· kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A
Voltaire loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanudse rajajaks Üldiselt "inimesed on harva väärt iseennast valitsema" Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Üldiselt oli demokraatia vastane Haridus: propageeris haridust Pidas teadmiste allikaks vaatlusi ja kogemust Ta on suur arvustaja "naerev filosoof" Pani aluse meie kaasaegstele arusaamadele Andis tõuke prantsuse revolutsioonile Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on Voltaire mõjutanud kogu euroopa vaimsust Immanuel Kant Empiiriline kogemusel põhinev 22 aprill 1724 1804 õppis Köinigsbergi ülikoolis õppis Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat 1769 sai temas loogika ja metafüüsika professor 1781 "Puhta mõistuse kriitika" 1783 "Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale" 1785 "Ausepanek kommete metafüüsikale" Filosoofia teadmine Teadmine välhendub otsustena, see sisaldab subjekti ja predikaati. Need jagunevad
Saksa filosoof Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle Immanuel Kant (1724-1804) järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid Taust: Königsberg, pietism täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud.
Valgustus kui ühiskonna paranemine orjadest inimesteks 17. sajandil sai Euroopa mandril alguse kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Need tunnused olid aluseks uue ideoloogia tekkele, millele pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Haritlased, filosoofid, kirjanikud ja teadlased püüdsid aktiivselt leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustus puudutas kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. See 1784. aastal avaldatud artikkel, milles Kant pani nime uuele kujunenud ideoloogiale, määratles valgustust inimese väljumisena ,,omasüülisest alaealisusest" ning kui püüet alati ja
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on
vandenõu. Rousseau suri 1778. aastal. [1][5] 4) Immanuel Kant(1724-1804), kes oli saksa filosoof, defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Ta uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. [2] 1755. aastal sai ta kohalikus ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". [6] 5) Johann Wolfgang Goethe(1749-1832)oli saksa kirjanik ja
Ta oli väga pessimistlik, vastuvoolu ujuja. Saksamaal olid juba uued moodsad filosoofid(Hegel), kuid tema ajas vana voolu(Kanti). „Maailm kui tahe ja kujutlus“ polnud populaarne, püüdis Hegelit välja süüa. Läks samasse ülikooli tasuta lektoriks ning pani loengud samale ajale, kuid tema saalid jäid tühjaks. Ei meeldinud inimestele. Hegel suri koolerasse, Schop elas edasi. „Juurdekirjutamisi ja mahatõmbamisi“ sai väga populaarseks. Kant: Das ding an sich(asi iseeneses, seda me ei tea), das ding für mich(asi minu jaoks, seda me teame). Schop arvates saab teada ka das ding an sich -> maailma olemuseks on tahe. Kui maailma olemuseks on tahe, on ka meie olemuseks tahe, aga tahe on lõputu, kuid täitmine alati piiratud. Tal on olulisi paralleelne budismiga, ka selles arvatakse, et kannatust põhjustab elujanu. „Meie maailm on halvim võimalikest maailmadest“ „Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida“
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 021MT Köögis kasutatavad praadimisvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid Tallinn 2010 2 Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................4 TÖÖPLAAN........................................................................................................................................................5 ERINEVAD PANNID...............
kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2) objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad.......................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..............................................................
Teksti lugedes võib minu arvates aru saada sellest, et Hegelile ei meeldi see, kui lihtsakäeliselt kasutatakse abstraktselt mõtlemist selle tegelikku tähendust teadmatta. Põhiideeks loeksin mina seda, et abstraktsel mõtlemisel on nii palju erinevaid mooduseid, et raske on tuua esile mingeid kindlaid tunnuseid. Abstraktselt mõtlevad inimesed on lihtsalt intelligentsemad. Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" Oma artiklis käsitleb Kant tolleaegse ühiskonna erinevaid probleeme, mis on seotud inimeste otsustusvõimetusega ning julguse puudumisega, et avaldada oma arvamust, mis on erinev teiste omast. Siiani on elatud põlvest põlve samade väljavaadete järgi ning kõik otsused ja tegevused tehakse sarnased. Eelmine põlvkond on sisuliselt juba ära otsustanud, milline on nendele järgneva põlvkonna saatus ning millised on nende otsused. Ka klassidesse kuulumine on põlvkondade viisi päritav. Kandi arvates peaks see muutuma
