Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Võistlevuse printsiip. Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei
o objektiivne koosseis Õigusrikkumise koosseid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 1: o Hädakaitse o Hädaseisund o Kurjategija kinnipidamine o Kuritegude matkimine o Kohustuste kollisioon o Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 2: o Kannatanu nõusolek o Teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu o Oma õiguste teostamisele suunatud tegu o Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objektiivne koosseis: o Objektiivse külje elemendid: teo õigusvastasus kahjulik tagajärg põhjuslik seos Õigusrikkumise liigid: o Kuriteod o Väärteod
selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus. 7 Pikaajaline ehk äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlusi, tekitab kaotajatele stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. 8 3 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Konflikt peab alati lahenduse leidma. Konfliktide eest ei saa põgeneda. Me võime ju töökohta vahetada, aga kui meil puuduvad oskused ja teadmised konfliktidega toime tulla, siis oleme varsti nende juures tagasi. Konfliktide lahendamisel tuleb meeles
*ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust *ringkonnakohus ei pea muutma kohtuotsust- võib jätta samaks või tagasi lükata *Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi *Riigikohtu põhiseaduslik järelvalve- kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele *kriminaalasja lahendamisel osalevad: prokurör, süüdistatav ja kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik *advokaadi ül- nõustamine, lepitamine, kaitsmine-> esindamine *prokuröri ül- esindab kohtu riiklikku süüdistust *ÕIGUSKANTSLER- INDREK TEDER & RIIGIKOHTU ESIMEES PRIIT PIKAMÄE AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega - kujunes tööstusühiskonna ja heaoluriigiga - negatiivne foon - iseloomulik: püsivus, professionaalsus, arvukus, bürokr
. a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD 1)ajurünnak – 45min kuni 1,5h, põhimõte on selles, et iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks Juhtimine saadakse kategooriate süsteem. 2)Gordoni meetod – Vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes. Nt. Kuritegevus: kannatanu, kurjategija, politsei. 3)faasivahetuse meetod – grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid:üks grupp pool tundi genereerib ideid ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine vastupidi. 16. Õigused, kohustused, võim ja vastutus. Mida tähendab ja millises osas need mängivad rolli juhtimises? Võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata alluvatel ebasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist.
Tööõnnetus on töötaja äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööülesannet täites, tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal või muul tööandja huvides tegutsemisel. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, vaid see on liigitatud tavaliseks õnnetusjuhtumiks. Tööõnnetusest peab kannatanu kohe teatama töö otsesele juhile ja pöörduma arsti poole. Arst teatab tööandjale õnnetuse raskusastme ning tööinspektsioonile õnnetuse toimumise fakti. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Igas riigis on tööõnnetuste registreerimiseks loodud oma süsteemid. Eesti puhul peab tööandja registreerima tööõnnetused ning tegema saadud info teatavaks töökeskkonna
(Igal isikul on selleks õigus, politseinikul aga kohustus.) 4) Kuritegude matkimine - millel on küll kriminaalkoodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu. Kuriteo matkimise õigus on Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil Tallinna Halduskohtu loal. 5) Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises, kuid see nõusolek peab olema õiguspärane ning ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 6) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu
jaanuarist. Karistusseadustik oli struktuurilt jaotatud kolme ossa: roim, väärteod ja rikkumised. Seadustiku sätted võttis üle 1949 aastal asutatud Saksamaa Liitvabariik kuid sätteid muudeti kahel korral karistusõiguse reformiga. 3. CCC sisuline analüüs: Tõend ja tõendamine 3.1. CCC Tõend ja tõendamine - Ajaloolis- kriitiline interpretatsioon Vastavalt kehtivale Eesti Kriminaalmenetluse seadustikule on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Samuti on eraldi tõendite kogumise puhul ära märgitud, et keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. 16
KANEPI MITTE LEGALISEERIMINE ! :) Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust!!!!!!!!!!!!!. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel ka näiteks mäluhäireid. Sageli on pikaajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses. Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...' Kanepist kui levinud uimastist Kanep on maailmas kahtlemata kõige enam levinud keelatud uimasti ning Eesti pole siin mingi erand. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvit...
