põhjuseid ning samal ajal jälgin ma ka tema teadvusseisundit. Teadvushäire puhul, üritan ma hoida hingamisteid avatuna ning vajadusel elustan. Selle sündmuse puhul kutsun kiirabi. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Lähen kannatanule peapoolt, kutsun kiirabi. Kontrollin üle, kas kannatanul on vigastusi, mida ei pruugi silmaga näha. Panen kannatanu külili asendisse, et tema hingamis teed jääksid avatuks. Proovin tuua kannatanut teadvusele. 11 Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Kahtlustan mürgitust, kuid samas ei välista ka päikesepistet või alkoholijoovet. Mürgituse korral tegutsen järgnevalt:
hävitamine 3. Oluline kahju II Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Ebaseaduslik kasutamine I Objektiivne koosseis 1. Objekt a. vallasasi b. võõras asi 2. Asja kasutamine a. omavoliline: puudub valdaja luba b. ajutine kasutamine II Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärgita 2. Tahtlus Kelmuse struktuur Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Pettus (tegu) a. asjaolude moonutamine b. eksimus kannatanul 3. Varakäsutus kannatanu poolt 4. Varaline kasu 5. Varaline kahju? (3-1-1-58-07) Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus (kavatsetus või otsene tahtlus) Õigusvastasus Süü Väljapressimine Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Varalise kasu nõudmine, millega kaasneb a. ähvardus i. piirata vabadust ii. avaldada häbistavaid andmeid iii. kahjustada vara b. vägivald
südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis
nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta; 10) anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist; 11) taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, v.a kui ülekuulamist viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse käiku. 12) Kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi
2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid
Kuna õnnetust ei saa ette planeerida peaksid olema valmis vajalikud vahendid(fotoaparaat, videokaamera), mõõdulinkt, kirjutusvahendid, taskulamp, seletuskirjade algused. Esimesena tuleb läbi viia sündmuskoha vaatus(fotod skeemid)- kannatanu asned. Raske või surmaga lõppenud õnnetuse korral, tuleb säilitada õnnetuskoht puutumatuna, kuni politsei või tööinspektori saabumiseni. Lõpuks koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse fotoskeemid ja kogutud materjal. Nt töövahendid. Kannatanul tuleks võtta seletuskrijad. Ja võimalikult kiiresti peale seletust ja õnnetuskohal. Tunnistjad ja kannatanud tavaliselt ärritundu seega tuleb luua rahulik õhkkond. KUTSEHAIGESTUMINE Tööga seotuvad haigused on kutsehaigused või tööst põhjustatud haigused. Kutsehaigus on haigus mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid(eraldi määrus). Kutsehaigus on tavaliselt kroonilise kuluga ja järk-järgult progreseeruv haigusprotsess. TÖÖKESKKOND
Kui nõuete kasutamine poleks kahju kõrvaldanud, siis saab ikkagi hüvitist. Ehk ei eelda alati aktiivset tegutsemist. 5. Määratle RVS-e, kohtupraktika alusel esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse kohaldamisala. Liis Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Need on suunatud kahju põhjustava avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Järgitakse kannatanu enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju esmaste ÕKV-de abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist. Esmased ÕKV-d annavad kannatanutele rohkem vahendeid oma õiguste kaitseks, teiselt poolt aitab vältida olukorda, kus riigil tekiks kohustus maksta kannatanule rahalisi hüvitisi iga asja eest.
olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid
Mürgikotti pigistada ei tohi! Turse leevendamiseks külm mähis. 9. Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase (< 3 mmol/l) ● Aita kannatanul istuda või pikali heita. ● Tõsta kannatanu veresuhkru taset võimalikult kiiresti. o Paku talle magusat jooki o Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta ● Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata. o Soovita pöörduda arsti poole, kui ta tunneb ennast paranenuna. ● Kui seisund ei parane, jälgi teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi
valguse, ei pimesta otseselt ega kaudselt, ei tekita tugevaid varje. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Nii loomuliku kui ka kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele sanitaarnormidele. 8. Tööõnnetusest teatamine Igast tööõnnetusest ja võimalikust tööõnnetuse ohust peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama otsesele juhile või tema ajutisele asendajale. Kannatanul ja pealtnägijatel tuleb kirjutada seletuskiri töökeskkonnaspetsialistile, milles peab sisalduma õnnetuse toimumise: kuupäev; kellaaeg; töötaja nimi kellega õnnetus juhtus; õnnetuse kirjeldus; Otsene juht või tema ajutine asendaja on kohustatud: kiiresti tagama kannatanule esmaabi ja vajaduse korral tema toimetamise raviasutusse; säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras,
millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla. 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Põletus võib tekkida siis, kui elekter läbistab keha. Kahjustus on nähtav kehal elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohtades. Kuid esineda võib ka sisemine kahjustusteekond. Sisenemis- ja väljumishaavade asukoht viitab varjatud kahjustuse tõenäolisele asukohale ja ulatusele ning kannatanul kujuneda võiva soki raskusastmele. Põletused võivad olla põhjustatud välgulöögist ning madal- ja kõrgepingevoolust. Elektrilöök võib põhjustada ka südameseiskumist. Kui kannatanu on teadvuseta, on 7 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral esmane ülesanne pärast piirkonna ohutuse tuvastamist avada tema hingamisteed ning
periood olla erakordselt pikk, seda eriti suu kaudu organismi sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus, sellele võib OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid. Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb viia ta ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus, helista kohe 112 ning kutsu kiirabi! 20) Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid: Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest! Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad! Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi!
kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid. (8) Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib kohus oma määrusega muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Kas kannatanul on õigus nõuda kriminaalmenetlust? Kannatanu õigusi menetluses osalemisel reguleerib KrMS § 38, mis näeb muuhulgas ette nii tema õiguse esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi, võtta osa kohtulikust arutamisest kui ka kaevata kriminaalmenetluse lõpetamisele. Menetlusõigused on olulised, kuna näitavad üles avaliku võimu suhtumist menetlusosalisse (kui riigi tegevuse subjekti, mitte objekti). Ka aitavad need tagada menetlustulemuse õigsuse. Nimetatud reeglite
hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga. B kunstlik hingamine · Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles. · Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninasõõrmed. · Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide, salvrätiku) · Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks. · Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata. · Korda sissepuhumist teist korda. C- kaudne südamemassaaz · Aseta kannatanu selili kõvale alusele. · Lasku põlvili kannatanu kõrvale. · Aseta oma ühe labakäe tüvi kannatanu rinnaku keskele. · Aseta oma teise labakäe tüvi esimese käe peale ja seo sõrmed omavahel. · Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4-5 cm. · Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata
või varalist kahju. (5) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. (2) Kuriteo läbi kannatanuks tunnistatud isikul on õigus anda kriminaalasja kohta ütlusi. Kannatanul ja tema esindajal on õigus (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on juriidiline isik, on esitada tõendeid, avaldada taotlusi, tutvuda soovi korral toimiku tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ja ta võib anda materjalidega alates kohtueelse uurimise lõpuleviimisest, võtta osa tema nimel ütlusi. kohtulikust arutamisest ja avaldada kohtulikus vaidluses oma arvamust
Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti). Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja vastutus on reguleeritud riigivastutuse seaduses, mitte
(5) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on või varalist kahju. õigeksmõistetu. (2) Kuriteo läbi kannatanuks tunnistatud isikul on õigus anda (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on juriidiline isik, on kriminaalasja kohta ütlusi. Kannatanul ja tema esindajal on õigus tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ja ta võib anda esitada tõendeid, avaldada taotlusi, tutvuda soovi korral toimiku tema nimel ütlusi. materjalidega alates kohtueelse uurimise lõpuleviimisest, võtta osa
kannatanule teada andmine et ta peab oma vara loovutama, Karistusõigus II.osa ähvardus ning vägivald. Väljapressimisega on siis tegu kui kannatanu selle vara ise ära annab, kui süüdlane võtab selle asja, siis ei ole tegemist väljapressimise vaid röövimisega. Kuidas eristada andmist ja võtmist? – 2 põhilist kriteeriumit 1)nõude esitamise ja sellega kaasneva vägivalla/ähvarduse ning vara ülendamisel peab olema mingi ajavahemik. Kas kannatanul oli aega ja võimalust ümber mõelda ja mitte oma asja ära anda – kui kannatanul on selline aeg, siis ei saa tegemist olla röövimisega ja on tegemist väljapressimisega. 2)vägivalla intensiivsus ehk kui on tegemist vastupanu murdva vägivallaga vis absoluta, mis välistab igasuguse vastupanu siis on igaljuhul tegemist röövimise mitte väljapressimisega. Nt kui pannakse püstolitoru nina alla siis on vis absoluta ning kannatanul ei ole vahet kas ta võtab ise selle raha
Kongis polnud ühtegi ust, küll rippus seal aga üks köis. Ivo ronis köie abil kongist välja ja lahkus kloostrist. Asjaolu, et õde Ursula oli ühe teise ohtliku mässaja päästmiseks kongi köie riputanud, oli Pühale Isale ja tema käsundusmungale teadmata. Kas Püha Isa pani toime kuriteo? H: pyha isa pani toime §136 järgi kuriteokatse Obje.k: Tegu: vabaduse võtmine- (liikumis vabadus)- vabaduse võtmine on lõpule viidud sellest hetkest alates kui kannatanul puudub võimalus oma tahte päraselt tegutseda. EI KAOTANUD VABADUST- oli võimalus köie abil välja ronida. Subj K: peame analyysima pyha isa tahtlust, kas tema tahtlusoli vabaduse võtmise kontekstis olema. Jah see oli tema eesmärk kavatsetuse vormis. Võib olal tegemist kuriteo katsega. Ja tuleb analyysida kaasust edasi. OLEMAS Kuidas katset kontrollitakse: Katse obj k: vahetu asumine teole. Peab olema tegevus, ainult mõttest ei piisa. OLEMAS Tegemist on kõlbmatu katsega §26
