Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus Talutüdrukutel olid tavalised odavad kleidid, kanti ka palju villaseid asju. Aadlikuprouadel olid kallid pikad kleidid, piha oli hästi välja toodud (vahel murti isegi alumised ribid, et korsett oleks ilusamini). Kanti palju ehteid, kindaid, kübaraid ja vöid, et piha rõhutada. (vööde külge riputati asju, käekottideasendajad) Lõhnaks kasutati roosivett, äädikat ja vürtse. Meeste riietus Mehed kandsid sukkasi, ka püksid läksid lühemaks. Meeste vammus läks lühemaks ja vööd kanti puusal.
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd
V: et Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele võrdsed õigused katoliiklastega 20. Millal alanud Suur Prantsuse revolutsiooni olid valgustusfilosoofide teosed ette valmistanud? V: 1789 Immanuel Kant (1724-1804) 1. Mis sajandil ja kus sündis Kant? V: 18. sajandil Königsbergis, Ida-Preisimaal (tänapäeval Venemaale kuuluv Kalingradi oblast) 2. Mis vaimus kasvatas ema Kanti? V: pietismi 3. Mis on pietism? V: rõhutas inimeste sügavat kristlikku religiossust ja moraalsust 4. Mis ülikoolis Kant õppis? V: Königsbergi ülikoolis 5. Mis ülikoolis oli Kant professoriks? Kas Kant nõustus õpetama ka teistes Saksa ülikoolides? V: Königsbergi ülikoolis ja mujal ei nõustunud 6. Kus Kant suri? V: Königsbergis 7. Mis oli Kantil üliõpilaste õpetamise põhimõtteks? V: Lollpäid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad end ise 8
Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest
Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18. sajandi lõpust alates punast või lambapruuni kurrutatud seelikut, mida alläärde kootud põiktriipude, viirgade järgi nimetati kirikuueks. Kurrutatud seelik "ümbrik" õmmeldi kokku poolvillase kanga neljast laiast, mille alumine osa on 15 cm laiuselt viiraline. Seelikul püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sinipunarohelise kirjaga villane äärispael pook. 19. sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi minema pikitriibuline seelik (kiutkuub). Vöö.
Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru.
Õlarätik oli peenest poevillasest riidest mõõtudes 96x96 cm. Äärtele olid kinnitatud punased villased narmad. Rätik asetati kolmnurkselt kokku ning asetati õlgadele nii, et teravad nurgad pisteti ees vöö vahele. Naise ülikonna juurde kuuluv vammus on põlvini ulatuv kergem ülerõivas. 19. sajandi esimesel poolel tehti see valgest riidest. Teisel poolel aga vesihallist villasest riidest. Suurema ülerõivana, eriti külmal ajal kanti pikkkuube, mis ulatus poole sääreni. Kuube ja vammust eristasid ainult pikkus. Kasukad valmistati Kihnus valgest lambanahast ning kaunistati punaste rihmadega. Kihnu abielunaine Abielunaise peamiseks tunnusmärgiks on põll ja tanu. 19. sajandi esimese pooleni olid põlled valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle jälle edasi
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–6...
IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust
liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km². Valdavalt kasvab saarel okaspuumets. 2.Kihelkonna kihelkond Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) on Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Seda piirab läänes ja loodes meri. Maa poolt on naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Kihelkonna pindala on 402 km² Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul. 3.Kihelkonna rahvariided Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär
tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku
rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures. Naistesärgi rinnalõhik tehti abielunaistel pikem kui neidudel, sest naistel oli pika rinnalõike kaudu parem last toita. Särgi peale, seeliku alla küljelõhiku kohale, sätiti lahttasku, mis õmmeldi erisugustest riidelapikestest. Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest, mille lõim oli linane ja kude villane. Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam. Pikitriibuline seelik kooti valdavalt punase põhjaga ja triibustik ei muutunud oluliselt kogu 19. sajandi jooksul. 19. sajandi teisel poolel asendati mahedate
Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise. Keskis esile ka erinev mood suvel ja talvel. Talvel kanti paksemaid kangaid ja õhemad kangad jäeti soojemateks aegadeks. Esile keskisid ka moeloojad. Seni oli naisterõivaid tehtud meesrätsepate poolt või kodudes. Nüüd loodi kuninga soosingul naisterätsepate gild, kuhu ihkasid tööle saada paljud. 3.2.Kangad Pitsiga ehiti 17
Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi RIIETUS Egiptuse rõivastus jaotatakse kolme perioodi. Vana riigi periood ( 2778- 2263 a eKr ) Mehed. Mehed kandsid piklikust riidetükist niudevööd või põlle. Riie mähiti ümber keha ja kinnitati vöökohalt paelaga nii, et üks riide ots rippus lahtiselt ees. Vaaraode rõivastuses arenes lahtine ots rikkalikult dekoreeritud kolmnurkseks põlleks. Õlgadel kanti lahtist katet või loomanahka. Naised. Naised kandsid õhukest kehale liibuvat särgitaolist rüüd, mis ulatus rinnast pahkluudeni. Seda hoidsid üleval üks või kaks õlapaela. Kleit oli kitsas ja võimaldas vaevu liikuda. Kõrgest soost naiste ja orjataride rõivastus oli peaaegu ühesugune, sotsiaalse kuuluvuse erinevuse määras ainult kasutatud riide kvaliteet. Kogu vaba elanikkond kandis taimsetest kiududest parukaid - need asendasid peakatteid ja kaitsesid päikesekiirte eest
Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget tukka otsaesisel. (3)
ASJAÕIGUSE HARJUTUSÜLESANDED I.Vallasasjaõiguse kaasused 1. Aadu müüs Arnole oma kasutatud auto mille hind oli 5000 EUR. Kuid Aadu soovis oma autot ennemüüki veel kasutada 2 kuud, siis lepiti kokku,et Arno saab auto kätte 2 kuu pärast ja tasub siis ka hinna. Kui Aadu auto Arnole üle andis ja registris kanti auto Arno nimele, lubas Arno 2 päeva pärast auto hinna üle kanda Aadu kontole. Kuid raha ei kantud üle ka siis, kui 10 päeva oli möödunud.Nüüd nõudis Aadu autot tagasi. Arno avaldas soovi tasuda auto hind osamaksetena. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnanag. 2. Sandra võttis oma sõbrannalt Marilt kaelaehte, et sellega hiilata tudengite ballil. Kuid ta kaotas selle ehte ning lasi tuttaval juveliiril valmistada väliselt täpselt samasuguse ehte ja tagastas siis selle Marile
Sini-valgeruudulised piklikud villased õlakatted, vaibad olid tehtud ühest kangalaiast. Moodsad ruudulised suurrätid õmmeldi aga kokku kahest kangalaiast, nii saadi suur ruudukujuline rätt, mis ääristati narmastega. Seda kanti kolmnurkseks kokkumurtuna. 5 Pealisrõivad 19. sjandil kanti triibuliste seelikutega villaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid. Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist. Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut.