ülesannetega lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Tänapäeval on ta muutunud juhtivaks tipp-poliitikuks, sisuliselt riigipeaks. Näiteks Saksamaad esindab rahvusvahelistel kohtumistel liidukantsler, Suurbritanniat peaminister. (Taavi Rõivas) 3. Kuidas on üles ehitatud Eesti kohtusüsteem? Milliseid isikuid me võime kohtusaalis näha? Kohtunik Kaitsja Süüdistatav Tunnistajad Kannatanu Vandekohtunik Sekretär Kaasistuja (kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus) Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine) Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest)
Camille Claudeli eraklikku elu, geniaalseid loojanatuure, kirge ja kriise, armastust ja hullust. Kinopublik näeb pere poolt psühhiaatriahaiglasse aheldatud Camille Claudeli eraklikku elu, geniaalset loojanatuuri, kirge ja kriise, armastust ja hullust. 23. Terav paljak sisaldab keelatud ainete nimekirjas olevat psilotsübiini ja nende omamine on karistatav. psilotsübiini, mille omamine on karistatav. 24. Varastatud kaup, mille kannatanu hiljem ära tundis, olidki toas. oligi 25. Enamus kontrollitutest elas pinnal, millel viibimiseks ta polnud omanikult mingit luba saanud. enamik, ei olnud nad Sõnavalik ja stiil ehk õiged sõnad. Kirjutage lause võimalikult selges sõnastuses ümber, kõrvaldades liigsed ja lisades puuduvad ning asendades valed või eksitavad sõnad. 1. Rahakott tuleb tema sõnul aga siingi probleemiks, sest näiteks mahetoit on väga kallis.
Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid. Konflikt aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimese tööpanus. Pikaajaline või äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlustusi, tekitab kaotajale stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. Organisatsiooni seisukohalt pole hea ei konfliktide vähesus ega liigsus. Konfliktide lahendamine Konflikti võimalikud väljundid on: 1) kaotaja-võitja (üks osapool kaotab, teine võidab) 2) võitja-kaotaja (üks osapool võidab, teine kaotab) 3) kaotaja-kaotaja (mõlemad kaotavad) 4) võitja-võitja (mõlemad võidavad)
ladinakeelsetes üleskirjutistes. (keskaja alguse barbarite õigus). Karistusõigus määrab, millistele tegudele milline karistus ette on nähtud. Tavaõigus on õigusnormide kogum, mis on tekkinud rahva õigustundest. Inimese lunaraha või trahv inimese eest, inimese väärtus määratakse rahas, nt Gotlandi mehe lunaraha 3 marka kulda. Meheraha väärtuses avaldub kannatanu sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutee Õigusteaduse sünd ülikoolides. Kanooniline õigus on kiriku õigusvõim, mis mingil hetkle hakkas liikuma ka väljaspoole kkirikut ning vaimulike seisust. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest, mis algselt olid pühakirjast tulenevad ettekirjutused, aga 8—9. sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus
Ujuma minnes peab olema 10 inimese kohta vähemalt 2 täiskasvanut. 12. Kas noorsootöötaja tohib anda esmaabi luumurru korral? Põhjenda. Noorsootöötaja võib anda esmaabi luumurru korral vaid pädevuse piires. Luumurde tänapäeval enam EI lahastata. Kehtib reegel: kui võimalik, siis ära puutu! Erandid reeglile: o Lahtine luumurd tuleks kinni siduda, et peatada verejooks. o Kinnist luumurdu tuleb mõnikord liigutada, kui kannatanu vajab külgasendit. o Nendel juhtudel tuleb jäse võtta tõmbe alla ning hoida seda tõmbe all kuni vajalikud tööd on tehtud. Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). Parim lahas on maapind. Lahtiste luumurdude korral kata (ära seo) haav puhta sideme või riidega. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi.