18. Mis on Voltaire'i arvates parim riigikord? V: valgustatud absolutsim ehk haritud valitsejale kuulub täiuslik võim 19. Mille eest kritiseeris Voltaire Prantsusmaa Päikesekuningat Louis XIV-t? V: et Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele võrdsed õigused katoliiklastega 20. Millal alanud Suur Prantsuse revolutsiooni olid valgustusfilosoofide teosed ette valmistanud? V: 1789 Immanuel Kant (1724-1804) 1. Mis sajandil ja kus sündis Kant? V: 18. sajandil Königsbergis, Ida-Preisimaal (tänapäeval Venemaale kuuluv Kalingradi oblast) 2. Mis vaimus kasvatas ema Kanti? V: pietismi 3. Mis on pietism? V: rõhutas inimeste sügavat kristlikku religiossust ja moraalsust 4. Mis ülikoolis Kant õppis? V: Königsbergi ülikoolis 5. Mis ülikoolis oli Kant professoriks? Kas Kant nõustus õpetama ka teistes Saksa ülikoolides? V: Königsbergi ülikoolis ja mujal ei nõustunud 6
nimel. Ta pidas selle kõne 8 aastat pärast Gippi surma, ühe otsustava mängu poolajal ning Rockne kõne läks mängijatele väga hinge. Nõnda õnnestus tal oma mängijad emotsionaalselt nii üles kütta, et nad läksidki ja võitsid mängu. Tegelikult ei viibinud Rockne aga Gippi surivoodi ääres ning puudub lõplik tõde selle osas, kas ülalmainitud vestlus üldse aset leidis (Notre Dame’i ülikool, 1996). Immanuel Kant (1724 – 1804) on saksa valgustuse suurim filosoof ja üks kõigi aegade olulisemaid filosoofe üldse. Ta oli ühteaegu nii ratsionalist kui ka absolutist. Kant ning kantiaanlik moraalieetika ütleb, et valetamine iseenesest ei ole moraalne ega hea tegu ja me ei tohi valetada mitte kunagi mitte ühelgi tingimusel. Kantiaanlik süsteem on reegli - deontoloogiline süsteem, mis tunnistab universaliseeritavuse põhimõtet ning ka mõtet, et
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
association of ideas. If qualities were all removed there would be nothing else there. Therefore, substance does not exist. 21. What does Hume thinks about the notions of God, the world and the self? Why? God, the world and even the self, don't exist. 22. According to Hume, what is belief and why is it important for life? Belief is a feeling, a “guide for life”, but we must accept that our knowledge will always be limited, probable and insecure. d. Kant 23. Who said the phrase: “I had to set limits to knowledge in order to make place for faith”? Immanuel Kant 24. What is Kant's philosophy goal? Kant's goal is to save religion from reason and at the same time to save science from skepticism. 25. For Kant, what is a priori knowledge? A priori knowledge is the necessary and universal knowledge we have independent of experience, such as our knowledge of.. 26. For Kant, what is a posteriori knowledge? A posteriori knowledge is the
Ikka ja jälle jõutakse elus Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamiseni, kuid kas see on vajalik. Võtame ühe näite: ,,Kui palvetad, et saada rikkaks. Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud: ,,Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise." Sellele vastuolus on Georg Wilhelm Friedrich Hegel: ,,Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana." Need kaks mõttekäiku tekitavad küsimuse: ,,Kes või mis mind siin maailmas juhib, kas mina ise või miski suurem olend või printsiip?" Hegel peab indiviidi, rahvast, ajastut vaid paratamuks ajaloolise protsessi staadiumiks, andes oma elu ära elades valitsuskepi järgnevale edasi
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Väntmehhanism Õppeaines: Sisepõlemismootorid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori väntmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: O...
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas
"Cogito, ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas) Descartes'i dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning kooskõlastab keha ja vaimu tegevust; ning parallelism (ettemääratud harmoonia teooria): keha ja vaimu kooskõla toimub algse ühekordse jumaliku kooskõlastamisakti tagajärjel. Kant sõnastab oma teoreetilise filosoofia põhiküsimuse lihtsalt: mida meil on võimalik teada? Teadmise all mõistab ta sealjuures sellist tunnetust, mis rahuldab juba Platonilt ja Aristoteleselt pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti
oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Valgustatus on isemõtlemisoskus, mida paljud püüavad kas oma laiskuse või arguse tõttu vältida. Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus. Minu arvates seisneb nende kahe teguri tähtsaim erinevus nende allikates. Laiskus johtub inimesest iseendast, see on inimloomuses: Kant ütleb, et ,,alaealine" on lihtsam ja mugavam olla kui end mõtlemise pärast vaevata
Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda. Eesmärk lõpp-põhjuse tähenduses ei saa olla vahend. Ka filosoofia on Aristotelese jaoks eesmärk- ehk lõpp-põhjus. LOOGILISE (LOE: ANALÜÜTILISE, SÜLLOGISTILISE) MÕTLEMISE ÕPETUS ARISTOTELESEL Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija (Aristoteles ise kasutas terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima. Vooruslikkus on kesktee äärmuste vahel (näiteks: optimism ja pessimism)
Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused,
Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused,
See sisaldab eksitavat muljet, mitte valet. See oli ökonoomse tõega. Teine seade valetajatele nagu iidses Senecas täheldati, et tuleb muuta universumit: mees peab olema seotud oma lubadusega, see on vajalik kõige jaoks, et säilitada muutumatust, vastasel juhul ei ole vale paljutõotav- kuna ta lubas, mis on tal meeles, asjaolude tõttu on iseenesest mõistetav- ega oli ju uskumatu hoida oma lubadust, sest asjaolud ei olnud enam samad. Samal ajal, üksik näide teiselt poolt. Kant hoiatab, et valetaja põhjustab kokkulepete tühistamist ja kaotab oma jõu ning see on vale tegu inimkonnale. Vale ei pea otseselt põhjustama halba ja isegi siis kui see tundub õige tegu, tuleb selle asemel hinnata üldist tõe kokkuvarisemist. Tuleb olla tõene igas teadaandes, seega, tõde on püha ja absoluutne ülem seaduse põhjus, piiratud ilma otstarbekuseta. Kui Bernard suudab sellise asja kohta valetada, siis suudab ta ka teiste asjade kohta valetada ja ilmselt teebki seda
pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus. III Uusaeg(17. Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17.Saj tekkis uus stiil partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert. Need sarnanesid orkestrikontsertitele. Koorikotsrt. Esitasid segakoorid. Tekkis ka uus laululiik 'kant'(ehääkne salmilaul) oli esialgu vaimuliku sisuga. Ilmaliku muus areng- kirikukontserdite eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserte, ka kant omandas pikapeale ilmaliku sisu. 17.Saj tekkisid linnalaul ja romanss. Rikkamates kodudes laulid romansse ja laule õhtuti, tavaliselt klaveri harfi viiuli või mõne ansambli saatel. Levisid suuliselt. Romansse lõid enamik 19 saj vene helilooj.
-Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. · Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ''Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. ,,Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt ,, tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud. Saksa klassikaline filosoofia Mõjutasid : 1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused. Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada. 2.) Valgustuse mõjul. ,, kõik peab olema mõistuse pärane ,, 3.) Prantsuse revolutsioon kestis 10 aastat 1789-1799 Kant kes oli range ja täpne. Keda on nimetatud uusaja Platoniks, platon oli idealist. ,, asi iseeneses" nimetab kant, vastab platoni ideele. ,, puhta mõistuse kriitika ,, kirjutas teose. Kanti eetika on väga oluline, moraali filosoofia. On kohuse eetika. Inimene peab käituma nii, et tema käitumise reegel oleks teisele kohustuslik. Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus.
Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi ...
Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2.Kanti teoreetilise filosoofia põhiprobleem: Kanti jaoks on keskne meie tunnetuse võimalikkuse tingimuste analüüs. Seega on tema jaoks keskne küsimus: kuidas on meie tunnetus võimalik? Ja ennekõike keskendub Kant just sellisele tunnetusele, mis inimesel on sõltumatult igasugusest kogemusest. Kõige üldisemalt viitab a priori (aprioone) alati kogemust sõltumatusele ja a posteriori ( aposterioone ) kogemusest sõltuvusele. Kanti järgi võibki öelda, et teadmiste puhul on oluline küll kogemus, aga samas on meil ka teadmisi mis ei sõltu kogemusest. Lisaks sellele leiab ta, et meie tunnetuses on alati aprioone komponent. Kanti huvitab ennekõike meie tunnetus a priori
tuletada asjade tegelikust seisust". · Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised ning et vabaduse kaitse on ainus valitsuse õigustatud eesmärk · L filosoofiast sai anglosaksi maailmanägemise alusmudel IMMANUEL KANT · Immanuel Kant (1724-1804) oli saksa filosoof, kes sünteesis eelnevalt vastuoluliselt nähtud ratsionalismi ja empirismi üheks filosoofiaks ("Puhta mõistuse kriitika") · Kuna me ei saa oma tajudes aega ja ruumi kõrvale jätta, ei tea me, kuidas asjad on omaette "asi iseeneses" (Ding an Sich) ehk noumenide maailmas (trantsendentaalne maailm), sest meie tajumusel peab olema allikas, meie jaoks on
6. What does Hume think about the notion of substance? Why? Olemust pole olemas, kuna üldiseid ideid pole olemas. 7. What does Hume think about the notions of God, the world and the self? Why? Neid pole olemas, kuna olemust pole olemas. 8. According to Hume, what is belief and why is important for life? Uskumus on tunne, „elujuht“, mis võimaldab inimelul eksisteerida, kui see peaks olemas olema. G. Kant 1. What is Kant's philosophy goal? Päästa teadus ja usk Hume’i skeptitsismi käest. 2. Why Kant believes that his philosophy is a Copernican Revolution? Sest tema filosoofia leiab erinevalt varasemast, et mõistus on aktiivne instrument. 3. What are the pure forms of perception and the pure forms of conception? Taju puhtad vormid on aeg ja ruum; kontseptsioonide puhtad vormid on põhimõisted e kategooriad. 4. What is the difference between noumena and phenomena
Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.
vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Sotsialistid kasutasid Herderi mõtteid ära, ehkki Herder oli pigem aateline patrioot kui natsionalist või sotsialist. Enese pühendamine isamaalisele tegevusele oli Herderi jaoks suur inimlik hüve: kaotades oma isamaalisuse inimene kaotab ka iseenese ning koos sellega maailma enese kõrvalt. 8 Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) Immanuel Kant oli saksa filosoof. mmanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt.
maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline;
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Kodutöö Immanul Kant käsitleb oma kirjutises inimeste ,,valgustatust" ehk nende võimetust langetada otsuseid ning iseseisvalt analüüsida olukorda. Valgustuse põhipunktina määratles autor inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniajastul. Põhiprobleemiks on Kant'i arvates sõltuvus teistest (riigivõimust, üldisest arvamusest, kirikuvõimust jne) ning oskuse puudumine oma mõistuse kasutamisel. Autori arvates on ühiskonnas liiga palju passiivseid liikmeid kel puudub
Literaturepo Zeitspa Wichtige Autoren chen nne 600- Mittelalter Hildegard von Bingen, Martin Luther, Walther von der Vogelweide 1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik
episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism
viitab Kant'ile. Millises väljaandes ilmus ja mis on autori nimi? Mille poolest on see autor tuntud? Kolmanda küsimuse jaoks vastuse leidmiseks proovisin kasutada HeinOnline andmebaasi, mis omakorda tulemusi ei andnud. Seejärel kasutasin Google Scholar andmebaasi, panin otsingusse: „Steinvorth“, „Steinvorth Kant“, sain näha ülipalju artikle ning oli ilmne, et nende läbivaatamine võtab liiga palju aega. Sellest tulenevalt avasin Google ja panin otsingusse „Steinvorth Kant artikkel“, avades 5.linki (http://www.georggeismann.de) leidsin prof. Dr. Georg Geismann biograafiat koos tema poolt kirjutatud artiklitega. Seejärel kasutasin „ctrl+f“ funktsiooni ja panin otsingusse „Steinvorth“, just selle abil leidsin ülesse artikli: „Philosophie vom Flohmarkt und für den Sperrmüll: Ulrich Steinvorth und Herbest Keuth“. Pärast panin Google Scholar andmebaasi otsingusse artikli nimetust ja leidsin vastavat linki. Täistekst oli
kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt
asju ekslikult). Tee mõttest mõtte endani on lühike ja see annab sisevaatlusele usaldusväärsuse. ,,Cogito ergo sum" (Ma mõtlen, järelikult olen olemas)- isegi kui ma midagi ekslikult arvan, siis pole mul kahtlust, et see olen just mina, kes nii mõtleb. Temalt pärineb ka uurimismeetod sisevaatlus ehk introspektsioon. Descartes Kant Immanuel Kant`i (saksa filosoof, 1724-1802) arvates on mõistuses selliseid asju, mis ei saa tuleneda kogemusest, millest ta rääkis ka oma teoses ,,Puhta mõistuse kriitika". Kanti vaade, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks, mis kujundas psühholoogia arengut. Pikka aega oli psühholoogia kõige olulisemaks küsimuseks, mis inimese psüühikas on päritav ja mis õpitav.
isikus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta; · teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida. · Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu · I. Kant tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest · Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada · Kanti õiguste ja kohustuste teooria · Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid nii õigused kui ka kohustused tasakaalus olema · Iga õigus sünnitab kohustuse · Kohustused tulenevad õigustest · Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reegel - käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga
1) aistinguna välismaailma esemeid tajudes 2) reflektsioon hinge jälgimine iseenda poolt (kogeb meeleolusid, rõõmu..). Kehade omadused: 1) primaarsed ld primarius, kõvadus, ulatus, kuju, liikumine säilitab kõigi muutuste puhul 2) sekundaarsed ld secunarius, värv, heli, maitse, soojus-külmus on teatud tingimustes. (N:lõhnasid ei ole, kui keegi ei nuusuta) 20. Saksa klassikalise filosoofia lühiiseloomustus. Immanuel Kant, Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Ehk saksa klassikaline idealism (Hegel Kanti järeltulija). Lähtuvad filosoofiast kui teaduste süsteemist, asuvad maailma metafüüsiliselt kirjeldama. Dialektilised meetodid vastandite ühendamine. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Saksa filosoof. Süsteemilooja. Ajaloofilosoof (termini kasutusele Voltaire). Tema objektiivse idealismi taotlus haarata kogu olevat. Filosoofia teadus absoluutsest vaimust
Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
