Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. maailmapilt, maailmataju (Weltanschauung) – Kant eesti keelde sõna “kultuur” tuli saksa laensõnast “kultu(u)ur → kultu(u)ra (1880.aastast) kultuur - inimese kvaliteet märk vaim – teadus, õigus, keeled kultuur mitte ainult ühe inimese jaoks, vaid ka kollektiivne – rahva vastutus olla kultuurne rahva vaim = ideaalide kogum (varauusaeg: vaim – kultuur) tsivilisatsioon (prantsuse, inglise mõiste) vs kultuur (saksa mõiste) Giambattista Vico (1668-1744) → mõiste “kultuur” sünd ☼ kultuuriteaduste panija
Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud
Sõna liberalism tähendused: · poliitiline traditsioon · poliitiline filosoofia · poliitikateooria, mis rajaneb inimese anatoomial (iseseisvusel) ja pooldab kodaniku- ja poliitilisi vabadusi, seadusele tuginevat valitsemist ja kaitstust riigivõimu omavoli eest · majandusteooria, mis soosib vabaturgu ja vaba minnalaskmist. Olulisemad liberaalsed mõtlejad ajaloos: Thomas Hobbes, John Locke, John Stuart Mill, Jean-Jacqueas Rousseau ja Immanuel Kant. Tänapäeval:S.I.Benn, Gerald Dworkin ja Joseph Raz. Liberaaldise seas pole ühtset vabaduse konseptsiooni, seetõttu puudub ka ühtne arusaam, kuidas vabadust kaitsta ja millised on selles võimu ülesanded. Negatiivne vabadus (liberty) keeld midagi teha (nt. tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli'i. Positiivne vabadus (freedom) õigus midagi teha ( nt. õigus mingile hüvele) Esitajaks Rousseau, ke ütles: inimene on vaba siis kui ta tegutseb oma tõelise tahte kohaselt.
Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25. Mida tähenda religioonisotsioloogia?
otsustus, tunnetus. Intuitsioonil ja emotsioonil on olemas teatud kokkupuutepind. Ebamäärased asjad, mille põhjal langetada otsust õige või vale. Intuitsioon ei aita meil selgitada, miks üks või teine asi on õige või vale. Ei saa tajuda selle põhjal. Mõned arvavad, et vajadus/kohustus moraalselt käituda või teha head on osa universumi korrast. KOHUSEEETIKA Kõige võimsam teontoloogilise eetika liik. Immanuel Kant (17241804) elas IdaPreisimaal, Köninsbergis (hetkel Kalingradi oblast). Kindel päevakava kindlal kellal läks jalutama päeval. Ei lahkunud oma linnast tihti kuna uskus et maailma tundmiseks sobib ka vaid teiste rändajate raamatuid lugeda. Arvas, et inimese moraalne käitumine peaks olema tema kohus, sest see on mõistusepärane, ratsionaalne, inimesele omane tegevus. Moraalne käitumine ei saa lähtuda sellest, kuidas ise moraali suhtutakse. Õiget
(kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) (2) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so
Descartes leidis, et tänu mõistuse loomulikule valgusele on selge ja distinktse mõtlemise tagajärjel võimalik jõuda puhaste ja ratsionaalsete intellektuaalsele intuitsioonile antud ideede vahetu tunnetamiseni. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Kanti "Puhta mõistuse kriitika" - Mis on see, mis teadmise võimalikuks muudab ehk millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Kant leiab, et selleks on teatavad vormid nagu ruum, aeg, substants jne. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Teadmine on enamus inimestele võõras, kuna arvatakse, et teatakse midagi, kuid tegelikult on see kõik vaid nende enda poolt väljamõeldud illusioon. Teadmist pole võimalik õppida ning teadmine ei tähenda, et inimene mõistaks. Samas väidab Herakleitos, et teadmine pole ka midagi väärt, sest see ei tee inimest targaks. 2