14. Võsasaagidega võib langetada ainult kuni 8 cm jämedusi puid. Langetajad peavad töötama teineteisest vähemalt 30 m kaugusel. Keelatud on töötada võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega. 4. Avariiolukorras. 1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja kutsuda kiirabi (telefon 112) või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale 3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 4. Kuni juhtunu uurijate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi
Madis Kivisisalik (MK) on tunnustatud jahimees. Jahiselts peab MK-d kohusetundlikuks inimeseks, kes on seadnud mh jahiseltsi juhatuse liikmena enesele tulirelvade käitlemisel ja jahinduse ohutuse tagamisel tavalisest kõrgemaid nõudmisi. Lõpetades järjekordset jahti, võttis MK sõiduautost välja oma nõuetevastaselt paigutatud vintraudse jahirelva, mis oli laetud ega asunud püssikotis. Selle käigus sooritas ta ettevaatamatusest lasu, millega vigastas parasjagu samast sõidukist väljunud kannatanu jalga. Kriminaalasjas kohtule antud ütlustes pidas MK jahil toimunut õnnetuseks ning samal seisukohal oli ka kannatanu, kes ütles, et ta ei süüdista juhtunus MK-d. MK mõisteti kriminaalasjas siiski süüdi raske kehavigastuse tekitamise eest ettevaatamatuse tõttu. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 alusel otsusega nr 4.2-X MK nimele väljastatud relvaload kehtetuks
66. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 67. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 68. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 69. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 70. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. Riski suuruse hindamise kriteeriumid 71. Tagajärjed elule ja tervisele (E) tähtsusetu kerge kahjustus alla 3 kannatanu katastroofiline üle 5 hukkunu, üle 100kannatanu, üle 500 evakueeritu 72. Tagajärjed keskkondadele (Ke) tähtsusetu reostus väike katastroofiline väga ränk, reostus ulatuslik 73. Tagajärjed varale (V) tähtsusetu alla 10 000EEK katastroofiline 5 000 000EEK 74. Tõenäosus (T) ebatõenäone 1 kord 50-100 aasta jooksul väga tõenäone rohkem kui kord aastas 75
40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. SELGROOG. 7 kaelalli. 12 rinnalli. 5 nimme. 5 ristluud. 3-5 ndrallid. Seljaaju on umbes 35-45cm pikk. (38g) Seljaaju vahetuks jtkuks on piklik aju, sellest eespool lal asub tagaaju. Aju pletikk on ENTSEFALIIT. Aju kesta pletik on MENINGIIT. Ajuprutus on raske kinnine aju ja koljuvigastus, ms tekib kukkumisel liiklusnnetustes vi lgist phe, kannatanu kaotab teadvuse, pulss on nrk ja kiire, nahk kahvatu ja niiske hingamine korrapratu (okiseisund). Teadvuseta olek vib kesta pevi, ndalaid ja isegi kauem. Rasketel juhtudel rakendatakse abinusid organismi elushoidmiseks (kunstlik toitmine ja hingmine). Teadvus taastub aeglaselt vivad esineda mluhired ja alvatused. Raskeim teadvuse selgusehire on kooma ehk teadvsetus, inimene ei ole suuteline vastu vtma mingisuguseid rritusi, ei vlis ega sisekeskkonnas. Jrelikult ei anna ta ka ise reaksioone.
