenergia võrdub kõigi gaasimolekulide kineetiliste energiate summaga niisuguses taustsüsteemis, mille suhtes uuritav gaasikogus kui tervik on paigal. kõrgematel temperatuuridel toimub intensiivsemalt difusioon ainete iseeneslik segunemine, kui ka Browni liikumine vedelikus või gaasis paiknevate mikroskoopiliste tahke aine kübemete kaootiline liikumine, mis on põhjustatud molekulide põrgetest vastu neid aineosakesi. -Boltzmanni kulgliikumise võrrand. Süsteemi vabadusastmete arvuks nimetatakse minimaalset koordinaatide arvu, mis on vajalik süsteemi oleku üheseks määramiseks. 28.Avogadro seadus.Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Avogadro seadus. Võrdsel rõhul, ruumalal ja temperatuuril sisaldavad kõik gaasikogused ühepalju molekule.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas. Sageduste taaskasutus (frequency reuse) – sama sagedust võib natuke kaugemal tugijaamas uuesti kasutada, kus segamine võimalikult väike on.
lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga – punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid
erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas. Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks
Operatsioonisüsteem pakub ka rakendustele liidest seadmete kasutamisel. Seega ei pea rakendused teadma iga seadme spetsiifilist liidest, vaid nad kasutavad standardset liidest ja jätavad seadmega suhtlemise operatsioonisüsteemi ülesandeks. Operatsioonisüsteemi võib vaadelda ka kui ressursside haldajat. Kujutlegem, mis võiks juhtuda, kui mitu programmi kasutaks üheaegselt sama seadet (näiteks printerit). Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna. Muuhulgas otsustab ta, millal ja kui kaua mingi rakendus saab antud ressurssi kasutada. Kuna eri ressursse tuleb kasutada erineva kasutuskorra järgi, siis sisaldab operatsioonisüsteem komponente iga ressursside klassi haldamiseks. Kõige tähtsamad ressursihaldurid on protsessori, mälu ja seadmete haldurid ning failisüsteem.
võimalikest variantidest ning seega ei taandu ajaloo uurimine pelgalt mingi sündmuse toimumise tingimuste ja paratamatuse välja selgitamisele, vaid pööratakse tähelepanu ka võimalikele alternatiividele ja ollakse teadlik kultuuri ennustamatust iseloomust. Juri Lotman: mineviku teistkordne organiseeritus ajalookirjutuses "Ajaloolase pilk on suunatud olevikust minevikku. See pilk muundab kirjelduse objekti juba olemuslikult. Lihtvaatlejale avanev kaootiline sündmustepilt tuleb ajaloolase käe alt teistkordselt organiseerituna. Ajaloolasele on loomuomane lähtuda toimunu paratamatusest. Kuid tema loominguline aktiivsus avaldub milleski muus: säilinud mälufaktide varamust konstrueerib ta järjepideva arengujoone, mis kõige kindlamalt viib teadaoleva lõpp-punktini. See punkt, mis rajaneb terve kihi meelevaldsete oletuste ja näiliselt veenvate põhjuslike seostega kaetud juhusel, omandab ajaloolase sule läbi peaaegu müstilise iseloomu. Temas
täiskasvanuna seda enam ei tehta ning see võib süvendada hüsteerilisi jooni. -) Ettekujutlus soorollidest luuakse neljandal-viiendal eluaastal. *) Sel ajal küsitakse ka väga palju käskude ja keeldude põhjuseid -) Et laps saaks hiljem astuda täiskasvanute maailma, peab olema eeskujusid või jäädaksegi lapse staadiumisse. *) Tihtipeale on hüsteerilistel inimestel olnud puudusi eeskujudest ning vanemad pole suutnud neile eeskujuks olla. -) Hüsteerilisi jooni soodustab ka kaootiline miljöö, kus kõik muutub kiirelt ja lastel puudub pidepunkt. -) Hüsteerilisi jooni soodutab ka see kui kodus on vanemate soorollid vastandunud. -) Samuti võib hüsteerilisi jooni tekitada õnnetu abielu. -) Protestiks sundlustega kasvatuse vastu. * Hüsteerilise inimesed kipuvad arvama, et kõik, mis vajab muutust, asub väljas, mitte nende sees, kuid kui nad lõpuks jõuavad arvamuseni, et muutust vajavad hoopis asjad nende sees, siis võivad tulla head tulemused.
