Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga. 5. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill ,, John Stuart Mill " http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm ,, John Stuart Mill: Overview ", Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
aastal kestnud üle 70 aasta. Kõikjal Eesti- ja Liivimaal oli põllumaa suures osas võsastunud, osa linnadest, küladest ja mõisatest varemeis. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra, ulatudes kõigest 100 000 inimeseni. Kõige rohkem olid kannatanud viljakamad ja tihedamini asustatud piirkonnad Järvamaal, Tallinna ümbruses, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ning Lääne-Tartumaal. Kergemini pääsesid Saaremaa ja Hiiumaa, Karksi ja Helme kant ning otse Venemaaga külgnevad alad. Osa eestlastest oli sõja eest põgenenud teisele poole Peipsi järve ja rajanud selle idakaldale oma külasid. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi
moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma tekstides naist või kuidas naiselikkus täielikult nende filosoofiast puudub. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele filosoofiast, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid, jätta naiselik mehe kasuks kõrvale, on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks.
sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. 2. Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637
indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 Das Sollen kohustus, see , mida peab Maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid. Kategooriline imperatiiv universaliseeritav(üldine) maksiim Vastuväide nr1: liiga formaalne Vastuväide nr2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Konsekventsionalism, sh. utilitarism Otsustavad tagajärjed:
poolt 1776 a). Selle idee surus kõrvale nebulaarhüpoteesi võidukäik (Kant 1775, Laplace´I 1830).Hiljem, kui nebulaarhüpoteesil tekkisid raskused Päikesesüsteemi liikumishulga lahtiseletamisega tekkisid uued katastroofihüpoteesid, milledes seletati, et planeetide aines rebiti Päikesest teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid.
Siin läksid ka filosoofide arvamused maailmakorralduses lahku. Osad väärtustasid looduse tähtsust inimese ja tehnika arengus, nimelt just loodusressursse mis aitavad progressil edasi liikuda. Mõned soosisid riigi arengut ja inimestele paremate võimaluste loomist, mis on ka alus tänapäeva ühiskonnale. Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus, mis suutis kriitiliselt mõtelda 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, et arendada uusi tehnoloogiaid 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4
saame me teada oma muljetest nimelt praegusel hetkel. Kuid seda, mis on hetke pärast, me ei tea. Ei saa olla kindel, et tulevikus säilib maailm muutumatuna. Kui tahame seda teada, peame toetuma oletustele, kuid see põhineb usul ja on irratsionaalne. IMMANUEL KANTI TRANSTSENDENTAALNE FILOSOOFIA. Transtsendentaalse käsitlusega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama kogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta pole võimalik. Kant tahab teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Igasugune teadmine eeldab mõistet. Kõige üldisemate mõistete otsimine on peaeesmärk. Immanuel Kanti kategooriline imperatiiv. Moraaliteooria. Põhimõte on imperatiiv, kuna ta kohustab. Ta on kategooriline, kuna selles põhimõttes ei sisaldu mingit reservatsiooni. Dikteerib põhimõtte , mis on absoluutne ja tingimusteta
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse
1 6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Kant(nativism) mõistus ise korraldab maailma, kaasasündinud. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29
Adressaadiks on kodanik, eraisik Realism Johann Christoph Gottsched (1700-1766) Critische Dichtkunst; realis 'tõeline, asine'. Gotthold Ephraim Lessing Hamburgische Dramaturgie Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid Valgustusaeg väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Voltaire- Immanuel Kant Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha valgustust inimese kui väljumine “omasüülisest alaealisusest" võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, üleloomulikkust