Tänapäevane läänelik ühiskond avaldab läbi meedia tugevat surevet olla sale. Rahulolematus oma kehaga on pannud väga paljusid inimesi katsetama küsitavaid vahendeid kaalu langetamiseks. Lühiajaline rahulolematus oma kehaga või üksik katse kaalust alla võtta, ei pruugi tähenada veel söömishäire teket. Häire kujuneb välja siis, kui sellised sümptomid korduvad ning kahjustub inimese füüsiline ja vaimne tervis. Söömishäire korral keerleb kogu kannatanu elu söömise või söömata oleku ümber ja hakkab häiruma normaalne elu. Söömishäiretesse tuleb suhtuda väga tõsiselt, kuna need on tavaliselt väga hästi varjatud ja võivad lõppeda traagiliselt. Söömishäire väljakujunemisel mängivad rolli: bioloogilised, psühholoogilised, perekondlikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid ning nende koostoimed ( Järv, Pennar, Akermann, 2010, 1). Söömishäirete ravi on pikaajaline protsess, mis sisaldab toitumise taastamist, liikumise
ja kohustusi tekitavad (nt. lapsesünd, abiellumine) b) õigusi ja Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: hädakaitse, kohustusi muutvad (nt. töölepingu muutus) c) õigusi ja kohustusi hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, lõpetavad (nt. surm) kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu. Hädakaitse - kui teid või teie lähedast Faktide kogumi järgi: Lihtfaktid – üks ainukene juhtum. rünnatakse, siis on teil õigus kaitsta nii teid ennast, oma lähedast
4. Käitumine õnnetusohu korral a. Õnnetusohu korral tuleb arvutiprogramm seisata ja seadmed välja lülitada, teatada ohust töö vahetule korraldajale ning lahkuda ohtlikust alast. Kui ohtlikku olukorda õnnestub lahendada omal jõul, tuleb esmalt oht kõrvaldada ning seejärel teatada juhtunust töö vahetule korraldajale. b. Toimunud õnnetuse korral tuleb arvutiprogramm seisata ja seadmed välja lülitada, toimetada kannatanu ohtlikust alast välja ja anda talle esmaabi või kutsuda koolitatud esmaabiandja ning teatada juhtunust töö vahetule korraldajale. Pärast toimunut peab säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu. 15
Oluliselt tõsisemaks teatamata jätmise põhjuseks võib pidada ohvri hirmutunnet. Eelkõige kui hirmu näol on tegemist vägivallatseja poolse kättemaksu või uue vägivallateo toimepanemise ees. Sellisel juhul elab ohver nii-öelda suletud ringis. Ta kannatab vägivalla all aga ei julge selles osas ka midagi ette võtta ja seetõttu tema suhtes vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini
tegeliku väärtusega, ei saanud tugineda ülemääralisele lepingu kahjulikkuse peale enda jaoks. Petta saab ostja, kuid seda saab teha ka müüja, eksimus võib olla ka nii müüja pool, kui ka ostja pool; nii et kui nendel hetkedel tekkis käskkirja alus, ta pidi panema samasse olukorda nii müüjat, kes müüs asja maha kaks korda odavama hinnaga , nii ka ostjat, kes maksis asja eest üle kahe korda rohkem selle tegeliku väärtusest. Aga käskkiri näeb ette ainult kannatanu müüja kaitsevahendit võib olla selle pärast, kuna piiratud majanduslik olukord ei saa innustada kahjulikuks müügiks (selleks, et saada kiiresti vajaliku rahasummat), aga ei sundi kahjulikuks ostuks. Majanduslikud raskused tihti peale sunnivad ostu edasi lükkama. Keiserkiku õiguse sekkumine poolte "vabasse kokkuleppesse" selle kõige olulisemas punktis hinnas, oli tingitud seadusandja hoolega maksumaksjate vara võimsuse säilimisega. (2)
4.2. etnilist päritolu või rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 9.4.3. andmed isiku tervisliku seisundi ja eraelu kohta; 9.4.4. kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. 10. VASTUST VÕI LAHENDAMIST VAJAVATE, DOKUMENTIDEST TULENEVATE ÜLESANNETE TÄITMISE JA ASJADE TÄHTAEGSE LAHENDAMISE KONTROLLI KORD. 10.1 Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. 10.2 Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab sekretär sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks. 10.3
ühene tähendus. **ühtsus igat aktis kasutatavat mõistet tuleb tähistada alati sama terminiga. Oluline vältida sünonüümide kasutamist jne. Probleem kuidas tagada ühe õigusinstituudi raames või õigusharu raames, viimane eriti problemaatiline. Rääkimata õiguskorra raames. **iseseisvus ehk autonoomsus- akt võib anda teatud terminile spetsiifilise e juriidilise tähenduse, mis võib erineda termini tavatähendusest. Nt. Hädaseisund, kihutamine, katse, ettevaatamatus, kannatanu, kahtlustatav, 3.isik. Täiesti uued, tavakeeles tundmatud mõisted- manukas, asitõend, hagi, hageja, kostja. Legaaldefinitsioonid: võivad tuleneda akti kontekstist, võidakse anda ka lahtiste loeteludena või anda selgesõnaliselt edasi määratlusi definitsioonidena. ** terminoloogia püsivuse printsiip - eelnõu koostamisel tuleb kasutada juba kasutusel olevaid ja ennast õigustanud termineid ning hoiduda pidevatest tehnoloogi- listest uuendustest. Õigustloova akti sõnastamise probleemid
......................................................................................... 439 31.2. Nakkushaigete transportimine ........................................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused........................................................................................................... 463 34. Peataumad .........................................................................................