Konkreetse teadvus -- klassifitseerimise viis, kus primaarne on konkreetne. Konkreetsest esemest jõutakse sümbolini ja sealt spetsiifilise ja abstraktse mõisteni-definitsioonini, mida aga juhtub haru harva . Enamasti peatutakse sümbolil. Eurooplastel on pigem vastupidi. Bricolage -- mõtteprotsessi spetsiifika, kus mõttetegevus seondub eelkõige mineviku tegevusega. Siin puudub etteplaneerimine ning see võib esmapilgul tunduda kaootiline. Levi-Strauss kirjeldab bricolage võrdluses euroopaliku mõttelaadiga : Eurooplane-"insener" pärismaalane - "brikolöör" a) Teadus müüt b) Globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused c) Kultuur loodus d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati
Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda. Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 8. Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab? Töö ja soojus on mõlemad energia ülekande viisid, kuid töö on suunatud vektoriaalne suurus, aga soojus on osakeste kaootiline liikumine. 9. Vaakumis kehtib lainepikkuse λ ja sageduse ν vahel (milline) seos? Kuidas see valem muutub elektromagnetiline laine levib aines? 𝐶(𝑣𝑎𝑙𝑔𝑢𝑠𝑒𝑘𝑖𝑖𝑟𝑢𝑠 𝑣𝑎𝑎𝑘𝑢𝑚𝑖𝑠) 𝜆(𝑙𝑎𝑖𝑛𝑒𝑝𝑖𝑘𝑘𝑢𝑠) = . 𝜈(𝑠𝑎𝑔𝑒𝑑𝑢𝑠) Kui laine levib aines, kirjutan valguse levimise kiiruse aines, mitte vaakumis.
Iga vankri peale seatud üks kindel müsteeriumi episood. Vankrid sõitsid mööda linna ringi. Vankritel sisse seatud kindlad peatuspaigad. Vankreid võis olla mitukümmend tükki. Mängiti ka teist tüüpi lavadel, alati domineeris rongkäigu põhimõte. Keskajal armastati protsessioone pühade andidega. Protsessioon võis sujuvalt üle minna müsteeriumiks. Igasugune protsessioon on liikumine. Kirik suhtus liikumisse ettevaatusega. Kirik püüdles rohkem staatilisuse poole. Kaootiline liikumine välistatud, kõik hoolikalt läbi mõeldud, misantseenid põhjalikult paika pandud. Liikumatus seotud igavikulisusega, liikumine aga ajalisusega. Liikumine on ajamõõt. Toimus liikumine igavikuliselt ajalisele. Diagüüriates kuradikeste teema, olid pool-liturgilised tekstid. Deemonite rollid olid alati professionaalide värk. Profid oskasid seda, mida tavalised inimesed ei osanud. Karnevali juurde kuulub alati maskeering näo tahmamine, veinisadet kasutati
selgelt ka uute võimalike investeeringute lisamist fondi. Arendajad soovivad oma tegevusel saada kõrgema riskantsuse tõttu ka kõrgemat tootlust ning arenduste puhul on oodatav tootlus nii Selvaagi, kui Swedbanki sõnul 10% või üle selle. Samas toonitati alati ka üle, et Tallinna puhul on arvestatav oodatav tootlus paljuski suhteline ning Swedbanki sõnul väheste tehingute tõttu ka küllaltki kaootiline. 3.2. Võõrkapitali kaasamine ja laenude põhitingimused Võõrfinantseerimise allikate valiku osas selgus, et praktikas on Tallinnas büroohooneid arendavatel ja neid omavatel isikutel võõrkapitali kaasamise kogemused olemas üksnes siinsetest pankadest. Läänes kasutusel olevatest alternatiivsetest finantseerimise allikatest oldi üldjuhul küll teadlikud, kuid Eestis vastavaid alternatiive konkurentsivõimelisel tasemel ei eksisteeri
Kaob piir reaalsuse ja alateadlike soovide ning hirmude vahel, segi läheb sise- ja välismaailm. Psüühika strukturaalne mudel on Freudi lõplik (esitatud teoses Das Ich und das Es, 1923. a.), lihvitum psüühika ehituse teooria. Freud pidas vajalikuks jaotada isiksuse osad pigem nende iseloomuliku sisu, kui asukoha järgi teadvustatuse suhtes. Seda mudelit tuntakse hästi. Teame, et psüühika koosneb kolmest osast: (1) miski (das Es, id) on tungide päriskodu, arhailine ja kaootiline, impulsiivne ja irratsionaalne, enesekeskne ja kõikvõimas. Ta on tervenisti mitteteadvuslik, osa temast on kaasasündinud, osa aga teadvusest väljatõrjumisest tulnud. Miski on psüühika energia reservuaar. Miski energia on liikuv, valmis kohe vallanduma või ümber paigutuma, aga ainult tungi suunas, naudinguprintsiibi alusel. (2) mina (das Ich, ego) on adaptatsiooniorgan, mis areneb miskist, kui see oma naudingutaotluses põrkub kokku välise reaalsusega ja saab haiget