Kongis polnud ühtegi ust, küll rippus seal aga üks köis. Ivo ronis köie abil kongist välja ja lahkus kloostrist. Asjaolu, et õde Ursula oli ühe teise ohtliku mässaja päästmiseks kongi köie riputanud, oli Pühale Isale ja tema käsundusmungale teadmata. Kas Püha Isa pani toime kuriteo? H: pyha isa pani toime §136 järgi kuriteokatse Obje.k: Tegu: vabaduse võtmine- (liikumis vabadus)- vabaduse võtmine on lõpule viidud sellest hetkest alates kui kannatanul puudub võimalus oma tahte päraselt tegutseda. EI KAOTANUD VABADUST- oli võimalus köie abil välja ronida. Subj K: peame analyysima pyha isa tahtlust, kas tema tahtlusoli vabaduse võtmise kontekstis olema. Jah see oli tema eesmärk kavatsetuse vormis. Võib olal tegemist kuriteo katsega. Ja tuleb analyysida kaasust edasi. OLEMAS Kuidas katset kontrollitakse: Katse obj k: vahetu asumine teole. Peab olema tegevus, ainult mõttest ei piisa. OLEMAS Tegemist on kõlbmatu katsega §26
Kohtu poolt eestkostja määramisel eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ka juriidilistel isikutel on õigus- ja teovõime, mis eraõiguslikul juriidilisel isikul tekib registrisse kandmise hetkest Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse seaduse alusel ning õigus- ja teovõime tekib sätestatud ajal ja ulatuses. 18. Subjektiivne õigus Kui inimeste käitumine on õigusega reguleeritud, siis kellelgi tekib õigus ja kellelgi kohustus. N: varguse korral tekib kannatanul õigus saada hüvitist, kahju tekitajal aga kohustus tekitatud kahju hüvitada. Õigust, miss el juhul tekib nim. subjektiivseks õiguseks. Subjektiivne õigus on konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist. Subjektiivsele õigusele vastandub juriidikine kohustus. 19. Õigussuhte sisu Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavadki õigussuhte sisu. 20. Õigussuhte objektiks on meid ümbritseva maailma nähtused, millele on suunatud subjektiivsed
Vahel võib aga haigustunnusteta periood olla erakordselt pikk, seda eriti suu kaudu organismi sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus, sellele võib lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid. Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb viia ta ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus, helista kohe 112 ning kutsu kiirabi! Organismi sattudes hakkavad mürgid koheselt mõjutama erinevaid organeid. Mürgid on oma omadustelt väga erinevad, seetõttu ei ole sellist elundit, mis ei või saada kahjustatud. Paljud ained põhjustavad kahjustusi vahetult selles kohas, kus nad kudedesse satuvad. Eriti mõjutavad sellised mürgid silmi, nahka ja hingamisteid. Peale verre imendumist oleneb mürgi
Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. 1. Vaata üle õnnetuskoht(kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanut, mitu inimest on saanud vigastada, vajadusel tähista õnnetuskoht) 2. Kontrolli kas kannatanu on teadvusel 3.Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist 4.Teadvuseta inimene, kes hingab pane külili asendisse 5.Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga, ava hingamisteed. 6.Kui kannatanu ei hinga siis teosta suult- suule hingamist. 7.Kui pulssi tunda ei ole alusta viivitamatult südamemassaziga.
Kriminaalmenetluse seadustiku §346 sätestab kassatsiooni alused: 1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul. §344 sätestab kassatsiooniõiguse: (1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise
esitada selleks pädevalde haldusorganile taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mille rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Kui kahju on tekkinud ja seda ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Järgitakse kannatanud isiku enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju eespool nimetatud nõuete abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. See põhimõte annab kannatanutele rohkem vahendeid oma õiguste kaitseks, teiselt poolt aitab vältida olukorda, kus riigil tekiks kohustus maksta kannatanule rahalisi hüvitisi ulatuses, mis