Karistusõiguse ruumilist kehtivust reguleerib siseriikliku karistusõiguse ruumilise kehtivuse suhet teiste riikidega.KarS-is § 6,8,9 See regulatsioon toetub: a) territoriaalsus põhimõttele b) kaitsepõhimõttele c) universaalsus e. maailma õiguse põhimõttele Territoriaalne põhimõte on sätestatud § 6 ja selle järgi kehtivad teatava riigi karistusseadused kõigi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.Lähtudes sellest põhimõttest eesti karistusseadus kehtib kõigi eesti territooriumil toime pandud ja KarS-i järgi süütegudeks loetud tegude kohta.Territooriumiks loetakse riigi piires olevat maismaad s.h.saari ja kogu veeterritooriumi (akvatooriumi). Viimase hulka kuuluvad siseveed,rannaveed ja territoriaalveed(12 meremiili) maapõu.Riigi territoriumilt kosmosesse saadetud ese on selle riigi territoorium. § 6 lg 2 kehtestab n.ö. lipuprintsiipi s.o
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka
järelevalve. 2) kriminaalpoliitika ei saa olla ilma kriminaalõiguseta. Kõik, mis riigis toimub selles sfääris, toimub läbi kriminaalõiguse. Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876. a - modernse kriminoloogia lähenemine. Kriminaalpoliitika on väärtusteadus, ei ole neutraalne
sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse 32 rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Sellel staadiumil selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus (teo toimepanija, kannatanu, kuriteo koht, viis, vahendid jm teo faktilised asjaolud ehk tehiolud), kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. Käsitletava teo (käitumise) faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. Nad tuvastatakse juriidiliste tõendite abil ning nende täielik ja objektiivne väljaselgitamine tagab asjas tehtava lahendi põhjendatuse. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs
trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi
Nii tekkisid metsadesse suured kogumid põgenikke metsavennad. Esimese nõukoguse aasta inimkaotused olid umbkaudu järgmised: * mobiliseeritud 33 000 * küüditatud (14.06) 10 000 * arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse: "Nüüd mälestades seiskem püstipäi: mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata".
5. Kas tegemist on õigusrikkumisega? Kui jah, siis millist liiki? (Väärtegu, kuritegu, tööõigusrikkumine, distsiplinaar õigusrikkumine, tsiviilõigusrikkumine) Jah, tegemist on väärteoga. 6. Kas vanemate käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud? (hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu) Ei, miski ei õigusta nende käitumist. Välislähetusse saadetud Toomas ei saanud õigeaegselt tagasi tulla, sest lennujaama töötajad streikisid 2 päeva. Kas tegemist on juriidilise faktiga? Põhjenda oma otsust. Toomase jaoks sündmus, streikijate jaoks tegu.