2. Uuri probleemi 3. Kirjuta teeskava 4. Kujunda kogu essee kontuur 5. Kirjuta esimene mustand 6. Uuri ja vaata kriitiliselt läbi esimene mustand 7. Kirjuta lõplik versioon NB! ära unusta kasutatud allikatele viidata. Kuidas esseed "kaunistada"? Filosoofiliselt oluline on üksnes Sinu essee argumentide veenvus. Ometi oleks hea kui Su kirjatööd on ka nauditavalt kirjutatud. Paljud filosoofid on kirjutanud väga kuivalt ja raskepäraselt (nt. Kant, Hegel). Mõni üksik kuulus filosoof on kirjutanud väga hea ja ladusa stiiliga (vt e.k. nt. B. Russell, "Valik esseid"). Mis teeb Su essee kaunimaks? Selge struktuur, piisavalt alapeatükke (koduse pikema essee puhul). Põnevad originaalsed asjakohased näited, isegi naljad. Helge ja sõbralik stiil (sageli armastavad filosoofid oma töödes vastaste üle
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
Vooruste koht eri teooriates Vooruseetika olemus Sekundaarne: Vooruseetikas on Vooruseetika ütleb, et tähtis Kant ütleks: voorused voorustel primaarne pole mitte ainult teha õigeid roll voorused ise on asju, vaid ka omada õigeid aitavad meil
paratamatusega. Maailmakõiksus on lõputu ahel põhjusi ja tagajärgi, mis lakkamatult üksteisest tulenevad. III Prantsuse materialistid käsitlesid meeltega saadavate aistingute materialistlikku olemust ja jõuti järeldusele, et aistmisvõime on samuti üks mateeria üldisi seadusi. Ümbritsev maailm eksisteerib mõistusest sõltumatult. Meie aistingud peegeldavad välismaailma asjade, nähtuste omadusi, mis aga ei tähenda, et aistingud oleks tegelikkuse täpsed koopiad. Immanuel Kant Tunnetusteooria. Kõik, mida me ükskõik mis viisil mõistame taju, tunde, mälu, mõtlemise vms kaudu mõistame oma füüsilise aparaadiga (5 meelt ja kesknärvisüsteemi abil). Me suudame kogeda kõike, millega see aparaat tegeleda suudab. Kuid seda, millest meeleorganid jagu ei saa, me kogeda ei suuda ja meil puuduvad selleks vahendid. See, mida me teada võime, on ühelt poolt see, mida me kogeda suudame. See, mis jõuab meie teadvusesse, on meeleorganite produkt
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine
Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant “asjaks meie jaoks”. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: tunnetuse mateeriat- aistinguid tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks?
Erinevus on ainult nendesse lausetesse kätketud hinnangutes: esimeses peetakse metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse sissejuhatava kursuse raames piisab kui teada sellist esitust. Ka nt kõigiaegade üks suurimaid filosoofe Immanuel Kant (1724-1804) lähtus väitelausete sellisest käsitlusest. Arutlused jaotuvad induktiivseteks ja deduktiivseteks. Deduktiivse arutluse puhul toimub järeldamine üldiselt väitelt osaväitele: Kõik inimesed on surelikud Sokrates on on inimene ______________________ Sokrates on surelik Induktiivse arutluse puhul järeldatakse üksikult üldisele: G. Bush on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Mickey Mouse on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama
printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Arvatakse, et valgustus on kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse ka valgussajandiks. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid
induktiivne. 2.4. Gaunilo vastuargument Ontoloogiline argument avaldati esimest korda 1070ndatel aastatel, ning on sellest ajast olnud paljude diskussioonide teemaks, ning seda on kritiseeritud juba avaldamise ajal munk Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus
maailmameister. Võimlemisklubile Piruett tõi võidu Malle Kalve poolt loodud kompositsioon ,,Valguse algus". VK Piruett Eliitrühm Gym For Life Challenge võistlustel Võitjate koosseisus olid: Ann Lakspere, Endla Vaher, Jaarika Lember, Ann Anton, Kristiina Tamm, Ave Rohtla, Kaire Paloots, Kadi- Liis Laaspere, Johanna Lond, Käroli Kullamaa, Brone Ollino, Angret Lepasson, Anastasia Sergejeva, Lissa Henriette Allikas, Minna Kilumets, Kristi Rannat, Kristlin Kant, Anna- Maria Tamm. Janika Mölder Janika Mölder on Eesti iluvõimleja ja treener. Ta on võimlemisklubi Janika juhatuse esimees ja asutaja. Eesti meistrivõistlustelt on Janika Mölder võitnud 22 kuldmedalit. Nõukogude Liidu koondise eest võisteldes on ta võitnud
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsitee...
Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Veel üheks näiteks sobiks ehk kohus mitte irvitada endast rumalamate üle. Põhjendus: (oletades vastupidist ning) lubades endale endast rumalamate üle irvitamist, peaksin lubama minu enda üle irvitamist ka neile, kellest olen ise rumalam. 6 1.6 Loomutäiuste eetika
12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill „ John Stuart Mill ” http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm „ John Stuart Mill: Overview ”, Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. – Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. – Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151 13
mõisteliseks tagasi tooma. Kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Kanti komperniliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Kant seob subjekti (mina) ja objekti (seinakell) ühtseks filosoofiliseks mõttepalliks. Nende vahelise seose moodustab inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused. Kanti jaoks on maailm kahene: ilmnevad (asjad meie jaoks) ja tõelisuse tasand(asjad iseeneses, seda me ei saagi teada). Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Ta väidab, et kui me maailma tajume sellisena nagu me tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult selline ongi
.............................................. 19 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat
mõisteliseks tagasi tooma. Kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Kanti komperniliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Kant seob subjekti (mina) ja objekti (seinakell) ühtseks filosoofiliseks mõttepalliks. Nende vahelise seose moodustab inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused. Kanti jaoks on maailm kahene: ilmnevad (asjad meie jaoks) ja tõelisuse tasand(asjad iseeneses, seda me ei saagi teada). Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Ta väidab, et kui me maailma tajume sellisena nagu me tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult selline ongi
Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.Igas mängus võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Varustus Varustusse kuulub: vormiriided(särk ja püksid), põlvekaitsmed, jalanõud milleks enamasti kasutatakse korvpalli jalanõusid. Võistkond
26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat
Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18. Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon, sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada. Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber. Inimesel tehib suhe loodusega, tal on eriline positsioon (maailmavalitsemine) Bacon "maailma valitsetakse seda tundma õppides" Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks kõike, mida veel mõõta ei saa." - inimese kohus on maailma mõõta. Ta kirjeldas loodust kui matemaatilist
komponenti: a) See mis lähtub kohusest ja mitte tunnetest, kalduvusest, ihadest. Näide: kui anname vaesele raha kaastundest (hinglisest piinast, populaarsuse suurendamiseks) siis pole me paratamatult vaatlusväidetega. 2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud. Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu. Kant on ratsionalist: Moraali ei saa rajada tunnetele jms (sest need on ebakindlad ja igal inimese erinevad), vaid moraaliprobleemide üle – st me arutleme, ega väljenda üksnes emotsioone. Järelikult on emotivism ekslik. Emotivismi kriitikud ütlevad, et siis poleks üldse võimalik kõlbluse üle arutleda. Emotivismi mõistusele. b) Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Kui tahan päästa kukkuvat last, aga kukutan ta ise, siis on mu tegevus moraalne
Kihelkonnad- kihelkond koosnes ligikaudu kahest-kolmest mõisast/vallast. Kultuuriline üksus-oma mentaliteet, rõivad. Laiaslaastus 100 kihelkonda, valdu on ligikaudu 2x rohkem. Kihelkonna keskuseks on ajalooliselt olnud kirik. Eesti aineline pärand on süstematiseeritud kihelkondade järgi. Mihkli kihelkond-sealt jooksis piir läbi- pool oli Eestimaa ja pool Liivimaa kubermangus. Setumaa-Setumaa kihelkonda pole olemas, on kultuuriliselt teistsugun kant. Õigem on rääkida nulgadest-eristab setu piirkondi. Saarde asub Kilingi- Nõmme juures. Tallinna kihelkonda pole ka olemas. Sageli on looduslike piiridega. 5 loeng- nimeteadus ehk onomastika Nimeteadus- vaadeldatakse tihti küll omaette teadusvaldkonnana keeleteaduse all, kuid siiski on tal tihedad kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem
Äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks loodi veel samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism.
" Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." Marcus Aurelius "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." Mark Twain "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." Judith Stern "Et tsempioniks saada võitle veel üks raund." James J. Corbett "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Beth Mende Conny "Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõna "Televisioon
o Eestis olid jagatud kõrgkoolid kahe keskuse vahel: Tartus tegutsesid Tartu ülikool, kõrgem kunstikool Pallas ning kõrgem muusikakool, Tallinnas tehnikaülikool, kõrgem kunstikool, konservatoorium ja kõrgem sõjakool. o Kõrgkoolid kujunesid peamisteks teaduskeskusteks. o Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. Viis aastat hiljem võttis Immanuel Kant kasutusele termini "saarte universium". 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi ning sellega suutis ta vahet teha spiraalsetel ja elliptilistel udukogudel. Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni,
Sest kui hing oleks aine saaks see eksisteerida väljaspool keha või närvisüsteemi, kuid hing ei saa olla kehast sõltumatu. 2. Leia oma tuttavate seast: Koleerik (kergesti ärrituv, tundlik, äge) ema Melanhoolik (kurvameelne, murelik, aeglane) Hanna Sangviinik (keevavereline, tormakas, seltsiv) Marie Flegmaatik (tuim, loid, kannatlik) mina 3. Kes filosoofidest arvas, et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam? Miks? Rene Descrates. 4. Miks arvas Kant, et psühholoogia on eksperimentaase teadusena võimatu? Sest tema arvates ei suuda psühholoogia kontrollida nähtust mida ta uurib. 5. Mida iseloomustab maagiline arv 7+- 2? See on inimese lühiajalise mälu mahu piirarv. 6. Mis on eristuslävi? Minimaalne stiimuli väärtuste erinevus. 7. Kes ja millal lõi maailma esimese psühholoogia laboratooriumi? W.M.Wundt aastal 1879. 8. Mida tähendab keskmise taandumise reegel? Mida see reegel seletab?
Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). 1. Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie- tunne". 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma".
samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. · Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. Eetika alused, 7. loeng:KANTIAANLIK EETIKA Deontoloogiline eetika Tegude õigsust ja väärust hinnatakse sõltumata sellest, mis tagajärgi need kaasa toovad. Deontoloogilise eetika klassik: · Saksa filosoof Immanuel Kant · Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda. Hüpoteetilised imperatiivid (HI)
võrdluses paigutab Eetika ja moraal Utilitarismi rajaja, inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832) Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Just teist tüüpi käitumine leiaks ehk Kanti eetika silmis heakskiitu, mitte aga esimest tüüpi. Taoline vahetegemine on arvatavasti oluline paljude inimeste n-ö moraalsele intuitsioonile. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv
teaduslik maailmapilt eeldavad, et meile on kättesaadav "reaalsuse absoluutne kontseptsioon". See on maailma kirjeldus nagu ta iseeneses, meist sõltumatult on. Ta sisaldab asju ning seoseid, mille abil saab seletada kogu universumi, kaasa arvatud meie endi toimimise. Berkeley ja Hume on seisukohal, et me mõistame maailma vaid oma kogemuste kaudu. Kui neil on õigus, siis pole meile reaalsuse absoluutne kontseptsioon kättesaadav. Immanuel Kant (1724-1804) eristas: asi iseeneses (das Ding an sich) asi meie jaoks (das Ding für uns) Maailm meie jaoks on tuntav vaid läbi mõjude meie meeltele ning seeläbi saame teada vaid midagi dispositsioonilist jõudude ja võimude kohta. Maailm iseeneses võib olla teistsugune, ent see pole tunnetatav. 60. Asjad ja mõistmine Locke järgi seisnevad mõisted ning arusaamine selles, et vaimus on midagi, mis sarnaneb sellele asjale, mis selle põhjustab.
N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool?
väitis hiljem, et oli astunud seaduslikult ametisse, kuid pole teada, millal. Samuti pole teada, millal ta ametisse nimetati. 3. 20. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief Peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid. KIRJANDUS · "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 317 · Hannes Walter, "Jüri Uluots 18901945" Looming 1990, nr. 1, lk. 102109 · Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" Looming 1990, nr. 4, lk. 527535 9 · Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 528
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