- 1879 a - teadusliku psühholoogia tinglik sünnimoment - inimese psüühika uurimise katsed. Rene Descartes (1596-1650) Prantsuse filoosof ja mõtleja - «Arutlus meetodist». - Arvamus «On olemas üks asi, milles keegi pole kunagi kahelnud - see on iminese võime kahelda. - Uurimisimeetod «sisevaatlus» ehk «introspektsioon». Immanuel Kant (1724-1802) Saksa filoosof - Arvamus: «Psühholoogia ei saa kunagi selliseks teoreetiliseks teaduseks, nagu näiteks füüsika, matemaatika ja eksperementaalne teadus (kirjeldab ainut nähtusi ja sündmusi)». - tema eksis William Hamilton (1788-1856) Šoti filoosof
ca 98% langeb planeetide arvele Miks jagunevad planeedid oma suuruse ja tiheduse järgi kahte gruppi – Maa- sarnased (esimesed 4) ja hiidplaneedid (kaugeimad 4)? Kuna Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldust ei ole võimalik katseliselt kontrollida, siis peab tema tekkimist kirjeldav hüpotees rahuldavalt vastama vähemalt neile küsimustele. Kanti nebulaarhüpotees Saksa filosoof Immanuel Kant esitas 1755 aastal hüpoteesi, et Päikesesüsteem tekkis algselt suure ja hõreda gaasipilvena (ladina keeles nebula), mis iseenda gravitatsiooni mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ja üha kiiremini pöörlevaks kettaks. Ketta keskele tekkis Päike, tsentrist kaugemal kontsentreerusid planeedid. Laplace’i nebulaarhüpotees Prantsuse õpetlane Simon de Laplace esitas oma hüpoteesi 1796 aastal, selle kohaselt: tekkis Päike gaasipilve kokku tõmbumisel
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
saada, et nüüd tuleb nali; elevandi näide) Inimese elukogemus – seda võiks käsitleda kui omandatud /õpitud koodi TH Inimese psühhotüüp – eeldus või mitte-eeldus kogeda või genereerida naljakust. Situatsioon – seotud ka stiimuliga Sotsiaalne ja kultuuriline taust – eeldus on tugevam, kui osalevad pooled kuuluvas samasse sotsiaalsesse rühma, esindavad sama kultuuri (tajume huumorit paremini, kui inimesed jagavad samu teadmisi ja kogemusi) Immanuel Kant ütleb, et huumor tekib siis kui ma pingeliselt ootan mingit lahendust, aga see lahendus ei tule, tuleb midagi muud. See on kokkusobimatus. (incongruity) Victor Raskini teooria väidab, et kui inimene püüab mõista nalja, siis aktiveerub vaimne stsenaarium, et mõista sündmusi, mismoodi loo algus ja lõpp kokku käivad. Kui loo puänt-elemendid ei ühti originaalse stsenaariumiga, toimub ümberlülitus ühelt stsenaariumilt teisele (üllatusmoment)
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena.
ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,arms...
valimisõigus tuua võimule harimatu massi. 3. Valgustajad 17.- 18. saj hakkas laialdlaselt levima progressiidee, mis saigi aluseks valgustajate ideoloogiale. Loobuti Descartes’e jumalike ideede tunnistamisest ning oldi veendunud, et tõsikindlate teadmiste levitamise teel võib kõrvaldada olemasoleva ühiskonna puudusi, muuta selle kombeid, igapäevaelu ja poliitikat. Kõikide arutluste võtmesõnadeks olid vabadus ja võrdsus. Saksa filosoof Immanuel Kant ongi valgustusaja rajajaks ning tema võttis selle mõiste kasutusele. Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest. (Teised valgustajad: Voltaire, J-J. Rousseau, C. de Montesquieu) Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige olulisemad põhimõtted olid: 1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism, tegevustung).
ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadus tegeleb
Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant. Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks inimmõistus ja nad uskusid, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Volitaire Ta pidas peavaenlaseks katoliku kirikut. Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Rõhutas isikuvabadust. Poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism ehk valitsejate liit filosoofidega. Charles Montesquieu
liikmesriigid! - on küsimus. Loogiliselt korrektne küsimus peab vastama kolmene põhinõudele: semantilisele, süntaktilisele ja pragmaatilisele nõudele. Semantika uurib sõnade ja lausete mõttelist, tähenduslikku külge. Küsimusel peab olema esemeline sfäär. See selgub vastusest kas? küsimusele. Kui vastus on jaa peab saama seda ka põhjendada. Eituse korral on küsimus mõttetu või provokatsiooniline Näiteks: Mis oli I. Kanti naise nimi? I. Kant ei olnud aga abielus. Süntaks uurib sõnade ja lausete sisemist struktuuri, olenemata funktsioonidest, mida nad täidavad. Süntaktiline mõtestatus peab olema ka semantiliselt mõtestatud. Pragmaatika uurib sõnade ja lausete suhet kasutajasse. Näiteks on mõttetu küsida 2. kl õpilastelt elu mõtet. HÜPOTEES Hüpotees- järelduste süsteem, milles faktide alusel saadakse tuletis objektide, nähtuste, seoste ja põhjuste eksisteerimise kohta.
sajandi alguses seoses Suure Prantsuse revolutsiooni ideede populaarsuse kasvuga Euroopas ja võitlusega vana reziimi ning seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Liberalism kui ideoloogia ei oma ühtset õpetust.Ta ühendab sarnaseid põhimõtteid, mida võib kokku võtta märksõnades "mõistus", "progress","õiglus","võrdsus","vabadus". Tähtsamad teooria rajajad peale John Locke´i olid David Hume´i, J.J.Russeau, Denis Diderot, Saksa filosoof Immanuel Kant oma liberaalsete vaadetega. Ka klassikalise majandusteaduse looja Adam Smithi (1723-1790) peetakse liberalismiideoloogia rajajaks. 18.sajandi keskel Prantsusmaal levis füsiokraatide põhimõte LASKE VALMISTADA, LASKE KÄIBIDA. Liberalism väidab, et majanduselu areneb ja täidab oma ülesandeid kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse
Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. 4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kant: teadus on iga õpetus, kui ta oli süsteemselt terviku tunnetamine. Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud ,,asjade põhjuste tundmaõppimine". Paljud arvavad, et õigusteadus pole teadus, sest väited ei ole väga täpsed (nagu nt matemaatikas) ega konkreetsed, kõike ei saa puhta loogika järgi lahendada. Meetoditeoreetikud siiski ei kahtle teaduslikkuses, siiski eristatakse jurisprudentsi tehnikat kui vähemteaduslikku osa.
° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus.
Viikingiaeg - ehted Kanti palju ehteid, mis olid mitmekülgselt kaunistatud, kuid enamasti oli nendel ehetel ka mingi funktsioon riiete ühendamiseks või kinnitamiseks. Sõrmuseid kanti harva ja kõrvarõngad olid tundmatud. Viikingiaeg - ehted Ehted asendasid ka raha, mida näitab paljude poolikute ehete olemasolu. Ehteid on leitud palju Enamus leitud ehetest on kohalikku päritolu. Välismaine ehe sulatati ümber oma maitse järgi. Nt palju kant sõlgi, millest suurimad olid kuni 1 kg. Viikingiaeg - eluasemed Majade suurus ja ehitusviis sõltus omaniku staatusest ja kohalikest oludest. Kivihooned mördiga - kirikud 11. saj Hoones oli hämarus, kuigi tunti küünlaid. Hoone/ruumi keskel oli tulease. Võis olla ka eraldi ahi. Viikingiaeg elamud Tunti ka õlilampe, kuid neid kasutai harvadel ja tähtsatel puhkudel, kuid ka käsitöö nt vaipade valmistamisel.