tegevust kontrollimata. Pataloogiline afekt võib viidata süüdimatusele Füsioloogiline selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised. Praktikas samastatakse mõisteid ,,tugeva hingelise erutuse seisund (KarS)" = ,,psühholoogilne afekt" KUID mitte mis tahes afektiseisund ei võimalda kergema karistuse rakendamist, vaid ainult selline, mille põhjustas kannatanu mitteõiguspärane käitumine. Osad tundmused on inimestele ainuomased (osad loomadega sarnased) Kõrgemad tundmused: a) esteetilised b) kõlbelised c) intellektuaalsed Emotsioonide objektiivselt fikseeritud väljendumine on mõjutatud eelkõige sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi kui autonoomse närvisüsteemi talitlusest. See süsteem põhjustab nt pulsisageduse muutusi, veresoonte ahenemist/laienemist, hingamisrütmi muutust jne. 4. Isiksuse psühholoogia 4.1
ähvardamist ja/või selle ajalugu või jälitamine, (2) suitsidiaalsust ja mõrva kavatsusi; ja (3) laste turvalisust 2. Möödunud PV: (1) kuritarvitamise muster ja (2) eelnenud kuritarvitamise tagajärgi, näiteks (a) vigastused / hospitaliseerimistega (b) füüsilise ja vaimse tervise mõju ja (c) majanduslik, sotsiaalne ja muud mõjud 3. Kõrvaline toetus toimetulekuks, strateegiad ja valmisolek muutusteks (Kimberg, 2007) Sekkumine PV juhtumitel peaks sisaldama järgmisi: I. kannatanu julgustamine, et esitada politseile avaldus. 2. selgitada kannatanule tema võimalusi ja õigusi, tagades tema ohutuse. 3. Julgustada ohvrit helistama nõustamise, informatsiooni- ja naiste turvakodude, lasteabi ja õigusabi pakkuvatele tasuta numbritele. 4. Abistavad kannatanut selliste kõnede puhul aktiivravi üksustes, 5. Olla tähelepanelik ohvri laste võimalike kuritarvituste ja hooletuse jätmisel. (Boes & McDermott, 2000; Roberts & Roberts, 2000) 1.2.3 Vanuritele suunatud vägivald
ülekuulamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus ilmumata jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest keeldunuks. · (3) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku keeldumise korral seletuse või vande andmisest kohaldatakse tunnistaja ütluste andmisest keeldumise ja selle eest ettenähtud vastutuse kohta sätestatut. Valevande tagajärjed karistusseadustikus · § 320. Valeütlus ja valevanne · (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Südametunnistus
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...................
põhjustanud mitte avaliku võimu kandja kui abstraktsioon, vaid tema nimel tegutsev füüsiline isik. Seega võib tekkida küsimus, kes peab kahju hüvitama. Eksisteerib kolm võimalust: · vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; · vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus; · nn segavastutus. RVastS näeb kahju hüvitamise korral ette nn segavastutuse, mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. 15
tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. 3. Objekt Objektiks on õigusega kaitstud ühiskondlikud suhted. Kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguslike normidega. 4. Objektiivne külg Teatavatel juhtudel erilistel asjaoludel võib mõni tegu, millel on õigusrikkumise tunnused, mitte olla õigusvastane tegu. Õigusvastasuse välistab kannatanu nõusolek, kusjuures see nõusolek ei tohi olla antud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks, nõusolek peab olema vabatahtlik ja peab olema antud teovõimelise isiku poolt. Õigusvastane pole tegu, mille paneb toime isik talle pandud teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel. Kui see käsk on aga kuritegeliku iseloomuga või antud ülemuse poolt oma volituse piire ületades või kui käsk on antud
Siis algab aegumistähtaja kulgemine uuesti arvestatuna viimasest menetlustoimingust. Aegumine katkeb ka süüdlase poolt enne aegumistähtaja möödumist uue kuriteo toimepanemisel. a Kuriteo aegumine peatub ajaks, mil isik kohtueelsest menetlusest või kohtust kõrvale hoiab. Seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisel noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes peatub aegumine kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kuriteo ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist; väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel aga kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest või süü ülestunnistusele ilmumisest kohtusse või kohtuvälise menetleja juurde. Aegumine ei uuene, kui esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja teise astme kutiteo toimepanemisest kümme aastat.