sotsiaalse elu ja muutuste alus. Imiteermise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga). Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis. Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali. Kaariku diffusioon kaarikute levik. Kaoseteooria. Pärineb eelkõige loodusteadustest, füüsikast jne, on püütud rakendada ka sotsiaalteadustes. Kaos tähendab süsteemi ettearvamatut käitumist. Kaootiline käitumine on iseloomulik just keerukatele süsteemidele, lihtsamad süsteemid käiutvad etteaimatavalt. Inimühiskond kuulub nende alla ja nende puhul saab rääkida kaootilisest arengut. Tasakaal mingi aja jooksul püsiv olukord. Tasakaal on ebastabiilne nähtus, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa. Liblika efekt põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivalöögid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool.
ohver. Sageli otsib kuritarvitaja füüsilisest kontaktist lähedust, suutmata kontrollida objekti valikut. Väärkohtleja seksuaalsed vajadused võivad olla tavaliselt suuremad. Intsesti puhul on sageli leitud, et vanemate suhted perekonnas on halvad või kauged ja nende seksuaalne kooselu on lakanud. Perekond elab sageli eraklikku elu ja üks vanematest võib olla alistav ja vägivaldne. Pereelu võib olla kaootiline, vanemad eo hoolitse laste eest, vaid vastupidi: lastele on antud vanemalik roll ja ülesanded ning nemad hoolitsevad vanemate eest. Ennetamine Ennetamistöö sarnaneb meetmetelt paljus laste ja noorte vastase vägivallatsemise ennetamisega. Nii praegused lapsevanemad kui ka noored-tulevased vanemad vajavad perekonnaõpetust, mis annaks teadmisi laste kasvatamisest, seksuaalsest arengust ja abikaasade omavahelistest suhetest. Tähtsaks peetakse ka laste seksuaalkasvatust
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
Evolutsioonil on tipp ei ole. Kui pole sundi muutuda ja simpans on oma elukeskkonnas kohastunud, siis ei ole tal vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub
luuletusi, kuid trükki ei jõua. Õpingud TÜ filosoofiateaduskonnas 1934 aastani. (kohustuslik sõjaväekohustus vahepeal, aga ka palju lisaloenguid). 1929 aasta "Loomingus" esimesed tööd, mis trükki lähevad. 1934 esikkogu "Palavik" meeleolu palavikuline, närviline, tumedad sünged tundetoonid. Oli läbi loomingu sünge. Jääb järeldusele, et inimene tihti vastuolus ühiskonnaga, sest ümbritsev maaelu on kaootiline. See sunnib iseendasse tõmbuma ja siit tekib kontaktivõimetus. Mitmed tunded väärastuvad (on mingis nihkes). Sees palju mina vormi ning eneseirooniat. Nt. "Don Ramon" (must iroonia), sees ka luuletaja teema, milline tema koht ühiskonnas, vaatab läbi enda, suhtub kriitiliselt. Eeskujudeks: Dante, Baudelaire, Vene kirjandusest Pukin, Dostojevski, filosoofidest Shopenhauer ja Nietzsche. Eesti kirjandusest Liiv ja Suits
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i. 9) Ekspressionism Expressio lad k väljapigistamine. Expression pr k väljendus, ilme. Vastandina maalikunstis valdavale impressionismile. Vooluna kujunes välja 1910. aasta paiku. Levis peamiselt Saksamaal ja Saksa kultuuriruumis. Arengut hoogustas I MS ja sellele järgnenud aeg, kui saadi aru, kui odavaks on muutunud inimelu. Kaootiline ajastu: uus elurütm, linnastumine, meelelahutusbuum, töötuse kasv. Kunstivooluna seadis eesmärgiks kunstniku meeleolude ja tunnete rõhutatud väljendamise. Oluline on rõhutatud sotsiaalsus ja idealiseeritud sotsialismiideed. Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris. Saksa ekspressionisliku draama teemaks oli vajadus luua uus inimene ja vabaneda aupaklikkusest
