Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena. Kant ütles et teadus suhtleb inimestega fenomenide kaudu, on olemas noumenaalne maailm, seda ei saa kirjeldada fenomenide kaudu. Hakati uurima mis on noumenaalne maailm ja kuidas selleni jõuda, aga kant ütles et selleni ei saagi jõuda. Kunstil on eriline võime tabada midagi sellist mis on tabamatu. Inimese positsioon maailmas mõledakse ümber, inimene võib maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes. Galilei ütleb et maailm on mõõdetav
Sageli tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline, püksisääred vastavalt punased ja kollased. Samas on ka igal värvil olemas oma tähendus: VALGE tähendas süütust, ROHELINE lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE õnnelikku armastust, SININE truudust, PUNANE armulõõma, ja võitlus valmidust. Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning värvikirevaid sulgesid. Vööd olid neil kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe.Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Et hõlbustada
"Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Beth Mende Conny "Et tsempioniks saada võitle veel üks raund." James J. Corbett "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." Judith Stern "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." Mark Twain "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." Marcus Aurelius "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Raamatud on nagu peegel
Tööstusharu: Autotööstus Tooted: Autod, mootorrattad, jalgrattad Käive: 56.02 billion (2007) Kasum: ~3 134 miljard (2007) Töötajaid: 107 500 (2007) Tütarettevõte: Mini, Rolls-Royce Kodulehekülg: www.bmw.com 2. Ajalugu BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. aastal lennukimootorite tootjana Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto, Saksamaa lennukitootja lähedal. Pärast Esimest maailmaõda muutus lennukimootorite müümine üha raskemaks ning ellujäämiseks tuli otsida uusi tegevusvaldkondi. Suurenev nõudlus mootorrataste järele andis võimaluse midagi uut toota ja juba 1919. aastal ehitas BMW esimesed mootorid mootorratastele. Esimese mootorratta projekteeris BMW 1923. aastal kõigest 5 nädalaga. Suurt avanevat turgu oodates osteti 1928. aastal pankrotis Eisenach'i autotehas.
Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Mänguks vajalik Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero
k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat,
knows who it is, and since identities have varying degrees of cultural content so will interests." Without interests, however, identities lack "motivational force" and cannot explain action which results from a combination of "desire" and "belief." In his groundbreaking Social Theory of International Politics (1999), he articulates the central tenets of constructivism and, drawing on the philosophical views of Thomas Hobbes (realism), John Locke (father of classical liberalism) and Immanuel Kant, theorizes three cultures of anarchy characterized respectively by "enmity (hostility)," "rivalry," and "friendship." Other influencial constructivists are Emanuel Adler, Michael Barnett, John Gerard Ruggie, Martha Finnemore, Peter Katzenstein
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest
Näiteks väidavad paljud, et nad on oma elus Jumala kohalolu otseselt tajunud. Mõned kirjutavad Jumala arvele oma tugevaid emotsioone või rabavaid taipamisi pärast palveid ja jumalateenistusi. Mõned kirjutavad Jumala mõju arvele sündmuste arengut oma elus ja hämmastavaid kokkusattumusi. Tugevaid emotsioone, hämmastavaid kokkusattumusi ja rabavaid taipamisi on ka ateistidel, kuigi need ei ole seotud palve ega jumalateenistusega. Immanuel Kant jõudis järeldusele, et Jumala olemasiolu ei saa ei tõestada ega ümber lükata. Jumalatõestuste teoloogilise staatuse üle on vaidlusi ka usklike seas. Kristlikus traditsioonis on kaks vastandlikku seisukohta. Katoliku kiriku katekismus väidab Aquino Thomasest lähtuvas tomistlikus traditsioonis, et katoliku kiriku õpetuse järgi saab Jumala olemasolu ratsionaalselt tõestada. Sarnane seisukoht on ka paljudesse teistesse konfessioonidesse kuuluvatel kristlastel
ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. 3 Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
Slaid 2 VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten",
eesmärgina, mitte kunagi paljalt vahendina!" ·Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust. ·Moraalset kohustust ei saa väljendada kujul "kui ma tahan X, siis ma pean tegema Y". ·Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. Moraalne "peab" ei ole inimestele kohustuslik mitte sellepärast, et nii on tark teha või et selline toimine on meile kasulik (aitab elada head elu). Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. ·Vabade mõistuslike olendite moraaliseadus. Mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Lükkab tagasi teonoomse moraalipõhjenduse (kus viidatakse Jumala tahtele). ·Moraaliseadus on meie enda sees. Samas ei välista, et jumalik tahe lisandub. Me saame öelda, et inimene on autonoomne olend ja saab seadusi luua aga kui see, et Jumal seda soovib ka, annab sellele veel suurema autoriteedi.