1) Hommikul kell 10:03 toimus töötajaga 1) Hommikul kell 10:03 toimus töötajaga tööõnnetus – kukkus isikukaitsevahendite tööõnnetus – kukkus isikukaitsevahendite (turvatrakside) avarii tõttu katuselt. (turvatrakside) avarii tõttu katuselt. 2) Kolleeg kuulis õnnetuses toimumisel 2) Raskesti vigastatud kannatanu viidi tekkinud heli ning kohale jõudes asus andma haiglasse. esmaabi ning hüüdis ligi teised kolleegid, kes kutsusid kiirabi. Kannatanul oli raskes seisundis ning mitmete lahtiste luumurdudega. 3) Kannatanu haiglasse transpordi järel, pool 3) Tööandja teatab raskest tööõnnetusest tundi pärast õnnetuse toimumist, korrastati viivitamata tööinspektsiooni kohalikku tööõnnetuse toimumiskoht suuremalt osalt. asutust. Antud õnnetuse puhul peab tööandja Fotosid ja üksikasjalikke skeeme enne säilitama õnnetuskoha ja selle juurde koristamist ei tehtud
Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 nõuab õigushüve reaalset kahjustamist, mis seisneb tulevase kahju tekitamise sõnalises (suuline või kirjalik) või konkludentses väljendamises, kusjuures kahju saabumine sõltub ähvarda otsesest või kaudsest mõjust. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde (psüühiliste) tekitamisele, peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Seega siis tuleks tuvastada, et tegemist on avaliku kohaga (park), avaliku korra rikkumisega (pargis karjumine ei käi heade kommete ega üldiste käitumisreeglite alla), rikkumine ise (karjumine, vägivald sõnalises vormis, tapmisega ähvardamine), kõrvaliste (kolmandate) isikute häirimine. Teadvustatavaks kahjuks võib lugeda kaasuse pinnalt tapmisega ähvardamist matuseraha kogumisele viitamine on selge väljendus isikult elu võtmisele
Nagu tabelist näha on politsei ja meditsiinitöötajate arvamus peaaegu et sama. Esikoha erinevus võib tuleneda sellest, et väärkoheldud alaealine ei oska või ei tea kuhu pöörduda. Selleks, et politseisse pöörduda, pöördub ta algul mõne täiskasvanu poole ja alles siis tehakse ka vastavasisuline avaldus politseisse. Paljudel juhtudel ei julgeta aga sellest kellelegi rääkida, tihti süüdistatakse iseennast ja kuritegu jääbki latentseks. Juhul, kui alaealisest kannatanul esineb tõsiseid tervisekahjustusi, siis julgetakse pöörduda meditsiinitöötaja poole ja alles siis koos meditsiinitöötaja abiga pöördutakse politseile. Siinkohal tulekski erilisemat tähelepanu pöörata meditsiinitöötajate väljaõppele ja teha vastavasisulisi koolitusi. Meditsiinitöötaja peaks oskama ja ära tundma väärkoheldud ohvri, peaks oskama teda edasiste kavatsuste suhtes nõustama ja nõu andma ja kindlasti peaks olema minu arvates meditsiinitöötajal
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetusete korral: Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused 12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel
12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) Tööinspektsiooni kohalik osakond
ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ja tema esindajal ning prokuröril on õigus esitada protest. Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. Ühendriikide föderaalkohtusüsteemis on aga kriminaalasjades edasi kaebamise õigus piiratud ning süüdistajal ei ole võimalust õigeksmõistva kohtuotsuse peale edasi kaevata. Teiseks oluliseks erisuseks on see, et Ameerika
Inimese sundimine on tema mõjutamine oma tahte vastaselt käituma. Sundimise vahendina eeldab pantvangi võtmine ähvardamist. Pantvangi võtmise raskendav asjaolu on selle toimepanemine noorema kui kaheksateist aastase isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi. Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt. Kui süüdlane loobub ähvarduste esitamisest kolmandale isikule ja vabastab kannatanu, on tegemist lõpetatud süüteokatsega. 6. Pantvangi võtmine hõlmab seadusliku aluseta vabaduse võtmise, samuti ähvardamise üldkoosseisu. Vabaduse võtmine seadusliku aluseta - Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine. Kaitstav õigushüve on liikumisvabadus, s.o inimese õigus vabalt valida oma asukohta.
ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ja tema esindajal ning prokuröril on õigus esitada protest. Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. Ühendriikide föderaalkohtusüsteemis on aga kriminaalasjades edasi kaebamise õigus piiratud ning süüdistajal ei ole võimalust õigeksmõistva kohtuotsuse peale edasi kaevata. Teiseks oluliseks erisuseks on see, et Ameerika
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetusete korral: Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) Tööinspektsiooni kohalik osakond Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 5. kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…"; Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2), - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9), - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise
Süüdlase kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuses kannatanule tekkinud kahju. Süüdlasele varakahju ei hüvitata. Liiklusõnnetuse tekitajale hüvitatakse ainult ravikulud. Liikluskahju koosneb isikukahjust ja varakahjust. Liikluskahju makstakse välja tegeliku kahju ulatuses, kuid ületamata Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära. Isikukahju hüvitamise piirmäär on 5,5 ning varakahju 1,6 miljonit krooni. Kui tegelik kahju ületab kehtestatud piirmäära on kannatanul õigus vahe süüdlaselt sisse nõuda. 32. Veosekindlustuslepingud Veosekindlustuse lepingu sõlmijaks võib olla veose omanik, seaduslik valdaja või muu isik, kes on otseselt seotud kaubaveoga. Veosekindlustus pakub võimaluse kindlustada punktist A punkti B veetavaid kaupu. Erikokkuleppel kindlustatakse ka veoseid, mis ei ole ostu-müügi tehingu objekt. Nii näiteks kindlustusvõtja enda omanduses olevaid kaupu, mida ta veab ühest kohast teise: näituse
tehtud kulutusi? § 1038 lause 2. Rikkuja ei saa tugineda sellele, et ta saadu eest ise midagi maksis. Kui C kiidab heaks käsutuse D-le, siis B ei saa tugineda sellele, et ta A-le midagi maksis. Kui D oli heauskne, siis saab esit kahju hüvit nõude A vastu, et ta ei ole võimaldunud omandi üleminekut B-le. 79. Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust? 1) juhtum, kus omandiõiguse rikkumise korral ei ole kannatanul kahju hüvit nõuet, sest kahju tekitaja pole omandi kaotamises süüdi. A varastab C-lt palgid, müüb heausksele B-le, millest ta ehitab maja. C ei saa panna B vastu maksma kahju hüvitamise nõuet, kuigi on põhjustanud omandi kaotuse. B ei olnud selles süüdi. Delikti üheks eelduseks on kahju tekitaja süü. C saab esit nõude B vastu § 1037 lg 1 alusel, kus võlgniku süü ei ole enam nõude eelduseks. 2) kannatanul ei ole tekkinud kahju omandiõiguse kaotuse näol
(VÕS 492) Kindlustusandjale läheb nõue üle täpselt nii suurena, kui palju ta ise A-le välja maksis. C saab esitada nüüd kindlustusandja B-le kõiki samu vastuväiteid, mida ta muidu sai esitada A vastu (kui näiteks A oli kuidagi ise osaline kahju tekkimises, siis kui C tahab sellel alusel hüvitisnõuet vähendada, ei saa C öelda et minul küll ei olnud kahju tekkimises mingit osa). 28. Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult? Kannatanu esitab kahju hüvitamise nõude kahju tekitaja enda vastu. Kahju tekitaja ise saab esitada nõude oma kindlustusandja vastu. Vabatahtlikud vastutuskindlustused ei ole Eestis kuigi levinud. Nt koeraomaniku vastutuse kindlustus. Nt A on arst, tal on vastutuskindlustuse leping B-ga. Patsient C saab arsti vea tõttu kahjustada.
RVastS ei reguleeri kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Riigivastutuse tekkimise eeldused, kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1. esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused (isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel, kahju tekkimine kannatanul, süü süü ei ole nõutav. 2. teiseks on isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist alles siis, kui ta on esitanud esmase ehk primaarnõude (kui sellise nõude esitamine oli võimalik), kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju. Esmased nõuded: 1. Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2. Toimingu lõpetamise nõue 3. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele) 4
esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Tervise kahjustamise juhul võib kannatanu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist: ravikulud; vajaduste suurenemisest tingitud kulud; töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju; hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetuspensioni. Isiku surma põhjustamise, talle kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral on õigus nõuda kahju, sh mittevaralise kahju hüvitamist, ka kolmandatel isikutel, nagu abikaasa, vanemad ja ülalpeetavad Mittevaralise kahju hüvitamine Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist on õigus nõuda füüsilisel isikul. Isikul õigus saada hüvitist: süüliselt väärikuse alandamine; tervise kahjustamine;
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
Hap- teede vabastamist ise hingama, tuleb nikurikka õhu juurdevoolu katke- teha kunstlikku hingamist kas suust- mine kahjustab väga kiiresti inimese suhu- või suust-ninna-meetodil. Sel- elutähtsaid organeid, eriti tundlik on leks asetab abistaja ühe käe kannatanu hapnikupuuduse suhtes aju. otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba-
Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Tervise kahjustamise juhul võib kannatanu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist: ravikulud; vajaduste suurenemisest tingitud kulud; töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju; hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetuspensioni. Isiku surma põhjustamise, talle kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral on õigus nõuda kahju, sh mittevaralise kahju hüvitamist, ka kolmandatel isikutel, nagu abikaasa, vanemad ja ülalpeetavad Mittevaralise kahju hüvitamine Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist on õigus nõuda füüsilisel isikul.