42 · Seega on esimene põhimõte muutuste ajal, et töötajaid tuleb teavitada juhtkonna plaanidest enne muudatuste algust. Ennetav informeerimine annab töötajatele kindlustunde edasise tegevuse suhtes ja näitab, et juhtkond kontrollib olukorda. Vastasel juhul võib organisatsioonis kujuneda toimuvate muutuste tõttu ka arvamus, et ettevõtte tegevus on kaootiline ja juhuslik. · Teine oluline põhimõte on, et tuleb küsida töötajate arvamusi esitatud plaanide kohta. Loomulikult ei saa eeldada, et kõik ettepanekud kasutamist leiavad, kuid kindlasti peab tegema ettevõttes ülevaate laekunud ettepanekutest ning võimalustest neid olemasoleva plaaniga liita. · Kolmandana tuleb silmas pidada kommunikatsiooni järjepidevust muutuste protsessis. Ta-
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
ebaõigluse pantvangid. Sõbrad ja armastajad lähevad üksteise aitamiseks suurtele riskidele; ning perekonnaliikmed teevad sedasama. Kui me armastame, oleme haavatavad. John Rawls, A Theory of Justice Olulised küsimused o Miks peaksid inimesed üldse olema moraalsed? o Miks peaksin mina olema moraalne? (armastuse oht) "Loodusseisund" elu ilma reegliteta Ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoistid püüaksid maksimeerida isiklikku kasu. Tulemuseks oleks "kõikide sõda kõikide vastu", kus inimese elu oleks "üksildane, vilets, armetu, loomalik ja lühike." Moraali mõju ühiskonnale Moraal on justkui ravimiks säärasele loodusseisundile ja võimaldab omahuviga isikutel rahuldada oma vajadusi ja soove rahu ja koostöö seisundis. Säärasena on moraal sotsiaalse kontrolli mehhanism.
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva. Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 m edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna iga vibur lükkab rakku erinevas suunas. Tõmblemise tulemusena muutub raku ujumissuund ligikaudu 60 kraadi
Et arvutada koguimpulssi, mille annavad seinale kõik mingi ajavahemiku t vältel vastu seina põrganud molekulid, tuleb määrata kindlaks nende koguarv N ja korrutada see suurusega dP. Aja t jooksul jõuavad seinani ainult need osakesed, mis lendavad seina poole ja mille kaugus pole suurem kui v x t . Seina poole lendamine tähendab, et nende molekulide korral v x on positiivne. Et molekulide hulk on väga suur ja nende liikumine kaootiline, siis võime öelda küllalt suure täpsusega, et seina suunas lendavad pooled molekulid, pooled lendavad seinast eemale. Seega tuleb meil arvestada pooli nendest osakestest, mis jäävad niisuguse silindri sisse, mille põhjapindala on S ja kõrgus v x t . Nende arv avaldub valemiga 1 N nV , 2 kus n on gaasimolekulide kontsentratsioon ehk molekulide arv ruumalaühikus, V selle silindri ruumala. Et silindri ruumala on põhjapindala korda kõrgus, siis 1
lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid
võtab näidendi aluseks anektoodi. Anektoot võib olla õudne, kummaline jne, tähtis on efektne puänt. Siin on näha seaduspärasust uus lavasüsteem põlgas nähtuste analüüsi ja eelistas nendele tegevust. Haaravat süzeed. Võib pidada teerajajaks siin puhul romantikuid, kes lõid segi klassitsismi ja tõid teravad ja haaravad süzeed vastanduvad mõistlikkusele. Irratsionaalsuse lembus algabki romantikutega. Kõik baseerub tunnetel. Romantikutel kõik nagu ebaharmooniline, kaootiline. Näidendite tegevus muutub palju vormilisemaks ja heitlikumaks, kärarikkamaks. Madalad zanrid (vodevill ja melodraama) viivad selle absoluuti tekib esimene action. Romantikud lahkusid teatrist kui uppuvalt laevalt, nad said aru et sinna jäämine tähendaks täielikku põhjaminekut. Nad ise olid algatanud selle protsessi, mis oli viinud teatri tasemele, kus ei vajatud enam mõtlevaid dramaturge tegid ise seda, et teater neid enam ei vajanud
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAA...