Põhiõiguste üldosa §11 Põhiõiguste ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust. 1. Ideeajaloolised juured- Antiik-Kreekast võrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja võrdsuse idee. Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon. 2. Varaajalooline areng : Magna Charta Libertatum 215 3. Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4. Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf, Von Stein Belgia 1831 II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste 1. Põhiõigus-. - Materiaalset- need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. - Formaalne
Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Buffon erinevates sarnase kliimaga piirkondades erinevad liigid, sarnased liigid eri kliima tingimustes erinevad. Leidis, et inimesel ja ahvil ühine eellane. Haller preformatsionist, eeldas, et uus organism tekib munarakust. Immanuel Kant Kant-Laplace'i teooria, mis käsitleb päikesesüsteemi teket ja arengut kui teatava arengu tulemust, näeb ka elu tekkimist selles valguses. Erasmus Darwin leidis, et elu maakera on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist suhteliselt ebamäärasest algainest (protoplasma). Arengu tõestuseks tõi loomade sarnasuse elundite tasemel. Muundumist põhjustaks kolm tungi (): · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse.
Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui niisuguse vundamendist, teadusõpetus. Tema põhiliseks püüdeks filosoofias oli tuletada kõik, mis ei ole mina tegevus, sealhulgas muidugi ka loodus, sellesama mina algupärasest tegevusest. Nii on loodus tema jaoks meeleliselt tajutav maailm, looduse tõde on aga tabatav kahel tasandil: madalamal loodusteaduste abiga, nii nagu seda oli interpreteerinud Kant, ja kõrgemal teadusõpetuse abiga, mis seletab looduse võimalikkust praktilise mõistuse kõrgematest ideedest lähtudes, s.t. näeb looduses kõlbeliste eesmärkide saavutamise vahendit. Vabaduse ja kõlbluse võimalikkuse põhjendamine oli Fichte jaoks aga kogu filosoofia peamine ülesanne. Seada natuurfilosoofia autonoomsena transtsendentaalfilosoofia kõrvale eeldab tema arusaamist mööda ka looduse autonoomsust subjektiivsuse suhtes ning ühes sellega inimvabaduse
jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse. Soomaa üheks tuntumaks vaatamisväärtuseks on nn viies aastaaeg suurvesi. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Kuna Soomaa on jõgederohke kant, siis on kanuumatk parim moodus selle metsiku piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku. Soomaa rahvuspargis on mitmed matkarajad, nagu Riisa õpperada, Ingatsi matkarada ja Keskuse koprarada. Ingatsi matkarada Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km Kestvus: 1,5 tundi Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja
ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad
...............................................................................................................20 2 Humaniseeritud kristlus............................................................................................................21 Inimõigused...............................................................................................................................21 Kant (vt Lisa 25).......................................................................................................................21 Romantism.....................................................................................................................................22 Schelling (vt Lisa 26)................................................................................................................22 Herder (vt Lisa 27)..................................................
Ühel juhul tagajärg ja kristliku lunastuse alus jõudis daam enne abielluda ühe ettevõtlikuma · Theodizee (1710) mehega. Teisel juhul lahkus daam Königsbergist · Jumal ei ole halba soovinud vaid lubanud. enne kui filosoof ise otsusele jõudis. · Seejuures hea on halvast kaugelt ülekaalus. · Elu ja isiksus · Niisiis elame igal juhul parimas võimalikest · Kant arvas, et meeste riiete värv peaks olema maailmadest. kooskõlas valitseva aastaaja värvidega. · Ta tõusis kell 5 ja hakkas kohe tööle. · 7-9 pidas loenguid. · 9-13.00 töötas · IMMANUEL KANT
pole mitte suur samm objektiivse mõtlemise poole) 'taandada' välja terve määratu inimkonna kõigi mõtete, arusaamade, teadmiste 'keskmistamisel'. Tõepoolest, eeldades, et meie valimi hulgas on täpselt ühepalju vastandlike soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe. Näite võiksin tuua Immanuel Kanti ariklist 'Kostmine küsimusele: mis on valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest sõltumatu tõde
Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. · 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. · Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu''
- Üks kindel usk - Usuvabadus Valgustus - filosoofiline suund - 18. sajand - valgustus väärtustab haridust, teadmisi, mõistust * J. Locke - ütleb, et võim tuleb rahvalt, mitte jumalalt - kõigil inimestel on sünnipärased õigused, inimõigused, õigus elule ja vabadusele - võim peaks olema jagatud * J. Kant - alaealisus ei tähenda vanust ( alaealisus tähendab, et ei juleta arvamust välja öelda ) - Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 12. klass Auto hifi helisüsteemi ehitus Praktilinetöö Juhendajad: Kalvi Pääro, Jorma-Jan Erik Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Autoraadio...........................................................................................................................4 2.Helivõimendi.......................................................................................................................5 3.Subwoofer ehk bassikõlar...................................................................................................5 4.Kondensaator ja aku...................................................................................................
ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. Tänapäeval kuulub saar Taani Kuningriigi alla, kuid pürgib pidevalt iseseisvuse poole. 6 Kasutatud kirjandus 1) Aader, L.; Aarelaid, H; Aarma, H et al. 1970. Ene II köide. Trükikoda ,,Oktoober", Tallinn 2) Kont, A.; Jauhiainen, J. 2003. Loodusgeograafia põhikoolile, III osa. Avita, Tallinn 3) Tammekann, A.; Kant, E. 1931. Maailma maad ja rahvad, I köide. K. Mattiesen'i trükikoda o/ü, Tartu 4) Gröönima ekspeditsioon 2008. Gröönimaast üldiselt. http://www.polaarseiklus.com/index.php? option=com_content&task=blogcategory&id=20&Itemid=62 [2008, detsember 7] 5) Tiks, O. Gröönimaa rahvas toetas suuremat sõltumatust // Postimees. 2008. 26.november. 7
See kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260280 grammi ja ümbermõõt on 6567 cm. 4 MÄNG Võistkond
don’t believe it. 3. What is Kant’s categorical imperative? It is a kind of ethic or moral law or philosophy that applies to every being. It is a motivation for an action that must be completed. For example, if i want to get a grade for this exam, it is imperative that i answer these questions. It is a certain action or inaction that must be theoretically completed in order to achieve what is necessary. The necessity for this moral law is quite simple: Immanuel Kant provided a sort of equation for the humanity, if we can name it that, that determines a reason for things we do or why we find certain things moral or immoral and why we want to follow certain things through, example given why we eat - so to not starve or why we follow the law - so to not go to jail. 4. What was civic democracy in Medieval society? Civic democracy was called feudalism. It comes from the Latin word feodum or feudum. It is
Teine võimalus Winkelmani arvates on edukam. Saksa klassikaline esteetika. Saksa klassikaline esteetika XVIII lõppust - XIX sajandi alguseni - keerukas ja vastuoluline etapp maailma esteetilises mõttes. Kant. Esteetikat ta pidada filosoofiliste süsteemi lõpuosana, tõstes seega tase puhtalt filosoofilise teadusele. Peamiseks probleemiks Kanti esteetikas on "kriitika otsus." Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette. Iluduse rõõmus seostatakse kvaliteediga aga ülevas - number. Hegel. Kunst võtab alguse absoluutsete ideedest. Teatud tüüpi kunst on seotud konkreetse eluviisiga, riigi seadmetega ja valitsemise vormiga, religiooniga jne. Schelling. Vaatas kunsti seisukohalt "vaimust". See mõte on võimalik ainult kaemuse kunstiteostes. Kuna
Teine võimalus Winkelmani arvates on edukam. Saksa klassikaline esteetika. Saksa klassikaline esteetika XVIII lõppust - XIX sajandi alguseni - keerukas ja vastuoluline etapp maailma esteetilises mõttes. Kant. Esteetikat ta pidada filosoofiliste süsteemi lõpuosana, tõstes seega tase puhtalt filosoofilise teadusele. Peamiseks probleemiks Kanti esteetikas on "kriitika otsus." Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette. Iluduse rõõmus seostatakse kvaliteediga aga ülevas - number. Hegel. Kunst võtab alguse absoluutsete ideedest. Teatud tüüpi kunst on seotud konkreetse eluviisiga, riigi seadmetega ja valitsemise vormiga, religiooniga jne. Schelling. Vaatas kunsti seisukohalt "vaimust". See mõte on võimalik ainult kaemuse kunstiteostes. Kuna
Saarinen: Kant töötas välja vastuse Hume`i kriitikale, argumentidele metafüüsika vastu, ning sellest sündis koperniklik revolutsioon filosoofias. Kanti kopernikliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Teadev subjekt, mida tunnetatakse, asetatakse omavahel vastasmõjusuhetesse. Kant seob subjekti (mina) ja sellest sõltumatu objekti (seinakell) ühtseks filosoofiliseks mõttepalliks. Kogemus, kõige lähtekoht, on liigendunud tervik, mille eri osade nimed on subjekt ja objekt. Neid vastasmõjud olevaid osapooli ei või sellepärast teineteisest lahutada; Kanti tervikpildis on nad suhtes taustaga, mis hoiab neid koos ja mis toidab neid mõlemaid. Ja seose moodustavad inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused. aru toimib sünteetiliselt
Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika: Omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte tagajärjele. Moraalselt hea tegu viiakse läbi kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1
Või sobiks ilu ja kannatuse ühendust pigem kinnistama üleva mõiste? Milles õieti seisneb üleva ja katarktilise erinevus, kas tegu pole mitte sünonüümidega? Meenutagem Kanti: “Ülev on see, millega võrreldes kõik muu on väike.”22 Ülev on suurimaist suurim, mõõdutu, kujutlusvõime jaoks 16 “Kartlik Nikas,” lk. 7 17 “Kentaur,” lk. 23. 18 Sealsamas, lk. 13. 19 Sealsamas, lk. 40. 20 Sealsamas, lk. 564. 21 “Kartlik Nikas,” lk. 465. 22 Immanuel Kant, Kritik der Urteilskraft. Hrsg von Gerhard Lehmann. Philipp Reclam Jun, Stuttgart, lk. 143. hõlmamatu. Ülev on samas naudingu ja ebamugavuse ühendus: hõlmamatus tekitab ebamugavust, kuivõrd ülev on väljaspool inimlikkuse piire. Samas, Kant on väga uhke selle üle, et suudame siiski ülevast mõistuslikult kõnelda, suudame luua kontseptsiooni isegi lõpmatu ning sellegi kohta, mis tähistab inimmõistuse piiratust. Sellisena laieneb üleva kogemus ka kogevale teadvusele, inimene
Kuna kangas, millele dekoratiivlilled paigutati oli habras, ei olnud mõistlik lilli sinna õmmelda niit oleks tugevamalt tõmmates kanga katki rebinud. Selle tõttu kasutas autor dekoratiivlillede kangale kandmiseks kuumaliimi püstolit. 22 2.7. Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine Saamaks paika kleidi õlgade laiust pidi autor esimesena ära kantima kleidi kaelaaugu. Kant õmmeldi tugevast alusseeliku kangast. Mõõdeti ära kandi vajalik pikkus ning seejärel lõigati kant välja. Kandi üks äär korrastati overlock'iga ning teine äär traageldati kaelaaugu paremale poolele. Seejärel õmmeldi kant kanga külge, keerati pahemale poole ning õmmeldi käsitsi kleidi pahemalt poolt kleidi külge. Sama tehti varrukate kantimisel. Kleidi alumine äär korrastati organza paelaga. Peitelukk õmmeldi kleidi paremale küljele. Kuna riie oli
) aposterioorsed (tõesus sõltub meelelisest kogemusest); 2.) aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud, need ongi metafüüsika teemaks). Filosoofia on ideede (mitte mõistete) haaramine aprioorsetes sünteetilistes otsustustes. Tunnetusvõime kriitika peab tegema selgeks metafüüsika võimalikkuse. Sõltuvalt sellest sai Kanti jaoks metafüüsika esimeseks ülesandeks puhta mõistuse kriitika (vaatlus). Lisaks mõistuse kriitikale (puhta, praktilise ja otsustusvõime) on oluline, et Kant võttis empiristide kriitika tõttu omaks tunnetusteoreetilise lähtekoha. Kuid Kant ei esitanud kunagi metafüüsilist maailmaseletust. Asi iseeneses: see eeldab usku, me ei saa teda kuidagi tunnetada. 7 13. Marxi materialism, baasi ja pealisehituse erinevus. Nietzsche nihilismi ja üleinimese mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi
mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet. Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida mõistusliku olendi piiritult kestvat eksistentsi - ehk hinge surematust. Omakorda õnnetunne on võimalik siis, kui loomuse ülima põhjusena postuleerida Jumala eksistentsi. Moraaliseadus viivat Kanti järgi kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja
hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja. ,,Puhta mõistuse kriitikas" defineerib Kant kriitikat kui mitte üksnes hukkamõistu, vaid pigem piire määratlemiseks. Puhas mõistus e teadmine, mis ei saabu meelte kaudu ja on meelelisest kogemusest sõltumatu. Tunnetus algab kogemusest ning ajalises mõttes eelneb kogemus igasugusele tunnetusele, ent see ei tähenda siiski seda, et tunnetus kogemusest lähtub. Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike. Sel juhul on tunnetus puhas e meeleleliselt puutumatu
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
..................absoluutset vaimu- esteetilist jumala tunnetamist....... vaimu 5. Millised teosed kuulusid järgmistele autoritele 6. Kuidas määratleda pragmatismi a.Utoopia = T.More Pragmatism b.Politeia = Platon teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant senised d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse e. Maailm kui tahe ja kujutlus = ja eksituse A.Schopenhauer meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad
nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis. Raamatu näided olid: Baltimore- USAs tähtis kuna see on vanim London-Inglismaal, Londonis kuna see on kuulsaim ja ka suurim 12) Nimeta 5 linnageograafiaga tegelenud Eesti geograafi: Edgar Kant, Endel Krepp, Endel Kareda, Karl Ristikivi, August Tammekann, Granö, ll RÜHM 1) 6 suuremat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai 2) 2 veeäärset rahvusvahelise tähtsusega sadamatRotterdam, Singapore ja Shanghai. 3) Defineeri gentrifikatsioon Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama
kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum. Hinnang inimmõjule Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008) 2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5 hektarit poollooduslikke kooslusi. See number ei ole lõplik, vaid täieneb aasta aastalt. Samas
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu laialiminemist ja ümbervalimist, Krimmi riigiamentike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini ausamba mahavõtmist. Veel avaldasid meelt Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Lehvitati Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe ning kant loosungeid krimmitatarlaste õiguse taastamise ja Euromaidani tõetuseks. Skandeeriti: "Ukraina", "Слава Україні! Героям слава!", "Слава кримськотатарському народу!", "Банду геть!", "Millet, vatan, Meclis!" ("Rahvas, isamaa, Medžlis!"). Need kes meeleavaldusest osa võtsid, kiitsid heaks pöördumise Ukraina Ülemraadapoole,
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei toh...
- Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1. traditsiooniline empirism (kogemus) - kõik teadmised pärinevad kogemustest ja mõistus on ainult abivahend 2. traditsiooniline ratsionalism (mõistus) - kõik tõelised teadmused pärinevad mõistusest enesest ja kogemused on vähemväärtuste teadmiste allikas 3. I. Kant -teadmisteni jõudmistel mängivad olulist rolli nii kogemus kui ka mõistus 4. kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene
teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest
RIIETUS Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel
põhiülesanne siin elus on hoolitseda ühiskonna eest, siis roomlane juba muretses selle pärast kuidas hoolt kanda ense eest. Oluline oli saavutada mõõdukus, mitte olla omaense ihade liialduste ori. Oluline polegi kuidas ja kellega, aga kui palju (näiteks seksida ja süüa). Enesevalitsus oli ilus. Foucault jaoks ei ole me ise midagi enesele etteantud, me peale ennast ISE LOOMA nagu KUNSTITEOST. Tõel on alati hind; ilma askeesita pole juurdepääsu tõele. Kant ütleb, "ma pean enese ära tundma kui universaalse subjekti, see tähendab, ma pean enese moodustama igas oma teos kui universaalse subjekti, mis vastab universaalsetele reeglitele". Tõlgendati ümber vanad küsimused: Kuidas saan ma end moodustada eetilise subjektina? Kuidas saan end sellena ära tunda? Kas selleks on vajalikud askeetlikud harjutused? Või lihtsalt see kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega?
On võimalik jõuda objektiivse tõeni, see tõde on viidud kõrgemale tasandile, kui on arvamus. Alguse saab teaduse ja tehnika arenemine. Valgustus sisaldab agressiivset ja kriitilist vaadet religioonile. Teaduse arenemine läheb vastuollu kiriklike õpetustega. Viha on suunatud ennekõike institutsiooni vastu. Valgustus sisaldab usku humanismi ja progressi ideaali. 27. Kuidas selgitab valgustust Immanuel Kant (,,Mis on valgustus?" 1784). Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Ehk võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Puudub otsusekindlus ja mehisus. Alaealisusest välja rabeleda on üksikul inimesel raske. Kuid ikka leidub mõni isemõtleja, kelle ümber koguneb publikut, keda omakorda suruda oma ikke alla. Valgustuse võib publik saavutada tasapisi, kusjuures vaja on vabadust. Ehk oma mõistuse igas suhtes avalikku tarvitust. See peab olema vaba igal ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