varrukateta umbkuub või ümber puusade mähitud riidelaid vaipseelik, kinnitatud vööga. Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Õlgadel villasest riidest sõba või linasest riidest kaal ehk palakas. Rõivad kaunistati pronksist spiraalikeste ja rõngakestega vaselised. Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti. Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid, klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid. 14
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)
määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga katsekeha mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3
(aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18
tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest RIIETUS MEHED Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED
luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Ma nõustun selle väitega, et kohustsute täitmine teeb inimese vabaks, kui seda väidet lahtimõtestada Kanti ja Bakunini kaudu. Toetudes Kanti väidetud kohustustele ja Bakunini definitsioonile vabadusest, siis täiskasvanud inimene peab täitma vaid oma südametunnistuse kohustusi ning neid täites on ta vaba. Ma arvan, et kui iga inimene täidab Kanti öeldud kohustusi, siis täidab ta ka juba alateadlikult iga demokraatliku riigi seadusi. Minu arvates on inimene vaba, kui teda piiravad vaid tema südametunnistuse kohustused. Mina näiteks tunnen
pidulikke riideid. Eesti rahvariided väljendasid teatavas mõttes seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust; lisaks sellele kujutasid nii argi- kui ka piduriided endast keerulist märkide süsteemi, viidates nii kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule kui ka eale. Rahvariided jaotati üldiselt kolme ossa: 1. Pidulikud rõivad (kanti vaid pidulikel juhtudel, mis pärandati põlvest põlve); 2. Käimise rõivad (peamiselt kanti vähem pidulikeks käikudeks); 3. Igapäevased töörõivad (olid tehtud halvemast materjalist ja ilma kaunistusteta). Peamiselt valmistati rõivaid kodukootud villasest või linasest kangast. Suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast saadi madarajuurest)
Rahvariided Rahvarõivastega on meist kokku puutunud pea igaüks, kas neid ise kandes või kandjate pakutud kaunist vaatepilti nautides. Kuid mis on või oli rahvarõivas? Üldises mõttes on rahvarõivas seisuslikule ühiskonnale iseloomulik talupojarõivas, mida kanti nii argi- kui pidupäevadel, nii varasematel aegadel kui 19. sajandil. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid
Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja voldiharjade vahe oli 2,5 3 cm (Kaarma, Voolmaa 1981). Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), millele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud. Seelikud on villased ja enamasti kootud koeripstehnikas. seelik
Sademele lisati 1 tilk konts. HCl ja 1 tilk konts. HNO 3. Hapete liia eemaldamiseks kuumutati kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldunud ja lahjendati veega 1,5 mL-ni Saadud lahusest tõestati Ni2+- ja Co2+-ioonid. Ni2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 6M NH 3H2O lahust kuni leeliselise reaktsioonini ning seejärel lisati 3 tilka dimetüülglüoksiimi lahust. Lahusesse tekkis roosakaspunane sade. Järelikult oli lahuses ka Ni 2+- ioone. Viidi läbi ka tilkanalüüs. Selleks kanti filterpaberlie tilk analüüsitavat lahust, sellele lisati tilk dimetüülglüoksiimi lahust ning hoiti avatud konts. NH 3H2O pudeli kohal. Filterpaberile tekkis roosakaspunane laik. Järelikult oli lahuses Ni2+-ioone. Co2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5 tilka pentanooli. Tekkis tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis andis vesilahusele roosakaspunase värvuse, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse.
3 Keskaja mehed Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad
Moemaailma hakkasid juhtima noored. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. Naised: Moodi tuli miniseelik. kostüümseelik oli mugava laiusega, kas päris sirge või alt veidi laienev. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev. Väga palju esines vöötatud kostüüme, kusjuures vöö oli sageli viidud puusadele. Ka kostüümide juures oli eelistatumaks kaherealine kinnis. Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all tihti kõrge kaelusega dzemprit. Ka kleitide juures eelistati lihtsat sportlikku joont. Kõige populaarsemaks sai lihtne ühevärviline kleit, mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Särgilikult lihtsa tegumoega kleite kaunistasid sageli kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud vöö. Viimane oli enamasti vöökohast veidi allapoole viidud. Sportlik pandlaga või rõngaskinnisega vöö oli üldse praeguse moe üheks lemmikdetailiks
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
tühistamist ja kaotab oma jõu ning see on vale tegu inimkonnale. Vale ei pea otseselt põhjustama halba ja isegi siis kui see tundub õige tegu, tuleb selle asemel hinnata üldist tõe kokkuvarisemist. Tuleb olla tõene igas teadaandes, seega, tõde on püha ja absoluutne ülem seaduse põhjus, piiratud ilma otstarbekuseta. Kui Bernard suudab sellise asja kohta valetada, siis suudab ta ka teiste asjade kohta valetada ja ilmselt teebki seda. Aga vaatame kuidas Kanti süsteem toimib praktikas, õnneks on selle kohta asjakohane ajalooline juhtum. 1791 aastal kirjutas Maria von Herbert Kantile, et öelda et ta on pikka aega Kanti austaja ja ta hiljuti soovis rakendada tõe ütlemise põhimõtet oma kõige intiimsemates kiindumustes. Nagu uskuja kutsub oma Jumalat, Maria alustas kirglikult. ,, Ma soovin sinult abi, et sa mugavalt ja kaitsvalt valmistaksid ette mind surmaks." Tundus, et rääkides oma
Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säiliks kasutati palsameerimist. Tavalised inimesed üldiselt palsameeriti ka ja maeti kõrbesse. Palsameeriti ka kasse. Palsameerimiseks tuli eemaldada aju ja siseelundid ja ka neid säilitada ka u nagu purkides. Vaarod maeti kindlal ajaperioodil püramiididesse. Algselt kasutati astmik-püramiide. Haud paiknes astmik püramiidi all. Klassikalised püramiidid tulid 2600-2500 eKr.