alus. Tiivel peab aga äriõigust ühinguõiguse üheks valdkonnaks. AS Äripäev kirjastab sarja ,,Äripäeva käsiõpikud", mille õigussarja üks käsiõpik kannab nimetust ,,Äriõigus. Näidised ja kommentaarid", mille sisuks on äriseadustiku kommentaarid. Riigiteataja süstemaatiline liigitus äriõigust kui õigusharu või kui koodeksit/seadustikku ei tunnista. Loetelu võiks jätkata, aga lõppjärelduseks on üks äriõigus on defineerimata ja selle mõiste kasutus on üsna kaootiline. Autori seisukoht on, et äriõigus ei ole õigusvaldkond, õigusharu ega viita mingile muule juriidilisele instituudile, -terminile või koodeksile/seadustikule. Äriõigus polegi õigus - äriõigus on õppeaine! See on õppeaine, mis on mõeldud ja disainitud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise erialade tugengitele, andmaks neile vajalikud teadmised ettevõtluse ja juhtimise, laiemalt majandustegevuse 4 , õiguslikust korraldusest
kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Anaxagoras toob mängu mõistusliku maailmavaimu (`nous'). Ainega võrreldes on too vaim ülimalt lihtne, teda ei saa enam lahutada koostisosadeks, nagu seda ainega teha saab. Vaim pole millegagi segunenud ega segatav. Ta oleleb omaette, ning on puhtaim kõigist asjust. Pole kahjuks andmeid selle kohta, kuidas Anaxagoras seda vaimu ette kujutab. Võib aga arvata, et vaimu näol on tegemist maailma korrastava printsiibiga. Aine, millest vaim kujuneb on põhiolemuselt kaootiline mass millest ilma vaimu toimeta miski ei kujune. Ta koosneb arvututest osakestest, mis ei teki ega kao, ning millel on iseseisvad omadused, mis vastavad osakeste liigile. Nii on olemas näiteks kulla või liha või ükskõik mille osakesed. Neid osakesi nimetas ta seemneteks (`spermata') Aristoteles nimetas neid hiljem "homoiomeerideks". Seda järeldas Anaxagoras lihtsast vaatlusest: inimene, süües leiba, kasvab. Tähendab, et ained, mida ta kasvamiseks vajab,
Mõneks ajaks on see vabadus hea. Piiranguid veel vähem kui oligarhias, keegi pole sunnitud valitsema või olema valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline kord teeb sporti, siis joob ja laiskleb, kord majandab, siis priiskab. Demokraatia hävitab liigne vabadus. Tollases demokraatias mitteosalejate arv suur, türann mobiliseerib need (värbab orje turvameesteks) jne, alustab sõja, et rahvas tunneks vajadust juhi järele, kõrvaldab teisiti- mõtlejad, tugevdab võimu. Rahva viha kasvab, sõbrad imetlevad, poeedid ülistavad.