kaevata. Süüdistataval on õigus süütuse presumptsioonile. Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab õigustavaid tõendeid, töötab kliendi huvides. Muud menetlusosalised: - Kannatanu – tsiviilhageja+tõendiallikas+erasüüdistaja (erasüüdistusmenetlust eesti kohtusüsteem ei tunne – kannatanul ei ole õigust kellegi karistamist nõuda); - Tsiviilkostja – vastutab süüdistatava tsiviilkohustuste eest; - Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale. Abilised – tõendiallikad: - Tunnistaja – teda küsitlevad eelkõige pooled. Tuleb kohtusse ja räägib, mida ise vahetult tajus – kuulis, nägi, tundis aistingute mõistes. - Asjatundja ja ekspert – mida nemad asjast arvavad
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul. §344 sätestab kassatsiooniõiguse: (1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
täitunud. · Juhtivuse häired tekivad talitluslike või orgaaniliste kahjustuste tagajärjel, ka koronaarvereringe nõrgenemisel. 6. Ajukahjustuse kolm taset- 1. Ajuvapustus commotio cerebri pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. 2. Ajupõrutus contusio cerebri pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate lömastumise ja verdumisega. Kliiniliselt prevaleerib mitu tundi isegi päevi ja nädalaid kestev teadvusetus, erutusseisund kuni pidurdus, lühiaegsed pareesid, tasakaalu ja
nimetatud õigust omaks peab, kuid asjas menetlusosaline ei olnud. (5) Kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta kehtib kõigi juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. (6) Kui kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on jõustunud kohtuotsusega kindlustusandja või kindlustusvõtja suhtes tuvastatud, et kannatanul ei ole kahju hüvitamise nõuet, kehtib otsus nii kindlustusandja kui kindlustusvõtja suhtes sõltumata sellest, kas nad mõlemad osalesid kohtumenetluses. (7) Kui tüüptingimuse kasutaja rikub tingimuse kasutamise lõpetamiseks kohustavat kohtuotsust, loetakse tüüptingimus tühiseks, kui teine lepingupool tugineb kohtuotsusele. See ei kehti, kui tingimuse kasutaja võib esitada hagi kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Otsuse jõustumismärge
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul. §344 sätestab kassatsiooniõiguse: (1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste eri...
lihase kontraktsioon. Teiseks rebenemise põhjuseks on lihase kontraktsioonil ootamatult tekkiv ja seda järsku piirav takistus (nt jalgpallur ei taba palli ja lööb selle asemel jalaga vastu maad); · Kõõluste vigastused tunnusteks valu, kõõluste muutumine, verevalum ja funktsioonihäire. Esmaabiks külm, rõhkside ja verevalumi punktsioon. Sageli kuulevad juuresolijad kõõluse rebendi tekkimisel plõksatust või raginat. Kannatanul on tunne, et teda oleks nagu kiviga visatud; · Nihestused valu, liigese piiratud liikuvus, liigese välise kuju muutumine. Esmaabiks kasutatakse fikseerimist ja valuvaigisti manustamist; · Luksatsioonid rebenevad liigesekapsel ja sidemed. Sagedamini tekivad sportlastel luksatsioonid sõrmeliigestes ja õlaliigeses. Traumade esmaabiks tuleks kasutada kolme KKK meetodit: kompressiooni, kõrgust ja külma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