selle teo tegemise tulemusena juhtub. Mida rohkem õnne maailma teo tulemusena tekib seda paremaks seda tegu loetakse. 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete?Selgitage nende seisukohti. Voluntaristliku filosoofia kohaselt sünnib inimene alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis oli enne reserveeritud jumalale. Peamiselt tegelevad sellise küsimusega Niezsche, Kant ja Satre. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetilise relativismi kohaselt on erinevad seisukohad seotud ajalise ja kultuurilise olukorraga. Näiteks pole võimalik halvustada Roomlaste ja Kreeklaste orjapidamist. Kui orjuse kaotamist lugeda moraalseks arenguks siis pole see enam eetiline relativism. Kui aga lugeda seda muudatuseks töö korralduses siis on tegemist eetilise relativismiga. Näiteks kas surmanuhtluse
5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel ---
Väitis, et inimesel on sünnipäraselt loomus, mis on hea. Ühiskond ja kasvatus on need, mis rikuvad inimesi ära kui võimalikult vähe kasvatada inimest, siis tuleb välja inimese sünnipärane hea loomus. * Helvetius 1717-1771 a. Prantsuse õpetlane ja teadlane. Tema ütles, et mitte mingisugust kaasasündinud loomust pole ja inimene on sündides puhas leht, paber ühiskond ja kasvatus on need, mis selle täis kirjutavad ja meid selliseks muudavad, nagu me oleme. * Kant 1724-1804 a. Elas Königsberg (praegune Kalininkrad) 18 sajandi kõige tuntum filosoof. Väidab, et inimese mõistuses on selliseid omadusi, mis ei saa olla kaasasündinud. Ta arvas ka, et kaasa antud on aeg ja ruum ja selle korrastamine. Ta väitis, et psühholoogiast ei saa kunagi teadust ja tegi sellest 3 teesi. Ühes nendest seisis, et inimese 'mina' tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Psühholoogia jääb alati kirjeldavaks ja iseenda kogemusele rajanevaks, aga mitte teadvuseks
valitseme iseenda impulsse ja toimime sisemiselt omaksvõetud väärtustest lähtuvalt. Iseloom avaldub valitsemises meelte ja kirgede üle. Kui laps on väike ja ei ole võimeline oma tegude eest ise vastutama, peavad seda tegema täiskasvanud. Last tuleb juhtida läbi halbadest ja ohtlikest olukordadest seni, kuni ta suudab seda ise teha. Välised mõjutusvahendid sisaldavad ka sundi. Sisemisele vabadusele kasvab laps välise sunni abil - selle kasvatuse paradoksi sõnastas Immanuel Kant. Lapsi on läbi aegade kasvatatud. Klassikalise pedagoogika alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuldajastusse. Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles ei kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist - kasvatust. 3
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
monaadidest. Monaadi all mõistis looduse vaimseid algeid, mida on palju- pluralistlik käsitlus. Preformism- eelformeerumine- isiksus formuleerub mitte sünni momendist vaid eostamise momendist. Ka loode on isiksus. Rõhutab mõistst- on olemas mõistuse tõendid, need on paratamatud tõendis, juhuslikud on fakti tõendid. SAKSA KLASSIKALINE FILOSOOFIA Uus-aja õpetused, püüdsid ühendada empirismi ja ratsionalismi, eriti just I.KANT (1724-1804). Valgustuse ideoloogia- 18 saj võttis Kant kasutusele mõiste valgustus (Was ist Aufklärung). Ta nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Valgustus tugines olulistel ratsionalismile- kõik peab olema mõistusepärane, kaasa arvatud ühiskond. Kanti vaated mõjutavad kahte suurt perioodi. Nende perioodide vaheks oli aasta 1770. 1. kriitika eelne periood- huvitub maailma tekkimine, loodusfilosoofia, suure paugu teooria. 2. kriitiline periood- tegeles tunnetamise teooria ehk eetikaga.
Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18. sajandil kasutusele Immanuel Kant, tähistas sellega inimkonna vaimse vabanemise protsessi. Valgustusajastuks on nimetatud 18. sajandit. Valgustust valmistasid ette avastused loodusteaduste vallas. Kõige olulisemaks oli loodusseaduste avastamine. Jõuti selleni, et universumis toimivad seadused, inimesel on võimalus neid taibata ja kõike on võimalik kirja panna võrrandite, valemite abil. Teine oluline asi oli see, et lõplikult juurdus arusaam, et Maa ei ole universumi
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
saadavad eelised (kasutuseelised). (3) Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kui on õigus asjel,on õigus ka asja viljale.ja omanikul on piiramatu õigus, võib kant õunu aiast süüa. § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. § 65. Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti
What is the real meaning of life? Why prefer one thing to another? Can we trust observation? It’s raining outside - how do you know it is? I can see it’s raining. How to convince yourself its raining? A good reason to doubt - 49 other peaople have the same opinion. Falsifiable → possible; not falsified World disappeared in 2012 and got recreated 3 secs later → unfalsifiable - cannot prove it’s true/wrong, cannot provide any tests to prove it. Or - one or another but not both → exclusive - one or another (both) → inclusive (Invited those who are managers or specialists - both) Arguments valid or not - logic is a science where to decide it Different arguments lead to different methods. 1 - Recognizing arguments What is an argument? An argument is a group of statements, so that one or more of them (called the premises) is said to provide support for one of the others (called the conclusion). When the course sta...