lõpetama.Ent ta oli alles tulvil energiat; tal olid läbitungiva pilguga silmad , tema väheses juuksed olid lühikeseks pöetud ning võis arvata kuulujuttude põhjal , et ta oli naiste hulgas ikka veel suur menu.Ta tarvitses uut nooremleitnanti kasarmus napisõnanaliselt , öeldes ainult ,,tere tulemast armeesse.'' Armees viidi igal aastal läbi nn manöövreid.Neis oli raske näha teist mõtet kui noortele meestele tuli anda tegevust.Mingist salastatusest polnud seejuures juttugi; ainus kannatanu 1913.a manöövritel oli Saksa sõjaväetasee kolonel von Winterfeld , kelle auto teel sündmuspaigale teelt välja sõitis. Petaini lahkumisega 1913.a halvenes 33.rügemendi juhtimine , kuid sama aasta septembris leitnandiks ülendatud de Gaulle'i hinge oli komandör jälje jätnud.Petain ise tundis , et tema karjäär on lõpule jõudmas , sest ta oli ülemjuhatusel ammu pinnuks silmas. De Gaulle oli oma komandörist vaimustusest - ,,Petain on suur mees'' kuulutas ta, kuid miks ta ise
1) Kuritegude/süüdlaste väljaselgitamise kohta. Jumalatele on teatud roll antud (näiteks veeproov). 2) Varavastased kuriteod. Seadused on ütlemata karmid, tüüpiline karistus on surmanuhtlus. See ei puuduta ainult varast, vaid ka varastatud vara varjajat, kes seda teadlikult peidab. Hammurabi seadused tegid suurt vahet tahtlike ja tahtmatute kuritegude vahel. 3) Isikuvastaste kuritegude osa. Siin osas sõltusid karistused kannatanu sotsiaalsest seisundist. Elanikkond jagunes selles kontekstis kolme gruppi: 1) avilum vabad mehed. Kui tema vastu midagi tehti, kehtis põhimõte silm silma, hammas hamba vastu. Lex talionis tasuõigus. 2) muskenu(m) suurmaavalduste sõltlased. Mitte orjad, aga teatud kohustustega, mis teeb neist esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv
auku läbi pea. (Thomas, 2001). Enne migreenihoogu võivad esineda ebamäärased tundmused. Esineda võivad närvilisus, meeleolu langus, eufooria, teravneb lärmi ja lõhnade tajumine, suureneb magusaisu, sageneb haigestumine. Veel võivad eelneda tajuhäired ehk aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired. (Terviseportaal...., 2010). Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud, hallutsinatoorsed elamused. Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et ,,Igaüks kannatab migreeni all omamoodi". (Loogna, 1987). Kõige sagedamini esinevaid nägemishäireid iseloomustavad sikk-sakk joonte, täppide
taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on
kellel on kompetentse riigorgani volitus kuritegu matkida. 5. Kohustuste kollisioon- tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6.eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 7. kannatanu nõusolek- nõusolek peab olema õiguspärane, see nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Mõistetavalt peab nõusolek olema antud vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8. teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. Õigusvastane ei ole tegu, mille isik sooritab temale pandud teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmiseks. 9.oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10
üldsusesse. 3. Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud 4. Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse · Hädaseisund · Kurjategija kinnipidamine · Kuritegude matkimine · Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) Neid meie loengus ei esitletud. a) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus b) Kannatanu nõusolek c) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu d) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod on ainult karistusseadustikus sätestatud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2
Selline tegi ei ole kuritegu. 5) Kohustuste kollisioon on tegi, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 7) Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, nt omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. Nt politseiniku teenistus. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. Õigusvastane ei ole tegu, mis on suunatud oma õiguste
Kõige raskem on abi paluda Perevägivalla all kannatajad enamasti häbenevad ja kardavad oma muredest rääkida. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2002. aasta uuringu kohaselt pöördub politsei ja meditsiiniasutuste poole vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest. Ametiasutusi ei usaldata ning tugikeskusi ja varjupaiku on vähe. Enamik naiste varjupaikadest ei avalda enda aadresse. Neid saab leida vaid telefoninumbri alusel. Kui kannatanu helistab, siis juhatatakse ta kohale. Infoliinidelt turvakeskuste numbrite leidmine on keeruline, sageli antakse sealt teise asutuse number, mille kaudu turvapaigani jõutakse. See on mõistetav: perevägivalla ohver tahab oma piinaja silmist kaduda nii, et vägivallatseja tema jälgi üles ei leiaks. Loomulikult oskavad kannatanut turvakeskusesse juhatada vastava piirkonna sotsiaaltöötajad. Aga
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid 10 põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostjad. Kolleegium on seisukohal, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohutuse panemine nende avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka ajakirjandusvabaduse huvides. Kolleegium leidis, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjandusvabaduse piiranguna.19 Piirangute eesmärk Sõnavabaduse piiramine on lubatud vaid alustel, mis on loetletud §-s 45. Kuigi § 45 jätab mulje,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