asjasse on seotud valu...). "Jumalariigis" räägib ta Rooma taassünnist, nii kreeka filosoofia kui Rooma täiustuvad, kui neile lisandub kristlus. Teiselt poolt aitab seega kaasa ka kreeka filosoofia ja Rooma traditsioonide sulandumisele kristlikku tsivilisatsiooni. Nii nagu kristlased saavad kasu saada sekulaarsest filosoofiast, saab ka Rooma kasu õigest religioonist. Roomlaste peamiseks (kui mitte ainsaks) probleemiks peabki Augustinus seda, et nende jumalateenistus on kaootiline ning et nad pole teeninud õiget Jumalat. Kohati ta isegi samastab juutide Jumala roomlaste jumalaga, keda roomlased nimetasid Jupiteriks (roomlaste kõrgeim jumal, nagu kreeklastel oli Zeus). Roomlaste varasema religiooni jaotab ta kolmeks: müütiliseks, tsiviil ja loodusreligiooniks. Roomlased teenisid vaid valet jumalat, selles mõttes oli kreeklaste ja roomlaste saavutused kurjast, kuid teisest küljest, kui kristlus neid nüüd kasutab, osutuvad kõik roomlaste saavutused heaks
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
arva enda koosseisu. Alad mis on poolakate käes või nende kätte langemas, pidas ta aladeks, mis on vabad, mis võib vallutada. 1561 aastal pikendatakse relvarahu 20nele aastale. 1561 a asut I administratiivsammud, hakatakse haldussüsteemi looma. Rootsi kõige kõrgemaks kohapealseks esindajaks saab Klas Horn, kuigi mitte pikaks ajaks.Esimesed mehed, kes eestimaale määratakse on peaasjalikult soome päritolu kõrgaadlikud. Segaduste aeg kestab 1580ndate a alguseni. Selle ajani on süs kaootiline ja pidevas muutumises. Harju, viru, lääne ja järvamaa nende halduses. 80-81 tegelikult nende juures ka Ingverimaa, mida siinse ter tervikuna käsit. 80ndate aastate ülesehitus kestab 20 a kuni 1600 a sõjategevus siin taaskäivitud, süs hakkab kiiresti muutuma. 1584 astutakse üks kaalukamaid välispol samme, mille mõju ulatub 18-19 sajandini. 1584 a kutsus toonane eestimaa asehaldur Pontus de la gardie tln maapäeval kokku kõik rootsi
(tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva. Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 µm edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna iga vibur lükkab rakku erinevas suunas. Tõmblemise tulemusena muutub raku ujumissuund ligikaudu 60°. Seega on raku liikumise
kohalolev eemalolev korrastatud juhuslik kuulav rääkiv käsud ja kontroll koostöö ja konsensus lihtsalt arusaadav raskesti arusaadav materialistlik vaimne, hingestatud mitme teema vahel hüplev ,,üks teema korraga" muganduv teisitimõtlev mänguline tõsine näeb üldist näeb detaile objektiivne subjektiivne ,,Olen nõus ja ..." ,,Olen nõus, aga ..." olukorda arvestav olukorda mittearvestav optimistlik pessimistlik organiseeritud kaootiline otsekohene vihjav otsustav otsustusvõimetu paindumatu paindlik paljusõnaline napisõnaline partnerit sageli puudutav füüsilist kontakti vältiv pinges vahetu ratsionaalne emotsionaalne realistlik idealistlik resoluutne väheresoluutne rõõmsameelne kurvameelne selge ja lihtne keeruline, palju võõrsõnu kasutav suhtlemisel sotsiaalset vahet tegev kõigiga võrdselt suhtlev Merlecons ja Ko OÜ 303
Saarte kultuuri vime nimetada kreeta kultuuriks, mandril (Kreekas) levinut aga mükeene kultuuriks. Ehitistest olid egeuse kultuuris levinud paleed, linnused, hauakambrid, megaronid. Iseseisvaid kultusehitisi ei ole leitud. Palee oli egeuse kultuuris nii kultuuriline kui ka majanduslik tsentrum. Palees oli keskne suur valgusu, mille ümber olid mitmele erinevale tasandile koondunud arvukad majandus ja eluruumid. Ruumide keeruline ja tihti kaootiline paigutus oli aluseks, et egeuse paleesid nimetati labürintideks. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud vimsad kaitserajatised -müürid. Need olid ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, suuruse tttu hakkasid kreeklased neid nimetama kükloobilisteks müürideks. Linnuses visid olla hajutatud hooned, aga ka üks linnusloss. Keskseks ruumiks vi ehitiseks linnuses oli megaron - suur
Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena. Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti
formaliseerimisega ning lõpeb korrastatud teadmise, formaliseeritud käitumismudelite kinnistamisega ehk institutsionaliseerimisega olemise, sotsiaalse praktika vaimsetes ning materiaalsetes struktuurides, sealhulgas igapäevases käitumises. Õiguse kehtestamine on protsess, mida sageli käsitletakse formaalselt ja ühekülgselt. Selle protsessi kirjeldamisel lähtutakse harilikult eeldusest, et eksisteerib üheltpoolt korrastamist ning reguleerimist vajav sotsiaalsete suhete kaootiline ruum, teiselt poolt aga õigus kui (sotsiaalse) korra ideaalne mudel. Õiguse kehtestamine tähendabki nimetatud mudeli rakendamist muidu kaootilise ühiskonnaelu korrastamiseks. Et tagada selle edukust, tuginetakse vajadusel (riikliku) sunni mehhanismile. Sisulises plaanis on tegemist subjektselt aluselt lähtuva (õigusliku) eneseregulatsiooniga. Vastastikuses dialoogis, läbi sotsiaalse olemise tingimuste mõtestamise jõutakse ratsionaalsete käitumuslike lahenditeni, määratletakse
Tahkete kehade süsteemi kese on Päike ja planeetide süsteem on osa galaktikast, mis hõljub lõputus tühjuses. Maa arvatakse olevat loodud ca 4700 milj a tagasi, see on oma olemuselt ebatäiuslik sfäär, mis pöörles algul ümber oma telje kiiremini kui praegu. Telg ise oli algselt orbiidiga paralleelne, siis aga läks telg orbiidi suhtes viltu ja seepärast on maapind ka erinevatel aastaaegadel Päikese suhtes erineva asetusega, erineval kõrgusel. Maapind oli algul kaootiline. Pilvemassid rippusid viljatu vulkaanilise maastiku kohal, õhk oli nii kuum, et alalised vihmad muutusid kohe uduks. Seda veidrat maastikupilti valgustas Päike, mis tõusis ja loojus palju kiiremini kui praegu. Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas
süvenevad kahjustused hoonete fassaadielementidele. Puitelamute puhul on näha hulgaliselt ka „isehakanud meistrimeeste“ kätetööd ning ilmselt omandisuhete põhjal toimuvat elamute ümberehitamist, mille puhul iga korteriomandi või reaalosa omanik või valdaja tegutseb omaette ning elanike vahel puudub koostöö. See on pahatihti põhjustanud nii hoone tehnilise seisukorra halvenemise ja arhitektuuri-ajaloolise väärtuse kahanemise. Paljudel elamutel on kaootiline välisilme, kus erinevad piirded (seinad) on erinevalt viimistletud, paigaldatud on erinevaid avatäiteid (eriti aknad). Samas on sageli tööd jäänud lõpetamata, mõnel puhul on teostatud töid, mis hoone kui terviku tehnilise seisundi parandamiseks ei pruugi olla primaarsed, samal ajal kui paljusid hoone säilimise tagamiseks hädavajalikke töid (näiteks katusekatte vahetus, sademeveesüsteemi remont) ei ole isegi alustatud ega lähitulevikus planeeritud.
kõladesammas, helideaur. Algul tõuseb iga kella helin hommiku säravasse taevasse sirgelt, puhtalt, teistest eraldi; siis aga vähehaaval paisudes sulavad helid kokku, segunevad, uhtuvad suurepäraseks orkestriks. Jääb järele üksainus helisev võngete mass, mis lugematuist tornidest vahetpidamata hoovab, mis lainetab, hõljub, hüpleb, linna kohal tiirleb ja läkitab kõrvulukustavaid helilaineid teisele poole horisontigi. Kuid see harmooniameri pole sugugi kaootiline. Kui suur ja sügav ta ka poleks, ei kaota ta oma läbi-paistvust; te näete kellatornidest iga heliderühma eraldi üles vingerdavat. Te võite kuulda nende dialoogi, kord suure kella sügavat bassi, kord väikese kella kriiskavat tenorit; te näete oktaave ühelt kellalt teisele hüppavat, näete, kuidas hõbekellalt tõusevad tiivulised, kerged, vilistavad helid ja kuidas puukellalt alla langevad katkised, tömbid kuminad; te naudite nende keskel Saint-Eustache'i
Tööjuhendid ja protseduurireeglid kirjeldavad tegutsemist õigesti ja juhusliku vea ilmnemisel pole vaja neid korrigeerida. Samuti teavad töötajad, kuidas on vaja tegutseda ning neid pole vaja vea avastamisel ümber õpetada. Tavaliselt piisab tähelepanu juhtimisest tekkinud veale. Juhusliku vea esinemine on enamasti kaootiline ja juhitamatu. Samas ei pruugi olla nende mõju väikese esi- nemissageduse tõttu kvaliteeditulemusele suur. Süsteemsed vead on põhjustatud üldjuhul sellest, et puuduvad konkreetsed tegutsemis- reeglid, need on puudulikud, vigadega või mitmeti tõlgendatavad. Samuti võib olla põhjuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