Riietus naistel Naised kandsid kleite, mis olid pikad ja rasked. Kleidi piha osa oli väga peenike ja tugevalt kokkutõmmatud. Naise alumised ribid murti või lasti ära opereerida, et korsett püsiks ilusti. Kleiti laiendati kiilu ehk slepi abil, et tekiks tunne nagu oleks seljas kaks kleiti. Kanti palju ehteid, vahel ka lausa kahtekümment sõrmust. Kanti ka vöösid, et pihta veelgi rõhutada. Riietus meestel Rüütlid kandsid erinevatest nahkadest tehtud rüüsid. Rüüde all olid kas villased või linased pikad särgid. Püksid oli jalgade ümber, et oleks parem liikuda. Lisaks kanti pikki saapaid. Inglise keskaja traditsioon Kui keegi tähtis isik suri, siis pandi ta ilustatud paadi peale ja saadeti avamerele.
preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà, kus kasvasid leidlapsed, orvud ja vallaslapsed, aga ainult tüdrukud . Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga. 1718. aastas sagenesid Vivaldi reisid teistesse Itaalia linnadesse veelgi. Ta käis seal, kus parajasti kanti Vivaldi teoseid ette. Tihti ta dirigeeris neid või oli viiulisolistiks . 1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell' Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega" ("Kevad", "Suvi", "Sügis", "Talv"), "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht" . Need kontserdid osutusid väga menukaks, eriti "Kevad" . Louis XV-le meeldis "Kevad" eriti ning ta lasi seda uuesti ja uuesti esitada, teinekord ka ootamatutel hetkedel. 1730
Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi
Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kottidel hõbe- ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad Jalanõud Nii meestel kui naistel moes kontsad Jalatsid kaunistustega Mehed kandsid eelkõige saapaid, naised kingi Ilu ja hügieen Pesti võimalikult vähe Kaasas kanti kõikvõimalikke
9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10 s 4 * Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti
sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4
2.Temaatika: püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast alust ja loodusest. Nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. 3. Loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Maalisid esemeid, ümbritsevat õhku ja valgust. Kasutasid puhtaid värve. 4. Maali esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaaegu. Maal on hele, koloriit väga nüansirikas. Varjundid kanti lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega, iga tõmme eri tooni. Valgus oli pildi peategelane. 5.Jooned:nõtked,vahel taimeväätidega läbi põimitud. Toonid: sinine, lilla ja roheline. Sümbolid: paabulind, lehvik; iirise, tulbi, liilia ja orhidee stiliseeringud. 6. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat sisteemitut eklektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Loobuti tellisseinade krohvimisest. Näited: Pauluse kirik, Lindgren - Vanemuine, Draamateater, Ammende Villa. 7
õlad. Kasutati riiete all heintest tehtud padjandeid, et siluett oleks võimalikult mehine. Talje tõmmati rohkem kinni. Visuaalset efekti süvendasid kitsenevad kiiretaolised siilud ja rikkalikud kroogitud laiad varrukad. Kitsad ja liibuvad püksid, mis seni olid eraldi koosnenud, muutusid tervikuks. Mugavuse huvides olid püksid varustatud spetsiaalselt kotitaolise kubemekotiga. Hiljem sukamasina leiutamisega läksid moodi sukkpüksid, mis rõhutasid veelgi meeste mehelikkust. Samas kanti inglismaal aga laiu põlvpükse, veneetsias allapoole põlvi ulatuvad pükse, mille sääred oli kas kitsad või siis rohkem avarad just. Valge linane särk muutus renessaansi ajal oluliseks jõukuse märgiks. Särgi lõige oli lopsakas ja dekoltee suur. Hiljem lisandus särgi kaelusesse pisike kroogitud krae, mis aegade jooksul muutus olulisemalt suuremaks ja kroogete poolest rikkalikumaks. Krookkrae oli tärgeldatud, tugevast materjalist ja hoidsid pead võimalikult püsti
Praxiteles. Hermes ja Dionysos 2. Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini
19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegselt Eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varukatega särk ja selle peal kantav villane varukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riide laid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid napilt, kuid selle aja naiserõivastusest on säilinud täielikumaid komplekte (näiteks Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, vaipseeliku kõrval hakkas levima kokku õmmeldud ühevärviline seelik. Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu.