Keelatud salajased abielud, liiakasuvõtmine jne. Kirikuvisitatsioonid ei olnud korrapärased, huvid põrkusid ka. Ka dokumente vaid 16saj alguse S-L piiskopkonnast. Kirikul selle järgi Saaremaa talupoegade elus suur roll. Ei olda rahul kirikuõpetajaga, kes käid taudi ajal ära ja üldse pikalt eemal oli jne. Seega, talupoegadel oli vaja normaalset kirikut juba. 13-14saj oli kindlasti regionaalsed eripärad. Vastuvõtlikum oli S-L kant. Sealt pärit ka vanim terviklik eestikeelne tekst “Kullamaa käsikiri”. Usutunnistuse tõlge, tugineb vanemale eeskujule, kuna vakuraamatu lõpus, mitte eraldi raamatuna vms. Selliseid tekste niisiis kindlasti vanemaid ja rohkem. Vähe säilinud ka saksa ja ladinakeelseid asju, muide. Katolik kirjavara Liivimaalt kadunud. Kindlasti oli palju eestikeelseid tekste. H. Palli uurinud ristiusu levikut nimedega. Nimed väljendavad pühakukultust
kui tänapäeval. Isegi sedavõrd, et leidis kajastust küla nimes, mis Taani hindamisraamatus on kirjas kujul Reuanal, 1346 Reyuenalle, 1533 Rieuenallen, 1508 Reuonoya, 1712 Rewino. Soome keeles tähendab reuna ,,serv, äär", reuna-alue ,,ääreala", reunoja myöten ,,ääretasa", reuna-aluje ,,ääreala", reuno/s ,,(kinga)rant". Sama sõna esineb ka karjala, aunuse, lüüdi ja vepsa keeles ning tuleneb baltikeelest sõnast briaun. ,,rand, kant, serv". Sama sona on säilinud ka eesti murdekeeles: rõun, -a rõunak, -u ,,mäekülg" (vastu rõuna ,,vastu mäge ülesse"). Mainitud rannaastang läbib Edise mõisa keskuse, mille kohal muinasajal asus küla. Selle nimi esineb 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Eteus (hiljem 1346 Ettis, 1506 Ettes, 1732 Eddise). Keeleteadlane L.Kettunen tuletas nime tähenduse sõnast edine: edise ,,millegi ees asuv"
kas inimese sisetunne pole mitte kogukondlikest väärtustest lähtuv. Miinuseks peetakse ka seda, et eetiline sentimentalism ei baseeru mitte faktidel vaid tunnetel. 9) Deoontoloogilise eetika järgi peitub kõigi meie tegude taga motiiv, mis määrab ka selle teo kõlbluse. Eetiline käitumine leiab aset siis, kui motiivideks on näiteks väärikus, altruism, kohusetunne, maksiim. Oluline roll on puhtal mõistusel. Alusepanijaks sellisele suunale on Immanuel Kant. Deoontoloogilisele suunale esineb ka vastuväiteid. Seda peetakse liialt formaalseks ja vaid teoreetilisel pinnal hästi kõlavaks. Praktikas on hea ja halva eristamisel aga raskusi. 10) Konsekventsionalistliku eetika kohaselt on tähtis mitte niivõrd teo motiiv kui selle tagajärg. Õigeima teo tagajärg toob kaasa kõige rohkem õnne nii endale kui võimalikult suurele arvule inimestele (nn teo utilitarism) ja kindlustab läbi selle parema elu. Reegli utilitarism ütleb, et
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. 7. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Kristlik eetika, Kanti eetikateooria. 8. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant seab esikohale tegude motiivid, mitte tagajärje ehk motiivid on olulised tegude moraalsuse üle otsustamisel. 9. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Metareegel st ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. 10. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks ,et tegu oleks moraalne peab tema printsiip olema universaliseeritav. Raha laenamine. See võimladab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksmiimide piire ning
ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). (3) Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui
Kui leidub lahkeid rahastajaid, saab ehedat transilvaania rahvamuusikat kuulata ja nende meeletuid tantse õppida-vaadata Eestiski. Kerti Tergem METSATAGUSEL MAAL Autor: Marko Kaldur (02.11.2005) SIIN ELAS JA TÖÖTAS KRAHV DRACULA: Brani loss Transilvaania piiril. Marko Kaldur Transilvaania ehk Trans Sylva tähendab tõlkes metsadetagust maad. Seda see kant ka on seal kus lõppevad laaned, algab metsik mägismaa. Kirjutab Marko Kaldur. Mägimatkajaile ja seikluseotsijatele on Rumeenia Karpaadid ideaalne piirkond oma võimete proovilepanekuks. Bukarestist põhja pool asuva Predeali linna ümbrus kubiseb imelistest loodusvaadetest, põnevatest paikadest ja huvitavatest matkaradadest. Mitte kaugel sealt on ka piirkonna kõrgeimad tipud, mis ulatuvad peaaegu 2,5 kilomeetri kõrgusele.
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust. Laste suremus oli tohutu, elati 20-25 aastaseks, kui suudeti see vanus ületada, siis elati 40-45 aastasteks. Loomiskjad ja mittekütitavaid loomi kujutati, kuna arvat, et pärinetakse loomadest. Arvati et igal suguharul on oma tootem loom (totemisim). sellist uskumust on kohatud ka aafrikas ja okeaanias. 20. sajandil on väga populaarseks kujunenud ka mänguteooria, selle autoriks on Immanuel Kant. Ta üritas kunsi vabastada usu mõju alt. ta väitis, et kunsti tehti mängurõõmu pärast. seda võivad põhjendada mustad käejäljed aafrikas kobastel. Samuti põhjendab seda vaadet makaronifriis (kujutatud on üksteise all merelaineid). Kunsti teket võib seostada ka praktiliste harjutustega. Jooniseid loomdaest on kasutatud ka märklaudadena, samuti on kasutatud selleks suuri kujusid (nt. karud on puruks pillutud, seintel on odatäkked) . Lakke tehtu maalid ei sobi selle teooriaga kokku.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
välisriigid ja diplom esindajad. o Riigi immunit: teise riigi nõusolek teostamaks jurisdikts tema üle. o Absoluutne vs. piiratud imm Territoorium Osa pinnast maakeral, mis on allutatud riigi jurisdikts-le. Riigipiir eraldab. Riigi terr: maismaa, maapõu riigile kuuluvates piirides terr all, õhuruum terr kohal, riigi akvatoorium (sisevesi, terrmeri). Tinglikult riigi terr: riigi lipu all sõitvad laevad, riigi registrisse kant õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6): Juurdekasv – akretsioon: inimtegevuse tulem või loodulikul teel, nt jõgede ummistus. Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe. Okupeerimine – okupats: võimalik ainult terra nullius’e (eikellegimaa) puhul
- Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. - Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjanduszanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia])
climate stability, the resilience and productivity of natural systems, the beauty of the natural world, and biological diversity. It is worth noting that this is not the work of ignorant people. It is, rather, largely the result of work by people with BAs, BSs, LLBs, MBAs, and PhDs. Elie Wiesel made a similar point to the Global Forum in Moscow last winter when he said that the designers and perpetrators of the Holocaust were the heirs of Kant and Goethe. In most respects the Germans were the best educated people on Earth, but their education did not serve as an adequate barrier to barbarity. What was wrong with their education? In Wiesel's words: "It emphasized theories instead of values, concepts rather than human beings, abstraction rather than consciousness, answers instead of questions, ideology and efficiency rather than conscience." The same could be said of the way our education has prepared us to think about the natural world
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