· Asi iseeneses mõjustab meid läbi meie mõistuse, mis sarnaneb värviliste prillidega, selle tajumises mängivad rolli nii asi iseeneses kui ka mõistus · Asi iseeneses eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ta ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks eksisteerivad tajuja tajuobjektidena, st sõltuvad tajujast; nad eksisteerivad ajas ja ruumis, nad on põhjuslikult seotud; nad on tunnetatavad · Kanti arvates on igasugune teadmine otsustus · Otsustuste hulgas eristas Kant analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilisi (avardavaid) otsustusi · Sünteetilised otsustused jagas Kant kaheks: aposterioorsed (kogemusel põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused · Üldse on Kanti arvates kolm liiki otsustusi: a) sünteetilised aposterioorsed; b) analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed
ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest traditsioonidest ning moest. Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mis tõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid. Keskajal kanti meelsasti ka pealismantleid. Kitsaid pükse õmmelda enam jaolt erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu, pandleid jms. 12. sajandil tulid kasutusele ka nööbid. need oli valmistatud nahast, luust või metallist. Taskuid keskajal ei kasutatud. Omapärane tähendus oli keskajal veel krael. Need ilmusid Eurooplaste rõivastusse pärast ristisõdu. Kallid, kulla ja vääriskividega kaunistatud kraed oli ainult ehted, mitte rõivaesemed. 15
Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused. Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol, Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad. Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine,
Meik oli jõuline. Päikesepruuni nahka tasandati ookervärvidega kollakamaks või punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Huulevärvi kanti ka põsepunana põsenukkidel ja hajutati kergelt oimukoha suunas. Silmameigiks kasutati algselt vaid kaht värvi musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmukarvade kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis oli kasulik päikesest põlenud silmadele ja kaitses kärbeste eest. Seda kasutati ka laste juures. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidi e heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja
Tallinna Kadrioru loss ja muidugi suursugune Versailles' loss Prantsusmaal. Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Barokiaja kuulsaimad heliloojad on näiteks Antonio Vivaldi Itaaliast, Georg Friedrich Händel Inglismaalt ja Johann Sebastian Bach Saksamaalt.
Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ruuduliste või ristitriibuliste üleüldseriiete ehk kaapotkleitide kandmine. Samuti tutvustastakse antud töös rahvariiete juurde kantavaid ehteid, jalanõusid, milliseid sukki kanti ning millised olid taskud/kotid. Antud uurimustöö on illustreeritud joonistega, mis annab selgema ja parema ülevaate rahvariiete väljanägemisest ning milliseid mustreid ja tikandeid kasutati. Alljärgneval joonisel on ära toodud rahvariiete komplekt ilma pikk-kuueta. 3 Särk Põhja-Eestis kanti varrukateta alussärki ja selle peal lühikest pihakatet, kolmveerand- pikkuses varrukatega nn käiseid
ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
